Taimehaigused ja kahjurid

Q: Midagi järgi ka veel jääb?

Vastus leiad õppematerjalist: Taimehaigused ja kahjurid

Veldermann, Fred

Taimehaigused ja kahjurid (0)

Bioloogia - Ajaloolised sündmused

1 Hindamata

Esitatud küsimused

Midagi järgi ka veel jääb?

Roostehaigused – rooste värvi laigud. Sõrmega saab ära lükata pealt. Fungitsiidid

Laiksused – kõrrelistel taimedel. Erineva värvusega laigud. Rooste võib ka roosil olla. Kõrreliste pruunlaiksus , võrklaiksus, silmlaiksus, äärislaiksus. Laigud kõrre või lehtede peal. Fungitsiididega pritsida. Ei saa sõrmega ära lükata

Lumiseen – seenhaigus. Murudel, heintaimi, taliviljasid. Eriti kui murud on hästi väetatud ja seisavad pikalt lume all. Lumi sulab ära aga valged võrgendid on murul peal. Saab ära võtta muru nagu juukseid. Lumiseenest ei parane, see on hävimine. Ära saab hoida, seemne puhtimise teel. HIljem, ei ole midagi teha

Jahukaste – (lk43) lehe peal valkjas kirme. Ennetavad abinõud, muru külvata juurde. Kõreliste jahukaste – rapsil, roosidel, dekoratiivtaimedel. Kindlaid sorte kasvatada. Puutuhka peale raputada. Seebivesi. Aegsasti, kui esimesed ilmingud on näha siis kiirelt tegusteda. Kui ilmad on soodsad. Fungitsiidid. Mehhaniliselt hävitada. Õigete vahekaugustega istutada.

Hahkhallitus - lk 4, 50. Kaetud hallituskorraga. Maasikate juures – ära korjata. Mehaaniliselt hävitada. Seenhaigusi pritsida ei saa (tõrjuda). Maasikaread ühekaupa, naabertaimede reas olevate taimede lehtega kokku ei puutu. Õhk peab saama läbikäija. Sortide valik – mõni haigestub massiliselt, mõni mitte. Viljad hävitab. Suve teine pool ilma saagita, kui vihmane suvi.

Ebajahukaste – (lk43). Tumedam peaks olema kui jahukaste. Lehe all rohkem ja all ääres. Võib esienda kollakaid ringe .

Märgmädanik – Kuju muutub, toiduks kõlbmatu. Esineb lihakatel viljadel .

Lehemädanik – (lk 55), Lehtedel või vartel laigud, mis pärast muutuvad pruuniks ja lõpuks hävinevad. Fungitsiidid. Kahjustab kartuleid ja tomateid. Kasvuhoone uks hoida kinni. Tuulega tuleb sisse. Lehed tomatitel ära murda kui näed.

Tõusmepõletik – (lk 59) Peedil näiteks. Tõusmete faasis. Taimed (tõusmed) kukuvad pikali. Juur on nagu sisse nöördunud. Seemne puhtimine. Boorväetised. Kontrollitud substraat. Tunnustatud firma substraati ostame. Pinnasega tuleb. Peetide juures oodata harvendamisega, siis peale põletiku üle käiku ei pea enam harvendama.

Nuuter ristõielistel - (lk 45) Paksendid tekivad juurtele. Kinni pidada millestki - külvikorrast vist .

Valgemädanik – Porgandil nt. Liiva sees säilitada õigel temperatuuril. Hoida puhtust ja korda.

Mustmädanik - (lk 61) Seenhaigus. Porgandi üleval otsas (jämedamas). Lõikan ära ja söön, puhta osa ära.

Kimarlehisus – (lk 67) Maasikal nt. pilti pole kuskil. Otsi inglise keeles netist . Maasikas jääb kängu. Lehed on imelikud ja väiksed. Ära hävitada, põletada. Lehed on kortsulised. Nakkusvabad istikud . Kahjuri- ja umbrohutõrje. Bakteri ja viirushaiguste tõrjeks – hävitamine (nii ei ole vale öelda). Ära lõigata, hävitada ja vaadata, mis edasi toimub.

Kõrblaiksus – (lk 68) Vaarikal. Vaarikate lõikamise korral lõigatakse ära kõik viljakandnud osad ja nõrgad oksad ja kahjuritest kahjustunud. Kas midagi järgi ka veel jääb?

Mustasõstra täidisõielisus – (lk72) – Täidisõite sarnased. Neid me ei kasvata .

Sõstra lehevarisemistõbi – (lk 71) Võib tabada ka karusmarju. Lehtedel on väikesed tuneda äärega heledad täpid. Lehed kokkukorjata ja hävitada.

Kärntõbi – (lk73) seenhaigus. Erinevatel aastatel kahjstab lehti või vilju . Lehtede puhul fotosünteesivat pinda vähendab, vilja kahjustab. Seda on alati. Talvitub lehtede peal. Viljadel tumedad laigud. Tugeva nakkuse korral lehed kuivavad ja varisevad. Fungitsiidid. Hävitada lehti, piirata valikut.

Tüvevähk – (74) Tüvel augud. Kahjustused mehaanilselt tekitatud nt traktoriga.

Tüvepõletik – (lk19) – Nagu eelmine, või koorepõletik – välja raiuda ja kinni katta . Osa peal välja kata, tüvel ravida.

Koorepõletik – (lk75) välja raiuda ja kinni katta. Oksa peal ära lõigata kui saab, tüvel ravida. Jälgida, kas on õunapuu või õun kirjutatud küsimusse. Nt õunavõrgendikoi – kahjustab puud, õunamähkur aga õuna ennast.

Kott-tõbi – ( lk76 ) Ploomipuudel. Pikk, kortsus, kõva ilma kivita ploom . Korralised pritsimised (I, II III skeemid pritsimiseks).
Kahjurid

Lehetäid – (lk 80) Valmik → muna→ (täi)
Valmik → muna → vastne → nukk → (kärbes)
Pistmis-imemissuistega täi. Vaegmoondega putukad. Mehaaniline tõrje – laiaks litsauda, tõmmata võrse otsast ära. Läbipaistev, tagumik uppis, nina maas.

Kiduuss – (lk83) ise teda ei näe aga näeb moodustusi juurtel. Külvikord. Kui on siis aastaid ei tohi seal enam midagi kasvatada. Kasvatada kindlaid sorte, mis on kiduussi kindlad. Taim kiratseb, saaki praktiliselt ei saagi. Juurtel valged mügarad. Nt maasikatel, kartulitel. Maasikad jäävad kängu, saaki ei saa. Samaskohas ei tohi siis uusi taimi panna. Insektitsiididega ei hävita.

Ripalane - (lk83) – terviljadel. Vähem tähtis. Taimede mahla imejad. Kahjuritena toimivad vanema kasvujärgu vastsed ja valmikud, imedes pähikutest mahla.

Hernekärsakas – (lk86) lehed on nagu kolhoosi lehmades kõrvad vanasit. Lehed äärest auklikud.

Hernemähkus – (lk87) Herneuss. Sööb herne vilju kaunas. Varastes külvides pole nii palju.

Maakirp – (lk88) Hüppavad kui sõrm juurde panna. Kahjustavad ristõielisi ja võivad täiesti hävitada saagi. Mai kuus kuumaline. Lehtpuu tuhka panna kui kirbud on. Sügiskünd. Lehtedel kollakas täpid, esialgu idulehtedel, võib ka pätis lehtedel. Ristõieliste umbrohtudel paljuneb. Puhitud seemed .

Hiilamardikas – (kl89) – Rapsi puhul pritsimine, mitte õitsemise ajal. Koolased mardikad . Pisikesed, 3mm. Ristõielistele.

Kapsaliblikas – (lk90) Kahjustaja on vastne=röövik. Ära korjamine on tõrje. Kui liblikad lendavad siis kindlsti katteloorid peale.

Kapsakärbes – (lk91) Kahjustab tõusmeid. Kärpse vastne on vagel – ilma peata ilma jalgadeta. Istutan taime, läheb kollaseks, tümban taime ära, vaged ussid . Pritsida. (Nõrga soola lahuse sisse kasta). Kirsside õitsemise ajal on munemusaeg.

Kapsakoi – (lk92) liblikas . Ristõielistel, kahjutsab lehti.

Peitkärsakas – (lk93) Kärss ees. Prillid ninal.

Kartulimardikas – (lk95) Ilus triibuline. Tulevad tuulega Lätist. Korjamne iga pave . Vastsed (limased) toituvad lehtedest. Mardikas ja vastsed kahjurid (Mardikas vähem). Pritsimine insektitsiididega. Mitmeid kordi . Karantiini panna. Vaadata, et meie põld talle kodukohaks ei saaks pikemalt.

Porgandikärbes – (lk97) Pikkusega kerge segadus. Kahjustaja vastne.

Porgandi lehekirp – (lk98). Ära tee oksapuude lähedale porgandipeenart. Tiibadega ja hüppejalgadega putukad.

Sibulakärbes – (lk98) Kahjustaja vagel

Sibulakoi - (lk99) Kahjstab sibula pealseid, teeb käikusid.

Õunapuu-õielõikaja – (lk99) – Valmik. Kärsga mardikas. Kahjstajad on vastne ja valmik

Õunamähkus – (lk100)

Pirni lehekirp – (lk102). Pritsida. Voi peab olema pikka meelega ja ootama lihtsalt. Kahjstatud vljade kogumine ja hävitamine.

Ploomimähkur – (lk103) Tumepruunide eestiibadega

Kollane lehevaablane – (lk) Karusmarja. Järgmine aasta kasvab põõsas ikkagi.

Sõstra-kublatäi – pole midagi vaja nende vastu teha.

Sõstra-pahklest – (lk107) Ümarad pungad. Korjata ja põletada, hävitada.

Maasika-närbuss – (lk109). Taimed moondunud kasvuga, väikesed. Tõrjeks istikute töötlemine. Peiulill mulla parandamiseks. Kasvukord.

Nälkjas – (lk110) – Korjame kokku. Niidame muru, Võsa ei lase tekkida. Näljad armastavad niiskust.

Vaarikamardikas – (lk112)

Kasvuhoonekarilane – valge liblikas . Tüüpiline kahjur igas kasvuhoones ja toas. Vajab keemilist tõrjet ja karantiini. Kui taime liigutada, liblikad tõusevad lendu

Kedriklest – Kasvuhoonetes. Kahjustab kurki ilutaimi, põuasematel aastatel ka avamaataimi. Keemiline tõrje, desifitseerimine.

Kilptäi – Toataimede kahjur, ka õues. Täi, pealt kipbiga, Raskesti hävitatav, kipl kaitseb. Süsteemset, Piiritusega varsi ja lehti hõõruda.

Villtäi – toataimedel peal valge puru, täpid. Tõrje nagu kilptäi. Vill kaitseb teda. Teha nii, et taim ise läheks mürgiseks.

.DOC Laadi alla originaalfail 3 lk · .doc · 21 allalaadimist

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 3 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2013-05-07 Kuupäev, millal dokument üles laeti

21 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

Fred Veldermann Õppematerjali autor

Taimehaigused ja -kahjurid

taimehaigused taimekahjurid kahjurid taimekaitse vastne kahjur sõrm rooste liblikad õunapuu

Sarnased õppematerjalid

doc

Taimekaitse ME 2012

Taimekaitse ME 2012/2013 1. Mitteinfektsioonilised ja infektsioonilised taimehaigused Mitteinfektsioonilised taimehaigusi põhjustavad taimede kasvuks ja arenguks ebasoodsad kasvutingimused: 1. Toitainete puudus või üleküllus erinevad kultuurid vajavad oma loomulikuks arenguks erinevas koguses erinevaid toitaineid. Nende puudus või üleküllus põhjustab sageli taimedel kasvuhäireid 2. Ebasoodne kasvutemperatuur siin võivad viljapuudel tekkida külmalõhed, koore ja

Loodusõpetus

116

doc

Puittaimede hooldusjuhend

..................................................................................73 Haiguste ja kahjurite ennetamine................................................................................................74 HARILIK TOOMINGAS ..............................................................................................................75 Lühiiseloomustus .......................................................................................................................75 Kahjurid......................................................................................................................................76 Paljunemine................................................................................................................................ 76 PLOOMIPUU.................................................................................................................................77 Iseloomustus...........................................................

Ilutaimede kasutamine

126

docx

Puittaimede hooldusjuhend

.....................................................................10 4. Malus - perekond Iluõunapuu.........................................................................................................10 5. Padus avium - perekond Toomingas...............................................................................................12 5.1 Kirjeldus...................................................................................................................................12 5.2 Kahjurid....................................................................................................................................12 5.3 Kasutamine...............................................................................................................................12 6. Picea abies - harilik kuusk..............................................................................................................13 6.1 Hooldus..............................................................

Põllumajandus

162

odt

Puittaimede hooldusjuhend

..................................................................................................... 16 Noorendamine.......................................................................................................................17 HARILIK TOOMINGAS (Padus avium)................................................................................. 18 Iseloomustus..........................................................................................................................18 Kahjurid................................................................................................................................ 19 Kasutamine............................................................................................................................19 HARILIK PIHLAKAS (Sorbus aucuparia).............................................................................. 20 Iseloomustus.................................................................................................

Ilutaimede kasutamine

doc

Botaanika Eksam

Palun, siin siis teile see botaanika eksami materjal. Paarile küsimusele jäi vastamata, sest ei leidnud seda kuskilt. Kuid meilt Ploompuu seda ei küsinud. Soovitan kindlasti juurde lugeda tunnikonspektist, sest näiteks kottseente osa siin nii pikalt ja täpselt ei ole, kui tema küsis. Kuigi pileti peal neid küsimusi ei olnud. Edu õppimiseks ja saatke see siis kõigile edasi, kes võib-olla kohe ei saanud! 1. Süstemaatika on teadus, mis tegeleb meie planeeti asustavate taimede kirjeldamisega, sugulasliikide rühmadeks liitmisega ja nende rühmade asetamisega sellisesse järjekorda, mis peegeldaks taimeriigi sadu miljoneid aastaid kestnud evolutsiooni. Taksonid- süstemaatika ühikud. Taimi liigitatakse süstemaatilistesse rühmadesse üldtunnustatud üksuste alusel, mida nim. taksoniteks: liik->perekond->sugukond->selt->klass->hõimkond->riik 2. Esmane liigi kriteerium: Samasse liiki kuuluvad isendid, kes (potensiaalselt) suudavad omavahel ristudes anda täisväärtuslikke (=pal

Botaanika

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri

Kõik kommentaarid

.DOC Laadi alla originaalfail 3 lk