seda). Kartul: mullapealsed organid - vars, leht, puhmas, õisik, vili; mullasisesed organid: juurestik, stoolon, kartuli pesa. Juurviljad: pea, kael, pärisjuur, juured 1.juurpeet, kaalikas, naeris, porgand, petersell, redis, mustjuur (mingi joonis on ka siin juures veel tegelt) 2.varskõrrelised ja liblikõielised 3.võrse osad ¤ hüpokotüül peet, kaalikas, naeris ¤ varsnuikapsas, söödakapsas, kartul, lina, kanep ¤ lehtsalat, spinat ¤ lehe osadseller, tubakas, sibul 4.õiedlillkapsas, brokkoli kapsas, humal 5.seemned ja viljadteraviljad, kaunviljad, õlitaimed, viliköögiviljad. See osa on hästisäilitav võrreldes teiste taime osadega. 2.Teraviljade külvisenormid (kg/ha) ja 1000 seemne mass (g). Varajane oder 200-250 m -38g Keskvalmiv oder 220-280 m Kaer 220-260 m - 36-43g Suvinisu 260-300 m 35g Talirukis 195-215 m - 26-28g Talinisu-230-260 m - 38-40g Talitriticale-200 m - 30..
TAIMEKASVATUS KORDAMISKÜSIMUSED 1.Kultuurtaimede saagi organid 1.JUUR-peet, kaalikas, naeris, porgand, petersell, redis, mustjuur 2.VARS-kõrrelised ja liblikõielised 3.VÕRSE OSAD Hüpokotüül-peet, kaalikas, naeris Vars-nuikapsas, söödakapsas, kartul, lina, kanep Leht-salat, spinat Lehe osad-seller, tubakas, sibul 4.ÕIED-lillkapsas, brokkolikapsas, humal 5.SEEMNED JA VILJAD-teraviljad, kaunviljad, õlitaimed, viliköögiviljad (hästisäilitatavad võrreldes teiste taime osadega) 2.Teraviljade külvisenormid (kg/ha) ja 1000 seemne mass (g) Külvisenormi all mõistetakse pinnaseühikule külvatavate idanevate seemnete arvu või külvise massi kg/ha. Esimesel juhul näidatakse idanevate seemnete arv 1 m 2 kohta
· kaheaastased (seemnete külvist valmimiseni on vaja 2 kasvuperioodi, nt juurviljad) · mitmeaastased (võivad anda seemneid mitu aastat järjest, nt heintaimed) 2. paljunemisperioodide arvu järgi eluea jooksul: · monokarpsed (viljuvad eluea jooksul 1 kord) · polükarpsed (viljuvad eluea jooksul mitu korda) 3. tootmislikud ja botaanilised-bioloogilised tunnused: · teraviljad-I rühma, II rühma teraviljad, mittekõrrelised terav-d, kaunviljad · mugul-, juurviljad, kõrvitsalised, silokultuurid lühi-, mitmeaastased · põldhein ühe- ja mitmeaastased kõrrelised ja liblikõielised · õli- ja eeterlike õlide kultuurid · kiukultuurid-kiud seemnes, kiud varres · narkootilised taimed Aluseks on tootmislikud ja botaanilised-bioloogilised alused. 6) Taimede kasvu- ja arengufaktorid, nende reguleerimisvõimalused. Võime jagada faktoreid mõju järgi: 1
kaheaastased (seemnete külvist valmimiseni on vaja 2 kasvuperioodi, nt juurviljad) mitmeaastased (võivad anda seemneid mitu aastat järjest, nt heintaimed) 2. paljunemisperioodide arvu järgi eluea jooksul: monokarpsed (viljuvad eluea jooksul 1 kord) polükarpsed (viljuvad eluea jooksul mitu korda) 3. tootmislikud ja botaanilised-bioloogilised tunnused: teraviljad-I rühma, II rühma teraviljad, mittekõrrelised terav-d, kaunviljad mugul-, juurviljad, kõrvitsalised, silokultuurid lühi-, mitmeaastased põldhein ühe- ja mitmeaastased kõrrelised ja liblikõielised õli- ja eeterlike õlide kultuurid kiukultuurid-kiud seemnes, kiud varres narkootilised taimed Aluseks on tootmislikud ja botaanilised-bioloogilised alused. 6) Taimede kasvu- ja arengufaktorid, nende reguleerimisvõimalused. Võime jagada faktoreid mõju järgi: 1
Samas ei tohi ükski võte kahjustada ümbritsevat keskkonda. Seega on taimekasvatajal suure saagi saamiseks oluline jälgida järgmisi agrotehnilisi võtteid: 1. Mullaharimine ja väetamine loovad soodsad tingimused taimede varustamiseks vee ja toitainetega eri kasvuperioodidel. Seejuures tuleks jälgida mulla viljakust. 2. Sort kasvatatava kultuuri sort peaks vastama maa agrofoonile ja tootmisele. Enne külvi tuleks seeme sorteerida ja puhtida. 3. Külviaeg, -viis, -sügavus ja külvisenorm külvatakse kultuuri jaoks optimaalsel ajal, arvestades tundlikkust öökülmade suhtes. Järgides neid nõudeid, saavad taimed endale soodsad kasvutingimused, neil esineb vähem kahjureid ja haigusi ning lamandumist. 4. Külvide hooldamine õige hooldamine vähendab taimdelele ebasoodsate tingimuste mõju (mullakoorik, umbrohud, põud). 5. Õigeaegne ja kadudeta koristus koristamisega hilinemine põhjustab enam valminud
Idanemine- iga liik vajab teatud koguses vett Tärkamine- esimeste idu või pärislehtede maapinnale tulek Võrsumine- võrsete(ka lisajuured) moodustamine mullasisest kõrresõlmes.kujuneb puhmik Kõrsumine-kõrre pikkuskasv, algab kui esimene kõrresõlm 5cm kõrgusel maapinnast. Loomine-kõrre tipus ilmub nähtavale pea(pööris) ja areneb lõpuni Õitsemine- 10-12 päeva pärast looomist. Valmimine- vastavalt veesisaldusele erinevad küpsusastmed. 9. I ja II rühma teraviljad, nende võrdlus 1. Tüüpilised teraviljad ehk I rühma teraviljad nisu, rukis, oder,kaer 2. Hirsilaadsed ehk II rühma teraviljad Mais, sorgo, hirss ,riis tunnused I rühm II rühm 1.Pikivao esinemine Jah ei tera kõhtmisel poolel Idujuuri idanemisel Mitu üks Soojusnõue Väike suur
inimorganismile vajalike aineid (C ja B-rühma vitamiinid). Kartulimugulate keemiline koostis Koostisosa Sisaldus, % Vesi 77,6 Kuivaine: 22,4 N-ta ekstraktiivained 19,0 Toorproteiin 1,7 Rasv 0,1 Toorkiud 0,6 Tuhk 1,0 Kartuli levik. On pärit Lõuna ja Kesk-Ameerikast. Kasutusele võeti kartul arvatavasti juba 7000 aastat tagasi. Teistesse maadesse hakkas levima 16. saj keskpaigast hispaanlastest meresõitjate kaudu. 16.sajandi lõpp ja 17.saj alguses levis mööda Euroopat Iiri ja Inglismaale. Ja sealt juba Põhja Ameerikasse. Eestisse jõudis kartul 1740...1760. Alguses levis ta mõisaaedadesse kust hiljem juba talupoegade põldudele. 1840 aastaks oli kartul omandanud tähtsa koha inimese toidulaual ja ka loomatoiduna
mail 5-10 kraadi juures. Külvikorras peab rapsil olema 5 aastat vahet. Külvisügavus on 2-3 cm. Külvatakse kombineeritud kombainiga ja kitsarealise külvina. Enne külvi pritsitakse mulla herbitsiide ja segatakse mullaga segamini, et vältida haigusi. I etapp niidetakse maha ja jäetakse mõneks päevaks kuivama ja järelvalmima. Rapsi kuivamise max temp 43C. *Talirapsi kasvatamise tehnoloogia. Talirapsi kasvupind Eestis on madal, kuna on 00-tüüpi. Vegetatsiooniperiood kestab aasta. Külvisenorm on 4-6 kg/ha. Mulla pH võiks olla 6,5-7. Külvisekorras peab olema 5 aastat vahet. Külvi sügavus on 2-3 cm. Külvatakse kombineeritud kombainiga ja kitsarealise külvina. Koristatakse alles siis ,kui taime vars on pruunistunud ja seemned mustad. Rapsi kuivatamise max. temperatuur on 43C.
3. tõuseb rakumahla kontsentratsioon 4. kaks karastumisfaasi läbinud taimed taluvad - 20 0 C karastumine on pöörduv protsess 17. Taliteraviljade koht külvikorras Taliteraviljade koht külvikorras Kesa põhitüübid: 1) puhaskesa e. kultuurideta kesa - taliteravilja külviaastal teisi kultuure ei kasvatata (ei ole maj. otstarbekas) 2) kasutatud e. kultuuridega kesa - teravilja külviaastal kasvatatakse mõnda varakult koristatavat kultuuri põldhein, ristik lutsern varajane kartul segatis haljasväetiskesa eelistatakse väheviljakal mullal Halvad eelviljad on keskmise ja pika kasvuajaga suviteraviljad. Kesa peab vabastama maa 1 - 1,5 kuud enne talivilja külvi. 19. Taliteraviljade mullaharimine, väetamine, külv, külviaeg ja hooldamine Taliteraviljade külvamine külviaeg: võimalikult kiiresti peale viimast mullaharimist rukis 25. august. ... 5. september nisu 1.sept. ... 10. September külvisügavus: rukis 3 - 4 cm, nisu ~1 cm sügavamale
TERAVILJAD.Kordamine taimekasvatuse üldkursuse eksamiks HMK katteseemnetaimed Klass Üheidulehelised Selts Kõrrelised Sugukond kõrrelised Teraviljad jagatakse kahte rühma nende bioloogiliste, morfoloogiliste ja majanduslike omaduste järgi: soojanõue, niiskus, reageerimine päeva pikkusele, tera pikivao ( keskvao ) esinemine, idujuurte arv, algarenemine, tali- ja suvivormide esinemine. Tüüpilised ehk I rühma teraviljad : Nisu, oder, rukis, kaer Hirsilaadsed ehk II rühma teraviljad : Mais, hirss, sorgo, riis Roheline revolutsioon : Roheline revolutsioon oli 1940ndatest kuni 1970ndate lõpuni arengumaades toimunud põllumajandustoodangu järsk suurenemine. Rohelise revolutsiooni tegi võimalikuks uute ja produktiivsete taimesortide (eeskätt teraviljasortide) kasutuselevõtuga. Rohelise revolutsiooni "isaks" on nimetatud USA agronoomi Norman Borlaugi ( tegeles uute nisu sortide aretamisega , mille tulemusel nisu sordid saavutasid hea
anorgaanilise aine orgaaniliseks. Selleks läheb neil vaja päikese valgusenergiat. Fotosüntees toimub klorofülli sisaldavates rohelistes rakkudes, mis asuvad peamiselt lehtedes. 6CO2 + 12H2O+E = C6H12O6 + 6H2O + 6O2 2. Teraviljade kasvupind Eestis ja palju on Eestis üldse põlluharimiseks sobilikku maad (ha) Teraviljade kasvupind on umbes 300 tuh/ha, ja põlluharimiseks sobilikku maad on umbes 600 tuh/ha (natukene vähem) 3.Terise anatoomiline ehitus Tera koosneb idust, endospermist ja kestadest. Idus on arenenud üks või mitu idujuurealget. Kestad koosnevad mitmest kihist. Kõige välimine on viljakest ja sisenemine on seemnekest. Suurem osa terast moodustab endosperm (75% massist). Endospermi eraldab eost kilbike. 4.Taliteraviljade künniaeg Eestis ja mis tegurite vm. abil me teame, et on õige aeg Augusti lõppseptembri esimene pool. Künniaja valikul tuleb arvestada iga põllu mullastikku, kasvatatud
Tera ehitus:viljakest,seemnekest,aleuroonkiht,endosperm,toitekude. Embrüo eraldab idu endospermist, tal ka vahendusülesanne. Ta vahendab toitaineid endospermist idusse. 1) Idanemisfaas jaguneb kaheks : 1.nähtamatu idanemine ja 2.nähtav *Koleoptiil- kilejas moodustis, mis on torukujuline. Kaitseb lehte mehaaniliste vigastuste eest. 2) Tärkamine- algus 10% taimedest tärganud, lõpp 75% tärganud. 3)Võrsumine Produktiivvõrse- seemisvõrse, mille õisikus on moodustund vähemalt 1 normaalne tera. Taliteraviljad võrsuvad rohkem. 4)Kõrsumine- intensiivne pikusesse kasv. 5)Loomisfaasi algus on see, kui taime õisik tungib läbi lehe tupe ja muutub silmale nähtavaks Külvisenorm Külvisenorma all mõistetakse pinnaühikule külvatavate seemnete arvu või külvise massi kg/ha kohta. Külvisenormi arvutamine: 1.külvisenorm kg/ha= idanevate seemnete arv ruutmeetril korda 1000 s.m. jagatud külvise väärtuse protsendiga. 2
TAIMEKASVATUS TERAVILJAD PRAKTIKUMID Praeguse botaanilise klassifikatsiooni järgi kuuluvad kõrrelised teraviljad: · katteseemnetaimede hõimkonda, · üheiduleheliste klassi, · kõrreliselaadsete seltsi, · kõrreliste sugukonda. Kõrreliste teraviljade hulka kuuluvad järgmised perekonnad: · nisu (Triticum) · rukis (Secale cereale) · oder (Hordeum vulgare) · kaer (Avena sativa) · mais (Zea mays) · hirss (Panicum)
Niiskem vili hakkab isekuumenema ning arenema hakkavad hallitusseened. 2 Kuivatamiseks sobivaid kuivatitüüpe on mitmeid: • Trummelkuivatid • Punkerkuivatid • Šahtkuivatid Mis teeb tavapärasest mullaharimisest mullaharimise? – Kündmine Otsekülvi plussid ja miinused? – Plussid, hea, lihtne kiire, rahaliselt soodsam. Miinus, ei saa nii head saaki, peab rohkem taimekaitsevahendeid kasutada. 6. TERAVILJAD / TAIMED Taime (vilja) kasvufaasid – 00 - tärkamine; 10 - lehtede kasv; 20 - võrsumine; 30 – kõrsumine (lihtne lugeda viljapeas pähikuid); 40 - viljatupe paisumine; 50 - loomine; 60 - õitsemine; 70 - seemne moodustumine - piimküpsus; 80 - vahaküpsus; 90 – täisküpsus. Suviteraviljad – Nendeks on oder, kaer, suvinisu ja mittekõrrelistest teraviljadest tatar. Suviteraviljad on lühikese 80-120 päevase kasvuajaga. Kasvuajal vajavad suviteraviljad aktiivsete
kasutama suhteliselt hilja. Eesti praegusel territooriumil kasvatati rukist juba 4...5. sajandil alepõldudel ning 11. sajandist alates kolmevälja-külvikorras. Kultuuris kasvatatakse ainult harilikku rukist, millel on tali- ja suvivormid. Rukki kõrs on 90...200 cm pikkune ja 3...6 sõlmevahega. Pea koosneb lülilisest peateljest ja sellele kinnituvatest kaheõielistest (harva kolmeõielistest) pähikutest. Rukis on paljasteraline (valmimisel eralduvad terad sõkaldest). Eesti rukkis on keskmiselt 9...10% proteiini, 1...2% rasva, 2...3% kiudu ~70% lämmastikuta ekstraktiivaineid ja 2..3% tuhka. Peamiselt valmistatakse rukkist leiba jt. pagaritooteid kuid temast tehakse ka õlut, viina, viskit ning kasutatakse biokütusena. Rukki söödavus ei ole nii hea kui odral ja nisul, seetõttu ei sobi ta ainsaks jõusöödaks, haljasmassi väärtus söödana on sarnane kõrreliste heintaimedega. Kasvunõuded
) on võimalik oma eesmärke realiseerida. Taliteravili: Taliteravilja kasvatamise eeliseks on eelkõige mulla niiskusevarude efektiivsem ärakasutamine ning pidurdavaks faktoriks ei kujune näiteks hiline kevad. Külvatakse peamiselt kesale kas mustkesale või kultuuridega kesale: põldhein/ristik, varajane kartul, segatis, varajane oder, rüps/raps ja mais. Sagedaseim kahjustaja on lumiseen, levides põllul kolletena. Seda aitab vältida seemnete puhtimine ja sügisel orase pritsimine fungitsiididega. · Suviteravili: Meil kasvatatavad suviteraviljad on oder, kaer ja suvinisu, millel on eelis taliteraviljade ees kasvuperioodil puudub taimede hukkumist põhjustav talvitumisperiood.
..7 5...7 7...9 Viimane harimine 5...7 cm sügavuselt KARTULI MAHAPANEKUEELNE MULLAHARIMINE · Kartulipõllu muld peab olema haritud umbrohupuhtaks, peensõmeraliseks ja sügavalt kobedaks, kus on hea aeratsioon, mida kartuli mugulad, juured ja stoolonid vajavad kasvamiseks ja hingamiseks. · Seemnemugulate idanemise ja stoolonide moodustamise ajal vajab kartul kobedat mulda, kuna tärklise suhkrustumine idanemisprotsessis vajab rohkesti hapnikku. · Stoolonid saavad normaalselt areneda üksnes kobedas mullas, sest suuremõõtmeliste rakkude tõttu ei suuda nad tihedas mullas ületada mulla mehaanilist vastupanu. · Juured funktsioneerivad vaid hästiõhustatud mullas, õhu vähesuse korral kasvavad juured aeglaselt, halveneb toitainete omastamine.
Selline talinisu pind on püsinud juba viimased seitse aastat. Seevastu suvinisu pind on viimastel aastatel suurenenud. Talinisu rahvamajanduslik tähtsus on toiduvili ja piirituse tootmine. Suur osa nisust jahvatatakse jahuks, mida kasutatakse leiva- ja kondiitritööstuses. Nisu kasutab ka käärimistööstus viina ja õlle valmistamiseks. Suure populaarsuse on omandanud nisust valmistatud hommikueined. Jahvatades tera koos kestade ja iduga, saadakse täisterajahu. Täisterajahu on kõige suurema toiteväärtusega, kuna sisaldab palju B-rühma vitamiine ja mineraalaineid. Täisterajahu säilib halvasti ning seepärast toodetakse rohkem sellist jahu, mille saamisel on eraldatud kestad ja idu. Meil valmistatakse nisust mannat, pajudes maades aga mannale lähedast bulgurit. Nisuterad leotatakse, keedetakse, kuivatatakse, purustatakse.
Terade lõhn ja värvus. Linnaseotra ehk õlleotra kasvatatakse linnase tootmiseks. Õlle valmistamiseks kasutatav oder peab olema koristatud õigeaegselt, võimalikult enne suuremaid vihmu. Õlleoder peab olema terve (haigustest kahjustamata), läikiv, helekollaste, kollaste või hallikaskollaste sõkaldega ja normaalse lõhnaga (ei ole lubatud kopitus-, linnase- ega muu võõras lõhn ) Õlleoder ei tohi olla kuumenenud. Terade niiskus. Kvaliteetne tera ei tohi olla liiga kuiv ega ka niiske. Ülekuivatatud vili nõuab ettenähtust pikemat aega leotamiseks, liiga suur niiskus aga võib rikkuda säilimist ja seega ka idanevust. Meie tingimustes ei tohi odraterade niiskus olla suurem kui 15% ja väiksem kui 11%. Terade kõige soovitavam niiskusesisaldus on 13,5%. Sordipuhtus. Õlleodras ei tohi olla lisandeid: teiste teraviljade (kaer, rukis, nisu) seemneid, mehaanilisi vigastusi või kahjurite poolt rikutud teri, samuti kõrbenud ja
Juurte areng peatub, kui mullal on 5% õhku. O2 on vaja ka mikrobioloogilisteks protsessideks. O2 puuduse korral tekivad redoksprotsessid, milles osalevad anaeroobsed mikroorganismid ja mulda tekivad mürgised ühendid. Liigniiskus ja kõrge temp aitavad sellele protsessile kaasa. Mõju taimele: -O2 puudusel pidurdub juurte kasv -O2 puudusel tekivad mürgised ained mulda -O2 puudusel väheneb mullast veeneelamine juurte poolt Kultuuriti on erinev. Tatar pole kartlik õhupuudusele, aga kartul, hernes, nisu on tundlikud O2 puudusele. CO2 on keskmiselt 0,3-0,5%. Kõige tundlikumad on idanevad seemned, sest nende idanemine seiskub, kui sisaldus mullaõhus tõuseb 1%ni ja on taime aktiivsetele juurtele surmav. Heintaimed on vastupidavamad kui teised põllukultuurid. 21. Abinõud mullatihenemise vältimiseks (agrotehnika, erisurve mullale - ratta asukohast künnil, vaolaiendi, tehnorajad,Controlled Traffic Farming, kombineeritud mullaharimisriistad,
perekondadest: 1. Nisu(Triticum) 2. Oder(Hordeum) 3. Rukis(Secale) 4. Kaer(Avena) 5. Mais 6. Hirss 7. Sorgo 8. Riis Morfoloogiliste, bioloogiliste ja majanduslike omaduste poolest jaotatakse teravilja kahte rühma: I. Nisu, rukis, oder, kaer II. Mais, hirss, sorgo, riis Mõningatel teraviljadel nagu odral, kaeral, riisil ja sorgol on terad pärast vilja peksmist sõkaldega kaetud. Teris ja sõkal on kokkukasv. Selliseid teri nimetatakse sõkalteristeks. Paljasteristeks nimetatakse selliseid teri, kus teris ja sõkald ei ole omavahel kokkukasvanud ja eralduvad pärast viljapeksmist. Paljasterised kannavad enamasti rukki, nisu ja maisi vorme. Teris ehk tera Tunnused I rühma teraviljad II rühma teraviljad
Kultuurtaimed- järjekindlad aias, põllul ja istandikes kasvatatavad taimedomadused teadliku valiku tulemuse tõttu muutunud, vastavalt nende liikide kultuuristamise eesmärkidele. Püsiv ja kindla kvaliteediga saak. Primaarsed- ehk loodusest pärit vormid; nisu, oder, riis, hernes, Sekundaarsed- taimed mis levisid algul levisid umbrohtudega, hiljem hakkati neid kasvatama kui kultuurtaimi. Eesmärg- toiduks, söödaks, tehniliseks tarbeks, Jaotus: 1. Tera ja kaunviljad rukis, nisu, kaer ja kaun- hernes, ub, lääts. 2. Mugul- ja juurviljad, kõrvitsad- kartul, maapirn, naeris, porgand, kaalikas, kõrvits, melon. 3. Põldheinad- timut, aruhein, kerahein, aasnurmikas 4. Õli- ja eeterõlikultuurid- raps, päevalill, magun, köömen, piparmünt 5. Kiukultuurid- kanep, lina 6. Narkootilised taimed- tubakas, magun, oopium. Agrotehnika Kasvukoha valik Kasvatamise koht külvikorras
makroelemendid ( C, O, H, Ca, Mg, K, Fe, P); Mikroelemendid (Cu, B, Mn,Zn). Taimede saagi määrab miinimumis olev toitaine. Taimed saavad omastada ainult neid mis lahustuvad vees või üldistes toitainetes. Taimede lämmastikust toitumisest (NH4, NO3). Happelistel muldadel annavad paremini tulemusi nitraatväetised. Lämmastiku puudus põhjustab taimede kasvu aeglustumist, lehed kolletuvad. P kuulub valkude ja taimekasvu regulaatori koostisse. Fosfori puudusel taimekasv peatub, viljad ei valmi , lehed muutuvad violetseteks ja leheservad keerduvad ülesse. Kaalium reguleerib hingamist, fotosünteesi, parandab saagi kvaliteeti. Kaaliumi puudusel alumised lehed varisevad. Kaltsium on taime toitekeskkonna ja bioloogiliste protsesside reguleerija. Kaltsiumi puudus on happelistel muldadel. Magneesium kuulub taimes koostisesse ja mõjutab süsihappegaasi assimilatsiooni. Väävel kuulub valkude, taimerasvade ja vitamiinide koostisesse
Taimed omastavad toitaineid nii mullalahusest, kui ka tahke faasi poolt neelatud elemente (peamiselt ühevalentseid katioone). Taimedel eristatakse juurtoitumist ja juurevälist toitumist. Toitainete omastamisel eristatakse pasiivset (transpiratsioon ja diffusioon) ning aktiivset (asendusadsorbtsioon) toitainete omastamist. Lämmastik .Tähtsaim element kogu orgaanilise maailma elutegevuses. Puudusel pidurdub taime kasv. Üleküllusel pikeneb kasvuperiood, saak ei valmi õigeaegselt, teraviljad lamanduvad. Kaltsium Taimedes 0,2…3,0%. Kaltsiumirikkamad on vanemad taimeosad. Taimedes eelkõige biokeemilisi protsesse reguleeriv element. Kaltsiumipuudus esineb happelistel muldadel. Magneesium Kesksel kohal klorofülli molekulis. Vaegus avaldub kloroosina: lehed muutuvad kahvatuks, roheline värvus asendub kollasega. Kloroos algab vanematelt lehtedelt. Mikroelemendid Boor , Vask, Tsink,Molübdeen, Koobalt, Seleen. Taimede nõuded mullale, kui
Kultuurtaimed jaotatakse põlvnemise käigu järgi: 1. Primaarsed ehk otseselt võetud ja valitud looduslikud vormid. Nisu 2. Sekundaarsed, Levisid algul umbrohuna, kuid hiljem hakati kultuurtamedena kasvatama. Rukis Sort- kultuurtaimede kõige madalam süsemaatika üksus. Isetolmlevatel sort on liin, vegetatiivsetel sort on kloon. Risttolmlejatel kitsam või laiem populatsioon. Kasutusviisi järgi põllukultuurid: 1. Toiduks 2. Söödaks 3. Tehniliseks tarbeks I Tera ja kaunviljad: 1. Tavalised teraviljad (taliteraviljad, suviteraviljad) 2. Mujal maailmas: Riis, hirss, sorgo, mais 3. Mittekõrrelised teraviljad: tatar 4. Kaunviljad (hernes, uba, lääts II Mugul ja juurviljad, kõrvitsalised 1. Kartul, maapirn, naeris, porgan III Põldheinad 1. Üheaastane raihein, Mitmeaastased kõrrelised timut, Mitmeaastased liblikõielised lutsernid IV Õli- ja eeterõlikultuurid 1. Sinep, raps, piparmünt, roos V Kiukultuurid 1
1) vihmaussikäikudest 2) eelnevalt kasvanud juurte käikudest Taimejuured ei suuda tungida tihenenud kihist läbi see põhjustab juurte kõverdumist. Mitu m2 jälgi teeme 1 ha viljelemisel, kasutades tavaharimist? Talinisu ja kartuli külvieelsel tavaharimisel tallatakse masinate poolt vastavalt 41% ja 104% põllupinnast, külvijärgselt ulatub see juba 104% ja 148%-ni. Kui kasutame minimeeritud mullaharimist, teeme oluliselt vähem jälgi põllule. Tihendamata mullas juur saab piisavalt O2 ja CO 2 kontsentratsioon on normis. Tihenenud mullas juurel O2 puudus ja CO2 kontsentratsioon on kõrge. Gaasivahetus häiritud. Hapnikupuuduse korral hakkavad mullas arenema reduktsiooniprotsessid, milles osalevad anaeroobsed mikroorganismid. Selle tagajärjel tekivad mullas mitmed ühendid, millest suur hulk on taimedele mürgised. - Fe taandunud kahevalentseks, mis on taimedele toksiline - Mn teatud mangaaniühendid, mis on mürgised
Sisemised kattelehed on eredavärvilised. Eredavärvilised kroonlehed moostavad krooni. Tolmukate arv ühes õies võib ulatuda ühest kuni mitmekümneni, kõrrelistel on 3. Tolmukas koosneb tolmukapeast ja tolmukaniidist. Tolmukapeas on kaks tolmukakotti ja kummaski kaks tolmupesa, mille sees on tolmuterad. Emakasuuet katab magus kleepuv vedelik. Harilikult on ühes õies nii tolmukad kui ka emakad, need on mõlemasugulised ehk hermafrodiitsed õied nt maasikas, kartul. Kui õies on kas ainult tolmukad või ainult emakad, siis need on lahksugulised õied nt kurk, sarapuu. Lahksuguliste õitega taimi, millel on emas- ja isasõied ühel taimel, nimetatakse ühekojalisteks nt kurk, tamm, sarapuu. Lahksugulisi taimi, millel emas- ja isasõied on eritaimedel, nimetatakse kahekojalisteks nt murakas, astelpaju. Tolmlemine õietolmu ülekandumine tolmukailt emakaile. Eristatakse ise- ja risttolmelejaid. Kui emakasuudmele satub õietolm samast õiest, siis on
Referaat Kartuli Agrotehnika Võrumaa kutsehariduskeskus Koostaja : Raino Käär 22.01.2013 Sissejuhatus Kartul (Solanum tuberosum L.) Kartulit peetakse üheks maailma vanimaks kultuurtaimeks. Arheoloogilistel väljakaevamistel on leitud kartulijääke, mille vanuseks on üle 7000 aasta. Kuid on ka kartulivorme, mida söödi Tsiilis juba 13 000 aastat tagasi.Tollel ajal ei kasvatatud kartulit veel kultuurtaimena vaid toituti kartuli metsikutest vormidest. Kartul kultuuristati Lõuna-Ameerikas Peruus ja Boliivia Adides. Sealt levis ta 16. sajandil edasi teistesse riikidesse
Toitainete omastamisel eristatakse pasiivset (transpiratsioon ja diffusioon) ning aktiivset (asendusadsorbtsioon) toitainete omastamist. Toiteelemetide roll taimede elutegevuses Lämmastik Taimedes 0,5…4%. Tähtsaim element kogu orgaanilise maailma elutegevuses. Asendamatu valkude, aminohapete, nukleiinhapete, klorofülli jt. koostises. Puudusel pidurdub taime kasv. Üleküllusel pikeneb kasvuperiood, saak ei valmi õigeaegselt, teraviljad lamanduvad. Fosfor Taimedes 0,1…0,3%. Asendamatu nukleoproteiidide, nukleiinhapete, fermentide, vitamiinide jne. koostises. Puudusel kasv pidurdub, kasvuperiood pikeneb, saak ei valmi. Üleküllusel lüheneb kasvuperiood ja paraneb teraviljade seisukindlus. Liigsel üleküllusel valmib saak enneaegselt Kaalium Taimedes 0,4…1,6%. Kõige kõrgem on sisaldus õitsemise ajal. Soodustab sahhariidide sünteesi. Soodustab vee tungimist juurtesse vähendades samal ajal transpiratsiooni. Parandab
On 10 vormirohket liiki peamiselt troopikas ja lähistroopikas. Soja on lühipäeva taim, väga soojanõudlik. On umbes 20-60 cm kõrgune karekarvane isetolmleja taim. Sojaoal on väiksed valged või violetsed üpriski erilise ehitusega õied, mis on 3-8 kaupa kolmetiste lehtede kaenlas. Vilja valmides moodustub kaun, mille sees on 2-5 ovaalset ja läikivat seemet. Seemned on värvuselt kollased, pruunid, rohelised, mustad või kirjud. 1000 seemne mass kõigub 50-250 grammini, tera on keskmiselt herne suurune. Sojaoal on tugevasti arenenud juurestik, millel asuvad mügarbakterite Rhizobium japonicum (Bradyrhizobium japonicum) mügarad. Enamik sorte on sooja- ja niiskusenõudlikud ning neil on pikk kasvuaeg. Varajased sordid võivad valmida ka Eestis. Juba aastatuhandeid on sojauba olnud miljonite kaguaasialaste tähtsaimaks valguallikaks. Legendid räägivad, et Põhja-Hiinas rännanud talumehed sõid metsikult kasvava taime vilju, täites niiviisi oma kõhtu
1. Muld, kui elusorganism ja taimede nõuded mullale, kui toitekeskkonnale – Mullas põimuvad nii elus kui eluta osad. Mullal on iseregulatsioonivõime ja ainevahetus ümbritseva keskkonnaga. Nõuded: Optimaalne veereziim- mõjutab toitainete omastamist; mullalahuse reaktsioon- opt. 56-7,2 pH.; toitelahuste koostis ja kontsentratsioon (0,1-05 %); tasakaalustatud toitelahus-vajalikuit toiteelemendid; Valgus-nitraatväetistest N omastamine.; Soojus- opt temp 20-28 kr.; Mulla õhustatus- normaalsem areg; Umbrohtuvus. 2. Liikuva lämmastiku allikad ja kao võimalused mullas- Orgaanilise aine lagunemisel (ammonifikatsioon) vabanevad ammooniumühendid (1-2 % üldvarudest, 30-90 kg); Õhulämmastikku siduvate bakterite poolt mulda toodud lämmastik(sümbiootilised mikroorganismid(mügarbakterid) 50- 200 kg ), (vabalt mullas elunevad mikroorganismid(50 kg); Orgaanilise väetisega mulda antav lämmastik (1t-1kg) esimene aasta 25 % omastatav.vedela puhul 50 %,; Mineraalväetistega mulda antav
Katseribad peavad paiknema mullastikutingimuste mutumise suunas(nt langus) o Mulla keemilise analüüsi meetod kõige enam levinud väetistarbe võte, põhineb mullas olevate taimedele omastavate toiteelemendi sisalduse määramisel mullalahusest. o Taimede analüüsi meetodid: taimede üldanalüüsi meetod; ekspressmeetod(koemahlast); visuaalne meetod(indikaatortaimed abiks; N puudusel kurk, kartul, mais, must sõstar ja õunapuu. P puudus peete, tomat, naeris, õunapuu. K puudus kartul, peet, lutsern, kapsas, punane sõstar ja ka õunapuu. 28. Keskkonnakaitse nõuded sõnniku kasutamisel Väetise eesmärk: a)tõsta viljakust b) suurendada saagi viljakust c) suurendada saaki Arukas väetamine on ka üheks looduse kaitse abinõuks taimede viljakuse hoidmisel. Eelkõige mullaviljakuse kaitse et ei langeks viljakus. Vastutustundetu kasutamine võib põhjustada
väheliikuvate kahjurite (kartuli-kiduuss, lestad) tõrjel. Vältida mitmel aastal järjest ühel kasvukohal ühte sugukonda kuuluvate taimede kasvatamist. (nt. kapsanuutri tekitaja säilib mullas 3-5 aastat, kartulivähi tekitaja 13 aastat). Kasvatada liblikõielisi, kuna nende juurtel paiknevatel mügarbakteritel on seeni lagundav mõju – liblikõielised head vahekultuurid. Näiteks rapsile ei sobi eelkultuuriks kartul, lina, peet ja hernes, kuna nende haigused hävitavad rapsi saaki. Rapsi ei tohi samas kohas mitu aastat kasvatada, kuna ei talu iseendale järgnevust. Nisu ei tohi kasvatada mitu aastat samas kohas, kuna ta ei talu iseendale järgnevust ning seetõuttu võib saak langeda. Õige mullaharimissüsteem on väga tähtis. Eesmärgiks on sobivate kasvutingimuste loominen ning mullaviljakuse suurendamine. Kündmisega viiakse sügavamatesse
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
