Taimekahjustajad , putukad! (1)

Kartulikahjurid
Kartulimardikas – valmik -munad- vastne - nukk -valmik. Talvitub mardikana mullas. Munemist alustavad kevadel lehtede alaküljele. Esialgu toitutakse koorumiskohas, siis liigutakse edasi tipmistele lehtedele, peale kolmandat kasvujärku hajutakse üle taime laiali (lehed JA varred). Nukkub mullas. Aastas 1 põlvkond, väga sooja suve korral ka teine põlvkond.
Selts: nokalised
Sugukond : lehetäilased – vaegmoone , pistmis-imemissuised. Neitsisigimine (eluspoegimine), lühike arengutsükkel, kõrge viljakus. Talvitub MUNA, kevadel koorub tiivutu emane, kes hakkab sünnitama vastseid . Teises põlvkonnas ilmuvad tiibadega vormid ja lahksugulised sookandjad, kes panevad aluse sugulisele põlvkonnale. Peale paarumist, emased munevad munad, munad talvituvad .
Kartuli-lehetäi – imevad taimedest mahla, eritavad mesinestet millel arenevad nõgiseened. Võrsed känguvad.
Sarnastiivalised. Tirdid. Tirt – talvitub valmikuna põõsastes põllupeenardel, varjulistes kohtades. Vastsed ja valmikud imevad lehtedest mahla. Tugevad hüppejalad. Kannavad edasi kartuliviirusi. 1 põlvkond.
Rohulutikas – 2 pk. Esimene pk muneb heinale, 2 pk aedadesse. Talvitub valmikuna kõdus. Vastsed ja valmikud imevad lehtedest mahla.
Sugukond: naksurlased – Pikliku kehaga mardikad . Valmikud elavad maapinnal rohurindes, kahjustavad taime maapealseid osi. Arengutsükkel 3-5 aastat. Mitmetoidulised mardikad. Vastne on tõuk, sh. ka traatuss. Esimesed kasvujärgud toituvad huumusest, hiljem hakkavad juuri sööma. Vastsed uuristavad juurtesse ja mugulatesse käike, varred närbuvad. Mardikad kahjustavad lehti, varsi, õisi.
Triibuline viljanaksur – valmik kahjustab lehti ja õisi. Muneb mulda kuni 200 muna. Võivad kahjustada ainult mugulaid.
Tume-viljanaksur – muneb mulda või taime juurekaenlasse. Öösiti aktiivne. Nukkuvad mullas nukuhällis. Noormardikad kooruvad suve jooksul, aga jäävad kevadeni mulda.
Selts: liblikalised
Sugukond: öölased – hallikad või pruunikad, lendlevad hämaruses. Munevad taime lehtedele või varrele, munad tiheda kogumikuna. Röövikutel haukamissuised . Liblikad toituvad õienektarist. Röövikud kahjustavad lehti, varsi ja juuri ning mugulaid.
Harilik varreöölane – kahjustab varsi ja juuri, muneb kõrrelistele, talvitub muna. Kolmas kasvujärk – lihakad varred. Varred murduvad, lehed närtsivad. Nukkuvad mullas, talvituvad röövikuna mullas, vahel munana. Närivad end varre sisse. 1 pk.
Põlluöölane – kahjustab mugulaid ja vilju. Röövik toitub taime lehest, viljast, varrest, mugulast. Mugulates suured augud. Talvitub eelnukuna. Munad lehele või maapinnale. 1 ja 2 kasvujärk kaevandavad umbrohtudes. Kolmas kasvujärk kultuurtaimedele.
Sibula kahjurid
Selts: mardikalised
Sugukond: kärsaklased. Sibula-peitkärsakas – kahjustab sibulapealseid, valmik talvitub kulu sees peenardes. Kevadel muneb sibula lehtedesse näritud avadesse. Valmikud ja vastsed närivad lehtedesse auke . Vastsed toituvad lehe kudede sees. Pealsed kuivavad. Nukkuvad mullas. 1 pk aastas.
Liblikalised. Sibulakoi – talvitub nukuna kuivanud umbrohul. Muneb sibula juurekaelale, lehtede vahele. Röövikud kaevandavad pealsetes. 2 pk.
Kahetiivalised . Sibula kärbes – talvitub nukuna mullas. Muneb maapinnale, sibula lähedusse. Vaglad kahjustavad mugulat – elavad sibula sees, sibul mädaneb. 2 pk. Kõige ohtlikum sibulakahjur Eestis.
Sibulasirelane – talvitub vaglana põllul mullas ja sibula jäänustes või hoidlas sibula sees. Muneb sibula soomuste vahele või mulda selle lähedusse. Vaglad eelistavad vigastatud mugulaid. 2 pk.
peedi kahjurid
Mardikalised. Peedi-rohuhüpik – talvitub noormardikas kõdus. Munevad mullale taime lähedusse. Valmikud kahjustavad lehti, lehtedesse on näritud lohud. vastsed toituvad juurtest. Nukkuvad mullas. 1 pk.
Kirju-kilpmardikas – talvituvad noormardikana kõdus, muneb peedilehe alumisele küljele. Valmikud ja vastsed kahjustavad lehti. Nukkuvad lehe alumisel küljel. 1 pk.
Peedi-, must- ja tuunjas -raisamardikas – talvituvad valmikuna kivide või mulla all. Munevad mulda. Valmikud ja vastsed kahjustavad lehti, vastsed-suurem kahju. 1 pk
Kahetiivalised. Peedikärbes – munevad peedi lehtedele. Vaglad kaevandavad lehes, 2 pk. Valmik toitub nektarist või lehemahlast. Suurim kahju noortele taimedele. Nukud talvituvad mulla – tünninukk.
Porgand kahjurid
Nokalised. Lehekirbulised. Porgandi -lehekirp – talvituvad valmikutena okaspuudel, kevadel imevad seal mahla. Munevad juunis porgandi leheservadele. Vastsed ja valmikud imevad lehtedest mahla. 1 pk.
Liblikalised. Koilased. Köömne-lamekoi – talvituvad valmikutena. Munevad õitele, röövikud toituvad algul lehekoes, seejärel roodudes ja vartes. Vanem kasvujärk liigub õisikusse, tõmbab selle võrgendiga kokku ja hävitab seemnealgmed. 1 pk.
Kahetiivalised. Porgandikärbes – muneb porgandi lähedale mulda. Talvitub nukuna mullas. Vaglad uuristavad porgandi peajuures käike. Porgand rikneb, mädaneb. 2 pk. Teine pk areng aeglane, osa vaklu satub koos porgandiga hoidlasse. Kärbes lendab madalalt.
Marjakultuuride kahjurid
Sõstra-pahklest – peamiselt mustsõstral. Üks ohtlikuim ja levinuim sõstrakahjur. Sõstra pungas talvituvad viljastatud emased. Kevadel munetakse samasse punga. Munast väljunud lestad imevad sealsamas pungas mahla. Selle tagajärjel pung paisub , ei avane ja kuivab. Samas pungas 2 põlvkonda. Kahjustavad mõlemad, sõstarde õitsemise ajal liiguvad uutesse pungadesse.
Sõstra-kublatäi – muna talvitub punga alusel. Kevadel vastne imeb pungal, kestub valmikuks, läheb lehe alumisele küljele taimemahla imema. Eritavad kasvuained, mille toimel tekivad punased kublad. Mitu põlvkonda. Ainult emasisendid, suve keskel lennuvõimeline pk. Päevapikkuse lühenedes suguline pk, viljastatud emane lendab tagasi põhitoidutaimele ja muneb munad.
Paju-kilpäi – punane ja valge sõstar. Sügisel muneb emane kilbi alla munakogumiku ja sureb . Kevadel kooruvad vastsed, imevad läbi koore taimemahla. Emasvalmik eritab enda ümber vahaja kihi. Valmikud ja vastsed kahjustavad. Valged kilbid .
Nokalised. Lutikalised . Marjalutikas – valmik talvitub varisenud lehtede all. Ilmub pungade puhkemise ajal ja imeb taimemahla. Munevad lehtedele. Väikesed munakogumikud on lehtedel maleruudukujulistena. Munemise lõpetanud valmik sureb. Kooruvad vastsed imevad taimemahla ja lähevad talvituma.
Mardikalised. Maasika-õielõikaja – 1 pk. Talvitub noormardikana kõdu all. Mais hakkab sööma noori maasikalehti. Pärast õiepungade tekkimist uuristab käigu õiepunga sisse, sööb ära tolmukad , emaka ja õiepõhja. Need pungad ei avane ja kuivavad. Munemiseks valib kõige suurema õiepunga, närib sellesse tunneli, mille lõppu muneb ühe muna. Tõuk sööb õiepunga tühjaks, väljub sealt ja närib maasikalehti. Noormardikana läheb ära talvituma.
Maasika-lehemardikas – talvitub valmikuna kuivanud lehtede või mullakonarate all. Kevadel hakkab maasikalehti närima. Mais muneb lehtedele, varrele või õitele, millesse näritakse eelnevalt väikesed lohud. Vastne toitub lehe alumisel küljel. Vastne mulda nukkuma, noormardikas juulis toitub veel lehtedest ja siis valmik talvituma.
Vaarikamardikas – talvitub noormardikana vaarikapõõsa all mullas. Valmik ilmub maikuus õitsevatele taimedele ja sööb tolmukaid ning õietolmu, hiljem noori lehti. Emane muneb õitesse, igasse ühe muna. Mõnikord ka noorte lehtede alumisele küljele. Tõuk toitub vilja sees, n.ö. vaarikauss. Nukkub mullas, väljub noormardikas, kes sööb natuke lehti ja läheb ära talvituma. Mardikad – lehed ja õied, tõugud – viljad .
Liblikalised. Karusmarja leedik – enamus nukkudest talvitub põõsa all mullas. Munevad õitesse 1...5 muna. Koorunud röövik närib õie emakakaela ja tungib sigimikku. Hiljem liigub viljast välja, süües ära seemned. Vigastatud viljad tõmmatakse kokku hõreda võrgendiga. Täiskasvanud röövik laskub niidi abil maapinnale, kus poeb mulda, valmistab kookoni ja nukkub. Üks röövik kahjustab 6...7 marja.
Vaarika -klaastiib – muneb juurekaelale või maapinnale. Röövik närib end varre sisse ja kaevandab säsis, sisenemiskohale tekib pahk . Talvitub röövikuna varres, kevadel jätkab toitumist. Enne nukkumist närib avause liblika jaoks. Varred murduvad, võrsed kuivavad.
Kiletiivalised . Lehevaablased. Kollane karusmarja-lehevaablane - ebaröövik talvitub mullas, varakevadel nukkub. Kevadel algab lendlus ja munetakse lehtede alumisele küljele. Koorunud vastsed elavad koloonias ja toituvad põõsaste sees, seetõttu võib esimene pk jääda märkamatuks. Siis lähevad mulda nukkuma, paari nädala pärast ilmuvad teise pk valmikud, munevad uuesti sama põõsa lehtedele. Teine pk arvukam, suurem kahjustus. Teine pk võib põõsa vaid paari päevaga süüa täiesti raagu.
Kahetiivalised. Pahksääsklased. Vaarika-pahksääsk – vagel talvitub vaarikavarrel paha sees. Nukkub kevadel, õitsemise ajal ilmub valmik, kes muneb munad noortele võrsetele. Koorunud vaglad tungivad kohe võrsetesse, kus imevad taimemahla. Tekivad pahad.
Ristõieliste kultuuride kahjurid
Sarnastiivalised. Kapsa tuhktäi – vastsed ja valmikud kahjustavad erinevaid ristõielisi. Eritavad mesinestet, millel areneb nõgiseen. Suguliste ja mittesuguliste põlvkondade vaheldumine . Talvitub munana ja kuni 10 põkvkonda.
Lutikalised. Harilik kapsalutikas – kahjustus: kapsas , raps , kaalikas , redis . Vastsed ja valmikud imevad taimemahla, ohtlik noorematele taimedele. Talvitub valmikuna kivide ja taimejäänuste all. Muneb ridadena taimele . Aastas 1 pk.
Mardikalised. Maakirp – naeris , kaalikas, redis, raps, mädarõigas, peakapsas, valge sinep. Aastas 1 pk. Talvituvad valmikuna põllu ääres. Kultuurtaimedele liiguvad kohe nende tärkamisel. Valmikud hukkuvad peale munemist. Söövad noortesse lehtedesse augud. Nukkuvad mullas.
Naerimardikas – raps, peakapsas, naeris, kaalikas, rõigas. Talvitub valmikuna mullas või taimejäänuste all. Muneb lehe alumisele küljele näritud õnarusse. Nukkub mullas. Vastsed ja valmikud närivad lehtedesse mulke. Aastas 1 pk.
Naeri-hiilamardikas – liiguvad ristõielistele kultuurtaimedele kui need õitsema hakkavad. Talvitub noormardikana kõdus või mullas. Muneb pungadesse, nukkub mullas. Vastne ja valmik söövad tolmukaid, kroonlehti, sigimikku. Aastas 1 pk.
Varre-peitkärsakas – kaspas, redis, lillkapsas. Talvitub noormardikas taimejäänuste all, mullas. Muneb lehevarre sisse. Nukkub mullas, vageltõugud kaevandavad varres, valmikud söövad lehti ja varsi. Aastas 1 pk.
Kõdra-peitkärsakas – talvitub noormardikana kõdus või mullas. Muneb kõdra-algmetesse, nukkub mullas. Vastsed-vageltõugud elavad kõtrade sees ja söövad seal seemneid, valmikud söövad õiepungi. Aastas 1 pk.
Liblikalised. Suur- kapsaliblikas – talvitub nukuna varjatud kohtades. Muneb lehe alla. Kuni 3 kasvujärguni toituvad röövikud taime välimiste lehtede kesk ja ääreosas, närides sälkusid. Vanemad röövikud lähevad naabertaimedele. Aastas 2 pk, vahel osaline kolmas.
Väike-kapsaliblikas – talvitub nukuna rohurindes. Muneb lehe alla. Nooremad röövikud söövad lehtedesse mulke, vanemad liiguvad taime sisemusse. Aastas 2 pk.
Kapsaleedik – talvitub röövikuna mullas. Muneb lehe alumisele küljele, nukkub mullas. Röövikud söövad lehtede alumisel küljel mulke. Vanemad röövikud söövad sisemisi lehti.
1 pk.
Kapsakoi – talvitub nukuna taimejäänustel, muneb lehe alumisele küljele, nukkub taimel. 1 kj vastne kaevandab lehe soontes ja sammaskoes. 2 kj lehe alumisel küljel ja tungivad ka taime südamikku ja kapsapeade sisse. 2 pk, harvem 3.
Kapsaöölane – talvitub nukuna mullas. Muneb lehtede alla, nukkub mullas. Nooremad vastsed toituvad välimistel vanetmatel lehtedel, vanemad vastsed liiguvad kapsa sisemusse ja uuristavad käike kuni südamikuni. 1 pk.
Kahjur
Milline arengufaas talvitub?
Kes kahjustab?
Selts: sarnastiivalised
Muna
Vastne, valmik
Selts: lutikalised
Valmik
Vastne, valmik
Maakirp
Noormardikas
Vastne/valmik
Naerimardikas
Valmik
Vastne/valmik
Hiilamardikas
Noormardikas
(vastne), valmik
Kärsakas
Noormardikas
Vastne, (valmik)
Naeri-lehevaablane
Viimase kj ebaröövik
Vastne
Selts: liblikalised
Nukk
Vastne
Selts: kahetiivalised
nukk
vastne
Viljapuude kahjurid
Lestalised. Ploomipuu -pahklest – eestis levinud. Vastne ja valmik imevad taimemahla, tekivad pahad. Suvised emaslestad arenevad ja annavad järglasi pahkades. Suve jooksul palju pk. Sügisel ilmuvad täiskasvanud emaslestad, kes väljuvad pahkadest ja lähevad talvituma koorepragudesse, pungasoomuste vahele. Kevadel pungade puhkemisel siirduvad noorte lehtede alla toituma.
Nokalised. Õunapuu-lehetäi – munad talvituvad koorepragudes, punga alusel. Pungade puhkemisel kooruvad vastsed hakkavad pungadest mahla imema, hiljem ka lehtedest ja noortest võrsetest. Täiskasvanud lehetäid kõik emasisendid, toimub neitsisigimine. Kuni 10 põlvkonda suve jooksul. Suve keskel tiibadega isendid, päevade lühenemisel suguline põlvkond. Pärast paaritumist hakkavad emased munema noorte pungade lähedusse. Võrsed jäävad kängu, õied ja noored viljaalgmed varisevad, lehed kortsuvad.
Kirsipuu -lehetäi – munad talvituvad kirsipuu okstel , pungasoomuste vahel. Imevad pungadest mahla, edasi lähevad noortele lehtedele.
Õunapuu-lehekirp – 1 pk aastas! Muna talvitub koorepraos, punga alusel. Kohe pärast koorumist hakkab vastne pungast mahla imema, hiljem liigub noortele lehtedele. Vastsel 5 kj. Suve lõpus paarituvad, munevad talvituma jäävad munad. Isane sureb pärast paaritumist, emane sureb peale munemist. Noored lehed kipruvad, jäävad väikeseks, õiepungad ei arene. Samuti eritavad mesinestet.
Lutikalised. Õunapuu-lehelutikas – talvitub valmikuna maapinnal lehekõdus. Kevadel lendab toiduotsingule. Siis paarituvad, emased hakkavad munema toidutaime lehtedele. Vastsed ja valmikud imevad taimemahla. Suurem kahju 1 pk.
Mardikalised. Õunapuu-õielõikaja – noormardikas talvitub mullas või varisenud lehtede all. Kevadel hakkab toituma õiepungadest, süües nendesse sügavaid käike. Alustatakse munemist. Selleks närib emasisend punga sisse tunneli, mille lõppu muneb ühe muna, tunneli ava kleebitakse kinni. Koorunud tõuk jääb sinna toituma, süües selle seest tühjaks, selline õis ei avane. Siis nukkuvad sealsamas. Kooruv noormardikas närib punda ümmarguse ava ja lahkub . Süüakse intensiivselt, närides lehtedesse ja noortesse viljadesse augukesi. 1 pk.
Liblikalised. Õunapuu-võrgendikoi – munad munetakse noortele võrsetele, mis kaetakse näärmenõrega, mis moodustab kaitsva kilbi. Seejärel röövikud närivad end välja, söövad veidi võrse koort ja jäävad juba augustis talvituma. Kevadel väljub seltsing munakilbi alt, liiguvad noortele lehtedele ja tungivad lehe tipust lehekoesse, kus koos kaevandavad. Siis liiguvad võrse tipulehtedele, mässitakse lehed valkja võrgendiga kokku ja röövikud toituvad selles ühises võrgendipesas. Siis nukkuvad sealsamas, ilmuvad liblikad. 1 pk suve jooksul. Lehtedest järel ainult rood.
Õuna( pihlaka )koi – nukk talvitub mullas, kõdus. Liblikate lendlus algab õunapuude õtsemise ajal. Munevad õiesmikule või noorte õunte karikale. Koorunud röövik närib õuna sisse augu. Röövikud kaevandavad viljalihas , kogu vastseperiood möödub ühes viljas . 1 pk. Täiskasvanud röövik läheb ära maapinnale talvituma.
Õunamähkur ehk õunauss – talvitub täiskasvanud röövik koorepragudes. Munevad lehtede alumisele küljele, puukoorele ja viljadele. Koorunud röövik närib end vilja sisse, kahjustab 2...4 vilja. Kolmas kasvujärk sööb ära seemned.
Kiletiivlased. Pidevkehalised. Ploomivaablased – talvitub ebaröövikuna mullas kookonis. Nukkub kevadel. Munad munetakse tupplehtede sammaskoesse. Munast koorunud ebaröövik siseneb õide ja hävitab sigimiku, hiljem rändab viljadesse – sööb ära alles pehme viljakivi, seejärel viljaliha . Vili, milles ebaröövik toitub on lutikalõhnaline. Täiskasvanud ebaröövik mulda talvituma.
Kirsipuu nälkvaablane – osa talvitub ebaröövikuna, osa nukkub juba sügisel mullas. Valmikud hakkavad suve alguses munema lehe alumisele küljele lehekoe sisse. Vastsed roodavad lehtede pealmist pinda, jättes alumise epidermise terveks.
Mitmetoidulised kahjurid
Mitteputukkahjurid.
Hk: limused , s: tippsilmalised. Koda puudub, kraabivad taimedesse auke. Talvituvad varjatud kohtades, taimejäänuste ja prahi all. Munevad varjulisse kohta, kivide alla mullapragudesse.
Hk: rõngussid. Keha koosneb rõngaslülidest. Jalad ja silmad puuduvad. Org. aine lagundajad, aga kahjustavd juuri.
Hk: ümarloomad. Kahjustab taime maapealset osa. Siseneb taime õhulõhede või haavade kaudu. Ingerussilised talvituvad mugulates, munevad kartulivartesse, mitu pk.
Selts: kakandilised. Eelistavaid niiskeid kohti. Emane kannab mune haudetaskus. Hingavad lõpustega. Kahjustavad idandeid ja lehti, talvituvad prahi all.
Putukkahjurid.
Ripstiivalised. Tubakaripslane – munevad lehekudedesse, õielehtede vahele. Pistmis-imemissuised – imevad mahla. Talvituvad valmiku või vastsestaadiumis mullapinnas. Mitu pk aastas.
Hooghännalised. Tiivutud, tundlatega, haukamissuised. Elavad niiskes mullas, kõdus. Mitu pk aastas. Kahjustab seemneid, juuri, idusid.
Nokalised. Karilased – munevad lehe alumisele küljele. Pistmis-imemissuised, kollased laigud lehtedele peale imemist. 8-12 pk.
Sarnastiivalised. Tirdilised – pistmis-imemissuised, talvitub valmikuna varjulistes kohtades.
1 pk aastas. Hüppejalad.
Mardikalised. Naksurlased – haukamissuised, munevad mulda. Valmikud kahjustavad lehti, õisi, vastsed kahjustavad maa- aluised osi..
Põrniklased – haukamissuised, tiivad. Valmik kahjustab lehti, vastne juuri. Munevad mulda.
Kärsaklased – munevad mulda, vastsed toituvad juurtest. Vastne – vageltõuk. Valmikud mulgustavad lehti, talvituvad mullas.
Raisamardiklased – talvituvad valmikuna kivide all, mullas. Haukamissuised. Valmikud ja vastsed kahjustavad lehti, 1 pk.
Kahetiivalised. Leinasääsklased – munevad mulda, vastsed kahjustavad juuri.
Kaevandikärblased – munevad lehe sisse, vaglad-taimemahl ja parenhüüm. Mitu pk aastas.
Õiekärblased – talvitub nukuna mullas. Munevad mulla sisse. Vastsed kahjustavad idanevaid seemneid, iduvarsi ja maa-aluseid võrseid.
Kasulikud lülijalgsed
Kiletiivalised. Käguvamplane – täismoone, parasiteerivad paljudel erinevatel kahjuritel. Valmikud toituvad nektarist, lehetäide mesinestest, taimemahlast. Vastsed toituvad peremees -putukast, mille tulemusel peremees hukkub. Emane muneb otse peremehe sisse. Muna toitub peremehe kehavedelikust, vastse areng toimub peremehes. Kimalane – viljastatud ja talvitunud emane rajab pesa, muneb munakurna. Järgmiste kurnade eest hoolitseb üha suurenev tööliskond. Suve lõpul emane talvituma, teised surevad. Talvituvad mullas või lehekihi all, puujuurte vahel jm. Oluline punase ristiku , aedoa, vaarikate, sõstade jm tolmeldaja . Pistmis-imemissuised. Vastseid toidavad töömesilased õienektariga.
Koonulised. Koonuline – haukamissuised, munad munetakse pinnasesse. Vastsed elavad pinnases ja toituvad surnud putukatest. Valmikud toituvad surnud ja surevatest putukatest jt. selgrootutest .
Võrktiivalised. Kiilassilm – munad munetakse lehtede alumisele küljele. Valmik toitub mesinestest, õienektarist ja –tolmust. Vastsed röövtoidulised, haukamissuised. Toiduks lehetäid ja lehekirbud. Talvitub valmikuna hoonetes, 2-3 põlvkonda.
Mardikalised. Jooksiklased . Põlluliivikas – haukamissuised, valmikud toituvad väiksematest putukatest. Vastsed elavad pinnases, toituvad sipelgatest jt putukatest. Talvitub noormardikas.
Pehmekoorlane – röövtoiduline mardikas. Vastsed elavad mullas, söövad seal röövikuid ja tigusid. Valmikud söövad lehetäisid jt. Linnud jt putukad neid ei söö, sest nad on mürgised. Tõuk talvitub mullas. 1 pk. Munad munetakse puutüvele, mulda, taimedele.
Sipelgamardiklane – röövtoidulised. Vastsed toituvad puukoore all üraskitest. Mardikad peavad jahti puukoore peal. Munad munetakse mulda.
Jooksiklane – vastsed ja valmikud segatoidulised: söövad limuseid, röövikuid, tõuke, vihmausse, ka puuvilju ja õietolmu. Vaba nukk. Talvituvad vastse või valmikuna mullas. Munevad mullapragudesse ühekaupa, sest vastsete seas esineb kannibalismi.
Lühitiiblased – väikesed mardikad, vastsed ja valmikud rööveluviisiga. Toituvad väikestest putukatest: lehetäid, kilptäid, tõugud, ripslased, võrgendilestad, munad. Emane muneb mulda, talvitub valmikuna mullas.
Lepatriinu – röövtoidulised. Tähtsad lehetäide, lehekirpude, kilptäide jt hävitajad. Valmik hävitab elu jooksul umbes sada lehetäid, vastne 10 korda rohkem. Munad munetakse lehetäide koloonia ligidusse, et kindlustada vastsetele toit. Talvitub valmikuna suurtes kolooniates, varjulistes kohtades. 1 pk aastas.
Kahetiivalised. Sirelane – valmikud toituvad nektarist ja tolmeldavaid taimi, vastsed röövtoidulised. Muneb lehetäi kolooniasse. Vastne haavab saagi süljega ja ja imeb tühjaks. Aastas 2-3 pk. Talvitub valmikuna, vastse või nukuna.
Nahktiivalised. Kõrvahark – haukamissuised, vaegmoone. Segatoidulised, elav ja surnud taime ja loomne materjal, väiksemad putukad, munad. Emane muneb munakuhja varjatud kohta. Talvitub valmikuna. 1 pk aastas.
Teravilja kahjurid
Kõrsvilja lehetäi – talvitub munana teraviljal. Lehetäi areng!
Viljalutikad – munad munetakse lehe alumisele poolele pikiridadena. Peamiselt kahjustab vastne imedes pähikutest mahla. Valmik talvitub umbrohul, aastas 1 pk.
Teravilja ripslane – vastsed ja valmikud imevad taimemahla pähikutest. Valmik talvitub mullas. 1-2 põlvkonda.
Kõrsvilja maakirp – mardikas närib lehti. Munad munetakse mulda. Vastsed toituvad kõdust. Aastas 1 pk, talvitub noormardikana taimejäänustel.
Harilik viljakukk ja sinine viljakukk – munevad kõrreliste lehtedele. Vastsed roodavad lehti ja valmikud närivad lehti. Talvitub noormardikas. Harilik viljakukk nukkub mullas, sinine viljakukk nukkub toidutaimel.
Sadulsääsk – vagel talvitub mullas. Munad munetakse lehtede ülemisele küljele. Aastas 1 põlvkond. Vaglad liiguvad taimevarre sees, nukkuvad kevadel.
Lehevaablane – ebaröövik talvitub mullas kookonis. Munevad lehe alumisele küljele. Ebaröövikud toituvad lehtedel, 1 põlvkond.
Liblikõieliste kahjurid
Oa-lehetäi – munad talvituvad puudel ja põõsastel. Äsjakoorunud toituvad algul puudel, põõsastel, hiljem siirduvad kultuurtaimele.
Herne-lehetäi – talvitub munana kõrrejäänustel.
Hernekärsakas – munevad lehtedele või mullale. Vastsed toituvad mügarbakteritest ja narmasjuurtest. Valmikud närivad lehtede välisservasid. Tugeva kahjustuse korral süüakse lehed täiesti ära. 1 põlvkond.
Teramardikas – munevad hernekauna algmele, munad kinnitatakse nõre abil. Vageltõugud tungivad läbi kauna ja hakkavad terasid kahjustama. Vageltõuk sööb tera seestpoolt, hiljem ka nukkub seal ja talvitub samas teras. 1 põlvkond.
Hernemähkur – herneuss. Munad munetakse herne varrele, lehtedele, viljaalgmetele. Koorunud röövikud tungivad kauna sisse ja hakkavad herneid sööma. Ühes kaunas tavaliselt 1, kuid võib ka 2 röövikut olla. Liiguvad terast terasse. Toitumise lõpetanud täiskasvanud röövik laskub võrgendiniidi abil mullale, teeb endale kookoni ümber ja talvitub mullas.
Herneöölane – 1 põlvkond. Röövik närib lehtedesse suuri auke. Sügisel läheb röövik mulda nukkuma ja talvituma.
Nirplased – pikk peenike kärss. Munad munetakse ristikunuti alusele. Koorunud vageltõugud söövad nuti seest tühjaks, valmikud närivad lehtedesse auke. Talvitub noormardikas. 1 pk.