............................................................8 2.4 Kartuli – mustkärn, kartuli – tõusmepõletik, kartuli – vilttõbi (Rhizoctonia solani).................................................................................................................. 9 2.5 Kartuli hõbekärn ( Helminosporium solani)..................................................10 2.6 Kartuli – süvikkärn (Spongospora subterranea)...........................................12 2.7 Kartulivähk (Synchytrium endobioticum)....................................................12 2.8 Kartuli – hahkhallitus ( Botrytis cinerea)......................................................13 3.Kokkuvõte.......................................................................................................... 15 4.Kasutatud kirjandus........................................................................................... 16 20
( närbumine , ajutine iseloom ) ja nakkuslik ( närbumine mida tekitab haigustekitaja parasiteerimine ja tugor enam ei taastu ) 8.sklerootsiumid(seenpatogeenid) tihedad ümmargused , piklikud või ebakorrapärase kujuga moodustised mis koosnevad seeneniitide põimikust. Sklerootsiume moodustavad nt tungaltera, ristikuvähi , valgemädaniku jt. Haiguste tekitajad. 9.uusmoodustised(see, bakter ja mõningad viirushaigused) pahkd, kasved või nõialuudsus. Nt kartulivähk,kapsanuuter, ploomi ja kirsiluudik 10.mumifikatsioonid(seenpatogeenid) viljade kõvaks ja mustaks muutumine. Seene hüüfid tungivad viljade sisemusse , täidavad selle ja mumifitseerivad vilja. Nt. puuviljamädanikuga nakatunud õunte ja pirnide mumifitseerumine , ploomi kott-tõbi 11.taimede eritised(seen ja bakterpatogeen , meh. Vigastused , ainevahetushäired)- vedelikkudega sarnaste ainete väljumine taime organitest või vastavatest kudedest. 3. Kolmnurk
Liigitus: · Söögikartul peab olema heade maitseomadustega ja hästi pehmeks keema · Tehniline kartul kõrge tärklisesisaldusega · Universaalne kartul peab vastama nii söögi- kui ka tehnilise kartuli nõuetele · Söödakartul kvaliteetsed mugulad peavad olema valminud, terved, kuivad, puhtad,idudeta, haigusteta ja värvuselt vastama botaanilisele sordile Kartulite levinumad haigused on märgmädanik, kuivmädanik, kartulivähk, lehemädanik 1.2. Bataat · Kasvatatakse enam Põhja ja Taga-Kaukaasias · Kujult piklik ja raskem kui kartul · Sisaldab rohkesti süsivesikuid, eriti suhkruid 1.3. Maapirn · Kasvatatakse kaukaasiamaades · Mugulad on piklikud, silindrilised, värtnataolised ja ümmargused · Maapirn ei sisalda tärklist, kuid on insuliinirikkad (12-20%) · Kasutatakse toiduks nii keedetult kui praetult 2. Juurviljad
Haigestunud mugulad tõmbuvad krimpsu, põhjustavad põllul tühimikke. Tõrje: seemnemugulate puhtimine sügisel, seemnematerjali uuendamine. o Kartuli-süvikkärn kandub edasi nakatunud mugulatega ja mulla kaudu. Nakatumist soodustab suur mullaniiskus, madal temp ja happesus. Deformeerunud mugulad ei oma majanduslikku väärtust, saak väheneb, säilitamisel on mugulad vastuvõtlikud mädanikele. Tõrje: seemnematerjali uuendamine, pikk kartuli kasvatamise vahe külvikorras. o Kartulivähk kahjustab kõiki maaaluseid organeid. Kandub edasi nakatunud mugulate ja mulla kaudu. Säilib mullas püsieostega eluvõimelisena kuni 40 aastat. Nakatumist soodustab suur mullaniiskus ja temperatuur 15-20 kraadi. Muudab kõlbmatuks suure osa saagist. OHTLIK KARTULIKAHJUSTAJA. Tõrje: nakatunud seemnepartii hävitatakse, pikaajaline kartuli kasvatamiskeeld põllul, vähikindlad sordid. o Kartuli-varrepõletik, mugula märgmädanik eestis laialdaselt levinud, nakatub terve taim
SEENED * Miks pole loomad? Primaarne saproobsus, hiljem parasitism Esinemine: · maas · vees · parasiidid Ehitus Üldjuhul rakud kestaga Alamatel vormidel esineb üherakulisust, enamasti hüüfidena (seeneniitidena). Sekundaarne üherakulisus: pärmide eluvorm heades tingimustes. Risomorf e seenenöör Sklerootsium tihe, enamasti kattekihiga hüüfiüpõimik Viljakeha keerukamatel vormidel, paljunemisorganite kandja. Neis võib harva esineda tõelisi kudesid. Strooma paljunemisorganite (sh. viljakehade) kandja tihe hüüfipõimik. Paljunemine Vegetatiivne, sugutu, suguline. Vegetatiivne: · Oiidid hüüfi rakkude jagunemisel tekkivad (ümarad) rakud (~eosed). Puudub puhkeperiood, suurem üleelamisvõime, neist areneb kohe uus hüüf · Klamüdospoorid paksukestalised üleelamisrakud hüüfides · Blastospoorid õrnad pungumisel eralduvad väikesed rakud (pärmidel) · Mütseel jaguneb aja jooksul kasvades sõltumatuteks osadeks Sugutu paljunemisr...
valkudest leidub täisväärtuslikku valku tuberiini. kasutamise järgi söögi, tehniline ja söödakartul. valmimise aja järgi varajane, keskvalmiv, hiline kartulihaigused : · märgmädanik põhjustab bakter, mis muudab mugula limaseks, ebameeldiva lõhnaga massiks · kuivmädanik põhjustajaks seen. kartul kuivab, kortsuline, pinnal valged hatud. Mehhaaniliste vigastuste korral. Mõlemad kanduvad kergesti edasi · kartulivähk ohtlik seenhaigus, levib kiiresti. Mugulatel näsad, muutuvad mustaks ja halvasti lõhnavaks. mulgul tarvitamiskõlbmatu · lehemädanik seenehaigus, kartul nakatub põllul. Mugulal kollakaspruunid laigud, mis katavad kogu mugula. tervetele edasi ei kandu · ringmädanik läbilõikes rõngataoline bataat magus kartul. kaukaasia maades, kujult piklik, kartulist raskem, sisaldab rohkesti süsivesikuid maapirn ehk topinambur Ukrainas, Kaukaasias, Aasias
SEENED * Miks pole loomad? Primaarne saproobsus, hiljem parasitism Esinemine: maas vees parasiidid Ehitus Üldjuhul rakud kestaga Alamatel vormidel esineb üherakulisust, enamasti hüüfidena (seeneniitidena). Sekundaarne üherakulisus: pärmide eluvorm heades tingimustes. Risomorf e seenenöör Sklerootsium tihe, enamasti kattekihiga hüüfiüpõimik Viljakeha keerukamatel vormidel, paljunemisorganite kandja. Neis võib harva esineda tõelisi kudesid. Strooma paljunemisorganite (sh. viljakehade) kandja tihe hüüfipõimik. Paljunemine Vegetatiivne, sugutu, suguline. Vegetatiivne: Oiidid hüüfi rakkude jagunemisel tekkivad (ümarad) rakud (~eosed). Puudub puhkeperiood, suurem üleelamisvõime, neist areneb kohe uus hüüf Klamüdospoorid paksukestalised üleelamisrakud hüüfides Blastospoorid õrnad pungumisel eralduvad väikesed rakud (pärmidel) Mütseel jaguneb aja jooksul kasvades sõltumatuteks...
See eeldaks aga ühtset regionaalpoliitikat, mida aetaks nii pealinnast kui ka kohtadelt ning millega peaks arvestama ka riiklik põllumajanduspoliitika. Täna utopistlik. ( Kartulivähk Kartulikasvatustalu laiendab tootmispinda ning rendib uued põllumaad. Koristuse järel avastatakse mugulatel tumedad ebaloomulikud moodustised. Põhjus: kartulivähi tekitaja Synchytrium endobioticum. Mida teha? ( Kartulivähk leiti mugulatel, mida tegelikult kasvatati omatoodetud kartuliseemnest eramaal 2009.a., mitte taluniku juures, kelle põhisissetulek sõltub kartulikasvatusest. Tegemist oli vanade 1950-st aastatest teadaolevate kolletega, mis vahepeal olid hoitud söödis. ( ( Taimetoodangu Inspektsioon (tänaseks Põllumajandusamet) kehtestas tõrjeabinõudena kartulikasvatuskeelu ning nõudis hoidla
TTÜ | MIHKEL HEINMAA | MMIX SÜGIS BOTAANIKA YTG0020 LOENGU KONSPEKT SÜGIS 2009 LUGES TÕNU PLOOMPUU TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL | MATEMAATIKA-LOODUSTEADUSKOND |GEENITEHNOLOOGIA MIHKEL HEINMAA |YAGB11 SÜSTEMAATIKA 14/09/09 /.../ Kuna see heterotroofia sai tõenäoliselt toimida, saagi allaneelamine, sai toimuda ainult sellises keskkonnas, kus ei olnud agressiivseid vaenlasi, heterotroofseid tõelisi baktereid. Miks? Seepärast ilma kestata, oled täiesti kaitsetu. Bakterid seedivad koos, päristuumse eellane pidi seedima üksi ja kehasiseselt. Eellane võib-olla kogus oma saagi kromosoome, et tekitada nn suur katki hammustatud kromosoomide haru, see seletab pulksed kromosoome. Kui oli juba peremehekromosoom ja kõrval oli kahe membraaniga toitevakuooli genoom, siis järgmine aste, mis tekkis oli see, et omasugused tuli ära tunda, kellega oli kasulik toitevak...
tunnuste järgi. Molekulaargeneetika areng võimaldas taksonoomiasse kaasata DNA analüüsi, mis on mõnigi kord sundinud mükolooge senist klassifikatsiooni ümber tegema. Fülogeneetilised uuringud viimasel kümnendil on aidanud seeneriigi klassifikatsiooni muuta ja tänapäeval eristatakse seeneriigis 1 alamriik, 7 hõimkonda ja 10 alamhõimkonda. Süstemaatika: Esiviburlased:Peronospora,peristeetsiumid, apoteetsimid Seened: 350000 liiki Eestis Viburseened-olipiidilised, kartulivähk Ikkeseened-hallikad Kottseened-jahukaste, mürflid, korgitsad, pärmseened, seenevähk, lumiseen Kandseened-puuseened, kasekäsn, haavatalvik, majavamm,puravikud, riisikad,pilvikud jne Riik - Seened. Riik - Esiviburlased.- Päristuumne eluriik; Üherakulised, niitjad või koloonialised organismid; Elutsüklis viburitega varustatud staadiumid; Oluline tunnus viburi ultrastruktuur; Ebajahukasted, tõusmepõletikud jne Riik - Ainuraksed
Seened · Ikkeseened Must täpphallik Nutthallik Sõrmikuhallik Kärbsehallitus · Kottseened Kerahallik Pintselhallik Suur-punalindik Mürkel Kurvel Verev karikseen Pärmiseened Jahukasted Tungaltera Kevadkogrits Trühvlid · Kandseened Torikulised Austerservik Puravikud Kärbseseened Taimede seenhaigused: · Kartulivähk · Kartuli-lihamädanik · Jahukaste · Tungaltera · Kõrrerooste Bioloogia Page 28 Hallitusseened 25. november 2009. a. 14:37 Nutthallitus · Looduses Hallitusseeened lagundavad surnud orgaanilist ainet Eritavad kahjulikke või mürgiseid aineid · Inimese elus Rikuvad Toitu Raamatuid Riideid Pintselhallikust saadakse antibiootikume, penitsiliini
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
