Andrus Tool /Sissejuhatus filosoofia ajalukku/FLFI.01.053
11.
teema: hellenismiaja filosoofia; epikuurlaste koolkond.
Hellenismiaja
filosoofia probleemsituatsioon .
Vt.
10. teema.
Koolkond
sai oma nime koolirajaja Epikurose (u. 341 – 271 e. Kr.) järgi,
kes aastal 306 e. Kr. tõi oma filosoofiakooli Ateenasse. Epikurose
järgijate ja õpilaste kooskäimise kohaks sai tema maavaldus Ateena lähedal, mille järgi kooli kutsuti hiljem ka “Epikurose aiaks”.
Epikurose enda terviklikke teoseid ei ole säilinud. Küll leidub Diogenes Laertiose (III sajand p. Kr.) raamatus Kuulsate filosoofide elu ja arvamused kolm
Epikurosele omistatud kirja, milles esitatakse tema filosoofiliste
arusaamade ülevaade. Oluliseks allikaks Epikurose vaadete kohta on
ka rooma luuletaja Lucretiuse (I sajand e. Kr.) poeem De
rerum natura (Asjade loomusest), mis
annab üksikasjaliku, eeldatavasti Epikurose enda tekstidele toetuva ülevaate tema füüsikast.
Diogenes
Laertiose järgi olevat Epikuros liigendanud filosoofia kolme distsipliini : kanoonika, füüsika ja eetika.
Epikuurlaste
kanoonika.
See
termin tulenevat Epikurose teosest Kanon (mõõdupuu, mastaap ), milles Epikuros esitab oma epistemoloogilisi arusaamu. Ta
kõneleb seal kolmest “tõe kaanonist”, niisiis , tõe
“mõõdupuust” või kriteeriumist. Nendeks on tajud (aistheseis),
“ettehaaramised” (prolepseis)
50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 8 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2015-01-16
Kuupäev, millal dokument üles laeti
6 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
peeter Tim
Õppematerjali autor
Filosoofiliste ettekannete ja arutluste kõrval harrastati sääl pigem lõbusat seltskondlikku ajaviidet. Filosoofiakooli aga hakati nimetama Epikurose aiaks, selle väravakirjaks oli lause ,,Rändaja, siin on sul hea: siin ülimaks hüveks on nauding", ning Epikurose järgijaid kutsuti epikuurlasteks, kusjuures koolis toimuvast õppetööst ja seltskondlikest lõbustustest võisid osa võtta ka naised. Säilinud on suur hulk sellest koolist pärinevaid anekdoote, mis pilavad väljaspool epikuurlaste ringkondi tegutsevaid Ateena filosoofe, õpetajaid ja teisi avaliku elu tegelasi see annab alust arvata, et vestluste temaatika ei piirdunud ainult filosoofiliste probleemidega, vaid see segunes tavalise keelepeksuga. Kokku seisis Epikuros oma kooli eesotsas 36 aastat kuni oma surmani, õpilaspere oli arvukas ning Epikurost austati ka väljaspool kooli. Epikuros arendas tegeliku õppetöö kõrval ka laialdast kirjanduslikku tegevust: mitte asjata ei
Epikuurlus või stoitsism? Stoikud ja epikuurlased seletasid filosoofia praktilist tähendust sedamoodi, et filosoofia peab kaasa aitama elu kujundamisele. Epikuurlus ning stoitsism olid vastuseks skeptikute väidetele, et filosoofial ei olevat igapäevaelu kohta midagi mõistlikku öelda. Mõlemad suunad olid pühendatud inimeste moraalse tegutsemise ja käitumise teemale ning mõlemad tuginesid empiirilisest maailmast saadavatele kogemustele. Epikuros jaotas filosoofia kolme distsipliini: kanoonika, füüsika ja eetika. Eetika oli Epikurose arust filosoofia kõige tähtsam osa
Aristotelese-järgne filosoofia: hea elu otsimine Pärast seda, kui Sparta lõi Ateenat Peloponnesose sõjas (431-404 e. Kr.), hakkasid Kreeka linnriigid kokku varisema ning kreeka kodanikud järk-järgult demoraliseeruma, alla käima. Selles sõjajärgses atmosfääris domineerisid veel Sokratese, Platoni ning Aristotelese seisukohad, kuid tasapisi hakkas tekkima teatud lõhe filosoofia ning inimeste tegelike psühholoogiliste vajaduste vahele. Veidi pärast Aristotelese surma tungisid roomlased Kreeka territooriumile, muutes juba isegi ebastabiilse olukorra riigis veelgi ebakindlamaks. Sellisel võimuvõitluse perioodil pakkusid komplekssed ja abstraktsed filosoofia koolkonnad vähe lohutust; inimesed hakkasid filosoofias midagi maisemat otsima; nad tahtsid filosoofiat, mis käsitleks igapäevaelu probleeme. Peamine küsimus
1 Atiikfilosoofia perioodiks loetakse aega mis oli umbes 7saj. e.kr. kuni 6 saj. Sel ajavahemikul pandi alus kõigile filosoofilistele käsitlusviisidele. Joonianatuur filosoofia - Sugukondliku aaristokraatia võimu lagunemine, türannia ja orjandusliku demokraatia kujunemine ning kaupmeeste, ettevõtjate ja laevaomanike tugeva kihi tekkimine orjapidajate klassis lõid soodsa olukorra Euroopa filosoofia tekkeks. Filosoofia oli eelkõige selle uue, vabameelse ühiskonnakihi ideoloogia, kes huvitus juba oma olemuse poolest tugevasti teaduse arengust. Joonia geograafiline asend võimaldas sel kihil sõlmida tihedaid sidemeid idapoolsete
Andrus Tool/Sissejuhatus filosoofia ajalukku/FLFI.01.053. 10. teema: hellenismiaja filosoofia; stoa koolkond. Hellenismiaja filosoofia probleemsituatsioon. Hellenismi mõiste on pärit poliitilise ajaloo historiograafiast, tähistades seal perioodi, mis sai alguse Aleksander Suure vallutustega ja kestis kuni selle ajani, millal viimane Aleksandri järelkäijate poolt loodud riik langes Rooma võimu alla. Selleks viimaseks hellenistlikuks riigiks oli Egiptus, mille Augustus 31/32 a. eKr. vallutas, kindlustades nii Rooma võimu enamiku Vahemere äärsete maade üle
Tähtis on aru saada, mis on tõeline hüve ja mis on kurjus. Tõelised hüved on voorused: vaprus, mõõdukus, tarkus ja õiglus. Kurjus on pahed: argus, arutus, rumalus ja ebaõiglus. Sellesse, mis inimese tahtest ei sõltu (elu ja surm, tervis ja haigus, nauding ja kannatus, ilu ja inetus, jõud ja jõuetus, rikkus ja vaesus, kuulsus ja kuulsusetus) tuleb suhtuda neutraalselt, ükskõikselt, stoilise rahuga (külmavereliselt). Epikuros (341270 eKr) liigendas filosoofia kolme distsipliini: kanoonika, füüsika ja eetika. Epikuurlaste arvates oli inimene tekkinud õnneliku juhuse läbi ja seisab koos juhuslike aatomite kompleksist. Kõige tähtsamaks pidas Epikuuros tuld ja tuult meenutavaid aatomeid, mis pidid andma inimesele vabaduse valikute tegemiseks. Tema arvates laguneb inimene pärast surma jälle aatomiteks, mis hajuvad igale poole seosetult laiali. Selline teadmine pidi mõjuma kõigile õnnistavalt ja andma võimaluse segamatult nautida
teistest eristab, on meeleliste naudingute olulisuse rõhutamine. Ta on öelnud: ,,Nauding on õnneliku elu algus ja lõppsiht" ja ,,See, kes ütleb, et ta pole veel filosofeerimise eas või et see iga on mööda läinud, sarnaneb sellele, kes ütleb õnne kohta, et selleks sobiv iga pole veel käes või et seda pole enam." Paljud kritiseerisid sellist mõtteviisi, kuid hoolimata nendele leidis Epikurose õpetus toetajaid. Ta pidas filosoofia ülesandeks aidata inimesel interpreteerida ähmaseid segadusi ja iha impulsse tema sees ning päästa ta seeläbi ekslikest õnnesepitsustest. Epikuros sõnastas oma mõtte kokkuvõtvalt: ,,Sest nii, nagu pole mingit kasu arstikunstist, mis ei suuda kehast välja ajada haigusi, pole kasu ka filosoofiast, kui see ei suuda välja ajada hinge kannatusi." Epikurose arvates polnud õnn seotud rahaga ja varandusega, vaid hoopis millegi raskemini tabatava, kui kättesaadavaga ka vaesetele
Mõeldes kui skeptik, jooksis minu juhe kokku ning tekkisid igasugused paranoiad. Äkki on kõik inimesed mu ümber näitlejad, äkki pole? Ma ei saa mitte midagi teada, kuna absoluutset tõde ei eksisteeri. Meie meeled on väga mõjutatavad jne. Aristotelese mõtted meeldisid mulle küll rohkem, kui Platoni omad, kuid mõtteviis, et kõik kulmineerub siiski jumalal ning tema tähtsusel, pole ikkagi see, mida ma näeks end õppimas. Küünikute koolkond oli samuti koolkond, mis pakkus mulle huvi. Küünikute näol on tegemist väga haritud inimestega, kuid nende elukombed on liiga barbaarsed. Ma tõesti ei kujutaks end ette elamas tünnis või onaneerimas tänaval. Epikuurlaste koolkond meeldiks mulle samuti, kuna ma ise olen samuti väga rõõmsameelne ning viimasel ajal olen jõudnud järeldusele, et ka minu elu eesmärgiks on nauding. Epikurose loodud mõtteviis on mulle igati sobiv. Samuti meeldib mulle
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid