Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Postimpressionism (0)

1 Hindamata
Punktid
Postimpressionism
Vincent van Gogh(1853-1890)
Hollandi maalikunstnik
  • Kartulisööjad ( soojad toonid, valguse-varju mängud, suured värvipinnad, nähtavad pintslitõmbed, tumedad toonid ja vähene värvi kasutus muudab meeleolu süngeks)
  • Rand figuuridega ja meri laevaga (sooja kuldsed toonid, päikeseloojang, pintslitõmbed loovad merelainetuse, ebaselged kontuurid, sünged pilved, meeleolu üldiselt kurb/sünge)
  • Natüürmort makrellide, sidrunite ja tomatitega (selgeid kontuure pole, pintslitõmbed on tajutavad , külmemad toonid, rõõmsam meeleolu, tekitab söögiisu)
  • Vaas anemoonidega (ebaselged kontuurid, külmemad toonid, pildi üldmõju on rõõmus, selgelt tajutavaid varje pole, väikesed värvipinnad, pintsli lööke on näh a)
  • Naine põllul (vajud, pintslitõmbeid on nähtavad, kontuure pole, meeleolu on rõõmus)
  • Isa Tanguy portree (valguse-varju mängud, kontuurid on selgemad, taust on selgemini eristatav, pintslitõmbed ei ole nii märgatavad, soojad toonid)
  • Tušimaal 1887 (selged kontuurid, soojad toonid, mõjub pigem rõõmsana, valguse-.varju mäng)
    o Võrdlus Yoda Chikkoku tušimaaliga
    § Chikkoku tušimaal on traditsiooniliselt ainult üte tooni kasutades valminud teos, mõjub tõsiselt võetavamalt, konkreetne.
  • Sinised iirised vaasis (selgelt nähtavad kontuurid, külmad toonid, pilt ei mõju väga rõõmsana, kuid ka mitte kurvana, varje pole)
  • Laevad merel (pintslitõmbeid on näha, meri on tormine, külmad ja soojad toonid, meeleolu on sünge)
  • Vaas päevalilledega (kontuurid, varje pole, soojad toonid, rõõmus)
  • Kohviku terrass õhtul (kontuurid, varjud , rõõmus, elav, tajutavad pintslitõmbed, soojad toonid)
  • Tähisöö ( kontuure pole, varje pole, külmad toonid, tajutavad pintslilöögid)
  • Öine kohvik (selged kontuurid, soojad toonid, mõjub pigem rõõmsana, valguse-varju mäng)
  • Autoportree kinniseotud kõrvaga (külmad toonid, kontuure pole näha, pintslitõmbeid pole selgelt näha, varjud)
  • Nisupõld varestega (ebaselged kontuurid, külmemad toonid, pildi üldmõju on kurb, selgelt tajutavaid varje pole, väikesed värvipinnad, pintsli lööke on näha)
    Van Goghi kunsti hakati kõrgelt hindama alles pärast kunstniku surma. Eluajal õnnestus tal ära müüa üksainus töö.
    Vaadeldud ajalõik Vincent van Goghi elust on 5 aastat.
    Kunstnik oli vaadeldud perioodi alguses 32 aastane.
    Selle aja jooksul muutus tema pintslikiri impressionistlikumaks, valguse ja varju käsitlus muutus märgatumaks ning teoste meeleolu süngemaks.
    Koloriit on ühtlane.
    Objektide kontuurid- natüürmortidel selgemad, looduspiltidel ebaselged.
    Kunstnik annab kujutatavat edasi ruumilisena.
    Suuremad värvipinnad ei ole kaetud ühtlase värvipinnaga vaid pintlitõmmetega.
    Teoste meeleolu on enamasti sünge ja tõsine.
    Paul Gauguin (1843- 1903)
    Kunstniku looming muutus värvilisemaks, selgelt väljatoodud varjud, täpsed kontuurid.
    Alguses on maalid väga sünged ja tumedad, raske on eristada, mis pildil kujutatakse. Igal pildi on sügav tähendus. Suhteliselt ebakorrektne.
    Võrdlus:
    Vincent van Gogh- värvid erksamad, ebakorrektsed varjud ja kontuurid, ebaselge
    Paul Gauguin- tuhmid värvid, selged kontuurid, korrektsed varjud, kõik on eristatav
    Paul Cezanne
    Sünge meeleolu, ebatäpsed kontuurid, sünged ja udused värvid, inimesed kujutatud reaalselt
    Võrdlus:
    Paul Cezanne-ebakorrektne kontuur , tuhmid värvid, ühesugused värvid
    Vicent van Gogh- korrektsed kontuurid, erinevad värvid, varjud
  • Postimpressionism #1 Postimpressionism #2
    Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
    Leheküljed ~ 2 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2010-10-04 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 47 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor stila01 Õppematerjali autor
    Lühikonspekt

    Sarnased õppematerjalid

    POSTIMPRESSIONISM - Cezanne ja Lautrec
    3
    docx

    POSTIMPRESSIONISM - Cezanne ja Lautrec

    POSTIMPRESSIONISM Cezanne ja Lautrec Kui vana oli kunstnik vaadeldud perioodi alguses? 27-aastane Kuidas muutus selle aja jooksul tema teoste koloriit, valguse ja varju käsitlus, pintslikiri ning teoste meeleolu? Hakkab mängima erinevate toonidega, sobitab neid. Hakkab sarnanema Van Goghile. Milline on viimaste teoste koloriit? ,,Lilled sinises vaasis" on värviline. Palju kasutatud erinevaid erksaid värve, eriti kollast. ,,Ambroise Vollard´i portree" on tuhmide värvidega. Erinevad toonid on omavahel kokku sobitatud. Iseloomustage objektide kontuure? ,,Kunstniku õe ja ema portree" kontuurid selgelt eristatavad. Hilisemates töödes, nagu näiteks ,,Lilled sinises vaasis" ja tema autoportrees ei ole kontuurid selgelt eristatavad. Mil määral kasutab kunstnik varju ja valgust, perspektiivi? Varju ja valgust on mingil määral igal pildil näha, kuid vähe. Kunstnik on püüdnud igale teostele luua ruumilisust. Ei kasutanud

    Kunstiajalugu
    20-SAJANDI KUNSTI AJALOO EKSAM 2017 JAANUAR
    68
    doc

    20. SAJANDI KUNSTI AJALOO EKSAM 2017 JAANUAR

    20. SAJANDI KUNSTI AJALOO EKSAM 2017 JAANUAR 1. Postimpressionism (Van Gogh, Gauguin, Cézanne, Toulouse-Lautrec, nabiid, neoimpressionism: Seurat) Vaevalt olid impressionistid leidnud oma stiili, vaevalt oli impressionistlik vormikõne lõplikult välja kujunenud, kui kunstis hakati otsima uusi väljendusvõimalusi. 19. sajandi lõpul tekkinud uutele suundadele on iseloomulik ennekõike vastutöötamine impressionismi rafineeritud nüansirikkusele, ebamäärasusele ja pehmusele, püüd suurema vormikindluse ja ilmekuse poole

    Kunstiajalugu
    20 SAJANDI KUNST
    119
    doc

    20 SAJANDI KUNST

    20. SAJANDI KUNST 1. IMPRESSIONISM. NEOIMPRESSIONISM. POSTIMPRESSIONISM 2. SÜMBOLISM. JUUGEND 3. FOVISM 4. EKSPRESSIONISM JA ,,DIE BRÜCKE" 5. KUBISM 6. FUTURISM 7. ABSTRAKTSIONISM 8. DADAISM 9. SÜRREALISM 10. ,,DE STIJL" 11. KAZIMIR MALEVITS ja SUPREMATISM 12. KUNST KAHE MAAILMASÕJA VAHEL 13. ABSTRAKTNE EKSPRESSIONISM USA-s 14. INFORMALISM 15. NEODADA 16. POPKUNST 17. MAALILISEJÄRGNE ABSTRAKTSIONISM 18. OP-KUNST JA KINEETILINE KUNST 19. POSTPOP JA HÜPERREALISM 20. MINIMALISM 21. POSTMINIMAALKUNST ­ arte povera, antivorm, maakunst, protsessikunst 22

    Kunstiajalugu
    Kunstiajaloo kokkuvõte
    103
    doc

    Kunstiajaloo kokkuvõte

    20. SAJANDI KUNST 1. IMPRESSIONISM. NEOIMPRESSIONISM. POSTIMPRESSIONISM 2. SÜMBOLISM. JUUGEND 3. FOVISM 4. EKSPRESSIONISM JA ,,DIE BRÜCKE" 5. KUBISM 6. FUTURISM 7. ABSTRAKTSIONISM 8. DADAISM 9. SÜRREALISM 10. ,,DE STIJL" 11. KAZIMIR MALEVITS ja SUPREMATISM 12. KUNST KAHE MAAILMASÕJA VAHEL 13. ABSTRAKTNE EKSPRESSIONISM USA-s 14. INFORMALISM 15. NEODADA 16. POPKUNST 17. MAALILISEJÄRGNE ABSTRAKTSIONISM 18. OP-KUNST JA KINEETILINE KUNST 19. POSTPOP JA HÜPERREALISM 20. MINIMALISM 21

    Kunstiajalugu
    Kunstiajalookonspekt
    88
    docx

    Kunstiajalookonspekt

    Veneetsias“. Paul Signac (1863 – 1935): Paavstide loss Avignonis (1900) Paul Signac (1863 – 1935): Felix Feneoni portree (1890) POSTIMPRESSIONISM Vaevalt olid impressionistid leidnud oma stiili, vaevalt oli impressionistlik vormikõne lõplikult välja kujunenud, kui kunstis hakati otsima uusi väljendusvõimalusi. 19. sajandi lõpul tekkinud uutele suundadele on iseloomulik ennekõike vastutöötamine impressionismi rafineeritud nüansirikkusele, ebamäärasusele ja pehmusele, püüd suurema vormikindluse ja ilmekuse poole. Seda taotlesid osalt

    Ajalugu
    Egiptusest Futurismini
    35
    docx

    Egiptusest Futurismini

    · Pilet 1 1. Vana-Egiptuse arhitektuur vanariik 2850-2052; 2052-1570 keskmine riik,. Uusriik: 1570-715 e.m.a karnaki templi sambad Vanade egiptlaste usk surmajärgsesse ellu oli tähtis. Selle eeltingimuseks peeti surnu keha säilitamist. Laipade säilitamiseks nad balsameeriti, muudeti muumiateks. Tähtsamate inimeset muumiate säilitamiskohaks oli eriline hauatüüp ­ mastaba. See koosnes maa-alustest kividega vooderdatud hauakambrist ja selle kohal asuvast nelinurksest , kaldus külgseintega kastitaolisest kiviehitisest. Mastaba püüti ehitada võimalikult suur ja tugev, et paremini kaista muumiat aga ka selleks et rõhutada kadunu tähtsust. Vaarao mastaba ehitati kõrgem, astmetena ülespoole ahanev. Nii tekkiski astmikpüramiid. Püramiid oli ühtlane kivimass. Põramiidi pealispind kaeti lihvitud kiviplaatidega. Suurim püramiid Cheopsi püramiid 140 m kõrge, põhja pindala 5 hektarit. Püramiidide läheduses olid ka

    Kunst
    Maastikuarhitektuuri ajalugu 2010
    180
    doc

    Maastikuarhitektuuri ajalugu 2010

    LOENGUD MAASTIKUARHITEKTUURI AJALOOST 2010 Õppematerjal maastikuarhitektuuri ning maastikukaitse ja ­hoolduse üliõpilastele Koostanud Kadi Karro AEGADE ALGUS NING VARAJANE MAASTIKUKUJUNDUS. Esimesed maastikud, nende areng. Varajased tsivilisatsioonid: Egiptuse ning Mesopotaamia (Babüloonia, Assüüria ja Pärsia) kultuurid ja maastikukujundus. VANA-KREEKAST KESKAJANI: Antiik-Kreeka linnaplaneerimine ja aiad. Antiik-Rooma linnaplaneerimine ja aiad. Vitruvius "De Architectura". Islami aiad. Euroopa läbi keskaja: kloostriaiad, religioosne sümboolika; botaanikaaiad, linnakodanike aiad. RENESSANSS: Vararenessanss Itaalias 14. saj. Renessanss Itaalias 15.- 16. saj. Manerism ja barokk Itaalias 16.-18. saj. Linnaruum Itaalias: piazzad keskajast barokini. BAROKK: Barokk Prantsusmaal 17. saj. Prantsusmaa naabermaad 16.-18. saj: regulaarstiil Inglismaal, Hispaanias, Austrias, Saksamaal, Madalmaades, Venemaal, Rootsis, Taanis. EESTI VANEMAD MÕISAAIAD JA -PARGID. Kuni 18. sajandi kesk

    Maastikuarhitektuuri ajalugu
    V-Hugo Jumalaema kirik Pariisis terve raamat
    0
    docx

    V. Hugo Jumalaema kirik Pariisis terve raamat

    1 VICTOR HUGO_JUMALAEMA KIRIK PARIISIS ROMAAN Tõlkinud Johannes Semper KIRJASTUS ,,EESTI RAAMAT" TALLINN 1971 T (Prantsuse) H82 Originaali tiitel: Victor Hugo Notre-Dame de Paris Paris, Nelson, i. a. Kunstiliselt kujundanud Jüri Palm Mõni aasta tagasi leidis selle raamatu autor Jumalaema kirikus käies või õigemini seal uurivalt otsides ühe torni hämarast kurust seina sisse kraabitud sõna . ' ANAT KH Need vanadusest tuhmunud, üsna sügavale kivisse kraabitud suured kreeka tähed, mis oma vormi ja asendi poolest meenutasid kuidagi gooti kirja, viidates sellele, et neid võis sinna kirjutanud olla mõne keskaja inimese käsi, kõigepealt aga neisse kätketud sünge ja saatuslik mõte, jätsid autorisse sügava mulje. Ta küsis eneselt ja katsus mõista, milline vaevatud hing see pidi küll olema, kes siit maailmast ei tahtnud lahkuda ilma seda kuriteo või õnnetuse märki vana kiriku seinale jätmata. Hiljem on seda seina (ei mäleta küll täpselt, millist just) üle värvitud

    Kirjandus




    Kommentaarid (0)

    Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun