A 1. Mis katab putuka keha ja millised jätked ning meeleelundid kinnituvad pea külge ? 2. Tõmba maha mõiste, mis ei sobi loetellu. Põhjenda, miks. Trahheed, hingeavad, trahheehingamine, raamatkopsud._____________________________ __________________________________________________________________________ Haukamissuised, heiteava, erituselundid, kesksool._________________________________ __________________________________________________________________________ röövik, leedik, tõuk, vastne.____________________________________________________ __________________________________________________________________________ 3. Kuidas areneb rohutirts? Mille poolest erineb see liblika arengust? __________________________________________________________________________ __________________________________________________________________________ Niisugust arengut nim. ________________________ arenemiseks. 4
kuuluvad hea õnne toojaina ning soovijaina nimelt aasta alguse juurde. Nääripoiste välimus on tavaline, kantud on teravaotsalise kiivri taolist õlgadest meisterdatud mütsi, õlest keeratud vööd. Käes oleva õlest nuudliga lüüakse tuppatulekul pererahvast ,,erguks". Tuppatulekul soovitakse ,,head uut aastat!" ning öeldakse muidu häid soove, näiteks ,,Tütred mehele, kanad munele, head loomaõnne ja põllukasu, ning kõige rohkem nisu! Hobusele laugik varss, lehmale leedik vasikas, lammastele kaksikud talled!" (Valjala, 1960) Peres, kuhu nääripoisid tulevad, kirjutavad nad söega (või kriidiga) toauksele uue aasta numbri. Sedaei kustutata, vaid see tuhmub ise pikkamööda. Komme on püsinud tänini. Kus uus number juba olemas, sinna teist ei tehta, peatutakse veidikeseks ning minnakse jälle edasi. Tundmatuks jäämist ei taotle ei nääripoisid ega näärisokud. Kui kauemaks peresse jäädakse, võetakse ülariided seljast,
Vaarikamardikas talvitub noormardikana vaarikapõõsa all mullas. Valmik ilmub maikuus õitsevatele taimedele ja sööb tolmukaid ning õietolmu, hiljem noori lehti. Emane muneb õitesse, igasse ühe muna. Mõnikord ka noorte lehtede alumisele küljele. Tõuk toitub vilja sees, n.ö. vaarikauss. Nukkub mullas, väljub noormardikas, kes sööb natuke lehti ja läheb ära talvituma. Mardikad lehed ja õied, tõugud viljad. Liblikalised. Karusmarja leedik enamus nukkudest talvitub põõsa all mullas. Munevad õitesse 1...5 muna. Koorunud röövik närib õie emakakaela ja tungib sigimikku. Hiljem liigub viljast välja, süües ära seemned. Vigastatud viljad tõmmatakse kokku hõreda võrgendiga. Täiskasvanud röövik laskub niidi abil maapinnale, kus poeb mulda, valmistab kookoni ja nukkub. Üks röövik kahjustab 6...7 marja. Vaarika-klaastiib muneb juurekaelale või maapinnale. Röövik närib end varre sisse ja
annaabi.ee 
