Marjapõõsaste kahjurid ja haigused (0)

Marjapõõsaste 
kahjurid  ja haigused
Sõstra  pahklest –Cecidophyopsis 
ribis
Emased talvituvad  sõstra pungades. 
Kahjustab eelkõige musta sõstart (kuni 
2000 isendit.

Lestad hakkavad  munema üle 5 °C 
juures.

Õitsemise ajal hakkavad lestad 
rändama noortesse pungadesse (2 
kuud). Kanduvad edasi tuule, vihma, 
lehetäidega.

Tugevamini kahjustatud pungad  
kuivavad ja varisevad.

Lehed deformeeruvad ja jäävad välja 
arenemata, kuna  toitained on ära 
kasutatud.

Pungad , milles on hulgaliselt pahklesti, 
on juba sügisel ümarad ning paisunud.

Koduaias kahjustatud pungade 
kogumine ja hävitamine.
Tõrje: 

Praktiliselt võimatu tõrjuda ning 
kahjustatud taime ravida ei saa.

 Ennetav tõrje, terve 
istutusmaterjal, sortide 
mitmekesisus , harvenduslõikus. 

Kõige vastuvõtlikum on Öjebyn, 
vastupidav aga Pamjat Vavilova. 

Soovitatakse sibulakoore leotist 
(300 g sibulakoori 10 l sooja vett. 
1 ööpäev leotada ja pritsida 
lahjendamata kujul.
Sõstra-kublatäi – Cryptomyzus ribis

 Lehtede alaküljel imevad mahla 1-2 mm pikkused 
valkjasrohelised õrnad putukad.

Lehtede pealmisel küljel on punakad kublad.

Kahjustuse tõttu võrsete kasv aeglustub,  põõsad  
känguvad, saak väheneb.

Sõstra-kublatäi  talvitub  munadena võrsetel või 
okstel pungade kaenlas. 

Suve jooksul areneb mitu partenogeneetilist 
põlvkonda. Osast vastsetest arenevad tiivulised 
valmikud, kes lendavad uutele okstele või 
põõsastele või ka huulõielistele ( iminõges , 
liivatee , münt) rohttaimedele. Rohttaimedel 
arenevad tiivulised isendid tulevad sügisel tagasi 
põõsastele.

Põõsastel areneb suguline põlvkond, paaritunud 
emased munevad  talvituma jäävad munad.
Tõrje: 

Eemaldage ja põletage 
kahjustatud lehed või tugevasti 
kahjustatud võrsed . 

Enne õitsemist pritsige põõsad üle 
insektitsiidiga (Mavrik). 
Põõsa-ebakilptäi - 
Parthenolecanium corni

Kahjustab rohkem kui 300 erinevat 
dekoratiivtaime. 

Kolooniad arenevad puitunud vartel ja võrsetel, 
samuti lehtedel, suguküpsed emased võivad 
olla kuni 5 mm pikkused.

Emased munevad mais juunis kuni 2000 muna 
kilbi alla. Munadest kooruvad ühe kuu jooksul 
vastsed ning nad ronivad taimedele laiali. 

Sügisel liiguvad väikesed nümfid vartele ja 
okstele, kus nad talvituvad. Nad jätkavad 
toitumist kevadel ja saavad suguküpseks sama 
aasta aprillist  juunini . 

Üks põlvkond aastas
Tõrje: 

Kahjustatud oksad lõigake välja ja 
põletage. 

Tegutsevad just tihedavõralistel 
puudel-põõsastel, seega on 
oluline nende õigeaegne  hooldus .

 Terve istutusmaterjal.
Kollane  karusmarja -
lehevaablane – Nematus ribesii

Valmik  7...8 mm pikkune

Lendlus karusmarja õitsemise ajal.

Muneb  rohkem põõsa keskel olevatele lehtedele, 
lehe alumisele  küljele leheroodude kõrvale 30...40 
muna.

Ebaröövikud roodavad lehti algul alumiselt  küljelt , 
siis söövad lehtedesse mulke ning lõpuks jäävad 
järele ainult rootsud.

Nukkuvad põõsa all kõdus kookonis.

Esimese põlvkonna ebaröövikud kahjustavad 
enamasti mai lõpul ja juunis. Teise põlvkonna 
kahjustus on enamasti juulis-augustis. Kolmanda 
põlvkonna kahjustus esineb augustis-septembris, 
mis on enamasti tühine. 

Kuni 3 põlvkonda aastas
Tõrje: 

Ebaröövikud uhtuge põõsalt maha 
survelise veejoaga või raputage 
põõsa alla laotatud linale ja 
hävitage. 

Kaitsevärvuse tõttu on kahjurit 
raske avastada , jälgige 
perioodiliselt põõsaste keskosa. 

Põõsa aluste harimine, 
umbrohtude hävitamine. 

Kuiva ilmaga aitab puutuha 
raputamine põõsastele (mai lõpp, 
juuni algus). 
Karusmarja-tähnvaksik - Abraxas 
g

rossu
Kevadel sööl
v a
a ria
d kollakad, musta peaga röövikud 
arenevaid karusmarja- ja sõstrapungi, seejärel 
närivad noortesse lehtedesse auke ja hiljem söövad 
täiskasvanud lehed peaaegu täielikult.

Liblikad munevad munad üksikult või väikeste 
kogumikena lehe alumisele poolele. 

Täiskasvanult on röövikud kuni 30-40 mm pikad, 
kehal mustad nelinurksed laigud

Nukkuvad harvade võrgendiniitidega kokku veetud 
lehtede ja okste vahel vms kohas.

Teise põlvkonna röövikud kooruvad augustis - 
kahjustus väiksem kui kevadisel põlvkonnal.

Röövikud, kes on veel väikesed talvituvad 
koorepragudes jm ning hakkavad toituma uuesti 
järgmise aasta kevadel.
Tõrje: 

Otsige  röövikuid varakevadel 
karusmarjapõõsastelt, eriti 
pöörake tähelepanu karusmarja- 
ja sõstrapõõsaste sisemusele. 

Eemaldage röövikud käsitsi või 
pritsige kevadel pungade 
puhkemise ajal. 

Sügisel koguge varisenud lehed 
kokku, et  kahjur ei saaks nende all 
talvituda. 

Kuiva ilmaga puutuha raputamine 
põõsastele, mais, juunis.
Sõstra-nõvakoi – Lampronia 
capitella

Valmik on  liblikas , kelle tiibade  siruulatus  on 15...17 
mm. 

Talvitub röövikuna põõsa all mullas või maapinna 
lähedal okste koorepragudes. 

Aprilli lõpus ronivad röövikud pungadele toituma ja 
nukkuvad seejärel mullas või õõnsaks  söödud  võrses.

Kahjustatud pungade välispinnal on näripuru ja 
ekskremente, pungad ei avane, kuivavad ja nende 
sisemus on tühjaks söödud. 

Uue põlvkonna liblikad munevad õitsemise lõpul 
marjaalgmetesse.

 Kahjustatud  marjad  värvuvad teistest varem, 
kuivavad ja varisevad
Tõrje: 

Talvituvate kahjurite hävitamiseks 
kaevake sügisel põõsaalused läbi.

 Kahjustatud oksad lõigake 
põõsastest välja, seda võib teha 
kogu vegetatsiooniperioodi 
jooksul. 

Korjake ja hävitage kahjustatud 
marjad. 

Sõstrapõõsaid tuleb pritsida 
pungade paisumise ajal, enne kui 
röövikud on jõudnud pungadesse 
tungida ( Neem -Azal). 

Ferromoonpüünised.
Sõstra  klaastiib  – Synanthedon 
tipuliformis

Kahjustatakse enamasti sõstra- , harvem 
karusmarjapõõsaid.

Liblika tiivad klaasjalt läbipaistvad, siruulatus 20...23 
mm.

Röövikud talvituvad säsis.

Kevadel enne nukkumist närib röövik oksale 
väljalennuava.

 Liblikad lendlevad juuni teisel poolel ja juulis. 

Munad munetakse pungadele, punga alusele ja 
koorepragudesse kokku kuni 60 muna.

Röövikud liiguvad toitudes ülevalt alla

Kahe aasta jooksul üks põlvkond
Tõrje: 

kahjustatud oksad lõigake altpoolt 
kahjustuskohta sõstra õitsemise 
algusest alates iga 15-20 päeva 
tagant välja ning põletage. 

Seda võib teha kogu 
vegetatsiooniperioodi jooksul. 

Kevadisel harvenduslõikusel 
lõigake välja kõik üle viie aasta 
vanad oksad. 

Lisaks võib istandikku pritsida 
enne pungade puhkemist pritsida 
NeemAzal-iga
Karusmarja-jahukaste – 
Sphaerotheca mors-uvae
 Kahjustab lehti, marju, võrseid.
 Tunnused: algul jahujad laigud 
sigimikul ja marjadel, hiljem muutub 
kirme tumedaks ja viltjaks ning sel e 
peal leiduvad mustad peiteoslad.
 Soodne soe (19...24°C) ja ni ske 
ilm.
 Kahjustuse tagajärjel   marjade  
kvaliteet langeb, põõsaste 
juurdekasv lakkab.
  Seen  elab ületalve varisenud 
lehtedel ja taimejäänustel.
 Levib kuumal ja  kuival  kasvuhooajal 
tihedas  taimikus.
Tõrje:

Kasutage  haiguskindlaid sorte ja 
istutage hõredamalt. 

Multšige põõsaaluseid 
kasvuhooaja alguses, kui  muld  on 
niiske. 

Haigestunud taimejäänused 
põletage. 

Fungitsiid (Topas).
Karusmarja- ja sõstrarooste  – 
Puccinia ribesi-caricis

Peremeestaimedeks on ka tarnad.

Parasiitseen talvitub talieostena tarnadel, kevadel 
arenevad kandeosed, mis nakatavad marjapõõsaid

Kahjustuvad lehed,  viljad , leherootsud, viljavarred ja 
noored varred, millele kevadel tekivad oranžikad 
padjandid hiljem muutuvad pruunikashallideks.

Soodustab  kevadeti  vihmade  vaheldumine  soojade 
kuivade ilmadega.
Tõrje:

Esimeste haigustunnuste 
ilmnemisel  pritsige põõsaid 
fungitsiidiga (Topas) 5-7 päeva 
enne õiepungade avanemist ja 
kohe pärast saagi koristamist. 

Mahalangenud lehed koguge 
kokku ja kompostige. 

Väetage põõsaid komposti või 
sügisväetisega. 

Hävitage tarnad. 
Sõstra-lehevarisemistõbi 
-Drepanopeziza ribis

Juunis ilmuvad lehtedele kollakas-rohekad algul 
väikesed ebaselge  piirjoonega 1–3 mm suurused 
täpid , mis hiljem suurenedes muutuvad 
laialivalguvateks hallikaspruunideks laikudeks.

Esimesed laigud tekivad vanematele lehtedele, 
mis seejärel kolletuvad.

Lehed varisevad, marjad tõmbuvad krimpsu.

Seen elab ületalve maha varisenud lehtedel, kust 
kevadel eosed tuule abil alumistele lehtedele ja 
edasi ülespoole levivad.

Haigestuvad must, punane ja valge sõstar. 
Sõstardel üks  tõsisemaid seenhaigusi.
Tõrje:

Koguge mahalangenud lehed 
kokku ja kompostige. 

Väetage põõsaid komposti või 
sügisväetisega. 

Kasvatage haiguskindlaid sorte. 

Harvenduslõikusega vähendate 
põõsa sees niiskust ja pärsite 
seene levikut. 

Esimeste haigustunnuste 
ilmumisel  pritsige põõsaid 
fungitsiidiga 5-7 päeva enne 
õiepungade avamist  ja kohe 
pärast saagi koristamist.
Musta sõstra täidisõielisus

Mükoplasmahaigus

Nakkus kandub pookimise, vegetatiivsel paljundamisel ja sõstra 
pahklestaga.

Haigustunnused lehtedel ja õitel. Lehed muutuvad kolmehõlmalisteks, lehe 
kuju kitsam ja  normaalsest  pikem.

Põõsa kasv on jõuline,  õied  täidisõielised, tupplehed  lihakad , kroonlehed ei 
arene või muutuvad niitjaks,  tolmukad ei arene.

Õied ei viljastu või tekivad ebanormaalselt kortsunud marjad, võrsed ei puitu 
normaalselt.

Document Outline

• Slide 1
• Slide 2
• Slide 3
• Slide 4
• Slide 5
• Slide 6
• Slide 7
• Slide 8
• Slide 9
• Slide 10
• Slide 11
• Slide 12
• Slide 13
• Slide 14
• Slide 15
• Slide 16
• Slide 17
• Slide 18
• Slide 19
• Slide 20
• Slide 21
• Slide 22