Tallinna Tehnikaülikool Mehaanikateaduskond Materjalitehnika instituut TERASE TERMOTÖÖTLUS Aruanne MATB11 Juhendaja Liina Lind Tallinn 2011 1. Töö eesmärk Töö eesmärk on tutvuta terase termotöötlusega. Tutvuda terase karastumise ja noolutamisega ning aru saada nende töötlemiseviiside vajalikkusest ja nende käigus tekkivatest protsessidest. Lisaks selgitame välja terase süsinikusisalduse, jahutuskiiruse ja karastamisele järgneva noolutustemperatuuri mõju terase kõvadusele ning aru saada nende teraste praktiseerimisest. 2. Termotöötlusprotsesside olemus ja nende tähtsus 1. Karastamine - üks termotöötlemiseviisidest, mille tulemusena saadakse ebastabiilne struktuur
kestab augusti keskpaigani. Kultuurid kasvavad intensiivselt ja valmivad. Suve kestus oleks 3 kuud. Sügis- saabuvad öökülmad, lõpeb aktiivne kasvuperiood, septembri keskel lõpetavad enamus kartulisorte kasvamise. Võrsuvad taliviljad ja algab talvituvate kultuuride karastumine. Sügis lõpeb, kui temperatuurid jäävad juba alla 5º C. Kestab 5-6 nädalat. Hilissügis- ajavahemik,mil ööpäeva keskmised temperatuurid püsivad 5 ja 0º C vahel, vegetatsioon on lõppenud, toimumb karastumise lõppjärk,mille käigus taimed omastavad talvekindluse. Taimed lähevad üle puhkeolekusse. Lõpeb kõige sagedamini novembri II poolel ja kestab 6 nädalat. Talv- temperatuuride langus alla 0º C, maapind külmub, tekib lumikate. Kestab 120-140 päeva,olles seega kakõige pikem looduse kalendri aastaaeg. 6 KASUTATUD KIRJANDUS : http://www.aiandus.ee/art_loe.php?id=30 http://www.miksike.ee/docs/lisa/5klass/7kooslus/sygis.htm http://www.cs.tlu
Vali üks: a. vorm valmistatakse kipsist b. vormiliiv ja termoreaktiivne vaik c. keraamiline suspensioon ja kvartsliiv d. vormiliiv ja kõvendi (urotropiin) Küsimus 9 Õige Hinne 1 / 1 Märgista küsimus Küsimuse tekst Kärnide valmistamisel kasutatakse sidematerjalidena Vali üks: a. liiva b. kivisöetolmu c. orgaanilisi aineid d. saepuru Küsimus 10 Õige Hinne 1 / 1 Märgista küsimus Küsimuse tekst Terase karastumise ja malmi valgenemise vältimiseks valamisel metallvormidesse (efektiivseim variant) Vali üks: a. kuumutatakse kokillid ette ja nende sisepinnad kaetakse kuumuskindlate katetega b. valmistatakse kokillid malmist ja eelkuumutatakse c. kasutatakse metallkärne ja lahtikäivaid kokille, mille sisepinnad kaetakse kuumuskindlate katetega d. varustatakse kokillid vesijahutusega Küsimus 11 Õige Hinne 1 / 1 Märgista küsimus Küsimuse tekst
valandi täpsus ja valandi keeruline kuju b. valandi täpsus c. valandi keeruline kuju ja õhuke seinapaksus (0,3-0,5 mm) d. valandi maksumus Küsimus 5 Õige Hinne 1,00 / 1,00 Flag question Küsimuse tekst Oht kahanemistühikute tekkeks terasvalandeis võrreldes malmvalanditega on Vali üks: a. sama b. suurem c. väiksem d. praktiliselt puudub Küsimus 6 Õige Hinne 1,00 / 1,00 Flag question Küsimuse tekst Terase karastumise ja malmi valgenemise vältimiseks valamisel metallvormidesse (efektiivseim variant) Vali üks: a. varustatakse kokillid vesijahutusega b. kasutatakse metallkärne ja lahtikäivaid kokille, mille sisepinnad kaetakse kuumuskindlate katetega c. valmistatakse kokillid malmist ja eelkuumutatakse d. kuumutatakse kokillid ette ja nende sisepinnad kaetakse kuumuskindlate katetega Küsimus 7 Õige Hinne 1,00 / 1,00 Flag question Küsimuse tekst Valuvormi osaks on
14) Koorikvalu puhul kasutatakse valuvormis sideainena: termoaktiivset vaiku. 15) Räbupüüdja efektiivsus suureneb: voolamiskiiruse vähenemisel räbupüüdjas 16) Metalljahutajate ülesandeks valuvormides on: erineva seinapaksusega valandi osade samaaegse tardumise ja jahtumise saavutamine. 17) Sulavmudelitega täppisvalu puhul kasut. keraamilise kooriku valmistamiseks materjalina: hüdrolüüsitud etüülsilikaadi lahust. 18) Terase karastumise ja malmi valgenemise vältimiseks valamisel metallvormidesse: kuumutatakse kokillid ette ja nende sisepinnad kaetakse kuumuskindlate katetega. 19) Tsentrifugaalvalu puhul horisontaalteljega masinais oleneb vormi minimaalne pöörlemiskiirus: vormi raadiusest. 20) Valandi vabapinna kuju tsentrifugaalvalu puhul vertikaalteljega masinais on: pöördparaboloid. 21) Survevalu iseloomulikumaks omapäraks on: terasest korduvkasutusega pressvormide kasutamine.
..350 C°. Pärast keevitamist kuumutatakse toode ahjus temperatuurini 675...700 C° ning jahutatakse aeglaselt koos ahjuga temperatuurini 100...150 C°. Lõplik jahtumine toimub õhus. Legeerteraste keevitamine Legeerteraste keevitamisel tuleb detailide servad hoolikalt puhastada tagist, mustusest, tolmust ja räbust ning eemaldada niiskus metalli pinnalt, kuumutades servi gaasipõletiga temperatuurini 110...120 C°. Et vähendada põhimetalli karastumise ohtu, keevitatakse õmblus mitme läbimiga ühtlaste kihtidena või keevitatakse õmblusele lõõmutav vall, mis ei tohi puudutada põhimetalli. Vältimaks pragusid tuleb detailid enne keevitamist kuumutada temperatuurini 100...350 C°. Alumiiniumi ja selle sulamite keevitamine Väikese tugevuse ja suure plastsuse tõttu kasutatakse tehnikas puhast alumiiniumi suhteliselt vähe. Enimkasutatavad sulamid on duralumiinium ja silumiin.
7.Külvisenormi arvutamine. Materjal, mida kasutatakse külviks on külvis. See ei pruugi alati olla botaanilises mõistes sama, vaid võib olla ka vili või liitvili. Külvinorm-külvamisel kehtestatud töönorm. Külvisenorm ei võrdu külvinormiga. Külvisenormi puhul väljend-külvise kogus pinnaühiku kohta, kas kg/ha või g/m²(kartulil t/ha). Külvisenorm tehakse kindlaks põldkatsetega. Külvisenorm = (idanevate seemnete arv m²*1000seemne mass) / külvise väärtuse %. 8.Taliviljade karastumise faasid. 1) temp päeval üle 5ºC, öösel 0ºC ringis, normaalse valgustuse, mullaniiskuse ja min toitumise korral on fotosüntees intensiivne. Jahedas kogunevad taimedesse varuained ehk suhkrud. Taimed taluvad 10-12ºC külma. 2) valgus pole vajalik, temp peab langema alla 0ºC. Toimub vee vähenemine, suureneb rakumahla kontsentratsioon. Mõlemad karastumisfaasid läbinud taimed taluvad juba -20ºC külma. Mõlema karastumisfaasi läbimiseks kulub soodsates tingimustes 5-7 päeva. 9
massi kg/ha kohta. idanevate _ seemnete _ arv _ m 2 × 1000 _ s.m. Külvisenorm _ kg / ha = külvise _ väärtuse _ % puhtus(%) × idanevus(%) Külvise _ väärtus = 100 idanevate _ seemnete _ arv _ m 2 × 1000 _ s.m. × 100 Külvisenorm = idanevuse% × puhtuse% 8. Taliviljade karastumise faasid. Talvetingimusteks vastupidavaks muutuvad taimed sügisel nn. karastumisperioodil, mis jaotatakse 2 faasi. Esimene faas algab taimel siis kui õhtutemperatuur päeval on üle 5 C ja öösel langeb 0 C. Normaalse valgustuse, mullaniiskuse ja minimaalse toitumise korral toimub intensiivne fotosüntees. Jahedas kogunevad taimedesse varuained e. suhkrud, karastunud taimede lehtedes on suhkruid kuni 22% kuivainest. Sellised taimed taluvad 10-12 külma.
ka konstruktsiooni iseärasusi, näit. jäikust. Väsimusele töötavate keevisliidete korral on vaja vältida pingekontsentraatorite teket sisselõiked üleminekul õmbluselt ja saada soovitavalt nõgusad nurkõmblused seda võimaldab happelise kattega elektroodide kasutamine. Hermeetiliste õmbluste kõige usaldusväärsemad tulemused saadakse aluseliste kattega elektroodidega. Elektroodi valikul tuleb arvestada põhimetalli keevitatavust, tema karastumise võimalikkust, materjali paksust ja konstruktsiooni jäikust. Terase süsinikusisaldusel üle 0,2% kasutatakse reeglina aluselisi elektroode. Kvaliteedinõuete järel tuleb arvestada majanduslikke näitajaid . Põhilisteks on elektroodide tootlikkus ja hind. Elektroodi läbimõõt valitakse materjali paksuse, õmbluse servakuju ja õmbluse ruumilise asendi järgi. Asendiõmblusi tehakse peenemate elektroodidega (alla 4 mm). Nurkõmbluse
kasvuprotsessid aeglased. Taimed koguvad siin varuaineid. Selles faasis taluvad taimed -10...- 12°C külma. Sobivate tingimuste korral läbitakse see faas 5...7 päevaga; 2. II karastumisfaas valgus pole siin enam vajalik, kuna temperatuur peab langema alla 0°C. Varuained muutuvad siin faasis lahustuvateks. Sellised taimed taluvad üle 20° C. Rukis läbib selle faasi kiiremini kui nisu. Ka selle faasi läbimiseks kulub keskmiselt aega 5...7 päeva. Karastumise kiirus ja varusüsivesikute hulk sõltub sordist ja kasvutingimustest. Hästikarastunud talirukis talub võrsumissõlme sügavuses -25°C või isegi enam, talinisu mõned kraadid vähem. Kõige tundlikum on selles suhtes talioder. 9. Taliviljade optimaalne külviaeg Eestis. Külviaja valikul tuleb lähtuda kohalikest tingimustest, eelistada pigem varajasemat külvi. Taliviljade optimaalne külviaeg on siis, kui
• Toimub dehüdratiseerumine mille tagajärjel külmumispunkt raku sees alaneb ning hakkavad toimuma mitmesugused ümberhäälestumised – leiab aset kohanemine Külmumine on mitmefaasiline protsess: - vedela faasi alajahtumine (kuni -10 …12 ⁰C lehtedes ja -30 …-40 ⁰C pungades) – teatud juhtudel võib vesi jääda alajahtunud seisundisse pikemaks ajaks (osmootikumide sisaldus) Karastumine • Indutseeritud madalatest temperatuuridest • Karastumise aste koeti erinev (kõige tundlikum meristeem) • Kasv seiskub • Vakuoolid jagunevad • Osmootikumide hulk suureneb • Biomembraanid ja valgud asendatakse Karastumise võime on evolutsiooniline • Eriti tugev külma kliima taimedel Adaptatsioonid madalate temperatuuride talumiseks • Puhkeperiood ja sellega kaasnevad metaboolsed muutused • Külmast hoidumine (mattumine lume alla, kasvuvormid)
Keevitatakse kitsaste vallidena ning lühikeste lõikude kaupa. Kraater tuleb kindlasti täis keevitada või lõpetada õmblus tehnoloogilisel lisaplaadil. Keevitada ei tohi keskkonna temperatuuril alla 5 C° ning tõmbetuule käes. Legeerteraste keevitamine Legeerteraste keevitamisel tuleb detailide servad hoolikalt puhastada tagist, mustusest, tolmust ja räbust ning eemaldada niiskus metalli pinnalt, kuumutades servi gaasipõletiga temperatuurini 110...120 C°. Et vähendada põhimetalli karastumise ohtu, keevitatakse õmblus mitme läbimiga ühtlaste kihtidena või keevitatakse õmblusele lõõmutav vall, mis ei tohi puudutada põhimetalli. Vältimaks pragusid tuleb detailid enne keevitamist kuumutada temperatuurini 100...350 C°. Madallegeerterastel võib keevitamisel tekkida karastunud struktuur. Selle vältimiseks ja ülekuumutuse ärahoidmiseks on soovitatav neid teraseid keevitada mitmekihiliste õmblustega, kusjuures kihid tuleb keevitada pikkade ajavahedena
lühikeste lõikude kaupa. Kraater tuleb kindlasti täis keevitada või lõpetada õmblus tehnoloogilisel lisaplaadil. Keevitada ei tohi keskkonna temperatuuril alla 5 C° ning tõmbetuule käes. 2.12 Legeerteraste keevitamine Legeerteraste keevitamisel tuleb detailide servad hoolikalt puhastada tagist, mustusest, tolmust ja räbust ning eemaldada niiskus metalli pinnalt, kuumutades servi gaasipõletiga temperatuurini 110...120 C°. Et vähendada põhimetalli karastumise ohtu, keevitatakse õmblus mitme läbimiga ühtlaste kihtidena või keevitatakse õmblusele lõõmutav vall, mis ei tohi puudutada põhimetalli. Vältimaks pragusid tuleb detailid enne keevitamist kuumutada temperatuurini 100...350 C°. Madallegeerterastel võib keevitamisel tekkida karastunud struktuur. Selle vältimiseks ja ülekuumutuse ärahoidmiseks on soovitatav neid teraseid keevitada mitmekihiliste õmblustega, kusjuures kihid tuleb keevitada pikkade ajavahedena
Kraater tuleb kindlasti täis keevitada või lõpetada õmblus tehnoloogilisel lisaplaadil. Keevitada ei tohi keskkonna temperatuuril alla 5 C° ning tõmbetuule käes. 5.13 Legeerteraste keevitamine Legeerteraste keevitamisel tuleb detailide servad hoolikalt puhastada tagist, mustusest, tolmust ja räbust ning eemaldada niiskus metalli pinnalt, kuumutades servi gaasipõletiga temperatuurini 110...120 C°. Et vähendada põhimetalli karastumise ohtu, keevitatakse õmblus mitme läbimiga ühtlaste kihtidena või keevitatakse õmblusele lõõmutav vall, mis ei tohi puudutada põhimetalli. Vältimaks pragusid tuleb detailid enne keevitamist kuumutada temperatuurini 100...350 C°. Madallegeerterastel võib keevitamisel tekkida karastunud struktuur. Selle vältimiseks ja ülekuumutuse ärahoidmiseks on soovitatav neid teraseid keevitada mitmekihiliste õmblustega, kusjuures kihid tuleb keevitada pikkade ajavahedena
600; oder 400-600. Et neid külvisenorme üle viia kg/ha, on vaja teada seemne 1000 tera massi, puhtust ja idanevust. Selleks kasutatakse järgmist valemit: idanevate seemnete arv m2 x 1000 seemne mass Külvisenorm kg/ha=-------------------------------------------------------- külvise väärtuse % Külviseväärtus=idanevuse % x puhtuse % 100 8.Taliviljade karastumise faasid Rukki, nisu ja odra talvituvaid vorme nimetatakse taliteraviljadeks. Taliteraviljade peamiseks iseärasuseks võrreldes suviteraviljadega on see, et nad vajavad jarovisatsioonistaadiumi läbimiseks jahedamat keskkonda kui suviteraviljad. Talirukki ja nisu eri vormide jaroviseerumiseks peab temperatuur olema 30...65 päeva vältel 0...3 °C. Taliteraviljade normaalseks arenguks ja kasvuks tuleks külv teha augusti lõpul või septembri algul.
..150 C°. Lõplik jahtumine toimub õhus. Keevitatakse kitsaste vallidena ja lühikeste lõikude kaupa. Kraater tuleb kindlasti täis keevitada või lõpetada õmblus tehnoloogilisel lisaplaadil. Keevitada ei tohi keskkonna temp alla 5 C° ja tõmbetuule käes. Legeerteraste keevitamisel tuleb detailide servad hoolikalt puhastada tagist, mustusest, tolmust ja räbust ning eemaldada niiskus metalli pinnalt, kuumutades servi gaasipõletiga temperatuurini 110...120 C°. Et vähendada põhimetalli karastumise ohtu, keevitatakse mitme läbimiga. Vältimaks pragusid tuleb kuumutada temp 100...350 C°. 2 mm ja paksemat terast vastupolaarse alalisvooluga. Üle 15 mm paksusi tuleb pärast keevitamist kõrgnoolutada. Keevitatavuse kriteeriumid Metallide keevitatavuse kriteeriumideks loetakse järgnevaid tegureid, mis võivad põhjustada defekte (pragusid), aga ka keevisliite omaduste halvenemist: a) külmpragudekindlus (lamellpragudekindlus), b) kuumpragudekindlus,
annaabi.ee 
