Sojauba (0)

EESTI MAAÜLIKOOL
Majandus- ja sotsiaalinstituut
SOJAUBA
Referaat õppeaines „ Taimekasvatus “
Tartu 2010

Sisukord

Sissejuhatus 3
1. Sojaoa botaaniline iseloomustus 4
2. Sojaoa biokeemiline koostis 5
3. Sojaoa agrotehnika 6
4. Sojaoa haigused 8
5. Haiguste ja kahjurite tõrje 10
6. Sojaoa tervislik mõju inimese tervisele 11
Kokkuvõte 15
Kasutatud kirjandus 16
Sissejuhatus
Sojauba pärineb Hiinast. Taimele andis nimetuse Hiina imperaator Sheng -Nung 2853 a. (e.m.a.), teiste seas said tema poolt ametlikud nimetused ka riis , nisu, oder ning saluhein . Sojauba muudeti kultuurtaimeks umbes 17. - 11. sajanditel e.m.a. mil seda Hiina idapoolses osas laialdasemalt kasvatama hakati. Taime on nimetatud ka "Hiina lehmaks" ja "põldude lihaks".
Alates umbes 1. sajandist (m.a.j.) levis sojauba mitme sajandi jooksul kultuurtaimena ka teistesse Aasia maadesse nagu Jaapan, Indoneesia, Philipiinid, Vietnam, Tai, Malaisia , Birma, Nepaal ja India. Sojaoa levikule aitas kaasa arenev kaubavahetus (nii maa- kui mereteid pidi).
Ameerikasse jõudis soja umbes 19. sajandi algul kaubavahetuste käigus. 19. sajandi teisel poolel alustasid üksikud farmerid sojaubade kasvatamist loomasöödaks, tegevus muutus laialdasemalt populaarseks 20. sajandi alguses .
Vaatamata sojaoa kagu-Aasia päritolule, on suurim sojatootja tänapäeval USA, kus näiteks 2000. aastal kasvatati umbes 75 miljonit tonni sojaube (umbes kolmandik sellest koguseks läks ekspordiks). Teised maailma juhtivad tootjad on Argentiina, Brasiilia, Hiina ja India. Suur osa USAs toodetavast sojast söödetakse põllumajandusloomadele või eksporditakse välisriikidesse.

Sojaoa botaaniline iseloomustus

Sojauba ehk põld-sojauba ehk karvane sojauba ehk kultuur-sojauba ehk soja; ladinakeelne teaduslik nimi Glycine max ehk Glycine hispida või Glycine soja) on üheaastane kultuurtaim liblikõieliste sugukonnast . On 10 vormirohket liiki peamiselt troopikas ja lähistroopikas. Soja on lühipäeva taim, väga soojanõudlik. On umbes 20-60 cm kõrgune karekarvane isetolmleja taim. Sojaoal on väiksed valged või violetsed üpriski erilise ehitusega õied, mis on 3-8 kaupa kolmetiste lehtede kaenlas. Vilja valmides moodustub kaun, mille sees on 2-5 ovaalset ja läikivat seemet . Seemned on värvuselt kollased , pruunid , rohelised, mustad või kirjud. 1000 seemne mass kõigub 50-250 grammini, tera on keskmiselt herne suurune. Sojaoal on tugevasti arenenud juurestik , millel asuvad mügarbakterite Rhizobium japonicum (Bradyrhizobium japonicum) mügarad. Enamik sorte on sooja- ja niiskusenõudlikud ning neil on pikk kasvuaeg. Varajased sordid võivad valmida ka Eestis.
Juba aastatuhandeid on sojauba olnud miljonite kaguaasialaste tähtsaimaks valguallikaks. Legendid räägivad, et Põhja-Hiinas rännanud talumehed sõid metsikult kasvava taime vilju , täites niiviisi oma kõhtu. Peagi saadi aru taime tervistavast ja nälga peletavast toimest. Läänemaailmas oldi pikka aega arvamusel, et soja on sobilik üksnes loomasöödaks ning vajalikud valgud omastati jätkuvalt lihast, kalast või piimast.
Viimastel aastatel on Eestiski hakatud propageerima sojaoa tooteid, kuna sellel arvatakse olevat tervendav mõju inimorganismile. Teadlased on kindlaks teinud, et regulaarne sojatoodete söömine kiirendab ainevahetust, vähendab südame- ja veresoonkonnahaigusi, alandab vererõhku ja kolesterooli ning on mitmetel muudelgi juhtudel tervendava toimega. Küllalt sageli on need ka allergiatekitajaks. Õli ja tärklist sisaldavaid seemneid (sojaube) kasutatakse väga erinevate toiduainete valmistamisel (nt. sojaõli, sojapiim, sojajogurt, tofu jne.).

Sojaoa biokeemiline koostis

Sojauba sisaldab keskmiselt:

valku 28-45%;

taimset rasva 16-23%;

süsivesikuid 14-20%;

kiudaineid 5-9%;

mineraale 3-6%
Sojauba on kõige valgurikkam kaunvili, sisaldades kuni 45% taimset valku, millest inimorganism omastab 91-96%. Sojavalk on heade raviomadustega ning kergesti seeditav tänu temas leiduvatele hargnevate ahelatega aminohapetele. Sojavalk sisaldab kõiki asendamatuid aminohappeid, mida
organism ise ei suuda toota. Kuni 90% sojavalgust on vees lahustuv ja organism
omastab teda kergesti – selle poolest erineb sojavalk teiste tera- ja kaunviljade valkudest.
Sojauba on ka üks suuremaid taimse õli allikaid . Sojaõli on üks odavamaid, kusjuures see on vaid valgurikka toiduaine ja sööda kõrvalprodukt. Erinevate sortide õlisisaldus on 14-24%. Sojaubades leiduv väärtuslik õli on kõrge bioloogilise aktiivsusega, millest inimene omastab kuni 98%. sojatoodete rasvasisaldus on jaotunud tervislikult: sojas on vähe küllastunud rasvhappeid ja rohkelt küllastumata rasvhappeid (85%). Looduslikult heas vahekorras olevad Omega -3 ja Omega-6 rasvhapped tugevdavad organismi vastupanuvõimet ning aitavad vältida kõrget vererõhku ja veresoonte lupjumist.
Nagu kõik muud oad, sisaldavad sojaoadki palju kiudaineid (5-9%), mis soodustavad seedimist ning selle bioloogiliselt aktiivsed ühendid omavad ravitoimet. Sojas sisalduvad bioloogiliselt aktiivsed ained võivad blokeerida kolesterooli imendumist, soodustades viimase eraldumist organismist.
Peale proteiini, õli ja kiudainete sisaldavad sojaoad veel süsivesikuid, rikkalikult mineraalaineid ja vitamiine. Mineraalühenditest paistavad sojaoad silma suure kaaliumi -, kaltsiumi-, magneesiumi- ja fosforiühendite sisaldusega. Mikroelementidest on sojas kahevalentset rauda, tsinki , mangaani, vaske ja seleeni. Viimast juhul kui seda leidub kasvumullas.
Et sojaubades on nii vesi- kui ka õlikeskkond, siis on loogiline eeldada ka mõlemas lahustuvate vitamiinide olemasolu. Rasvlahustuvatest vitamiinidest on sojas E- ja K-vitamiini ning A-vitamiini eelühendeid karotinoide. Vesilahustuvatest vitamiinidest leidub põhiliselt erinevaid B-rühma vitamiine ning värsketes ubades ka C-vitamiini.

Sojaoa agrotehnika

Soja on troopika ja subtroopika taim. Sojal kulub valmimiseks 3-5 kuud. Ainult varajased sordid võivad valmida põhjapoolsetel aladel.

Kliima, temperatuur, vesi

Soja on väga soojanõudlik ja külmakartlik kultuur, mistõttu tuleb ta külvata kui mulla temperatuur on vähemalt 6-+8°C s.o mai kuu teisel poolel, et tärganud taimed ei satuks hiliste kevadiste öökülmade kätte ja ka tärkamine on soojas mullas kiirem. kevadel ja sügisel ei ole soja kuigi külmakartlik, ta võib öökülmi –2°C ja isegi –4°C üle elada. Kasvamiseks vajab kõrget temperatuuri, kuni 30°C. Temperatuur üle 40°C mõjub ebasoodsalt õitsemisele ja kaunte moodustamisele.
Mullaniiskus on eriti tähtis idanemise ajal ja kaunte moodustamise ajal. Niiskuse liig õite moodustamisel, tolmlemise ajal ja seemnete valmimisel võib põhjustada saagi langust.
Päeva pikkus on oluline tegur soja kasvatamisel . Sojauba on lühipäevataim ja suur enamus sorte võivad kasvada vaid 200-250 km eemal oma laiuskraadist. Tähtis on katkematu pimedusperiood. Sordiaretusega on suudetud luua sorte, mis ei ole nii tundlikud päeva pikkuse suhtes ja on lühema kasvuperioodiga, sest pikapäevatingimustes kasvuperiood pikeneb veelgi.

Muld, väetamine

Soja ei ole mulla suhtes eriti nõudlik, kasvab paremini keskmise raskusega muldadel, kui need ei ole happelised . Hapul mullal ei teki mügarbakteri mügaraid. pH 6-7 on sobiv, sest sellise mulla happesuse puhul on ka kaltsiumi ja magneesiumi omastamine normaalne. Mineraalväetistest soovitatakse 20:40:40 või 25:50:50 (NPK) kg/ha. N väetise andmine sojaoale harilikult vähendab mügarate moodustamist ja tulemuseks on väiksema koguse õhulämmastiku sidumine. lämmastik on soovitatud ainult siis, kui ei ole saavutatud küllaldane mügarate moodustamine, samuti on väheviljakatel muldadel bakterite lämmastiku sidumise võime väike.

Mullaharimine

Sügisel küntud maa tuleb kevadel 2-3 korda harida (libistada, kultiveerida), et tagada niiskusevarude säilimine mullas, tärganud umbrohtude hävitamine ja põllu tasasus.

Külvinormid, külvitihedus, külviaeg

Külviaeg on üks tähtsamaid faktoreid maksimaalse saagi saamiseks. Soja tuleb külvata hõredalt, sest tiheda külvi korral ei moodusta kaunu. Taimede vahekaugus reas võiks olla alates 10 cm kuni 30 cm-ni seemnekasvatuskülvides. Külvata laia reavahega (45-50 cm), et oleks võimalik umbrohutõrjeks vahelt harida, kuna herbitsiidid on meil seni alles katsetamisel.
Külvisügavus sama mis põldhernel (4-6 cm olenevalt mulla raskusest). Pärast külvi maa korralikult rullida, et seeme saaks mullaga hästi kontakti, sest soja vajab idanemiseks palju niiskust. Ka on tasaselt põllult sügisel parem kombainiga koristada , sest sojataimel on esimesed kaunad küllalt maapinna lähedal (8-10 cm).

Seemnete töötlemine

Parim viis lämmastiku siduvate bakterite mulda viimiseks on seemnete inokuleerimine (töötlemine) bakterite preparaadiga. Ükskord mulda viidud bakterite populatsioon püsib mullas aktiivsena kaua aega.

Hooldamine, umbrohutõrje

Hooldamine seisneb reavahede harimises mulla kobestamiseks ja mehaaniliseks umbrohutõrjeks. Keemiliseks umbrohutõrjeks soovitatakse sojaoa kasvatamisel kasutada järgmisi herbitsiide: Stomp , Treflan-R ja Ronstar.

Koristamine

Sojauba on bioloogiliselt küps, kui vars ja taim on kollased ja lehed on kollased või varisenud. Sel ajal on kõige suurem õli ja toorproteiini sisaldus seemnetes. Seemnete niiskus on 45-55%. Kauntega taim, millelt on lehed varisenud, jääb püsti seisma ning võib koristada kombainiga. Pärast koristamist saak kuivatatakse ja puhastatakse.
Roheliste lehtedega taimed ei talu hästi sügisesi öökülmi. Kui suuremate öökülmade saabumise ajaks ei ole soja veel küps, siis tuleks ta üles võtta ja asetada rõukudesse järelvalmima.

Sojaoa haigused

Sojaoa-pruunmädanik

See on bakterhaigus, mis areneb sooja ja niiske ilmaga, levib kiiresti just vihmaperioodidel. Haigus põhjustab taimede varajast kolletumist, lehtede langemist ja põhjustab saagi langust. Haiguse arenedes muutuvad väikesed kaunad kollakasroheliseks ja lehtede pinnal on punakaspruunid laigud. Väikesed pustulid leiduvad lehe alumisel küljel. Sarnaseid pustuleid leidub ka kauntel. Kaunad võivad liituda ja moodustada suure ebakorrapärase surnud ala. Surnud kude mõnikord võib katkeda ja rebeneda ära. Tugevalt nakatunud lehed muutuvad kollaseks ja varisevad vastuvõtlikel taimedel täielikult. Bakter talvitub taimejäänustel ja seemnetel.
Taimekaitse :

kasvatada resistentseid sorte

seemneid puhtida

pritsida haiguse ilmumisel põldu Dithane M-45-ga (0,2 %)

Sojaoa-laikpõletik

Haigus on viimasel ajal hakanud laialt levima. Haigus levib kiiresti vihma ajal, eriti intensiivne levik on sooja ja niiske ilmaga. Haigus võib vähendada saaki kuni 40%.
Haiguse tunnused: tumepruunide või punakaspruunide äärtega väikesed ümarad või ovaalsed laigud arenevad haigestunud taimede lehtedel. Hiljem ilmuvad neile kohtadele tumerohelised eosed. Haiguse tunnused võivad ilmuda ka teistele taimeosadele nagu varrele, kauntele ja mujale. Laigud lehtedel võivad võtta ebakorrapärase kuju ja lehed kuivada. Kahjustaja talvitub taimejäänustel ja seemnetel.
Tõrje: Kasutada tervet ja sertifitseeritud seemet. Hävitada haigestunud taimejäänused. Puhtida seemneid ning vajadusel teha keemilist haiguse tõrjet põllul.

Sojaoa-rooste

Tekitavad kaks seeneliiki. Üks neist on leitud peamiselt Aasias - Kirde-Indias ja teine Ladina-Ameerikas. Käesoleval ajal on sojaoa rooste levinud laialt Aafrika riikides, kus tegeldakse intensiivselt resistentsete sortide aretusega.
Tunnused: Esialgu on lehtedel näha pruunid laigud. Hiljem laieneb kogu lehele. Pruuni värvi pulber on lehtedel ja kogu leht muutub pruuniks.
Tõrje: Kasutada resistentseid sorte või haiguse ilmumisel pritsida põldu (Dithane M-45 0,3%-line) 10-päevaste intervallidega 2-3 korda.

Sojaoa-mosaiik

Põhjustab Soybean Mosaic virus . SMV võib edasi kanduda taimemahlaga, lehetäidega ja seemnetega.
Tunnused: Nakatunud taimed on tavaliselt kängunud ja moondunud (kiprunud, kortsunud, kurrulised, kängunud, kitsenenud) lehtedega. Kaunad on kängunud (lamedaks litsutud või kaardus) ja neis on vähem ning väiksemad seemned. Kahjustatud seemned ei idane või neist arenevad nakatunud tõusmed. Välitingimustes viirus on elavatel taimedel ja levib nakatunud seemnetega.
Tõrje: Külvata viirusvaba seemet viirusvabalt põllult. Tõrjuda umbrohud ja lehetäid. Korjata välja haigestunud taimed ja põletada.

Kollane mosaiik

Seda haigust põhjustab mungoa kollane mosaiikviirus (MBYMV). See viirus kahjustab rohkem sojauba ja põhjustab põllul suurt kahju.
Tunnused: Iseloomustavaks tunnuseks on silmatorkavad helekollased laigud lehtedel. Kollane piirkond on üle lehe laiali või on piiritletud ribadena piki leheroode. Sellel viirusel on lai vaheperemeestaimede hulk ja taimemahla ning seemnetega ei levi. MBYMV viiruse nakkuse levitajaks on valge kärbes. Kui nakkus on toimunud 75 päeva jooksul pärast külvi, siis on saagi vähenemine märgatav kuna nakatumine hiljem ei põhjusta saagi olulist langust.
Tõrje: Kasvatada resistentseid sorte. Nakatunud taimed välja korjata ja põletada. Kasutada regulaarselt insektitsiide.

Haiguste ja kahjurite tõrje

Maailma eri paikades tuntakse kokku sojaoal 35 haigust. Haigused võivad vähendada tunduvalt saaki.
Taimehaiguste tõrje jaguneb:

Ennetavad meetmed – kvaliteetsetelt taimedelt kogutud haigustevaba seeme ilma mehaaniliste vigastusteta. Valminult koristatud seeme. Seeme peab olema umbrohuvaba, kuna umbrohud võivad levitada mõningaid haigusi. Seemne niiskuse % peaks olema 15°C juures 8 kuni 10 protsenti.

Agrotehnilised meetmed –sügavkünd jäätmete maasse kündmisega. Viljavaheldus mitteliblikõielistega. Õige külviaeg.

Keemilised meetmed – seemnete töötlemine enne külvi fungitsiididega ning haiguste lööbimisel põllu pritsimine.

Integreeritud meetmed – kasutada haigustele resistentseid või vähem vastuvõtlikke sorte.
Taimekahjurite tõrje:

Bioloogilised meetmed – jälgida tuleb sojapõlde, kas ja kui palju esineb röövtoidulisi putukaid, parasiite ja patogeene, kes aitavad vaos hoida kahjurite arvukust sojapõllul.

Agrotehnilised meetmed – varajane külv, sest suuremad taimed panevad paremini vastu kahjurite rünnakule.

Keemilised meetmed – kahjurite ilmnemisel kasutada vastavaid insektitsiide. Otstarbekas on suure saagi saamiseks ühendada varajane külv keemilise tõrjega.

Sojaoa tervislik mõju inimese tervisele

Ühed kinnitavad, et sojaubades on külluslikult väärtuslikku taimset valku, sojatoodetes on ideaalselt tasakaalus energiaväärtus ja põhitoitainete ja muude aktiivsete ainete koostis, hea antioksüdant ning soovitavad seda tarvitada kui ravimit ja profülaktilist vahendit kõigile, alates suhkruhaigetest kuni lõpetades ülekaalu all kannatajatega. Teised väidavad, et soja võib haige organismis mitte ainult peatada, vaid ka provotseerida vähirakke, peale selle suureneb sojat tarbides oht kahjustada kilpnääret, hirmutatakse, et soja võib kiirendada ajurakkude vananemist . Sojatoodete kasulikkus on suur ja silmnähtav, kuid süüa tuleb sojat mõõdukalt.
Soja soodustab aktiivset ja pikaealist elu ning kaitseb meid paljude haiguste eest.
Soja alandab vere kolesteroolitaset. Kuna sojatooted on kolesteroolivabad, siis langeb kolesteroolitase veres. Soja valgu biokeemiliselt aktiivsed ühendid on võimelised alandama üldkolesterooli ja madala tihedusega lipoproteiinide taset, mis on kahjulikeks tegijateks üldkolesterooli moodustumisel. Sojas sisalduvad kiud- ja bioloogiliselt aktiivsed ained soodustavad kolesterooli sidumist ning väljutamist organismist.
Soja on positiivse mõjuga südamele ja veresoontele. Sojatooted aitavad vähendada soolade ladestumist, tugevdavad tuiksooni, alandavad kolesteroolitaset veres ja seetõttu aitavad sojatooted ravida ja ennetada haigestumist südame- veresoonkonna haigustesse.
Soja ravib osteoporoosi e luude hõrenemist ja leevendab üleminekuea vaevusi. Osteoporoos on valge elanikkonna tavaline haigus ning harv ja tundmatu haigus mustanahaliste kontinendil. Põhjus on loomsete valkude ületarbimises, mis põhjustab kaltsiumi kaotuse uriini kaudu. Osteoporoos ohustab kõige rohkem üleminekuea läbinud naisi, sest östrogeenide vähenemine organismis põhjustab luude hõrenemist. Sojas leidub taimseid östrogeene, mis mitte ainult ei pidurda luutiheduse kadu, vaid aitavad seda ka kasvatada ning vähendavad muidki üleminekuea vaevusi.
Soja vähendab hormoonasendusravi. Järjepideval soja tarvitamisel võib üleminekuaastail saada läbi hormoonpreparaate appi võtmatagi.
Soja ennetab rinna- ja eesnäärmevähki. Kõrgeima vähivastase toimega taimede hulgas on soja teisel kohal pärast küüslauku. Seda just tänu sojas sisalduvatele taimsetele eelhormoonidele - fütoöstrogeenidele, mis toimivad inimorganismis vähi vastu - antiöstrogeenina. Taimsed fütoöstrogeenid haigestumise ohtu kõikide vähiliikide puhul, mis arenevad hormonaalsel teel.
Soja tasakaalustab veresuhkru ja insuliinitaset, seepärast on sojatooted asendamatud diabeetikutele. Üleminekueas naistel leevendab soja taimne östrogeen kuumahooge ja teisi menopausiga kaasnevaid klimakteerseid vaevusi. Süües sojatoite on rahulolu tunne pikem ja parem.
Sojatoodetes on tervislik rasvasisaldus: madal küllastunud rasvade poolest ja rikas küllastumata rasvade poolest, siis aitavad need säilitada tervislikku kaalu.
Soja puhastab organismi radioaktiivsetest ja mürgistest ainetest tänu fosforiühenditele. Kuna soja sisaldab fosforiühendeid, mis seovad mürgiseid aineid ja viivad need seedetrakti kaudu organismist välja.
Ainult taimset valku sisaldav sojapiim ja sellest valmistatud piimatooted on asendamatud lastele, kes on allergilised loomsele piimavalgule.
Sojaubades leiduvad väärtuslikud mineraalid ja vitamiinid tagavad lastele terve ja aktiivse kasvuea. Sojatoodetes on kaltsiumi tervete luude ja hammaste jaoks ning rikkalikult taimseid proteiine, mida lapsed kasvamiseks vajavad.
Soja tarbimine vanemas eas on eriti oluline, kuna soja kergendab probleeme mitmete haiguste puhul, sealhulgas luude hõrenemine, südameveresoonkonna-, vähi-, seede- ja neeruhaigused . Soja on asendamatu vitaalsuse ja elujõu säilitaja vanemas eas, sest eaga hormonaalne talitlus nõrgeneb.
• Soja reguleerib soolte tegevust; leevendab kõhukinnisust, kiirendab ainevahetust.
• Sojaubadel on palavikku alandav ja põletikuvastane toime, seetõttu kasutatakse sojatooteid külmetushaiguste raviks ja peavalu vastu.
• Soja kiirendab ainevahetust regulaarsel sojatoodete söömisel.
• Soja parandab aju biokeemiat ja mälu.
• Soja lagundab sapikive.
Sojatooteid ei tohiks kasutada:
• inimesed, kellel esineb tsüliaakia – soja talumatus
• sojaallergikud – tekitab kõhulahtisust
• neeruhaiged, kuna soja on väga kaaliumirikas
• vähihaiged, kuna sojavalgud toidavad ka vähirakke ja panevad vähkkasvaja vohama.
Kokkuvõte
Sojauba on üheaastane liblikõieline taim. Sojauba tahab kasvamiseks sooja. Sojaubade sortidest valmivad vähesed. Sojatooted annavad suurepärase võimaluse allergikutel oma toidulauda rikastada. Soja on ka tänuväärt toiduaine tasakaalustatud dieedi osana.
Eestis kasvatatakse soja vähe, kuna sojauba on sooja ja niiskuse nõudlik kultuur. Siiski osad sordid annavad saaki ka Eestis. Tänu sellele, et soja ei ole Eestis nii populaarne , siis pole ka sojaubade kahjureid siia rännanud.
Kasutatud kirjandus

http://et.wikipedia.org/wiki/Sojauba

http://www.sordiaretus.ee/files/Nouanded/2007_03_28%20Sojauba.pdf

http://www.sordiaretus.ee/files/Raamat/soja1.pdf

http://nammy.pbworks.com/Sojauba

http://www.toidutare.ee/aabits.php?id=452

http://www.veg.ee/artiklid/soja/soja

http://www.sojaliit.ee/andmed/File/lisainfo/SojakasvatuseEeluuring2006.pdf
16