Vee rauasisaldus (0)

Põhikool - Keemia - Hüdrokeemia

1 Hindamata

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 12 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2016-10-08 Kuupäev, millal dokument üles laeti

9 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

ekushka Õppematerjali autor

Uurimistöö eesmärgiks oli uurida, kas erapuurkaevu rauasisaldus vastab seadusega etteantud piirnormile. Uuriti kuidas erineb rauasisaldus erapuurkaevus ja ühisveevärki kuuluvas puurkaevus ning kuidas sõltub vee rauasisaldus puurkaevu omanikust. Kas vesi on rauarohkem siis, kui puurkaevu omanikuks on eraisik või linna veevärk? Selle kindlakstegemiseks võeti rauasisalduse proovid kahest erapuurkaevu veest ja ühest veevärki kuuluvast puurkaevust. Proovid võeti eelnevalt korralikult pestud plastpudelitesse ning pudelite peale kirjutati proovi võtmise asukoht.

vee rauasisaldus rauasisaldus puurkaev erapuurkaev proovid torustik põhjavesi värvusskaala mangaan

Kasutatud allikad

Sarnased õppematerjalid

pdf

Keskkonnakeemia 3 loeng: vesi

· Bioloogiline puhastus: bakterite abil eemaldatakse N ja biolagunevad saastajad; · Eraldatakse aktiivmuda; · Puhastatud reovesi juhitakse merre. 31 32 Raud vees Keemilised ohutegurid: raud · Ülemäärane rauasisaldus vees pärineb kas veekompleksist · Joogivee mõõdukas rauasisaldus tervisele ohtlik ei ole. (kahevalentne raud) või amortiseerunud metalltorustikust. Kõrgenenud · Kuigi raud on inimesele vajalik element ei ole vees rauasisaldus joogivees ei kujuta tervisele ohtu, kuid halvendab vee organoleptilisi omadusi, eelkõige võib kaasneda ebameeldiv maitse ja

Keskkonnakeemia

docx

Joogivesi

Joogivesi on Joogivesi on joomiseks sobiv vesi. Joogivee tarvitamine ei tohi põhjustada vahetuid ega pikaajalisi tervisehäireid. Enamikus arenenud maades on veevärgivesi, mida kasutatakse nii majapidamises, äris kui tööstuses, joomiseks sobiv, kuigi otseselt inimese joogiks või toiduvalmistamiseks kulunud joogivesi moodustab kogu kasutatavast joogiveest väga väikese osa. Põhiliselt kasutab inimene vett pesemiseks ja maastiku niisutamiseks. Vesi on alati olnud inimestele tähtis jook. Kõigi organismide ellujäämiseks on vesi hädavajalik. Kui mitte arvestada rasva, siis koosneb inimese keha 70% massiprotsendi ulatuses veest. Vesi on ainevahetuse käigus toimuvate keemiliste reaktsioonide lähteaine või saadus ja toimib paljudes inimkehas olevates lahustes lahustina. Paljudes maailma piirkondades ei ole inimestel joogiveele piisavat juurdepääsu joogiveele. Nad peavad kasutama vett, mis on saastunud haigusetekitajate, mürgiste ainete või liiga suure hulga lahustunud a

Loodus

docx

Veekaitse eksami konspekt

Kirjandus: K. Alasi, M. Kriipsalu 2001. Omaveevärk ja omakanalisatsioon L. Paal, H. Mölder, H. Tibar 1981 Veevarustus ja kanalisatsioon A. Maastik Veekaitse põllumajanduses Raamatud sarjast TALUKESKKONNA KAITSE (I ja II ja III jne) ! Keskkonnasõnastik EnDic 2002(2004) http://mot.kielikone.fi/mot/endic/netmot.exe Veemajandus on veevarude plaanipärane arendamine, jaotamine ja kasutamine. Veevarustus on abinõude kogum mitmesuguste tarbijate (elanikkonna, tööstus- ja põllumajandusettevõtete jt) varustamiseks veega. Kanalisatsioon on ehitiste ja seadmete kogum,mille ülesandeks on heitvee vastuvõtmine, eemalejuhtimine ja puhastamine enne utiliseerimist või looduslikku veekogusse saatmist. Veevärgi üldskeem: 1 veehaare, 2 I astme pumpla, 3 veepuhastusjaam, 4 mahuti, 5 II astme pumpla, 6 veetorn ?, 7 veevarustuse välisvõrk, 8 tarbijad Väikeasula veevärgi tüüpskeem: puurkaev/pumpla veetorn (hüdrofoor) tarbijad Veehaare rajatis vee võtmis

Veekaitse

pdf

Referaat - Eesti põhjavesi, selle reostus ja kaitse

Tallinna Tehnikaülikool Referaat Eesti põhjavesi, selle reostus ja kaitse Liisi Kink 095675 YAGB31 Tallinn 2010 1 Sisukord · Sissejuhatus lk. 3 · Mis on põhjavesi? lk. 4 · Veeringe lk. 5 · Põhjavee toitumine lk. 6 · Põhjaveevarud lk. 8 · Põhjavee hulga säilitamine lk. 9 · Põhjavee kaitse lk. 11 · In

Ökoloogia ja keskkonnatehnoloogia

docx

Keemia ja materjaliõpetuse eksami küsimuste vastused

1. Elemendi ja lihtaine mõisted ja nimetused ning nende mõistete õige kasutamine praktikas. Süsteemsuse olemus ja süsteemse töötamise vajalikkus inseneritöös. Näiteid praktikast. Milline on süsteemne materjalide korrosioonitõrje? Keemiline element ehk element on aatomituumas sama arvu prootoneid omavate (ehk sama aatomnumbriga) aatomite klass. Lihtaine on keemiline aine, milles esinevad ainult ühe elemendi aatomid, keemilises reaktsioonis ei saa seda lõhkuda lihtsamateks aineteks. Lihtaine valemina kasutatakse vastavate elementide sümboleid (üheaatomilised: Fe, Au, Ag, C, S; kaheaatomilised: H2, O2, F2, Cl2, Br2). Enamik elementidele vastavaid lihtaineid on toatemperatuuril tahked ained või gaasid. Mõistete kasutamine: Segadust tekitavad mitmed asjaolud:1) Aatomite liigil ja nendest moodustunud lihtainetel on enamikel juhtudel ühesugune nimi! (Erandid

Keemia ja materjaliõpetus

docx

Konspekt eksamiks

1 . Elemendi ja lihtaine mõisted ja nimetused ning nende mõistete õige kasutamine praktikas. Süsteemsuse olemus ja süsteemse töötamise vajalikkus inseneritöös. Näiteid praktikast. Milline on süsteemne materjalide korrosioonitõrje? Keemiline element ehk element on aatomituumas sama arvu prootoneid omavate (ehk sama aatomnumbriga) aatomite klass. Lihtaine on keemiline aine, milles esinevad ainult ühe elemendi aatomid, keemilises reaktsioonis ei saa seda lõhkuda lihtsamateks aineteks. Lihtaine valemina kasutatakse vastavate elementide sümboleid (üheaatomilised: Fe, Au, Ag, C, S; kaheaatomilised: H2, O2, F2, Cl2, Br2). Enamik elementidele vastavaid lihtaineid on toatemperatuuril tahked ained või gaasid. Mõistete kasutamine: Segadust tekitavad mitmed asjaolud: 1) Aatomite liigil ja nendest moodustunud lihtainetel on enamikel juhtudel ühesu

Keemia ja materjaliõpetus

doc

Keemia eksam 2011

1.Elemendi ja lihtaine mõisted ja nimetused ning nende mõistete õige kasutamine praktikas. Süsteemsuse olemus ja süsteemse töötamise vajalikkus inseneritöös. Näiteid praktikast. Milline on süsteemne materjalide korrosioonitõrje? Element Keemiline element ehk element on aatomituumas sama arvu prootoneid omavate (ehk sama aatomnumbriga) aatomite klass.Teise definitsiooni järgi on keemiline element aine, milles esinevad ainult ainult ühe ja sama aatomnumbriga aatomid. Lihtaine - Lihtaine on keemiline aine, mis koosneb ainult ühe keemilise elemendi aatomitest. Lihtaines võivad elemendi aatomid olla isoleeritud või moodustada mitmest ühesugusest aatomist koosnevad molekulid. Näiteks kloor ja fluor esinevad ainetena Cl2 ja F2, Süsteemsus Kõik keemilised tehis- ja looduslikud protsessid kujutavad endast süsteemi, milles on ained, kemikaalid, seadmed, keskkond ja mõjutegurid. Näited: Etanooli valmistamine. Koosneb tooraine (kartul, teravili) kasvatamisest, tootmi

Keemia ja materjaliõpetus

docx

Keemia ja materjaliõpetus

Kordamisküsimused 2015/2016 õppeaastal YKI 3030 Keemia ja materjaliõpetus 1. Mateeria ja aine mõisted. Mateeria- kogu meid ümbritseva maailma mitmekesisus oma nähtuste ja asjade koguga. Mateeria peamised avaldumisvormid on aine ja kiirgus. Aine on mateeria eksisteerimise vorm, mis omab kindlat või püsivat koostist ja iseloomulikke omadusi (vesi, ammoniaak, kuld, hapnik). 2. Keemilise elemendi-, keemilise ühendi ja molekuli mõisted. Element on kogum ühesuguse tuumalaenguga (prootonite arvuga) aatomeid. Element on aine, mida ei saa keemiliste meetoditega enam lihtsamateks aineteks jagada. (109 elementi, 83 looduses) Keemilised ühendid on keemiliste elementide kogumid, väikseim iseseisev osake on molekul. Molekul - aine väikseim osake, millel on antud aine keemilised omadused ning mis võib iseseisvalt eksisteerida (O2, CO2, H

Keemia ja materjaliõpetus

Rohkem sarnaseid