Kliimasoojenemine (1)

Kliima soojenemine
Sissejuhatus
Üha enam kajastatakse meedias ja ajalehtedes globaalse soojenemise kohta. Tegu on tõsise protsessiga maailmas,mis põhjustab väga tõsiseid tagajärgi.
Mis on kliima soojenemine?
Globaalne soojenemine on Maa arvutusliku keskmise temperatuuri tõus teatud aja jooksul. Tänapäeval räägitakse enamasti soojenemisest, millele on inimene oma tegevusega kaasa aidanud. Globaalne soojenemine tähendab, et Maa keskmine temperatuur küll tõuseb, samas ei ole välistatud keskmise temperatuuri langus teatud piirkondades või mingil kindlal aastaajal
Mis põhjustab kliimasoojenemist?
Peamiseks globaalset soojenemist põhjustavaks teguriks on kasvuhoonegaaside üha suurenev sisaldus atmosfääris, neist olulisimad on veeaur, süsihappegaas ning metaan. Veeauru konsentratsioon suureneb siis, kui temperatuurid on kõrgemad - seega on tegu omamoodi lumepallieffektiga - mida rohkem veeauru, seda suurem soojenemine, seda suurem veeauru konsentratsioon jne. Inimtekkelised kasvuhoonegaasid vabanevad atmosfääri peamiselt fossiilkütuste põletamise, põllumajanduse ning lageraie tagajärjel.
Globaalsed probleemid
Seoses kliima soojenemisega on hakanud esinema suuremaid torme, kui kunagi varem. Jaapanis on olnud viimasel aastal mitmeid tornaadosid, mis on teadlaste arvates võimatud sealses piirkonnas.
Ameerikas esines eelmine aastal tornaadosid rohkem, kui kunagi varem. Pärnut vapustanud üleujutus 2005. aastajaanuaris oli põhjustatud Gröönimaa suure osa sulamisega ülilühikese aja jooksul.
Üks kõige paremini tajutavaid tagajärgi on temperatuuride suurenemine. Viimased aastad on olnud soojemad, kui kunagi varem. Kõrgemate temperatuuridega kaasnevad kuumusega seotud haigused ning enneaegsed surmad nii eakate kui ka elujõuliste inimeste seas.
Kõrgemate temperatuuride kaasneb liustike sulamine , mis omakorda toob kaasa veetaseme tõusu igal pool maailmas. Mageveest koosnevate liustike sulaveed on miljonitele inimestele üle terve Maa ainukeseks joogivee allikaks. Igaaastane külmumine ja jäätumine on neile siiamaani piisava joogiveevaru taganud, kuid nüüd ähvardavad need liustikud jäädavalt sulada. See teeb praguse mageveenapi olukorra veelgi hullemaks. Need miljonid inimesed hakkavad siis endale uut kodu otsima , tekitades ümbritsevates riikides hulgaliselt immigratsiooniga seotud probleeme, sealhulgas suurenevad vägivald ning sanitatsiooniprobleemid, mis paratamatult tekivad suurte töötuse ning ülerahvastatuse puhul. Peamiselt hakkavad endale uut kodu otsime need miljonid inimesed, kes elavad Bangladeshis ning Hiina madalikel . Kõik see jääb liustike sulamisel vee alla. Juhul, kui temperatuurid tõusevad 5 C, on ohustatud paljud maailma suurlinnad, nende hulgas London, Shanghai, New York ning Hong Kong.
Süsihappegaasi pole maailma ajaloos varem olnud rohkem kui 300 osakest 1 000 000 osakese kohta, kuid hetkel on see üle 360 osakese.See on viimase 100 aastaga kahekordistunud,süsihappegaasi sisaldus atmosfääris on tõusnud märgatavalt.
Globaalne soojenemine põhjustab kliimamuutusi, piirkonniti muutub kliima kusagil kuivemaks ja kuumemaks, kohati jällegi jahedamaks ja sajusemaks. Aafrikas, Saheli kõrbes, suri miljoneid nälga, sest vihmapilvede kurss oli muutunud ning nad sadasid maha hoopis mujal. Sademetemustri muutumine on ohuks terve maailma põllumajandusele.
Vähenenud sademed tekitavad paratamatult ka ulatuslikke metsapõlenguid, mis omakorda teevad olukorda veel hullemaks (Portigal, Hispaania , Austraalia ning California on nende poolest juba kurikuulsaks saanud). Samal ajal toob see kaasa suuremaid saake kõrgematel laiuskraadidel asuvates riikides. Kuid mis hinnaga? Teadlased on täheldanud, et üha enam troopilistele regioonidele omaseid putukaid ning ka haiguseid on levinud jõudsalt põhja poole. Malaaria ning teised ohtlikud haigused levivad koos temperatuuriga endistele külmadele aladele ning hakkavad seal edukalt hävitustööd tegema. Alles teatati uudistes, et Itaalial on taas hakata malaaria pärast muret hakata tundma. Tegelikkuses tähendaks soojemad ilmad Euroopale lühiajalist soojalaines, mis asenduks Golfi hoovuse seiskumisel jääajaga.
Sagedamini hakkab esinema ekstreemseid ilmastikunähtusi- orkaane, põudasid, laussadusid koos üleujutustega jne.
Tagajärjed

• Ülemaailmse temperatuuri tõus
  
• Pooluste sulamine
  
• Suuremad tormid
  
• Üleujutused
  
• igikeltsi sulamine
  

Mida teha, et vähendada kliima soojenemist?

• Taaskäidelda oma prügi. Niimoodi on võimalik ära hoida 1200 kg süsihappegaasi teket.
  
• Istutada taimi
  
• Mitte hoida oma elektroonilisi seadeid 24/7 sisse lülitatuna. Sellega saab ära hoida tuhandete kilogrammide süsihappegaasi tekke aastas.
  
• Kasutada vähem motoriseeritud sõidukeid . Iga sõidetud miiliga tekib pool kilogrammi CO2-te.
  
• Hoiduda liigsest pakendamisest. Kui tekitad 10% vähem prügi, siis sellest tekib 1200kg vähem süsihapegaasi
  
• Kontrollida oma rehve . Korrektselt täis pumbatud rehvidega sõites väheneb bensiini kulu 3% iga liitri bensiini kasutamisel tekib 10 kilo süsihappegaasi
  
• Vahetada elektripirnid. Kui üks tavaline elektripirn asendada säästupirniga, säästetakse aastas 70 kg süsihappegaasi.
  
• Kasutada vähem sooja vett. Kasutades madala survega dušši segistit, peatatakse 150 kg süsihappegaasi tekke aastas .
  
• Reguleerida oma kliimaseadet. Õigesti seadistatud kliimaseade hoiab kokku tonni süsihappegaasi aastas.
  
• Vähendada tööstuslike tehaseid. Tehastest tulenevaid gaase jääb vähemaks, mis oleks omakorda kasulik tehaste lähedal asuval loodusel ning ka inimestel.
  
• Säästma rohkem energiat. Soojustades oma maja korralikult ära, läheb kütmiseks vähem energiat. Boilerit ei tohiks hoida liiga kuumal temperatuuril, kuna boiler on üks suurimaid eneregiakulutajaid.
  

Kokkuvõte
Globaalne soojenemine on üha suurenev probleem tänapäeva ühiskonnas. Ja kuigi globaalset soojenemist ka looduslikud protsessid, on siiski peamine süüdlane selles inimtegevus. Ja et kaitsta nii meie planeeti kui ka järeltulevaid inimpõlvi, tuleks hakata selle probleemiga kiirelt tegutsema. Kuigi võibolla arvatakse,et mis siis see annaks,kui üks inimene hakkab näiteks korralikult säästma energiat ning sorteeriks prügi,see ei päästaks ju ühiskonda. Jah, ei päästakski,aga kas ei võiks mõelda sellele,et kõik hakkavad liikuma parema elu poole ja kõik säästaksid midagi,mis lõpetuseks teeks kokku suure hulga süsihappegaasi mitte vallandumise atmosfääri,siis see on juba suur pluss rajades tee elama puhtamas,tervislikumas ja ohutumas keskkonnas.