seemnetes. Kasvu ajal levib lülieostega tuule ja veepiiskadega. Tõrje: taime kõrvaldamine koos mullaga ja hävitamine, soodne temp ja niiskus, kasvuhoone puhastamine. o Kuivlaiksus tomatil seeeen säilib lehtedel, koristusjäätmetel jne. Levib lülieostega õhuvoolude abil. Haiguse arenguks on soodne niiske ja soe ilmastik. Tõrje: haigestunud lehtede hävitamine, taimejäänuste hävitamine, kasvuhoone puhastus. o Tomati-helelaiksus seeen säilib haigestunud taimede jäänustel, kasvu ajal levib eostega. Haiguse arenguks soodne 20-26 kraadi. Tõrje: taimejäänuste hävitamine, kasvuhoone puhastus. o Tomati-fusarioos seen säilib taimejäänustel ja mullas aastaid. Tõrje: haigestunud taimed koos mullaga eemaldada, kogu kasvuhoone puhastamine, haiguskindlad sordid. o Tomati bakterpõletik bakter säilib seemnes. Saagikadu 40-70%. o Tomati juuremädanik o Tomatimosaiik viiiirus
Ohtlikud kahjustajad Kahjurid: Pahklest – musta sõstra pungades Lehevaablased – söövad karusmarja ja punase sõstra lehti Marjavaablane – musta sõstra marjades Nõvakoi – punase sõstra pungades Oksa-pahksääsk – musta sõstra okste koore all Klaastiib – punase sõstra säsis Haigused: Jahukaste – musta sõstra ja karusmarja viljadel ning lehtedel Antraknoos e. lehevarisemistõbi ja helelaiksus – kõigi liikide lehtedel ja viljadel Sõstrarooste – punase sõstra lehtedel ja viljadel Reversioon e. täidisõielisus – viirushaigus mustal sõstral, kandub edasi pahklestaga 3. Kultuuride tähtsus. Kõiki saab viljelda täielikult mehhaniseeritud tehnoloogiaga. Must sõstar – varajane kandealgus, C-vitamiini (160 mg%) sisaldav hinnaline mari. Punane sõstar – suure saagiga leplik kultuur, marjad lähevad mahlaks, valgel
haiguste kompleksile. Sarnase käitumise järgi võib taimehaiguste tekitajad jaotada fungitsiididele alluvuse järgi: 1. taimehaiguste tekitajad, mis alluvad fungitsiididele nagu triasoolid, bensimidasoolid jt, ja mida leidub teraviljadel, viljapuudel, köögiviljadel, dekoratiivtaimedel - kottseened: jahukasted, võrklaiksus, puuviljamadanik, karntõbi, tähnlaiksus jt, - kandseened: nõed, roosted, juuremädanikud jt, - teisseened: äärislaiksus, helelaiksus, alteernaaria, silmlaiksus, fusarioosid jt; 2. taimehaiguste tekitajad, mis alluvad fungitsiididele nagu fenüülamiidid, ditiokarbamaadid (ehk kartuli lehemädaniku tõrjel kasutatavad preparaadid). Haigusteks oleks peamiselt munasseente poolt tekitavad haigused nagu ebajahukasted, lehemädanikud, tõusmepõletikud ning mida esineb kartulil, tomatil, viinamarjal, kurgil, sibulal jt; 3. taimehaigused, mis ei allu eelmiste rühmade preparaatidele. Neid haigusi põhjustab liblikõielistel,
pikaajalised olema roheline. umbrohud Lintur 70/kg Enne pritsimist 70WG 10,5/ha 4 lehe faasist kuni ei tohi põldu Kesalill, 150 g/ha võrsumise lõpuni harida. kõrvikud, kummel, linnukapsas, linnurohi, põld-litterhein, virn Haiguste Helelaiksus Prosaro 43,20/l Enne haiguse Pritsida tuleks tõrje lehtedel, 250 EC lööbimist, varahommikul helelaiksus 32,40- kõrsumise või õhtul, kui viljapeadel, 0,75-1 l/ha 43.20/ha algusest kuni kasulike kõrreliste õitsemise lõpuni. putukate lendlus
2.Värvimuutused (seen, bakter , viirushaigused ning ebasoodne keskkond) nakatunud taimes on häiritud assimilatsioon ja kloroplastide normaalne funktsioon. Tavaliseim värvimuutus on roheliste taimeosade kolletumine klorofülli vähenemise tõttu. 3.Nekroos e kudede kärbumine (seen-,bakter-, ja viirushaigused ning ebasoodsates keskkond) Nekroosida kaasnevad laiksused. Tüüpiline paljudele teisseentest põhjustatud haigustele nt herne ja oa-laikpõletik, tomati-helelaiksus jms. 4.kirmed (seenhaigused ) eristatakse: * Jahu või ämblikuvõrgusarnast valkjat või tumedat ( tüüpiline ebajahukastelistele ja jahukastelistele ). *Vatitaoline või kohev , valge või hall kirme ( omane mõningatele kott ja teisseente liikidele) 5.Pustulid (tüüpiline roosteseentele) eoste kogumikud ümmarguste või ovaalsete erineva suuruse ja värvusega padjanditena. 6. nõed(seenpatogeenid) tume tolmav või mittetolmav eoste mass on kahjustatud taimeosadel
6. Keemilise tõrje tabelid 6.1Suvinisu Tehtavad Tõrjutavad Preparaadid Kg või liitri Tõrje Märkusi tööd objektid ja kulunor- hind ja aeg mid kg või hektari liitrit ha-le maksumus Haiguste Jahukaste Amistar Xtra 990 kr/ l lipulehe 2x pritsimine tõrje Helelaiksus SC ilmumisest Amistar Xtra SC on Kollane 0,5+0,5 l/ha 1ha loomise lõpuni laia toimespektriga rooste maksumus süsteemne fungitsiid Pruunrooste on 495 kr seenhaiguste silmlaiksus tõrjeks teraviljadel.
mullaharimine, külvijärgne mullaharimine (äestamine,reavahesid kultiveerimine,mullata). Uued tõrjeviisid – robotite kasutamine,termiline stereliseerimine,umbrohtude põletamine,ultraheli,biotõrje,resistentsemate sortide aretust. Nisu (Triticum) – 2015 Eesti Maaülikool Haigused Kõrreliste helelaiksus (Septoria tritici) – Lehtedel, kõrtel ja pähikutel tekivad heledad laigud, millel hoolikal vaatlemisel võib näha musti punktikujulisi eoslaid. Ennetatav ja agroteehniline tõrje Taimejäänuste kündmine aitab vähendada nakkatumise allikaid.Peamine allikas – taimejäänused, mullas peaaegu ei säili. Nii viisi kõik mullaharimis viisid, mis seotud taimejäänuste koristamisega on kasulik.Spoorid saavad liikuda ka tuule abiga, sellepärast parem, kui kasutatakse selle
annaabi.ee 
