Rapsi kasvatamise tehnoloogia (1)

Sarnased õppematerjalid

6

doc

Kordamisküsimustele vastused

4.õiedlillkapsas, brokkoli kapsas, humal 5.seemned ja viljadteraviljad, kaunviljad, õlitaimed, viliköögiviljad. See osa on hästisäilitav võrreldes teiste taime osadega. 2.Teraviljade külvisenormid (kg/ha) ja 1000 seemne mass (g). Varajane oder 200-250 m -38g Keskvalmiv oder 220-280 m Kaer 220-260 m - 36-43g Suvinisu 260-300 m ­ 35g Talirukis 195-215 m - 26-28g Talinisu-230-260 m - 38-40g Talitriticale-200 m - 30...40g Suviraps-7-8 m - 4-5g Taliraps-4-6 m 3.Suvirapsi kasvatamise tehnoloogia. Erinevus: Suvirapsi saak võib olla talirapsi omast 2x suurem. Suvirapsi vegetatsiooniperiood kestab 90-100 päeva, lühem kui talirapsil. Külvatakse umbes mai alguses 5-10°C juures. Mulla pH võiks olla 6,5-7. Külvisenorm 7-8 kg/ha. Sarnasus: Külvikorras peab rapsil olema 5 aastat vahet. Külvi sügavus on 2-3 cm juures. Külvatakse kombineeritud kombainiga ja kitsarealise külvina. Ridade vahe peaks olema 12 cm. Väetamisel lämmastiku 120kg/ha

Taimekasvatus

7

doc

Taimekasvatus (kordamisküsimised)

See osa on hästisäilitav võrreldes teiste taime osadega. 2. Teraviljade külvisenormid ja 1000 s.m. Teravili Külvisenorm 1000 s.m. (kg/ha) Varajane oder 200-250 Keskvalmiv oder 220-280 Kaer 220-260 Suvinisu 260-300 Talinisu 230-260 Talirukis 195-215 Talitriticale 200 Tatar 80-90 3. Suvirapsi kasvatamise tehnoloogia. Erinevus: Suvirapsi saak võib olla talirapsi omast 2 korda suurem. Suvirapsi vegetatsiooniperiood kestab 90-100 päeva, s.o. lühem kui talirapsil. Külvatakse umbes 5.mail 5-10°C juures. Mulla pH võiks olla 6,5-7. Külvisenorm 7-8 kg/ha. Sarnasus: Külvikorras peab rapsil olema 5 aastat vahet. Külvisügavus on 2-3 cm. Külvatakse kombineeritud kombainiga ja kitsarealise külvina, ridade vahe peaks olema 12 cm. Väetamisel lämmastiku 120kg/ha

Teraviljakasvatus

7

doc

Kartul ja selle kasvatamine

Suure saagi moodustumiseks vajab palju toitaineid eriti P ja K. Mikroväetised soodustavad mügarbakterite tegevust ja seega suureneb põldoa saak. Põlduba on pika kasvuajaga taim mistõttu tuleb külvata varakult. Külvatakse 34-40 seemet ruutmeetrile. Optimaalne külvisügavus 5-7 cm. Põldoa külvijärgne hooldamine seisneb umbrohtude ja kahjurputukate tõrjumises. Ohtlikumaks vaenlaseks on oa-lehetäi. SUVIRAPS  Rapsi bioloogilised iseärasused: · Kuulub ristõieliste sugukonda ning eristatakse suvi ja tali vorme · Rapsil on sammasjuur ning rapsi taim võib kasvada kuni 2 m kõrguseni · 1000 seemne mass 4-5 g · Peeneseemnelise kultuurina on külvi sügavus 2-3 (4) cm · Sobilikeks eelviljadeks teraviljad Eelvili Kevadine mullaharimine · kultiveerimine enne ja pärast Trifluraliinigatöötlemist Väetamine

Teraviljakasvatus

9

doc

Taimekasvatuse kordamine

Varajane oder 200-250 38 Keskvalmiv oder 220-280 Kaer 220-260 36-43 Suvinisu 260-300 35 Talirukis 195-215 26-28 Talinisu 230-260 38-40 Talitriticale 200 30-40 Suviraps 7-8 4-4,5 Taliraps 4-6 Ettenähtud külvisenormist tuleb rangelt kinni pidada. 3.Suvirapsi kasvatamise tehnoloogia Raps e. õlikaalikas. Kasvatamiseks sobivad kõige paremini keskmised liivsavi-ja saviliivmullad, kus pH tase on üle 6,5. Lupjamisega reguleeritakse pH taset. Ei talu põuda ega liigniiskust, turvasmuldadel kasvatatud raps sobib haljassöödaks (lamandub, seeme valmib hilja ja ebaühtlaselt). Samal põllul ei tohi olla 4-6 a. kasvatatud ristõielisi kultuure. Vajab väga hästi ettevalmistatud mulda-nii sügis-kui kevadkünd. Enne külvi pritsitakse mullale

Taimekasvatus

27

pptx

Taliraps

TAIMEKASVATUS TALIRAPS KOOSTAJAD: MS I kursus 3. laborirühm  TALIRAPSI TÄHTSUS MAAILMAS Raps on kolmas kõige tähtsam taimse õli allikas maailmas pärast sojauba ja palmi õli. Maailmas valmistatakse u 80% biodiislikütusest rapsiõlist. Raps on maailmas teine juhtiv proteiinieine allikas. Kasutatakse Euroopas suuresti loomasöödaks. Igapäevaelus kasutame rapsi peamiselt toiduõlina. Suurimad rapsitootjad ­ 2005 Maailma (miljonit tonni) rapsitoodang Hiina 13,0 (miljonit tonni) Kanada 8,4 1965 5,2 India 6,4 Saksamaa 4,7 1975 8,8 Prantsusmaa 4,4 1985 19,2 Suurbritannia 1,9

Põllumajandus taimed

19

doc

Taimekasvatuseksam

(väärindamata loomade kaudu). Loomade kaudu saame väärtuslikumaid toiduprodukte, kuid loom on väikese kasuteguriga, sest looma söödaenergiast läheb toodanguenergiaks suht vähe.Nt lehmale söödetud sööt läheb toodanguenergiaks ainult 15 % , veiseliha tootmisel 3-4%. Loomakasvatuse saaduste kasutegur energiaosas on keskmiselt 11%, valguosas 14%.  Lehm annab aastas 5000 kg piima, 4% sellest rasva . See lehm vajab 1 ha maad. 1 ha rapsi 2000kg seemet annab 40% rasva. Seega otseselt taime kaudu on võimalik vähemalt 3 x rohkem toota, kui looma kaudu. 3) Taimekasvatus kui teadus ja õppedistsipliin, tema seosed teiste teadusha-rudega. Taimek ülesandeks on kultuurtaimede uurimine. Liikide teisendite ja sortide mitmekesisuses. Teaduse objektiks on kultuurtaim ja taim kui tootmisvahend. Võime vaadelda kui laiemas mõttes teadust-hõlmab selliseid kultuure, mis pole põllul kasvatatavad- aiakultuurid

Taimekasvatus

18

doc

Taimekasvatuse eksam

(väärindamata loomade kaudu). Loomade kaudu saame väärtuslikumaid toiduprodukte, kuid loom on väikese kasuteguriga, sest looma söödaenergiast läheb toodanguenergiaks suht vähe.Nt lehmale söödetud sööt läheb toodanguenergiaks ainult 15 % , veiseliha tootmisel 3-4%. Loomakasvatuse saaduste kasutegur energiaosas on keskmiselt 11%, valguosas 14%. Lehm annab aastas 5000 kg piima, 4% sellest rasva . See  lehm vajab 1 ha maad. 1 ha rapsi 2000kg seemet annab 40% rasva. Seega otseselt taime kaudu on võimalik vähemalt 3 x rohkem toota, kui looma kaudu. 3) Taimekasvatus kui teadus ja õppedistsipliin, tema seosed teiste teadusha- rudega. Taimek ülesandeks on kultuurtaimede uurimine. Liikide teisendite ja sortide mitmekesisuses. Teaduse objektiks on kultuurtaim ja taim kui tootmisvahend. Võime vaadelda kui laiemas mõttes teadust-hõlmab selliseid kultuure, mis pole põllul kasvatatavad- aiakultuurid

Kategoriseerimata

20

docx

Taimekasvatuse üldkursus

· Külvitihedusena on soovitav kasutada kiulinal 2100 idanevat seemet m2 Hooldamine -Olulisim umbrohutõrje - rasketel muldadel mullakooriku purustamine,äkkega diogonaalselt seemneridadele. -tehnorajad võiks olla Koristamine Lina koristusaeg on seotud valmimisfaasidega · Üldiselt on hea, kui vaadata linapõllul kuparde ja seemnete värvust, varte värvust ja lehetust, põllu üldist värvitooni 2 koristamise viisi: -linavarre leotamine luu paremaks kättesaamiseks -kasteleolina 34. Rapsi ja rüpsi eristamine, nende 0, 00, 000 sordid, kasvatamine, kasvuaegne hooldamine, koristamine ja kvaliteet 0-sordid. Seemnete õlis on vähendatud eruukahappe sisaldust endiselt 50 % -lt umbes 1 %-ni 00-sordid. On alandatud glükosinolaatide sisaldust 8 %-lt 0,2 %- ni 000-sordid.väiksem kiudainete sisaldus,suurem õli ja proteiini sisaldus ning energeetiline väärtus Külvisenorm · Op.t külvisenorm on nii suvi- kui talirapsil 100 - 200 idanevat seemet 1 m2-le (7...8 kg

Taimekasvatus

Kommentaarid (1)