puidu seenkahjustused ja nende likvideerimine Referaat Hardi Piirmaa 12 Juhendaja: Alar Kurg Tallinn 2016 Sisukord Seen kahjustused pruun mädanik Majavamm Majamädik Valge mädanik Kuidas ära hoida puitu kahjustavaid seeni Väiksema õhuniiskusega ruumid Seen kahjustused Seentel paljunemisorganiteks on viljakehad, milles tekivad seosed ehk seemned uute seente jaoks. Kahjustus algab sellega, et seeneniidid ehk hüüfid tungivad puidu radiaalsetesse säsikiirtesse milles leidub neile rikkalikult toitaineid sealt levivad hüüfid edasi läbi rakkuõõnsuste koobaspooride raku seintesse või siis söövitavad ensüümide abil augud otse läbi rakkuseente.
............................................................................................3 1. Puidukaitsevahendite ajalugu................................................................................................4 2. Puidumädanik......................................................................................................................5 2.1.1. Seenvärvuslikud lülipuidu laigud ja vöödid. ...................................................................6 2.1.2. Lülipuidu mädanik. .........................................................................................................6 2.1.2.1 Kirju lülipuidu mädanik. ................................................................................................6 2.1.2.2 Pruun lõhenenud lülipuidu mädanik. .............................................................................8 2.1.2.3 Valge kiuline lülipuidu mädanik. ....................... ..........................................................8 2.1.3
algkool 1817-1818 - Rakvere kreiskool 1819-1820 - Tallinna saksa kreiskool 1823 - sooritas õpetajaeksami 1826-1833 - Tartu Ülikool Eesti kirjakeele arendaja Lõi eesti keelde mitmeid sõnu Aabits ja lugemik "Uus Tallinna maakeele ABD ja lugemise raamat lastele" Oli abiks F.J.Wiedemanni "Eesti-saksa sõnaraamatu" koostamisel Uue kirjaviisi propageerija, põhjaeestilise ühiskirjakeele toetaja, sõnavara rikastaja Sõnavara rikastamine Arstiteadus - paeluss, mädanik, reuma, meeleorganid Loodusteadus - iduleht, rööwik, lawiin n(ik)-liide - ametnik, kivikunstnik "skulptor", laewnik, isenik "egoist", mädanik, palawik, põlendik, hapnik, süsinik, lämmastik, wesinik Abstraktsed nimisõnad us-liite abil - iludus, omadus, rahwa-us "rahvus" Kirjandus "Kalevipoeg" "Eesti rahva ennemuistsed jutud" "Kodutohter" "Viinakatk" "Kilplased" "Reinuvader Rebane" Mälestuse jäädvustamine Kreutzwaldi tänav
juurepess, külmaseen, juurepruunik, lõhestunud pinnaga, poorid nurgelised, põleseen, kährik. Juurepess- 2 liiki: ebakorrapärased kuni laburüntjad. Sageli 1)männi-juurepess ja 2) kuuse-juurepess hallika kirmega kaetud, tekitab kuuse (tsentraalne, soojalembene, tekitab korrosioonset südame mädanikku. valgemädanikku, suguta arengujärk) Juure ja Nakatumine vanemate okste tüügaste ja tüvetüükaosa mädanik on juurepess. Kogu sügavamate haavandite kaudu. Puit algul metsamädanike mahust on suurem roll helepruun, hiljem punakaspruun, 3. ~70% juurepess (Soome). Järgmisel kohal staadiumis ovaalsed tselluloosilaigud, mis rakkis, külmaseente roll on väga tühine. Puu muutuvad õõnsusteks. Mädanik võib minna toodab 2 tüüpi aineid eluaja joksul: 1) kuni maltspuiduni. Läheb tsentraalsest
KVALITEEDI MÄÄRAMINE · Kuiv oks oks, mis ei ole palgi pinnal ühenduses ümbritseva tüvepuiduga. Tumedaid kuivi oksi, mis on okaspuudel tihti suure vaigusisaldusega, nimetatakse mustadeks oksteks. PALGI OKSTE JÄRGI PALGI KVALITEEDI MÄÄRAMINE · Mädaoks oks, mis on palgi pinnal täielikult mädanikust kahjustatud. PALGI OKSTE JÄRGI PALGI KVALITEEDI MÄÄRAMINE · Sissekasvanud koorega oks kuivanud kuuse okstel areneb mädanik võrreldes männiga aeglaselt. Sageli ei murdu kuuseoksad tüvelt kaua aega peale kuivamist. Elutegevuse lõppemisel oksapuidus kasvavad tüvepuidu kihid ümber kuivanud oksa, ümbritsedes ka oksal olevat koort. PALGI OKSTE JÄRGI PALGI KVALITEEDI MÄÄRAMINE · Umboks kühm palgi pinnal, mis tekib surnud ja varisenud või laasitud oksatüüka täielikul ülekasvamisel elusate puidukihtidega. Umboksaks loetakse ainult neid kühme, mille kõrgus palgi
– Keemiline kollasus - okaspuuliikide parvetuspuidu maltspuidu helekollane värvus, tekib intensiivsel kuivatamisel. – Hele keemiline värvus - – Tume keemmiline värvus - sügavatooniline keemiline värvus Seenkahjustused – Lülipuidud seenlaik/seenvööt – Hallitus – Maltspuidu seenvärvus – Sinavus - maltspuidu värvumine seente toimel, ei mõjuta puidu mehhaanilisi omadusi. – Pruunisus – Mädanik - rakukestasid lagundavate seente kahjustus, mis avaldab mõju puidu mehhaanilistele, füüsikalistele ja keemilistele omadustele. – Sõelmädanik – Pruun lõhemädanik – Valge kiudmädanik – Maltspuidu mädanik Biokahjustused – Tõugurike – putukate tekitatud auk või käik puidus – Parasiittaimede puidukahjustus – nt puidu pinnal olevad süvendid, mis on tekitatud taimparasiitide poolt (nt puuvõõrik)
viib surmale. 2. Vere hulgast väike verejooks ei pruugi põhjustada häireid. 3. Lokalisatsioonist kõige tundlikum piirkond on aju ja kus võib juba väike verejooks viia surmani. 1.Verejooks rebenemisi veretee on mehhanilselt vigastatud ja rebeneb nt:trauma 2. Verejooks näkitsemisi protsess, mis arenedes kahjustab vereteed ja rikub selle terviklikkust (näkitseb veresoone seina läbi) nt: kasvaja, mädanik. 3. Verejooks läbipääsemisi veresoone terviklikkus on säilinud, aga väikeste veresoonte seina läbilaskvus on tõusnud nt:infektsioonhaigused. 7001300 ml kiire pulss, veenide kokkuvaje, jahedad jäsemed. 13001800 ml pulsisagedus 120140 x min, kahvatus, hingeldus, külm higi, rahutus. 20002500 ml pulsisagedus maksimaalne, äärmine kahvatus, külm higi, kiire kaotus on kiiresti surmav http://ingepaju.googlepages.com/verejooks http://ingepaju
1)Seente üldine ehitus,elupaigad,elutingimused,paljunemine ? Ehitus: seeneniidid, glükogeen varu aineks elupaigad: mullas,vees, eluta esemetes, Eluvajadused: niiskus,soojus, orgaanilised toitained. Paljunemine: eostega ja seeneniidistikuga. 2) Seente toitumistüübid? Lagundajad, parasiidid, sümbiondid 3) Parasiit- , sümbioos- on kahe organismi kooselu, mis on kasulik mõlemale poolele, mükoriisa- seenjuur on sümbioos seene ja aimejuure vahel 5) Mis on pärmseente toiduks,kuidas paljunevad ja pärmi kasutus? Toituks: suhkur , paljunevad: eostega, pungumisel. Kasutus: tainakergitamine, õlle toomine 6) Seentekajurid? Seenesääsed, nälkjad 7) Seente tähtsus looduses? Lagundajad, teistele toiduks, sümbioosiks 8) Seente tähtsus inimesele? Värvmine (Puravik) 9) Taimeparasiitseened? Teravili(nõgiseened), kõrrerooste( terasvili), tuletain(puud), juurebess (puit), jahukaste(roos), mädanik(puuvili) 10) Inimesi kahjustavad parasiitseened ja kuidas neist...
need parandavad seedimist. Valminud käbid aitavad neer u ja p õiehaigustepuhul, samuti soole, mao ja eesnäär mehädade kor ral. Neil on s öögiisu tekitav toime, soodustavad ur iinier itust. Haiguste ärahoidmiseks soovitatakse rahvameditsiinis iga p äev süüa mõni mar ikäbi. KADAKAPUIT Puit on peenetoimeline ja elastne, raske ja tihe, puit on omapärase meeldiva l õhnaga. Kadakapuitu ei taha koi ega m ädanda mädanik. Puit sisaldab pisikuid h ävitavaid aineid, seep ärast valmistati kadakast kulpe, piimal ähkreid, õllekappasid ja muid toidunõusid. Hea oli ka see, et kadaka puit ei andnud toidule mingit kõrvalmaitset. TUNTUIMAD KADAKAD praeguseks kuivanud Taressaare kadakas Viljandimaal(vanim) Raplamaal Metskülas Lokuta talu lähedal põllul (jämedaim) Kernu kadakas Kernus(olemas legend)
~90% maismaataimedest Sümbioos seente ja loomade vahel Algelised seened elavad mäletsejaliste vatsas, aidates lagundada tselluloosi Sümbioos sipelgatega – toidavad seent ja söövad seeneniidistikku Sümbioos üraskite ja seente vahel – levitavad ja söövad Taimede parasiidid Taimede seenhaigused vähendavad saaki, rikuvad taimede välimust, kahjustavad puid ja tekitavad sellega kahju majandusele Jahukasteseened Lehtede ja viljade mädanik Roosteseened Puude parasiidid Enamik parasiitseeni elab suurema osa elust nii, et ei põhjusta peremehele haigust Kui puu vastupanuvõime väheneb võib seen puud rünnata – puu haigestub ja hukkub. Selline toitumisstrateegia on paljudel torikseentel Inimeste ja loomade parasiidid Inimesi ja loomi nõrgestavad seenhaigused siis, kui organismi vastupanuvõime on nõrgenenud
Soojusisolaator 13.Kas niiskunud soojustusmaterjali on võimalik mõistlike kulutustega kuivatada? Ei 14.Kuhu paigaldatakse ehituskonstruktsioonis aurutõkkematerjal? Soojustusmaterjalist siseruumi poole 15.Millised ohud varitsevad soojustamata paneelmajas seestpool korteri soojustamisel ehituskonstruktsioone? Kirjeldage. Niiskuskahjustused, hallitusseened, külmakahjustused. 16.Mis juhtub puidust ehituskonstruktsioonidega niiskumise korral? Paisumine mädanik, hallitusseened 17.Mis juhtub metallkonstruktsioonidega niiskuse mõjul? Roostetamine 18.Mis juhtub betoon- ja kivikonstruktsioonidega niikuse mõjul? Hallitus. Mureemine. 19.Mis võib juhtuda raudbetoonkonstruktsiooniga niiskuse mõjul? Roostetamine . Murunemie 20.Umbes mitu korda suurema ruumala võtab enda alla rooste, mis tekib metalldetaili korrodeerumisel? Mis juhtub raudbetoontootega, kui sarrus roostetab? 4x suurem. 21.Miks kasutatakse hoonesiseseid hüdroisolatsioonimaterjale
hambulise servaga ja eosed silindrilised, sirged kuni nõrgalt kõverdunud, värvusetud. Majanääts vajab oma arenguks kõrgemat temperatuuri ja puidu niiskust kui 5 majavamm. Looduses esineb lamavatel okaspuude tüvedel, tarapostidel, kändudel. Hoonetes halvasti ventileeritud katusealustes, katusekonstruktsiooni detailidel ja välistel pindadel, akendel. Resistentne kuivuse suhtes. Tekitab peent pruunmädanikku, mädanik kollakas kuni helepruun, puukuubikud 1-1.5 cm suurused. (Kalamees, 2000) Puidukorgik on kergesti äratuntava viljakehaga, mis on valge, poorne, karikakujuliste pooridega, poorid ümmargused ja nurgelised, valged kuni kreemikad. Samuti on seeneväädid valged, arenevad kõrge õhuniiskuse juures, sarnanevad majavammi omadele, kuid on painduvad, esinevad juht-seeneniidid ja kiudhüüfid. Eosed on puidukorgikul elliptilised ja värvusetud.
Konnasilmad Konnasilmad on naha sarvkihi paksendid, mis tekivad paikset verevarustust halvendava ja sarvestumist soodustava surve või hõõrdumise tagajärjel. Konnasilma moodustav paksenenud sarvkiht ulatub pärisnahasse ja tekitab närvilõpmetele surudes valu. Jalgadel põhjustab konnasilmi kõige sagedamini ebasobiv, kitsas või hõõruv jalats. Soodustavateks teguriteks on jalgade liighigistamine, lampjalgsus ja muud pöia kuju muutused. Varvaste selgmisel pinnal liigeste kohal moodustunud konnasilmad on tavaliselt sõlmjad, tunduvalt paksenenud sarvkiht ulatub koonusetaoliselt nahasse. Kui konnasilma all on tekkinud mädanik, siis on ta eriti valus. Ka jalatallal olev konnasilm teeb kõndimisel väga haiget. Ravi. Kui pöia kuju muutused (lampjalgsus, haamervarbad jm.) kõrvaldada või korrigeerida (tallatugi, kirurgiline ravi) ja kanda ainult sobivaid jalatseid, kaovad konnasilmad iseenesest. Tuleb hoiduda kä...
samas oksakimbus asuv okste grupp. EBATERVED VÄRVUSED ja MÄDANIKUD võivad olla sisemised või välimised.. Sisemised ebaterved värvused on: sisepunavus(tugev punane värvus), täpilisus(kohati muutunud puidu värvus), väärlülipuit(kasvava tüve sisemise osa ebaterve tume värvus). Loetletud värvused puidu mehaanilisi omadusi ei alanda. Palju ohtlikumad on sisemisedsõelmädanikud, pudemädanikud e.pehmemädanikud ja valge mädanik, mis olenevalt arenemise staadiumist alandavad puidu kvaliteeti kuni selle kasutuskõlbmatuks muutumiseni. Välised ebaterved värvused ja mädanikudon: sinavus, maltspuidu mädanik, hallitus, välimine pehmemädanik jakeemilised värvused. Neist kõige kahjulikum on pehmemädanik, mis tavaliselt tekib maharaiutud ja märgades tingimustes asuvas puidus. Mädanikud tekivad mitmesuguste parasiitseente toimel. Kõige ohtlikumaks seeneks on niinimetatud majaseen.
Selle tulemusena muutub lagunev puit pruuniks ning lõhestub kuubiku kujulisteks osadeks. Pehmemädanik on kolmas mädaniku tüüp, mida tekitavad bakterid ning mitmed kottseened, tavaliselt aga terve seente ja bakterite kompleks mädanemise n.ö. lõppstaadiumis kui mädanev aine on juba pool-mullastunud. Pehmemädanik võib olla nii metsa kui ka laomädanik. Kasvavatel puudel on pehmemädanik väga märg, eba normaalselt kõrge pH väärtusega, kõrge gaasisurvega mädanik ja esineb peamiselt lehtpuude tüves, eristades koorepragude vahelt vett ja lima. 12. Majavamm, tuletael, must kõrbik- iseloomusta. Majavamm koosneb värvitutest mikroskoopiliselt väikestest niidikestest. Arenguks sobilik temperatuur on +3 kraadi kuni +25 kraadi. Kasv peatub +28 kraadi juures ja seen sureb, kui teda on vähemalt 15 min. jooksul hoitud +35 kraadi temperatuuril. Tuletaeli viljakeha on kabjakujuline - pealt kumer, alt peaaegu rõhtne. Tuletael kasvab ainult 2-5 aastaseks.
mädanikku. Eestis kahjustab enim kuusikuid ja männikuid. Elusates puudes on juurepess haigustekitaja, surnud puidus lagundaja. Viljakehad raskesti märgatavad, asudes metsavarise all, kännu allosas või kasvavatel puudel maapinna lähedal niiskes, pimedas keskkonnas. Viljakehad on liibuvad, pealt pruunid, alt kollakas-valged. Elusad puud võivad nakatuda 2 viisil: 1. Otseselt – suuremate tüve- ja juurevigastuste kaudu. 2. Kaudselt – nakatunud kännu juurestiku läbi levib mädanik juurekontaktide kaudu tervetele puudele. Sagedasem variant. Mütseel – e. seeneniidistik. Enamus seeni on ehitatud mikroskoopilistest torujatest rakkudest – seeneniitidest ehk hüüfidest, mis harunedes moodustavad võrgustiku – seeneniidistiku ehk mütseeli. Hooldatud okaspuupuistutes on juurepessu esinemine kuni kümme korda sagedasem kui hooldamata puistute puhul. Kuivadel muldadel kasvavad puistud on enim ohustatud, liigniisketel kasvukohtadel juurepessukahjustusi reeglina ei leidu.
Kätte võib lõigata ka klaasikildudega. Kui vaas vms. kukub kildudeks, ära hakka neid palja käega kokku korjama, vaid pühi harjaga. Mädanik sõrmel kui stafülokokkide pesa Pind võib näppu minna vana ja kareda laua küürimisel, terav luu aga kala puhastades. Tõmba pind kohe välja, haarates väljaulatuvast otsast pintsetiga. Pärast pinnu väljatõmbamist puhasta haava, et mikroobid ligi ei pääseks. Pealtnäha väike mädanik pereema sõrmel on kui tõeline stafülokokkide pesa ja kujutab endast hädaohtu kogu perele. Selle puhul aitab paar korda päevas sõrmele sooja soodavanni (mitte üle 40kraadises vees) tegemine. KOKANUGA On perenaisi, kes teevad suurema osa köögis ettetulevatest lõikamistöödest ära ühe ja sellesama, pihku peaaegu ärakaduva väikese noaga, ega oska paremat tahtagi. Ometi sujuksid mitmedki köögitööd kiiremini ja hõlpsamalt, kui oleks valida mitme noa vahel,
Objekt Majavammi toiteallikaks võib olla ainult puit või muud puidupõhised materjalid. Majavamm tekib kui on piisavalt niiske ja jahe. Kuni 27o kraadini suudab majavamm veel kasvata. Kõrgetel temperatuuridel majavamm sureb. Majavamm on suuteline põhjustama olulisi kahjustusi hoonetes ja tarindites. Majavamm ja üleüldiselt kõik seened kahjustavad oluliselt puitu ja muudavad märgatavalt selle struktuuri. Seda struktuuri muutust nimetataksegi mädanikuks. Igasugune puidu mädanik on seente tekitatud. Selle tagajärjel muutub ka oluliselt puidu ehitustugevus: painde-, väände-, surve- ja tõmbetugevus nii piki- kui ristikiudu. Seega võib järeldada, et pikas perspektiivis on majaseened, sealhulgas majavamm, võimelised tekitama puitmajal piisavalt deformatsioone, mis võivad viia purunemisele ning maja hävingule. Erinevalt viljakehast on seeneniidistik võimeline kasvama isegi läbi krohv, telliste ja kivide. Kuid toituda suudab siiski ainult puidust
kasvukohtadel juurepessukahjustusi reeglina ei leidu. Kuni viimase ajani eristati juurepessul 3 eri vormi: P-vorm (männi vorm) (Pine) kahjustab mändi, kuuske, kaske, kadakat. S-vorm kuuse vorm (Spruce) kahjustab kuuske, noori männitaimi F-vorm nulu vorm (Fir) kahjustab nulgu. Nüüd aga käsitletakse juurepessu kahe eri liigina: männi juurepess ja kuuse juurepess. Kuusel kahjustab mädanik juuri ja levib tüves ka. Diagnoosimine: juurekaela laienemine, võrade hõrenemine, vaigujooks tüvel, juurdekasvupuuriga proov. Männil kahjustab põhiliselt juuri, tüvesse levib harva. Diagnoosimine: tormiheide, seene viljakehad metsakõdu all puude juurekaelal, kuivanud kadakad alusmetsas. Juurepessust hoidumiseks: 1)tuleks hoiduda okaspuukultuuride rajamisest juurepessuohtlikesse kasvukohtadesse (endised põllumaad, paepealsed). 2)Põllumaale
Väline õhuniiskus ja sademed: -vihm -lumi(sulamisvesi) Maapinna niiskus: -põhjavesi -pinnasevesi -maapinda imbunud sadevesi Ehitusniiskus -ehitusmaterjalide koositses olev vesi -sademed ehitamise ajal Lekked: -pesemine -toiduvalmistamine -füüsiline tegevus -lilled,loomad,akvaariumid Kondensvesi, mis on põhjustatud: -konstruktsioonide ja materjalide vigadest - ruumide ala- ja ülerõhust Niiskuskahjustused Bioloogiline lagunemine -Selle tavalisemaks näiteks on hallitus ja mädanik. Ka kahjurputukad armastavad niiskust. Külmakahjustused -Jäätudes suureneb vee maht 9%. Kui materjalid poorid on vett täis, tekivad jäätumisel suured pinged ja poorsed materjalid võivad katki minna, Soolakahjustused -Vees o alati lahustunud sooli. Vee aurustudes soolad kirtalliseeruvad. Materjali kuivades selle pinnale või pinna lähedal pooridesse tekkivate soolakristallidel on nagu jääkristallidegi purustav jõud Keemiline lagunemine -Keemilise lagunemise näide on metallirooste
Mais- juunis kadakas õitseb. Tuulise ilmaga on siis kadastikus palju õietolmu. Kui lööd kepiga vastu õitsvat kadakapõõsast, tõuseb sealt kõrgele tore tolmusammas, hajudes kergelt hõljuvaks tolmupilveks. See on kadastiku pidupäeva tolm, sigitav ja elu edasi andev. Puidu kirjeldus Kadaka puit on peenetoimeline ja elastne, raske ja tihe ning omapärase meeldiva lõhnaga. Maltspuit on kitsas ja valge, lülipuit hallikaspruun. Kadakapuitu ei taha puutuda koi ega mädandada mädanik. Koor on hallikaspruun, kestendav. Noored võrsed on punakaspruunid. Oksi on väga palju, nad paiknevad rõhtsalt või püstiselt. Puit on lõhnav, tihe, sitke, mädanemiskindel, tavaliselt pehme ja kergesti töödeldav, sellest tehakse mööblit, luksus- ja tarbeesemeid, meeneid, taraposte ja muud. Virgiinia kadakast ja mõnest teisest liigist saadakse parimat pliiatsipuitu. 3 Kadaka omadused Kadakas on kahe kojaline tuultolmleja taim
Puit on suureparane ehitusmaterjal - see on kerge, ilus ja tervislik. Õigesti valitud ning hooldatud puit kestab mitmeid inimplvi. Puitu, kui kõige käepärasemat materjali on eluasemete katustel kasutatud juba alates muinasajast. Kuni katusekivide laialdase levikuni 15. saj., kaeti elumajade ja kirikute katuseid peamiselt kisklaudadest katustega. Uuesti hoogustus puitkatuste levik 19. saj. II poolel seoses muudatustega põllumajanduslikus tootmises. 20. saj. algul hakkasid ilmuma laudadest ja lohandikest katuste kõrvale ka pilbaste, laastude, sindlite ja kimmidega kaetud nägusad katused. Kim Sindel Laast Pilbas Poolpalk ehk lohandik Laud Kimmid olid eesti talumajadel XX sajandi algupoolel üsna populaarne katusematerjal. Immutamata katuse iga on sõltuvalt kasutatud puidust 15-40 a. Töötlemine puidukaitsevahenditega pikendab katuse kestvust tunduvalt. Kimmid on pakust või plangust ketassae abil välja saetud või käsit...
KASEPUU HAIGUSED JA KAHJURID Kahjustuse tagajärjel hakkavad kaseladvad Hele-villkäpp kuivama ning seal tekkinud mädanik võib levida ka tüvepuitu, mis rikub ära väärtusliku puidu. Putukate hulgipaljunemise ohtu kaasikutes vähendavad oluliselt putuktoidulised linnud, samuti ka erinevad röövputukad (lepatriinud, jooksiklased jt.) ning ämblikud.
Ehituspuidu terminid Kantpuit Kõik puitmaterjali küljed ja servad on töödeldud. Poomkant Servades võib näha puidu algset kaarjat pinda. Siledaks hööveltatud Puitmaterjali kõik küljed on hööveltatud Mõõtulõigatud Puitmaterjali paksus ja/või laius on jämehööveltatud või peensaetud täpselt etteantud möötmetele vastavalt. Profiilhööveltatud Puitmaterjali ristlõige on hööveltatud mittetäisnurkseks (erinev ristkülikprofiil) Sulundatud Puitmaterjali üks serv on soonitud ja teine sulundatud (punnitud) Hööveltamata sulund Puitmaterjali servad on sulundatud, üks külg on seatud ja teine hööveltatud pinnaga Liist Hööveltatud pinnaga puitmaterjal, mõõdud alla 75*75 Latt Saetud pinnaga puitmaterjal, mõõdud alla 75*75 Laud Puitmaterjal, mille paksus on maksimaalselt 38 mm ja laius vähealt 75 mm Prussik Puitmaterjal, mille paksus on üle 38, kuid maksimaalselt 75 mm ning laius 75-175 mm Pla...
Olulisemad juure- ja tüvemädanikud Juurepess o Põhjustab igas vanuses juurte ja tüvede mädanikke o Maailmas üle 150 kahjustavaid liike, Eestis peamiselt Ku ja Mä o Elusad puud võivad kahjustuda kahel viisil Otseselt – suuremate tüve- ja juurevigastuste kaudu Kaudselt – eosed idanevad värskelt okaspuukändudel, läbi nakatunud kännu juurestiku levib mädanik juurekontaktide kaudu tervetele puudele Müteeli levimise kiirus haiguskolletes maksimaalselt 50 cm/a Hooldatud okaspuupuistutes on juurepessu esinemine kuni 10 x sagedasem kui hooldamata puistute puhul Metsas kasvavad puud on residentsemad kui põllumaal kasvavad Oluline on kasvukoha muld: kuusk on eriti vastuvõtlik lubjarikastel, hästi õhustatud ja hästi soojenevatel muldalel.
Niiskuse liikumine läbi piirde on loomulik protsess, kuid ei maksa arvata, et kogu siseruumis olev liigniiskus läbi piirde väljub. Enamus toimub siiski ventilatsiooni abil. Probleemiks muutub niiskuse eraldumine läbi piirde siis, kui tekib kondenseerumine või materjal seinas niiskub kriitilise tasemeni- hakkab kaotama oma soojapidavus- või tugevusomadusi. Sellest tulenevalt võib tekkida ka materjali mahumuutus, vajumised, korrodeerumine, mädanik ja hallitus, mis on tervisele eriti ohtlik. Et ära hoida neid potensiaalseid probleeme, tuleb piire konstrueerida nii, et sisemine kiht oleks suurima aurutakistusega, ja et veeaur saaks välja liikuda, peavad kihtide aurutakistusd väljapoole vähenema. Selleks kasutatakse sisepindade viimistluses tavaliselt viimistlusplaate, aurutõkkekilet või paberit ja ka sisepinnavärve. Hea auru juhtivate piiretega ruumi madalam niiskusesisaldus ei tähenda aga väiksemat ventilatsioonivajadust
Decay in Trees – mädaniku kapseldumine puidus). • Aastarõngastes vahelduvad kevad- ja sügispuidu kihid on tõkkeks seene levikule tüve välispin- nalt tüve keskosa suunas. • Radiaalselt paiknevad säsikiired moodustavad sektorikujulisi barjääre. • Vertikaalselt kulgevad juhtsooned ummistu- vad täiteainetega ja pidurdavad mingil määral seeneniidistiku vertikaalsuunalist arengut. Sel- lele vaatamata levib mädanik just vertikaalsuu- nas siiski kiiremini kui horisontaalsuunas, sest juhtsooned on väga pikad (kümneid sentimeet- reid). • Kõige tõhusamat kaitset pakub vigastuse järgselt Joonis 2. Mädaniku kapseldumine puidus (CODIT): juht- sooned (1), aastarõngad (2), säsikiired (3) ning kahjus- kasvanud aastarõngasse moodustunud tõkke-
Pärnu Kutseharidus keskus Renoveerimine Referaat Majavamm Juhendaja I.Kruusla Harlis Kitt E-08A Pärnu 2009 Sisukord 1) Majavamm 2) Mädanik seened vajavad niiskust 3) Majavammi välimus 4)Majavammi kasvuks vajalikud tingimused 5)Saneerimine 6)Kemikaalid 7)Majavammi saab vältida Majavamm Kui ütleme, et puit on mädanenud, siis mõtleme harva, et selle on lagundanud mädanikseened. Ehitistes võivad vähesel või suuremal määral kahju tekitada 180 erinevat liiki mädanikseeni. Ehituspuitu kahjustavad peamiselt pruunmädanikseened. Majavamm on neist kõige ohtlikum
Samuti on vaja korralikult ventileerida niisked ruumid, sest liigne niiskus rikub ära Teie hoone ja kahjustab tervist. Ventilatsiooni abiga viiakse välja ka halb lõhn ja liigne tolm. Põhilised saasteallikad on tubakasuits, söögilõhnad ja tolmune välisõhk. Tootmishoonetes on vaja ventileerida inimesele ohtlikud tootmisprotsessis tekkivad kemikaalide lõhnad ja tolm. Nõuetekohase ventilatsiooni puudumisel tekib majakonstruktsioonides mädanik ja hallitus, mille tagajärjel on isegi maju maha lammutatud. Loomulik ventilatsioon- see on süsteem. mis toimib põhiliselt välisõhu ja siseõhu rõhkude ning temperatuuride erinevusest. Välisõhk siseneb ruumidesse aknapragude ja teiste avauste kaudu, mis vanematel hoonetel esineb tavaliselt ehituskonstruktsioonides. Uuemad tänapäevased hooned on ehitatud väga kvaliteetselt ning värske õhk enam niisamuti sisse ei
KABJA ERINEVAD SEISUNDID Koostanud : Elsa Tamm PH11 2014/2015 õ.-a. SISUKORD KABI.............................................................................................................3 Kabja ülesanded........................................................................................3 KORRAPÄRANE KABI...................................................................................3 KABJA EBAKORRAPÄRASUSED...................................................................4 PÕHJUSED................................................................................................4 KOMPKABI................................................................................................4 Milline välja näeb?..................................................................................4 Miks tekkib ?..........................................................................................4 Kuidas ra...
(www.farmplant.ee) 11 6.3 Raps Tehtavad Tõrjutavad Preparaadid Kg või liitri Tõrje Märkusi tööd objektid ja kulunor- hind ja aeg mid kg või hektari liitrit ha-le maksumus Haiguste Valge- Folicur 250 490 kr/l Esimene kord 2 x pritsimist tõrje mädanik EW õitsemise Laia Kuivlaiksus 0,75+0,75 1 ha lõpus ning toimespektriga Tõusme- l/ha maksumus on teine 2-3 süsteemne põletik 367,5 kr nädalat fungitsiid Must- hiljem seenhaiguste
(maa-alusele) eluviisile põhjustavad mitmed neist suurt majanduslikku kahju oma agressiivse leviku tõttu (metsanduses nt juurepess) või viivad näiliselt tervete pargipuude ootamatu pikalikukkumiseni pärast juurte läbimädandamist (jänesvaabik, lamesüsik). Juure- ja tüükamädanikud saavad alguse eri põhjustel surnud või katki rebitud juurtest ning vigastatud juurekaelast. Sõltuvalt seeneliigist jääb mädanik allapoole maapinda või tõuseb kõrgemale, tüükasse ja tüvesse. Puujuurte nakatumisele ja suremisele järgnevad tavaliselt muutused võras, seega võib juuremädanikku kahtlustada siis, kui: · Puu lehed või okkad on muutunud väiksemaks ja kahvatumaks kui eelmistel aastatel · Võrsete juurdekasv on ebanormaalselt väike · Kevadel on lehtimine hilisem ja/või sügisel langevad lehed enneaegselt · Võra hõreneb ja hakkab ladvast alates kuivama
sõnadega. Kärner > aednik aeroplaan > lennuk antvärk > käsitööline, ametimees apsat > konts sveitser > uksehoidja aulik > auväärne avitama > abistama burzuaa > kodanlane ergukava > närvisüsteem bloknoot > noodi märkmik elajas > loom elik > ehk. või 5. Millise eriala sõnaga (oskussõnad ehk terminid) on tegu? Dimorfne > kahekujuline - bioloogia aatommass > aatomi mass avaldatuna aatommassiühikuis - füüsika, keemia alkeen > kaksiksidemega süsivesinik - keemia abstsess > mädanik - meditsiin androloogia > teadus mehe organismi iseärasustest ja meestehaigustest - meditsiin ateroskleroos > tuiksoonelubjastus - meditsiin anamnees > haiguse eellugu - meditsiin amorett > tiivulise lapsena kujutatud armastushaldjas - kunst aatrium > Rooma elamu pearuum ajalugu, ehitus, arhitektuur hedonism > naudinguõpetus - filosoofia arp > nõiatrumm - folkloor loits > värsivormis nõidussõnad - folkloor Arhipelaag > saarestik - geograafia järvik > väike järv - geograafia
Oksad ja laasimine. Oks peab olema laasitud tüvega paralleelselt, võimalikult tüve lähedalt nii, et oksa ja tüve vahele ei jääks tühimikku, mis takistaks koorimist. Harupuud ei ole lubatud. Kui laasimine ei vasta esitatud nõuetele, loetakse palk praagiks. Kõverus. Lubatud max 10% pikkusest. (3m 30cm; 4m 40cm). Palk peab mahtuma silindrisse diam.-ga 70 cm. Võõrad puuliigid ei ole lubatud. Mädanik. Pehme- ja kõvamädanikku on lubatud kuni 1/3 noti otsa läbimõõdust. Mahaarvestus tehakse mädaniku kahju osa ulatuses. Metsakuiv ja laomädanik ei ole ühelgi juhul lubatud! Koorem (virn), milles on rohkem kui 10% praaki (mädanik, diameeter, kõverus, laasimine jne.), mõõtmisele ei kuulu ja vastu ei võeta. Paberipuit ei tohi sisaldada: põlenud puitu, tahma, plastikut, metalli, kemikaale, kive ega muid võõrkehi. http://www.hmpk
Naistel on kõige sagedasemad infektsiooni kohad emakakael ja selle kanal. Umbes 75%-l on ka kusitipõletikku. Kõige sagedasemad kaebused on mädane voolus tupest ja põletustunne urineerimisel. Emaka limaskesta haigestumise korral võib olla veritsust tupest, veritsus võib tekkida ka peale vahekorda või selle ajal. Üle 50% nakatunud naistest haigusilminguid ei teki ja seega väga ohtlikud oma partneritele. Kui tekib tupeesiku näärmete mädanik, esineb valulikkus istumisel ja kõndimisel, lisaks võib olla punetus ja turse häbememokkadel. Gonokokid võivad üleneda emakakaelast emaka limaskestale, munajuhadesse, munasarjadesse ja siis kõhukelmele. Sel juhul räägitakse vaagnaelundite põletikulisest haigusest. Gonokokkide levikut soodustavad menstruatsioon, hiljutine sünnitus või abort. Võivad esineda verine voolus või vererohkem menstruatsioon, aga ka iiveldus, oksendamine, kõhuvalu ja palavik
Koostaja: Agor Liivas Pärnu 2010 SISUKORD 1. Niiskuskahjustused 2. Difusioon 3. Kõik laguneb aja jooksul 4. Niiskusallikad 5. Jääpurikad 6. Enne ja nüüd 7. Niiskus materjalides 8. Külmasild 9. Võrdlus VAREM NÜÜD 10. Niiskuse liikumine 11. Kapilaarne immendumine 12. Konvektsioon 13. Kasutataud kirjandus 1. NIISKUSKAHJUSTUSED. *Bioloogiline lagunemine Selle tavalisemaks näiteks on hallitus ja mädanik. Ka kahjurputukad armastavad niiskust. *Külmakahjustused Jäätudes suureneb vee maht 9%. Kui materjali poorid on vett täis, tekivad jäätumisel suured pinged ja poorsed materjalid võivad katki külmuda. *Soolakahjustused Vees on alati lahustunud sooli. Vee aurustudes soolad kristalliseeruvad. Materjali kuivades selle pinnale või pinna lähedal pooridesse tekkivatel soolakristallidel on nagu jääkristallidelgi purustav jõud.
tekitavad ärritusnähte. Kratsimise tagajärjel võib lisanduda naha mädapõletik. Peatäidest võib olla põhjustatud ka lümfisõlmede suurenemine kaelal ja kõrvade taga. · Kubemetäid pesitsevad tavaliselt kubemekarvades, kuid võivad levida ka kehakarvadele, kaenlaaluste karvadele, kulmudele ja ripsmetele. Kubemetäid on hallikaskollaka värvusega, umbes 23 mm suurused parasiidid, kes paljunevad munades. · Riidetäi puhul hakkab arenema nahapõletik ja mädanik, tekivad kärnad. Mõnikord kaasneb sügelistele ka nõgestõbi, tekitades kehale kublalise lööbe, mis levib eriti kõhunahal naba ümber ja tuharatel. Kaebused · Täidega nakatunu tunneb oma peanahal kerget kõdi ja mõningast liikumist. Rohkem tundlikuma peanahaga inimesed tunnevad ka sügelust, mis on tingitud täi süljest. Osadel võib tekkida isegi lööve kohale, kus täi on hammustanud. Täi hammustusest võib tekkida ka nahale bakteriaalne infektsioon
vähemalt 1 õienupp Õied lõigatakse, jättes sibula mulda Varre alumine osa puhastatakse 10-15 cm ulatuses lehtedest Sorteeritakse kimpudesse ja säilitatakse 2-3º juures kuivalt 1-2 päeva Kui säilitusaeg venib pikemaks, on soovitav liiliad asetada 2-3 cm ulatuses puhtasse külma vette Haigused jms: Hahkhallitus(Botrytis elliptica) Laigud lehe servades – madal pH Penitsilloosne mädanik (Penicillium sp.) Lehtede põletus, kõrvetus Pungade varisemine ja kuivamine Toitainete vajadus, väetamine: Enne istutamist 3-4 nädalat teha põhjalik mulla analüüs. Soovitav toiteelementide vahekord võiks olla järgmine N:P:K 12:10:18. Seda on soovitav anda 3-4 kg 100 m²-le, pool istutuseelselt ja pool esimeste võsude ilmumise ajal. Kasvuaegsel väetamisel kasutada analoogse toitainete vahekorraga kompleksväetise 0.1-0.2% lahust. Lisavalgustus, varjutamine:
pealispinna all muutunud üsna kuivaks. Tavaliselt kuivab potisisu 7-10 päeva. · Taimi piserdada alati väikese veekogusega. Väetamine ja värske õhk. · Kuukingade väetamist ei tohiks samuti ära unustada, eriti orhidee hübriidide puhul. · Standardset orhideeväetist võiks lisada kastmisvette igal kolmandal kastmiskorral. · Kuukingad vajavad palju värsket õhku, et vältida nakatumist kahjurputukatega ning et ei tekiks bakterid ega hallitust. · Mädanik võib sageli ka tekkida kehva ventilatsiooni tagajärjel. · Kunagi ei tohi taimedele peale puhuda külm tuul, sest selle tõttu võivad pungad variseda. · Talle ei sobi temperatuur alla 15°C. Ümberistutamine · Enne ümberistutamist tuleb tagasi lõigata kahjustatud ja mädanenud juured. Ebatervel taimel lõigata ära ka õievars. Kuivanud ja juurteta tüveosa tuleks samuti eemaldada. · Kui poti sisu on väsinud, kurnatud, ära kasutatud või muutunud
Iiri Vabariik II kursus 2014 Lipp ja vapp Iirimaa on iiri keeles Éire ja inglise keeles Ireland tähis IRL või IE Riigipea Michael D. Higgins, president alates 11.11.2011 Riigi hümn Amhrán na bhFiann (hääldatakse: “Oo-roon na Viin” ja tähendab “Sõduri laul”) http://www.youtube.com/watch?v=QV7lGmgFovM Riigikeeled: iiri ja inglise keel Iirimaa ehk Iiri Vabariik on Euroopa mandri looderanniku lähedal, Suurbritannia saarest läänes Pindala: 70 282 km2 Rahvaarv: 4,58 miljonit Riigikord: parlamentaarne demokraatia Rahaühik: euro Haldusjaotus ● Iiri Vabariik (Republic of Ireland) hõlmab 5/6 kogu saare pindalast. Selle osa pealinn on Dublin. 1. Leinster ● Põhja-Iirimaa kuulub 2. Munster Suurbritannia 3. Connacht koosseisu ning selle 4....
kust levib · suur osa patogeene loodusesse. · Taimlates võib ohuks olla taimede kastmine avatud veekogust pärineva kastmisveega, sest haigustekitaja eosed suudavad ellu jääda veekogudes. Taimlates kasvavad seemikud on tundlikud juuremädanikku põhjustava Phytophthora cinnamon'i suhtes, mis tekitab ka nekrootilisi laike ja pidurdab taimede kasvu. Lisaks tekitab südamemädanikku, mis sageli areneb allpool maapinda ja ei ole koheselt äratuntav. Edasi liigub mädanik läbi taime varre lehtedesse, selle tagajärjel taim närbub ning lehestik on hõre ning koor on pragunenud. Paljud Phytophthora liigid võivad moodustada haavandeid peremeestaime tüvel, esimene märk sellest on märg punakaspruun kolle koore pinnal, sissevajunud koor ning koore alune puit on kahjustatud sageli väga ebakorrapäraselt, kuid on hästi eristatav. 2.1.2 Veekogud · Kirjanduse andmetel on veekogude kallastel olevad puud sageli Phytophthora poolt
II rinne, järelkasv Reageerib hooldamisele aeglaselt Heaks puistuks kasvamiseks vajab viljakat kasvukohta Suurem hooldusvajadus, kuna viljakal alal suurem konkurents Kuuse eripärad Kasvukiirus Kasvab eluea lõpuni, suur produktiivsus Noorelt aeglane Lehtpuud kasvavad üle II rinne Looduslikult ainult segapuistutes Külmahell Tormihell Põuakartlik Kuuse eripärad Mädanikud ja murdumine Iga vigastus mädanik Murdub hiljemalt paarikümne aasta pärast Põder esimesed 10 aastat ei ohusta, kits küll Valgustusraie kuusikus Kui kuuse ladvavõrse juurdekasv on suurem kui võra külgokste juurdekasv (nn positiivne juurdekasv), siis on kuuskedel valgust vähemalt rahuldavalt. Kui külgokste juurdekasv hakkab ületama ladvavõrse juurdekasvu (nn vihmavarjukuused), näitab see, et on vaja valgustingimusi parandada. Valgustusraie kuusikus
vaigusisaldus on suurem kui kevadel. Valitud puidu aastarõngad ei tohi ületada 3 mm. Puud peavad olema sirged, aeglaselt kasvanud ja oksavabad. Parima materjali saab niiskes kasvukohas ja paksus metsas kasvanud puudest. Puitkatuse liigid: 1. Lõhandikest ehk poolpalkidest katus 2. Laudkatus 3. Pilbaskatus 4. Laastukatus 5. Sindelkatus 6. Kimmkatus Levinumad probleemid puitkatuste juures on: · Sammal, vetikas, mädanik · Puidu pragunemine ja lõhenemine · Roostetavad naelad · Putukad Katus tuleb hoida puhtana - eemaldada sinna kogunenud praht ja katuse kuivamist takistav samblik. Hoiduda katusepinna vigastamisest (eriti tundlikud on laast ja pilbas). Kindlasti tuleb kasutada katuse harja taha haagitavat redelit ning katusel kõndides pehme tallaga jalanõusid. Oluline on, et katusealune oleks hästi tuulutatud.
Halb toitumine ja vilets meditsiin mis osanud valida vananaiste retseptide ja elukaugete teooriate vahel, tekitas hirmäratavaid füüsilisi hädasid ja arengumaa tasemel suremuse. Mõistagi oli eluiga ääretult lühike ja tõenäoliselt ei ületanud keskaja Euroopas 30 aastat. Haigused mõjutasid enamus ühiskonna kihte, kuid just vaeste klass, keda feodaalne eskpluateerimine sundis elama toitumispiiri äärel, kannatasid nende all kõige rohkem. Loetelu keskaegsetest haigustest: pidalitõbi, mädanik, gangreen, sügelised, haavandid, kasvajad, ekseem, roos. Ka skrofuloos oli väga iseloomulik keskajale. Vähem arvukamad polnud ka avitaminoos ja puuded. Langetõbi ehk püha Vituse tants. Ka lastehaigused aitasid suremusele kaasa hambavalu, krambid, rahhiit, voolmed. Igal haigusel olid omad pühakud kelle poole tuleb palvetada, nt. püha Cornelius krampide puhul, püha Albinus rahhiidi puhul, püha Agapitus voolmete ja hambavalu puhul ja paljud teised.
Pärnumaa Kutsehariduskeskus Maja ja Niiskus Referaat Koostaja Miko Torokvei Rühm E-09 Pärnu 2010 TAVALINE VESI Vett on kõikjal. Maakeral on umbes 1400 miljonit kuupkilomeetrit vett.See hulk ei muutu sest vesi on lõputus ringluses. Vesi moodustab ookeanid, mered ja järved, polaarjää, põhjavee, vihmapilved ja on kõigis elusolendites. Umbes 70% maakera pinnast on kaetud veega. Meis endiski on 70% vett. Jää Ebatavaline on ka see, et vedelas olekus on vesi raskem kui tahkes olekus. Vedelas olekus kaalub vesi 1000 kg/m3, jää vaid 917 kg/m3. Jää ujub vee pinnal. Jää sulades hakkavad vesiniksidemed purunema ja molekulid asetsevad tihedamalt. Vee tihedus suureneb, kuid ainult kuni +4 o-ni. Veeaur Mida kõrgem on temperatuur seda suurem on veemolekulide liikumisenergia. Osa neist eraldub v...
parasiittaimed. Tekkekohtade järgi jagatakse haigused juurehaigused, tüvehaigused, okste ja võrsete haigused, viljade ja seemnete haigused, lehtede ja okaste haigused jne. Peremeestaime järgi jagatakse kuuse-, männi, lehise jne haigusteks. Haiguste välistunnused on väga mitmekesised: · Taimede närbumine seen ummistab juhtsooned, vesi ei saa liikuda, okkad kollakad, lehed longus (ka põua tõttu); · Värvimuutus; · Taimeosa deformeerumine kuju muutus; · Mädanik taimeosa lagunemine rakukestade hävimise tõttu, kahjustatud kude on pudru- või pulbritaoline; · Laiksus lehtedel, okastel erineva kuju ja värvusega seeneniitidest laigud; · Kirmetis seeneniitidest hele kirme taime lehtedel; · Eritis vaigujooks, mahlajooks, kleepuv ja õhus kõvaks muutuv vedelik kummivoolus, suhkrut sisaldav mesikaste jms; · Pahk rakkude arvu ebanormaalne suurenemine; · Mumifitseerumine taimeosa muundumine seeneniitide tõttu
mis on seotud parkainete hapendumisega. Asetsevad erinevalt seenvärvusest puidu pindmistes kihtides. Keemilised värvused ei mõjuta puidu füüsikalis-mehaamilisi omadusi. Intensiivne värvumine rikub kattematerjalide välisilmet. 6 2. Puidu kahjustused Seenkahjustused Seenkahjustused esinevad kõikidel puuliikidel. Puidu mädanemine seisneb raku kestade lagundumises. Mädanik säilitab esialgselt enam-vähem puidu kuju, kuid kui tema mass ja tihedus vähenevad muutuvad ka puidu mehaanilised, keemilised ja füüsikalised omadused. Liiga kõrge niiskussisalduse juure väheneb seene arenemiseks vajalik hapniku kogus, liiga madala niiskussisalduse korral tekib veepuudus. Õhkkuivas olekus ei saa puitulagundavad sened tervet puitu kahjustada. Seente kahjustamisviisi järgi jaotataks mädanikud grupidesse:
Kui kasvaval puul tekib ladva murdumine siis moodustub tavaliselt ladvale lähim külgoks uue ladva ja pikkuskasv jätkub. 58. Mis on vaigupesa? Aastarõngaste sees või vahel paiknev vaiguga täidetud õõnsus. Esineb ainult okaspuudel, millel on vaigukäigud. Suurust mõõdetakse pikkusena millimeetrites saematerjali pikisuunas. 59. Mis on poomkant? Servatud saematerjali külgpindadele jäänud saagimata ümarpuidu osa. 60. Miks puitu immutatakse? Muuta puitu vastupidavamaks (putukad, mädanik jne), et vältida pinnakihtidele tekkivat destruktsiooni, et pikendada eluiga 61. Kaasajal kasutatav immutusvahend on 62. Puidu difusioonimmutus Meetodid: immutuspasta pealekandmine puidu pinnale- väikeste koguste postide konserveerimiseks, määritakse pastaga, hoitakse pakituna soojas 2-3 kuud bandaazimmutus- immutus viiakse läbi ekspluatatsiooni käigus. puidu leotamine küllastunud immutusvedeliku lahuses- vannidesse laaditakse märg materjal. 2h-mõni nädal
Pruunmädanik. Seda tüüpi mädanikud põhjustavad konstruktsiooni kahjustusi. Seeneväädid kasvavad puu pinnal ja rakkude õõntes ja eritavad ensüüme, millised lagundavad tselluloosi suurmolekule nii peeneks, et need võivad uhtuda välja. Ligniin, mis jääb järgi, annabki puidule pruuni või kollaka värvi. Puit kaheneb mahus, muutub hapraks ja laguneb kuubikuteks. Valgemädanik- Mädanik, mis on põhjustatud tselluloosi, hemitselluloose ja ligniini kahjustavatest seentest, mis muudavad puidu värvuse tavaliselt heledamaks. Pehmemädanik- Tselluloosi ja hemitselluloose kahjustavate mikroseente poolt põhjustatud mädanik, mis halvendab märgatavalt puidu tugevusomadusi.MÄRKUS: Tekib enamasti, kui puit on kokkupuutes maapinna või veega. 14. Millised on vajalikud (piisavad) tingimused puidu seenkahjustuste
allosas või kasvavatel puudel maapinna lähedal niiskes, pimedas keskkonnas. Viljakehad on liibuvad, pealt pruunid, alt kollakas-valged. Elusad puud võivad nakatuda 2 viisil: 1. otseselt – suuremate tüve- ja juurevigastuste kaudu. Haigust tekitavad seeneeosed levivad õhus kogu vegetatsiooniperioodi jooksul. Tekkinud vigastuste kaudu puud nakatuvad. 2. kaudselt – eosed idanevad värsketel okaspuukändudel, läbi nakatunud kännu juurestiku levib mädanik juurekontaktide kaudu tervetele puudele. See variant on sagedasem. Kännud nakatuvad eriti intensiivselt just suviste raiete ajal. Mütseeli levimise kiirus haiguskolletes maksimaalselt 50 cm/a. Optimaalne temperatuur juurepessu jaoks +24 C. Mütseel – e. seeneniidistik. Enamus seeni on üles ehitatud mikroskoopilistest torujatest rakkudest – seeneniitidest ehk hüüfidest, mis harunedes võivad moodustada laiaulatusliku võrgustiku – seeneniidistiku ehk mütseeli
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
