Facebook Like
Küsitlus


Vee rauasisaldus (0)

1 Hindamata
Punktid
 
Säutsu twitteris


SISUKORD


SISUKORD 1
SISSEJUHATUS 2
1.TEOREETILINE TAUST 4
1.1. Põhjavesi , selle rauasisaldus 4
1.2.Põhjavee rauasisalduse mõju inimesele ja tehnikale 4
1.3. Joogivee rauasisalduse normatiivid 5
1.4.Rauasisalduse vähendamise võimalused 5
2.MATERJAL JA METOODIKA 6
2.1.Rauasisalduse määramine 6
2.2.Mõõtmise läbiviimine 6
3.TULEMUSED 9
4.ARUTELU JA JÄRELDUSED 9
KOKKUVÕTE 11
KASUTATUD KIRJANDUS 12
Sissejuhatus 3
1. Teoreetiline taust 5
1.1. Põhjavesi, selle rauasisaldus 5
1.2. Põhjavee rauasisalduse mõju inimesele ja tehnikale 5
1.3. Joogivee rauasisalduse normatiivid 6
1.4. Rauasisalduse vähendamise võimalused 6
2. Materjal ja metoodika 8
2.1. Rauasisalduse määramine 8
2.2. Mõõtmise läbiviimine 9
3. Tulemused 11
4. Arutelu ja järeldused 12
Kokkuvõte 13
Kasutatud kirjandus 14



SISSEJUHATUS


Vesi on kõige tuntum ja kõige levinum, kõige nõiduslikum ja kõige salapärasem aine maailmas. Vesi katab Maad rohkem kui 70% ning on teinud Maal võimalikuks elu. [1, lk 3]
Kõigile inimestele puhta mageda vee tagamine on aga üks tänapäeva aktuaalsemaid probleeme. Kogu maailma veest on magedat vett ainult 3% ja põhjaveed moodustavad sellest 14%. [1, lk 3][2, lk 15-16]
Põhjavesi on maapinnaalune vesi. Võrreldes jõe-, järve- ja mereveega, on põhjavesi palju keerukama koostisega. Temas leidub enamik elemente Mendelejevi tabelist. Põhjavees esinevad nad ioonide, gaaside, lagunemata molekulide ja kolloidide kujul. [1, lk 18]
Põhjavee näitajatest, mis rikuvad vee tajutavaid omadusi ja halvendavad elanike elukvaliteeti, ohustamata tervist, ei vasta elanike joogivees sageli nõuetele rauasisaldus. Raud vees võib olla nii loodusliku päritoluga kui ka tingitud puurkaevu või veetorustike kehvast seisundist. Vees esineb raud tavaliselt kahe, harva kolmevalentse iooni kujul. Kuigi rauaühendid ei ole tervistkahjustavad, annavad nad veele ebameeldiva metalse maitse. [1, lk 19][3]
Euroliidu direktiivide nõuetest lähtuvalt tuleb Eesti vetes vähendada kloriidide sisaldust seal, kus neid on liigselt. Rauda ja mangaani tuleb ärastada. Veevõrgu puurkaevudele on reeglina paigaldatud puhastusseadmeid põhjaveest ülenormatiivse raua ja mangaani eraldamiseks. Euronõuete kohaselt on rauasisalduse piirnormiks tarbe- ja joogivees 0,2 mg/l. [2, lk 7, 25-26]
Vees olevate keemiliste näitajate kontrollimiseks tehakse veeproove, millega määratakse vee kvaliteet. Perioodilisi veeproove võetakse aga ainult ühisveevärgiga ühildatud puurkaev-pumpadest. Lisaks on ühisveevärgi puurkaevudele paigaldatud erinevaid veepuhastusseadmeid, mis stabiliseerivad ja kaitsevad liigsete ja lubamatute keemiliste elementide eest vees. [2, lk 26]
Uurimistöö eesmärgiks on uurida, kas erapuurkaevu rauasisaldus vastab seadusega etteantud piirnormile ja kuidas erineb rauasisaldus erapuurkaevus ja ühisveevärki kuuluvas puurkaevus ning kuidas sõltub vee rauasisaldus puurkaevu omanikust , kas vesi on rauarohkem siis, kui puurkaevu omanikuks on eraisik või linna veevärk. Selle kindlakstegemiseks võeti rauasisalduse proovid kahest erapuurkaevu veest ja ühest veevärki kuuluvast puurkaevust.
Hüpoteesiks oli, et erapuurkaevu rauasisaldus on suurem, kui ühisveevärgi puurkaevus, sest erapuurkaevust teostatakse veeproove ainult siis, kui
80% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla

Registreeri ja saadame uutele kasutajatele faili TASUTA e-mailile


Konto olemas? Logi sisse

Vasakule Paremale
Vee rauasisaldus #1 Vee rauasisaldus #2 Vee rauasisaldus #3 Vee rauasisaldus #4 Vee rauasisaldus #5 Vee rauasisaldus #6 Vee rauasisaldus #7 Vee rauasisaldus #8 Vee rauasisaldus #9 Vee rauasisaldus #10 Vee rauasisaldus #11 Vee rauasisaldus #12
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 12 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2016-10-08 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 7 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor ekushka Õppematerjali autor

Lisainfo

Uurimistöö eesmärgiks oli uurida, kas erapuurkaevu rauasisaldus vastab seadusega etteantud piirnormile. Uuriti kuidas erineb rauasisaldus erapuurkaevus ja ühisveevärki kuuluvas puurkaevus ning kuidas sõltub vee rauasisaldus puurkaevu omanikust. Kas vesi on rauarohkem siis, kui puurkaevu omanikuks on eraisik või linna veevärk? Selle kindlakstegemiseks võeti rauasisalduse proovid kahest erapuurkaevu veest ja ühest veevärki kuuluvast puurkaevust. Proovid võeti eelnevalt korralikult pestud plastpudelitesse ning pudelite peale kirjutati proovi võtmise asukoht.

Märksõnad


Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri


Sarnased materjalid

15
pdf
Keskkonnakeemia 3 loeng-vesi
38
docx
Keskkonnakaitse ja säästev areng-õppejõud Ülle Leisk
304
doc
ELEMENTIDE RÜHMITAMISE PÕHIMÕTTED
7
docx
Vesi
46
pdf
Analüütiline keemia I eksamiküsimuste vastused
528
doc
Keskkonnakaitse lõpueksami küsimused-vastused
33
docx
Keskkonnakaitse ja säästev areng - konspekt kordamiseks
21
docx
Veekaitse eksami konspekt





Registreeri ja saadame uutele kasutajatele
faili e-mailile TASUTA

Konto olemas? Logi sisse

Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
või
Kasutajanimi / Email
Parool

Unustasid parooli? | Tee tasuta konto

UUTELE LIITUJATELE KONTO MOBIILIGA AKTIVEERIMISEL +50 PUNKTI !
Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun