Taimehaigused (2)

Eesti Maaülikool - Botaanika - Taimekahjustajad ja nende tõrje

1 Hindamata

Kartuli-lehemädanik – haiguse arengut soodustavad kõrge õhuniiskus ja sademed temperatuuril 10-20. Kandub edasi nii kahjustatud mugulate kui mulla kaudu. Areneb kiiresti niisketes jahedates tingimustes. Soodsates ilmatingimustes hävitab patogeen kartuli lehestiku 10 päevaga. SEEN

Suurimat kahju põhjustav kartulihaigus. Tavaliselt saagikaod 20-40 %.
Tõrje: keemiline tõrje, haiguskindlad sordid , seemnematerjali pidev sorteerimine ja uuendamine, viljavaheldus .

Kuivlaiksus kartulil – tumedad laigud, lehestik kuivab, mugulatel sissevajunud tähnid. Haigustekitaja säilib haigetel mugulatel, taimejäänustel ja mullas. Levib tuule ja veepiiskade abil. Haiguse levik kõige suurem 25-27 kraadi ja udu korral. Levikut soodustab jahedate ööde ja kuumade päevade vaheldumine . Varajane ja tugev nakkus võib saagi täiesti hävitada. Mugulad on koorevigastuste tõttu vastuvõtlikud mädanikele. Tõrje: keemiline tõrje, mugulate puhtimine , haiguskindlad sordid, seemnematerjali sorteerimine ja uuendamine.
Mugula kuivmädanik – levib nakatunud mugulate ja mulla kaudu. Nakatuvad vigastatud mugulad. Säilitamisel võib hävida kogu partii. Tõrje: mugulate vigastuste vältimine, säilitada mugulaid 2-4 kraadi juures. Külvikorras kartul teravilja järel. Seemnematerjali sorteerimine ja uuendamine. Mugulate puhtimine.
Kartuli-mustkärn – säilib mullas, kandub edasi mugulatega, ristik halb eelvili. Nakatumist soodustab liigniiskus kartuli kasvuajal. Väheneb mugulate idanevus. Tõrje: mugulate puhtimine, seemnematerjali sorteerimine ja uuendamine.
Kartuli-hõbekärn – haigustekitaja kahjustab ainult mugulate epidermist ja selle all paiknevat õhukest mugulakude. Säilib seemnemugulatel või taimejäänustel mullas. Haigestunud mugulad tõmbuvad krimpsu, põhjustavad põllul tühimikke. Tõrje: seemnemugulate puhtimine sügisel, seemnematerjali uuendamine.
Kartuli-süvikkärn – kandub edasi nakatunud mugulatega ja mulla kaudu. Nakatumist soodustab suur mullaniiskus, madal temp ja happesus. Deformeerunud mugulad ei oma majanduslikku väärtust, saak väheneb, säilitamisel on mugulad vastuvõtlikud mädanikele. Tõrje: seemnematerjali uuendamine, pikk kartuli kasvatamise vahe külvikorras.
Kartulivähk – kahjustab kõiki maaaluseid organeid. Kandub edasi nakatunud mugulate ja mulla kaudu. Säilib mullas püsieostega eluvõimelisena kuni 40 aastat. Nakatumist soodustab suur mullaniiskus ja temperatuur 15-20 kraadi. Muudab kõlbmatuks suure osa saagist. OHTLIK KARTULIKAHJUSTAJA. Tõrje: nakatunud seemnepartii hävitatakse, pikaajaline kartuli kasvatamiskeeld põllul, vähikindlad sordid.
Kartuli-varrepõletik, mugula märgmädanik – eestis laialdaselt levinud, nakatub terve taim või üksikud varred. Kandub edasi seemnemugulatega ja taimejäänustega mullas. Mullas säilivad bakterid kuni 3 aastat. Nakatumist soodustab liigniiskus, taimekahjurid, mugulavigastused. Varajase nakatumise korral mugulaid ei moodustu. Säilitamine niisketes tingimustes – suured kaod. Tõrje: regulaarne seemneuuendamine, täielik haigete taimede eemaldamine põllult.
Harilik kärn kartulil – bakter talvitub haigestunud mugulal ja kandub noortesse mugulatesse. Levikut soodustab madal mullaniiskus ja lupjamine . Nakatunud mugulad tõmbuvad krimpsu. Tõrje: vältida kärnaseid seemnemugulaid, soovitav kasta kartuleid mugulate moodustamise ajal, haiguskindlad sordid.
Kartuli-ringmädanik – haigustekitaja säilib nakatunud mugulates . Levib ainult seemnemugulatega. Nakkust soodustab niiske ilm koristamise ajal. Eriti vastuvõtlikud noored mugulad. OHTLIK KARTULIKAHJUSTAJA. Mugulad mädanevad, põllusaak hävitatakse. Tõrje: nakatunud partii hävitatakse, pikaajaline kasvatamiskeeld põllul, hoidla ja harimisriistad tuleb desinfitseerida .
Kartuli pruun-baktermädanik – kogu taim närbub. Laialdaselt levinud kuuma kliimaga maades. Vajab arenguks niisket mulda, säilib haigetes mugulates, mullas. OHTLIK KARANTIINE KARTULIKAHJUSTAJA. Mugulad mädanevad, kartulisaak hävitatakse. Tõrje: nakatunud seemned hävitada, pikaajaline kartulikasvatamiskeeld põllul. Desinfitseerida harimisriistad, hoidlad jne.
Kartuli-keerdlehisus – lehtede servad rulluvad üles. Kandub edasi lehetäide ja teiste imevate putukatega ja seemnemugulatega. Põhjustab suuri saagikadusid. Tõrje: seemnekartuli pidev uuendamine ja sorteerimine, haiguskindlad sordid, haigete taimede eemaldamine põllult, putukatele keemiline tõrje.
Kartuli värtna viroid – eestis üksikleiud, levib nakatunud mugulatega. Vähendab oluliselt saaki ja selle kvaliteeti. Nakatunud partii tuleb hävitada, seemnepartii uuendamine.

Hahkhallitus tomatil – SEEN. Säilib taimejäänustes ja mullas. Kasvu ajal levib eostega. Nakatab ainult nõrgestatud, vigastatud või surnud kudesid. Haigestumist soodustavad kõrge õhuniiskus ja madal temp. Taimede tihe seis, valgusepuudus. Tõrje: haigestunud taimeosade eemaldamine, õhuniiskuse alandamine kasvuhoones, kavuhoone desinfitseerimine.
Tomati-ruugehallitus – haigustekitaja talvitub taimejäänustel mullas kuni 10 kuud. Kasvu ajal levib eostega. Haigestumist soodustab kõrge õhuniiskus. Tõrje: õhuniiskus madalaks, õhutamine, kasta vaid hommikul , haigete lehtede hävitamine, haiguskindlad sordid.
Tomati – varrepõletik – seeeeen talvitub mullas, taimejäänustel, säilib nakatunud seemnetes. Kasvu ajal levib lülieostega – tuule ja veepiiskadega. Tõrje: taime kõrvaldamine koos mullaga ja hävitamine, soodne temp ja niiskus, kasvuhoone puhastamine.
Kuivlaiksus tomatil – seeeen säilib lehtedel, koristusjäätmetel jne. Levib lülieostega õhuvoolude abil. Haiguse arenguks on soodne niiske ja soe ilmastik. Tõrje: haigestunud lehtede hävitamine, taimejäänuste hävitamine, kasvuhoone puhastus.
Tomati- helelaiksus – seeen säilib haigestunud taimede jäänustel, kasvu ajal levib eostega. Haiguse arenguks soodne 20-26 kraadi. Tõrje: taimejäänuste hävitamine, kasvuhoone puhastus.
Tomati- fusarioos – seen säilib taimejäänustel ja mullas aastaid. Tõrje: haigestunud taimed koos mullaga eemaldada, kogu kasvuhoone puhastamine, haiguskindlad sordid.
Tomati – bakterpõletik – bakter säilib seemnes. Saagikadu 40-70%.
Tomati – juuremädanik
Tomatimosaiik – viiiirus! Säilib taimejäänustel, tööriistadel. Levib kontaktselt.
Kärbumishaigus – viirus

Sibula -ebajahukaste – seeeen. Areneb niiske ilmaga. Tõrje: agrotehinilised võtted, õigeaegne koristamine .
Sibula-hahkhallitus
Sibularooste

Kapsas ja kaalikas . Ristõieliste tõusmepõletik – seened levivad saastunud mullaga. Tõrje: seemnete puhtimine.
Märgmädanik kapsal – levib eriti niiskel suvel, säilib kapsapeas, nakatunud taimejäänustel, kapsajuurikates. Tõrje: kapsa õige asetus külvikorras. Hoidlad puhastada .
Nuuter kapsal – eosed tungivad juurekarvakeste kaudu sisse.

Porgandi-helelaiksus – haigutekitajad kanduvad edasi seemnetega.
Porgandi kuivmädanik – levib seemnetega. Tõrje: seemnete puhtimine, säilituseelne töötlemine fungitsiididega.
Porgandi-mustmädanik – haigustekitaja säilib seemnetel, seemnetaimedel.
Baktermädanik porgandil
Kurgi - jahukaste
Kurgi-bakterpõletik – levib veepiiskade ja tuule abil, mulla ja taimejäänustega. Tõrje: keemiline, taimejäätmete põletamine, resistentsed sordid.
Kurgi ebajahukaste
Kurgi-kuivlaiksus – talvitub seeneniidistiku ja eostena taimejäänustel. Kasvuperioodil levib tuule, veepiiskade ja putukate abil. Tõrje: kasvuhoone õhustamine, haigestunud lehtede hävitamine.

Ristiku-varrepõletik – haigustekitaja säilib seemnetes, taimejäänustel. Levib tuule abil kastega. Tõrje: seemned puhtida, keemiline tõrje.
Liblikõieliste pruunlaiksus – talvitub taimejäänustel, taimedel, seemnetel. Levik kotteostega tuule abil. SEENED . tõrje: enne õitsemist pritsida fungitsiididega, seemnepõlde äestada sügisel.
Liblikõieliste laikpõletik – kandub edasi seemnete ja taimejäänustega. Alates mai lõpust vihmapiiskade ja putukate abil. Tõrje: viljavaheldus, haigestunud taimik niita vara, seemned puhtida.
Liblikõieliste jahukaste – talvitub taimedel ja taimejäänustel, levib õhuvoolude abil.
Ristikuroosted – talvitub talieostena taimejäänustel, suvel levib suvieostena. Söödaväärtus langeb!! Tõrje: söödahein niita varakult ja madalalt, fungitsiidid .
Ristikuvähk – 5 aastat mitte külvata. Haiguskindlad sordid.

Puuviljamädanik – eosed levivad viljalt viljale. Ohustatud eelkõige vigastatud viljad . Haigustekitaja säilib maha kukkunud viljadel , levib sealt järgmisel aastal tuule ja putukate abiga noortele viljadele. Saagikadu kuni 30%. Tõrje: võra harvendada, mädanevad viljad ära korjata ja maha matta, keemiline tõrje.
Õunapuu-kärntõbi – nakatuvad kergesti puuviljamädanikku. Seeeen talvitub eostena varisenud lehtedel. Suvel levib lülieostega. Tõrje: sügisel eemaldada puude alla varisenud lehed ja viljad ja need maha matta. Haiguskindlad sordid, fungitsiidid.
Kirsipuu-lehevarisemistõbi – talvitub eostena varisenud lehtedel. Puude esmane nakkus toimub kevadel pärast esimest sooja vihma. Haigusõrnemad noored lehed. Tõrje: pritisimine, varisenud lehtede põletus.
Luuviljaliste lehepõletik – seen levib koniididega, talvitub mütseelina ja eostena koores ja pungades. Tõrje: ploomipuude pritsimine.
Hõbelehisus – kandeostega tuule abil teistele puudele. Peamiselt nakatuvad kahjustustega puud. Tõrje: vältida puude vigastusi hooldamisel. Nakatunud puu võik oks tuleb põletada.

Karusmarja -jahukaste – talvitub varisenud marjadel, nakatunud võrsetel. Seen talvitub seeneniidistikuna. Tõrje: haiguskindlad sordid, varisenud lehed ja marjad hävitada, fungitsiidid.
Karusmarja- ja sõstrarooste – põõsad nakatuvad õitsemise ajal, talvitub talieostena. Tõrje: haiguskindlad sordid, fungitsiidid.
Sõstra- ja karusmarja helelaiksus – levib niiskete ja soojade ilmadega. Talvitub viljakehadena varisenud lehtedel. Tõrje: haiguskindlad sordid, varisenud lehtede põletamine, keemiline tõrje.
Sõstra-lehevarisemistõbi – talvitub viljakehadena varisenud lehtedel. Haiguskindlad sordid, varisenud lehtede põletamine, keemiline tõrje.’
Vaarika -varrepõletik – pungade ümbruses laigud! Seen talvitub nakatunud vartes, lehtedel. Suve kestel levib lülieostega. Tõrje: terve istutusmaterjal, vanad varred põletada, vältida tihedat taimestikku. Keemiline tõrje!
Vaarika kõrblaiksus – talvitub seeneniidistikuna kahjustatud võrsetel ja varisenud lehtedel. Niiskel suvel – kahjustus 80-90%. Tõrje: terve istutusmaterjal, vastupidavamad sordid, vältida tihedat taimestikku, keemiline tõrje.
Vaarika-helelaiksus
Hahkhallitus maasikal – talvitub mullas paar aastat. Levikut soodustavad kaste ja vihmapiisad, tihe taimestik , hilisemad sordid. Tõrje: haiged marjad hävitada, pärast saagi koristamist varred maha lõigata ja põletada, keemiline tõrje.
Maasika -laikpõletik – talvitub viljakehadel vanadel lehtedel. Haigus areneb hästi rasketel muldadel, intensiivselt levib vanades maasikaistandustes. Tõrje: haigestunud taimeosad hävitada, vältida liigset niiskust, fungitsiidid.
Maasika-punalaiksus
Maasika fütoftoroos – eestis pole leitud. Tekitab juuremädanikku. Haigustekitajad on mullaseened, säilivad mullas ja kahjustunud taimeosadel. Tõrje: mitte istutada maasikat samale kohale 6-8 aastat. Haiged taimed koos mullaga eemaldada ja hävitada.

Kõrreliste helelaiksus nisul – haigustekitaja talvitub seeneniidistikuna taliviljal. Suve jooksul mitu põlvkonda eoseid, mis levivad vihma ja tuulega . Saagikadu kuni 40%. Tõrje: seemnete puhtimine, kõrrekoorimine, keemiline tõrje.
Nisu pruunlaiksus – eoste moodustumiseks vajalik märg leht.
Kõrreliste pruunlaiksus – haigustekitaja säilib seemnel, taimejäänustel, mullas lülieostena. Tõrje: viljavaheldusega, resistentsusaretus, keemiline tõrje.
Odra -triiptõbi – haigustekitaja talvitub seeneniidistikuna terades, seemnete pinnal lülieostena, taimejäänustel. Tõrje: seemnete puhtimine, fungitsiidid, resistentsed sordid.
Võrklaiksus – levib seemnetega ja taimejäänustel. Suvel levib lülieostega. Tõrje: haiguskindlad sordid, kõrrejäänuste hävitamine, optimaalne külviaeg, fungitsiidid.
Kõrreliste jahukaste – haigus esineb kõigis arengufaasides alates tõusmetest kuni pähikuteni. Talvitub seeneniidistikuna või viljakehadena taimejäänustel ja talvituvatel taimedel. Peamiseks nakkusallikaks lülieosed. Tõrje: varane kõrrekoorimine, sügav sügiskünd, umbrohutõrje, haiguskindlad sordid, seemnete puhtimine.
Punakaste e fusarioos – haigustekitajad säilivad mullas, taimejäänustel ja seemnetel.
Harilik kõrrerooste – suvi- ja talieoslad arenevad peremeestaimel. Seen talvitub talieostena taimejäänustel seeneniidistikuna. Tõrje: vaheperemeestaimede hävitamine, optimaalne külviaeg, kõrreliste umbrohtude tõrje, haiguskindlad sordid.
Nisu kollane rooste – roostehaigusi saab kõige paremini vältida haiguskindlaid sorte kasvatades .
Kaera-kroonrooste
Nisu-kõvanõgi – talvitub nõgieostena terade pinnal. Kevadel nõgieosed nakatavad idandeid. Idust levib mütseel kogu taime kasvamise käigus. Mütseel tungib terisesse. Eoste eluvõime mullas lühike. Purunenud nõgipeadest satuvad eosed teradele. Saastunud vili ei sobi toiduks ega söödaks. Tõrje: seemnete puhtimine, optimaalne külviaeg
Lumiseen – talvitumishaigus. Nõrgestatud taimed nakatuvad. Pesitsedes kõdunevatel taimeosadel, nakatab lumiseen järjest uusi taimi. Tõrje: optimaalne külviaeg, seemnete puhtimine.
Kõrreliste tungaltera – eosed levivad tuule abil. Kevadel valmivad sklerootsiumidel viljakehad, kust eosed levivad tuule abil taimedele edasi. Tekib ka mesikaste, mis kleepub putukate jalgadele ja levib edasi. Tõrje: maha külvatavatest teradest tuleb alati eemaldada sklerootsiumid. Vähendada aitab viljavaheldus ja kõrsheinte niitmine, puhtimine.

Herne-laikpõletik – haigustekitajad säilivad seemnetes 5-10 aastat, taimejäänustel 1 a. Seente lülieosed levivad vihma ja tuule abil. Tõrje: terve seemnematerjal, viljavaheldus, seemnete puhtimine.
Afanomükoos – juur mädaneb. Tõrje: nakkusega muldadel ei tohiks hernes korduda enne kui 6 aastat. Seeme puhtida, keemiline tõrje.
Herne närbumistõbi – haigusetekitajad on mullaseened, mis säilivad mullas 4-5 aastat. Tõrje: viljavaheldus, seeme puhtida, haigestunud põllult mitte seemet võtta.
Herne jahukaste – talvituvad viljakehadena taimejäänustel, kevadel arenevad kotteosed nakatavad taimi. Tõrje: hernes külvata võimalikult vara, haiguskindlamad sordid, seeme puhtida, tugeva nakkuse korral fungitsiid.
Herne ebajahukaste – haigustekitaja võib mullas eostena säilida aastaid. Tõrje: seemnete puhtimine, fungitsiid.
Põldoa-šokolaadilaiksus – haigustekitaja talvitub mullas olevatel taimejäänustel seeneniidistiku, seenemügarate või eostena. Kasvuperioodil levib putukate, tuule ja vihmapiiskade abil. Tõrje: terve seemnematerjal, viljavaheldus, seemnete puhtimine.
Põldoa-rooste – tõrje: vältida tihedat külvi, roostekindlamad sordid.
Aedoa -bakterpõletik – haigusvaba seeme, viljavaheldus, optimaalne külviaeg, tugevasti nakatunud taimede hävitamine.

Raps , rüps

Tüfuloos – talvitumishaigus. Nakatuvad nõrgestatud taimed, pesitsevad kõdunevatel taimeosadel ja nakatavad aina järgmisi taimi. Tõrje: optimaalne külviaeg, seemnete puhtimine.
Valgemädanik – raps nakatub õitsemise ajal. Levib sklerootsiumidega, mis võivad mullas eluvõimelised olla 5-7 aastat. Soodsaim levik niiskete ja kuivade ilmade vaheldumine. Tõrje: viljavaheldus, keemiline tõrje
Ristõieliste kuivlaiksus – haigustekitaja säilib taimejäänustel mullas, nakatunud seemnetel, puhtimata seemnetega. Tõrje: viljavaheldus, seemnete puhtimine, keemiline tõrje, vältida tali- ja suvirapsi kasvatamist lähipiirkonnas.
Ristõieliste tõusmepõletik – haigustekitajad säilivad taimejäänustel ja mullas, nakatavad idandeid ja taimi. Tõrje: vältida tihedat taimikut, liigset mullaniiskust, lämmastiku üleküllust. Mullakooriku kõrvaldamine, külvise puhtimine, keemiline tõrje.
Nuuter – juurtele tekivad pahad. Rändeosed tungivad juurekarvakeste kaudu taime. Soodsad ilmastikuolud haiguse kordumiseks on meil 3..4 aasta järel. Tõrje: mullad lubjata, reguleerida niiskust, ristõieliste umbrohtude tõrje, koristusjäätmete hävitamine.
Ristõieliste ebajahukaste – talvitub eostena taimejäänustel, seemnekestas, mullas, umbrohtudel. Kasvuperioodil levib eostega ja veepiiskade abil. Tõrje: koristusjäänused hävitada, viljavaheldus, õigeaegne koristus, seemne puhtimine.
Vertitsilloos – tüüpiline viljavaheldushaigus. Esineb piirkonnas, kus rapsi pikka aega kasvatatud . Haigus levib mulla kaudu, põllutööristade ja masinatega. Tõrje: taimejäänuste sissekünd, efektiivne umbrohutõrje, viljavaheldus!!!

.DOCX Laadi alla originaalfail 5 lk · .docx · 98 allalaadimist

100 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.

~ 5 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2012-04-11 Kuupäev, millal dokument üles laeti

98 laadimist Kokku alla laetud

2 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

Resplendent Õppematerjali autor

Välja on toodud kartuli-, marja-, viljapuude-, teravilja-, liblikõieliste-, ristõieliste ja teiste taimede haigused, mida küsitakse taimekahjustajate kontrolltöös ja kontrollmääramises.

kartulihaigused viljapuude haigused teravilja haigused ristõieliste haigused liblikõieliste haigused kartuli lehemädanik kartulivähk kõvanõgi hahkhallitus kuivlaiksus jahukaste ebajahukaste mädanik varrepõletik pruunlaiksus

Sarnased õppematerjalid

docx

Kartuli seenhaigused ja tõrje

EESTI MAAÜLIKOOL Põllumajandus- ja keskkonnainstituut Kartuli seenhaigused ja tõrje Referaat Tartu 2012 Sisukord 1.Sissejuhatus........................................................................................................ 3 2.Kartuli seenhaigused........................................................................................... 5 2.1Kartuli-lehemädanik, mugulate pruunmädanik (Phytopthora infestans)........5 2.2 Kartuli – kuivlaiksus (Alternaria solani)..........................................................6 2.3 Mugula Kuivmädanik – Fusarium spp.............................................................8 2.4 Kartuli – mustkärn, kartuli – tõusmepõletik, kartuli – vilttõbi (Rhizoctonia solani).................................................................................................................. 9 2.5 Kartuli hõbekärn ( Helm

Põllumajandus

docx

Agronoomia kordamine KT

1.Üks olulist kahju tekitanud/tekitav taimehaigus tänapäeval ja ajaloos. Sh nende ulatus , piirkonnad ja mõju inimkonnale. *Lehemädanikud ( epideemiad euroopas) on eestis ja maailmas probleemiks. Need on pärit kesk-mehhiko mägismaalt. Suure Iiri näljahäda, põhjustas kartuli lehemädanik. *Juba Babüloonias märgati nõgiseene olemasolu. Teiseks on ajaloost tuntud ka tungaltera , mis põhjustas mitmesuguseid hallutsinatsioone. Viljapuu- bakterpõletiku esmaleiud on eestis aastal 2012 ja inglismaal 1957. 2.Nimeta ja kirjelda 6 või enam taimehaiguste sümptomit . Too nende juurde näited , millised haigustekitajad võivad taoliseid sümptomeid tekitada 1. Mädanikud( seen ja bakterhaigused) esinevad kõigil taimeosadel. Ohtlikuimad varre ja juuremädanikud. eristatakse kuiv ja märgmädanikku . esimisel juhul lagunevad rakud kuivaks pulbriliseks teisel juhul aga pudrutaoliseks haisvaks massiks. 2.Värvimuutused (seen, bakter , viirushaigused ning ebasoodne keskk

Agronoomia

pdf

TOMAT taimekaitse

TOMAT Tomat (Lycopersicon), peamiselt üheaastaste rohttaimede perekond maavitsaliste sugukonnast, ka nende taimede vili; 7 (teistel andmetel 3) liiki Lõuna-Ameerikas. Köögiviljana viljeldav harilik tomat (L. esculentum) on püstise või roomava varrega, katkestunult sulgjate lehtedega taim. Kahesugulised kollased õied paiknevad keerisõisikutes, vili (botaaniliselt mari) on läikiva nahkja kestaga, valminult harilikult punane, kollane või oranž. Taime katavad valkjad näärmekarvakesed, mille eritis annab tomatile iseloomuliku lõhna. Euroopasse toodi tomat varsti pärast Ameerika avastamist, algul kasvatati teda ilutaimena. Majandusliku tähtsusega köögiviljaks sai tomat Euroopa lõunaosas 19. sajandi keskpaiku. Esimesed teada olevad kirjalikud ülestähendused tomatist Eesti alal, esialgu „nooriku õuna” nimetuse all, pärinevad 19. sajandi algusest, köögiviljana hakati teda laiemalt kasvatama alles 20. sajandi algul.

Agraarpoliitika

doc

Sojauba

EESTI MAAÜLIKOOL Majandus- ja sotsiaalinstituut SOJAUBA Referaat õppeaines ,,Taimekasvatus" Tartu 2010 1 Sisukord Sissejuhatus........................................................................................................................... 3 1. Sojaoa botaaniline iseloomustus......................................................................................... 4 2. Sojaoa biokeemiline koostis................................................................................................ 5 3. Sojaoa agrotehnika............................................................................................................. 6 4. Sojaoa haigused................................................................................................................. 8 5. Haiguste ja kahjurite tõrje.................................................................................................. 10 6. Sojaoa tervislik mõju in

Taimekasvatus

docx

Taimekaitseplaan

Eesti Maaülikool Taimekaitse plaan Jekaterina Gladstein Aiandus Al3 2015 Eesti Maaülikool Taimekaitse plaanil on kirjeldatud erinevad taimekahjustajate tõrjevõtteid haiguste-,kahjurite ja umbrohu vastu. Kui taim areneb normaalselt,optimaalsete kasvutegurite juures,siis suudab ta kahjustusest üle saada palju kergemini kui sel korral, kui mõni neist teguritest oleks miinimumis.Neist teguritest tulevad eeskätt arvesse kliima, mullastik, väetus,külvikord,külviaeg ja külvitihedus. Agrotehniline Külvikord. Sama taimekultuuri pidev kasvatamine ühes kohas põhjustab selle kasvukoha kasvutingimuste halvenemise niihästi mulla füüsikalis-keemiliste kui ka bioloogiliste omaduste poolest.Viljavaheldus võimaldab ka paremini ära kasutada kõiki kasvukoha tingimusi ja taimekultuuride eriomadusi.Veel viljavaheldus muudab ka

Põllumajandus

doc

Taimekaitse ME 2012

Taimekaitse ME 2012/2013 1. Mitteinfektsioonilised ja infektsioonilised taimehaigused Mitteinfektsioonilised taimehaigusi põhjustavad taimede kasvuks ja arenguks ebasoodsad kasvutingimused: 1. Toitainete puudus või üleküllus erinevad kultuurid vajavad oma loomulikuks arenguks erinevas koguses erinevaid toitaineid. Nende puudus või üleküllus põhjustab sageli taimedel kasvuhäireid 2. Ebasoodne kasvutemperatuur siin võivad viljapuudel tekkida külmalõhed, koore ja

Loodusõpetus

docx

Taimekaitsetööde plaan

Eesti Maaülikool Taimekahjustajad ja nende tõrje Taimekaitsetööde plaan Kursusetöö Tartu 2012 Sisukord 1. Sissejuhatus 2. Ennetavad tõrjevõtted 3. Agrotehnilised võtted 4. Bioloogilised tõrjevõtted 5. Mehhaanilis-füüsikalised tõrjevõtted 6. Keemilise tõrje tabelid 6.1. Kartul 6.2. Talinisu 6.3. Porgand 6.4. Maasikas 7. Kokkuvõte 8. Kasutatud kirjandus 2 1. Sissejuhatus Taimekaitse tegeleb sellega, et ürtab ära hoida umbrohtudest, kahjuritest ja haigustest tulenevaid saagikadusid erinevate meetodite abil. Nendeks on agrotehnilised, füüsikalised,biloogilised,ennetatavad, mehhaanilised võtted. Väga populaarne on tänapäeval herbitsiidide, fungitsiidide ning insektitsiidide kasutamine, peaagu võimatu on rääkida pestitsiidi vabast maailmast. Selle probleemi üheks lahenduseks on integreeritud taimekaitsesüsteem, mille ül

Taimekahjustajad ja nende tõrje

doc

Taimekasvatuse eksami kordamisküsimused

Taimekasvatuse areng ja lähitulevik, taimekasvatuses kasutatavad uurimismeetodid Taimi hakati kasvatama juba kiviajal. Taimekasvatus sai alguse subtroopilises kliimavöötmes. Vanemad taimekasvatuse piirkonnad olid Hiina, India , Iraan , Süüria ja Mehhiko ning Peruu. Kesk-Aasias ja Taga-Kaukaasias. sai taimekasvatus alguse 7-6 tuhat aastat e.m.a., Volga- ja Kubanimaal 4-3 tuhat aastat e.m.a. Igas piirkonnas oli juhtivaks kultuuriks erinev kultuur: · Kaug-Idas - riis · Lähis-Idas ja Kesk-Aasias - nisu ja oder, · Aafrikas - sorgo · Ameerikas mais 1. Põldkatsete meetod - uuritakse sordi, külvise kvaliteedi, külviaja, külviviisi jms. mõju saagile ja selle kvaliteedile Põldkatsete puuduseks on töömahukus ja kordumatus täpselt samasuguste tingimuste puudumise tõttu 2. Nõukatsete meetod - taimi kasvatatakse vegetatsiooninõudes, mis asuvad reguleeritavates tingimustes (kasvuhoonetes, kliimakambrites) Nõukatsete tulemused pole otseselt põllutingimuste rakendatavad

Taimekasvatus

Rohkem sarnaseid