Leidsid 21 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Taimehaigused". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
mugula, talvitub, kartul, mugulate, seen, sordid, puhtimine, haigustekitaja, viljavaheldus, fungitsiid, mugulad, jahukaste, fungitsiidid, rooste, bakter, seeneniidistiku, juur, nakkus, nakatuvad, kärn, kasvuhoone, maasika, külviaeg, sorte, viljakehad, tali, õhuniiskus, niisket, helelaiksus, viljad, taimeosad, seeme, kuivlaiksus, ristik, ebajahukasteEESTI MAAÜLIKOOL Põllumajandus- ja keskkonnainstituut Kartuli seenhaigused ja tõrje Referaat Tartu 2012 Sisukord 1.Sissejuhatus........................................................................................................ 3 2.Kartuli seenhaigused........................................................................................... 5 2.1Kartuli-lehemädanik, mugulate pruunmädanik (Phytopthora infestans)........5 2.2 Kartuli – kuivlaiksus (Alternaria solani)..........................................................6 2.3 Mugula Kuivmädanik – Fusarium spp.............................................................8 2.4 Kartuli – mustkärn, kartuli – tõusmepõletik, kartuli – vilttõbi (Rhizoctonia solani).................................................................................................................. 9 2
Need on pärit kesk-mehhiko mägismaalt. Suure Iiri näljahäda, põhjustas kartuli lehemädanik. *Juba Babüloonias märgati nõgiseene olemasolu. Teiseks on ajaloost tuntud ka tungaltera , mis põhjustas mitmesuguseid hallutsinatsioone. Viljapuu- bakterpõletiku esmaleiud on eestis aastal 2012 ja inglismaal 1957. 2.Nimeta ja kirjelda 6 või enam taimehaiguste sümptomit . Too nende juurde näited , millised haigustekitajad võivad taoliseid sümptomeid tekitada 1. Mädanikud( seen ja bakterhaigused) esinevad kõigil taimeosadel. Ohtlikuimad varre ja juuremädanikud. eristatakse kuiv ja märgmädanikku . esimisel juhul lagunevad rakud kuivaks pulbriliseks teisel juhul aga pudrutaoliseks haisvaks massiks. 2.Värvimuutused (seen, bakter , viirushaigused ning ebasoodne keskkond) nakatunud taimes on häiritud assimilatsioon ja kloroplastide normaalne funktsioon. Tavaliseim värvimuutus on roheliste taimeosade kolletumine klorofülli vähenemise tõttu. 3
lehtede kaenlas. Vilja valmides moodustub kaun, mille sees on 2-5 ovaalset ja läikivat seemet. Seemned on värvuselt kollased, pruunid, rohelised, mustad või kirjud. 1000 seemne mass kõigub 50-250 grammini, tera on keskmiselt herne suurune. Sojaoal on tugevasti arenenud juurestik, millel asuvad mügarbakterite Rhizobium japonicum (Bradyrhizobium japonicum) mügarad. Enamik sorte on sooja- ja niiskusenõudlikud ning neil on pikk kasvuaeg. Varajased sordid võivad valmida ka Eestis. Juba aastatuhandeid on sojauba olnud miljonite kaguaasialaste tähtsaimaks valguallikaks. Legendid räägivad, et Põhja-Hiinas rännanud talumehed sõid metsikult kasvava taime vilju, täites niiviisi oma kõhtu. Peagi saadi aru taime tervistavast ja nälga peletavast toimest. Läänemaailmas oldi pikka aega arvamusel, et soja on sobilik üksnes loomasöödaks ning vajalikud valgud omastati jätkuvalt lihast, kalast või piimast.
Neist teguritest tulevad eeskätt arvesse kliima, mullastik, väetus,külvikord,külviaeg ja külvitihedus. Agrotehniline Külvikord. Sama taimekultuuri pidev kasvatamine ühes kohas põhjustab selle kasvukoha kasvutingimuste halvenemise niihästi mulla füüsikalis-keemiliste kui ka bioloogiliste omaduste poolest.Viljavaheldus võimaldab ka paremini ära kasutada kõiki kasvukoha tingimusi ja taimekultuuride eriomadusi.Veel viljavaheldus muudab kasvukoha mikrokliimat, mis mõjustab kahjustuse suurust. Külviaeg.Külviaeg on võimalik muuta taimekahjustajatele taime arenemist kas soodsaks või ebasoodsaks, sest kahjustav arengujärk on seoutud kultuurtaime teatud arenguastmega. Külvisügavus. Madalama külvi korral toimub tärkamine kiiremini. Külvitihedus.Tiheda külvi korral näiteks jääb üksiktaimele vähem toitaineid, niiskust j valgust.Taimekahjurite kahjustused hõredama külvi korral avalduvad tugevamini.
lehemädanik) või hajuvate servadega (nisu-pruunlaiksus). Võib esineda ka lehepinna heledamate ja tumedamate osade vaheldumist e. mosaiiksust (viirushaigused) Padjandid ja pustulid taime pinnal, tavaliselt lehtedel või vartel epidermise all, tekivad padjanditaolised kõrgendikud, kust epidermise rebenemisel väljuvad parasiitseene eosed (teraviljade roostehaigused) Kirmed taimeosad, kõige sagedamini lehed, kattuvad enamasti valkja või hallika kirmega, mis koosneb haigustekitaja vegetatiiv- või generatiivorganitest (jahukasted või ebajahukasted) Eritised haigestunud või vigastatud taimede pinnale erituvad vedeliku tilgakesed. Kui vedelik on kleepuv ja muutub õhu käes kõvaks, nimetatakse seda kummivooluseks ehk gummoosiks, kui aga erituv vedelik sisaldab suhkruid, nimetatakse seda mesikasteks (nt. kõrreliste tungaltera) Deformatsioon mõni taimeosa või kogu taim võib muutuda ebanormaalseks. Muutused võivad
Eesti Maaülikool Taimekahjustajad ja nende tõrje Taimekaitsetööde plaan Kursusetöö Tartu 2012 Sisukord 1. Sissejuhatus 2. Ennetavad tõrjevõtted 3. Agrotehnilised võtted 4. Bioloogilised tõrjevõtted 5. Mehhaanilis-füüsikalised tõrjevõtted 6. Keemilise tõrje tabelid 6.1. Kartul 6.2. Talinisu 6.3. Porgand 6.4. Maasikas 7. Kokkuvõte 8. Kasutatud kirjandus 2 1. Sissejuhatus Taimekaitse tegeleb sellega, et ürtab ära hoida umbrohtudest, kahjuritest ja haigustest tulenevaid saagikadusid erinevate meetodite abil. Nendeks on agrotehnilised, füüsikalised,biloogilised,ennetatavad, mehhaanilised võtted. Väga populaarne on tänapäeval herbitsiidide, fungitsiidide ning insektitsiidide
3. tõuseb rakumahla kontsentratsioon 4. kaks karastumisfaasi läbinud taimed taluvad - 20 0 C karastumine on pöörduv protsess 17. Taliteraviljade koht külvikorras Taliteraviljade koht külvikorras Kesa põhitüübid: 1) puhaskesa e. kultuurideta kesa - taliteravilja külviaastal teisi kultuure ei kasvatata (ei ole maj. otstarbekas) 2) kasutatud e. kultuuridega kesa - teravilja külviaastal kasvatatakse mõnda varakult koristatavat kultuuri põldhein, ristik lutsern varajane kartul segatis haljasväetiskesa eelistatakse väheviljakal mullal Halvad eelviljad on keskmise ja pika kasvuajaga suviteraviljad. Kesa peab vabastama maa 1 - 1,5 kuud enne talivilja külvi. 19. Taliteraviljade mullaharimine, väetamine, külv, külviaeg ja hooldamine Taliteraviljade külvamine külviaeg: võimalikult kiiresti peale viimast mullaharimist rukis 25. august. ... 5. september nisu 1.sept. ... 10. September külvisügavus: rukis 3 - 4 cm, nisu ~1 cm sügavamale
Teine faas - temperatuur alla 00 C (5 - 7 päeva) 1. intensiivne valgustus ei ole vajalik 2.varuained lõhustuvad 3. tõuseb rakumahla kontsentratsioon kaks karastumisfaasi läbinud taimed taluvad - 20 C 17. Taliteraviljade koht külvikorras 1) puhaskesa e. kultuurideta kesa - taliteravilja külviaastal teisi kultuure ei kasvatata (ei ole maj. otstarbekas) 2) kasutatud e. kultuuridega kesa - teravilja külviaastal kasvatatakse mõnda varakult koristatavat kultuuri (põldhein,lutsern, var kartul,segatis) 18. Kesade liigid Puhas ja kultuuridega kesa 19. Taliteraviljade mullaharimine, väetamine, külv, külviaeg ja hooldamine Mullaharimine Tavapärane mullaharimine Sügav sügiskünd(25cm)> kevadel pindmine mullaharimine> sügisel peale viljakoristust kõrrekoorimine> esimeste umbrohtude tärkamisel sügiskünd> kevadine põllu libistamine >kultiveerimine> külv Minimeeritud mullaharimine Sügisel pinnapealsem mullaharimine>sügisel peale viljakoristust kõrrekoorimine>kevadine
TAIMEKASVATUS KORDAMISKÜSIMUSED 1.Kultuurtaimede saagi organid 1.JUUR-peet, kaalikas, naeris, porgand, petersell, redis, mustjuur 2.VARS-kõrrelised ja liblikõielised 3.VÕRSE OSAD Hüpokotüül-peet, kaalikas, naeris Vars-nuikapsas, söödakapsas, kartul, lina, kanep Leht-salat, spinat Lehe osad-seller, tubakas, sibul 4.ÕIED-lillkapsas, brokkolikapsas, humal 5.SEEMNED JA VILJAD-teraviljad, kaunviljad, õlitaimed, viliköögiviljad (hästisäilitatavad võrreldes teiste taime osadega) 2.Teraviljade külvisenormid (kg/ha) ja 1000 seemne mass (g) Külvisenormi all mõistetakse pinnaseühikule külvatavate idanevate seemnete arvu või külvise massi kg/ha. Esimesel juhul näidatakse idanevate seemnete arv 1 m 2 kohta
..7 5...7 7...9 Viimane harimine 5...7 cm sügavuselt KARTULI MAHAPANEKUEELNE MULLAHARIMINE · Kartulipõllu muld peab olema haritud umbrohupuhtaks, peensõmeraliseks ja sügavalt kobedaks, kus on hea aeratsioon, mida kartuli mugulad, juured ja stoolonid vajavad kasvamiseks ja hingamiseks. · Seemnemugulate idanemise ja stoolonide moodustamise ajal vajab kartul kobedat mulda, kuna tärklise suhkrustumine idanemisprotsessis vajab rohkesti hapnikku. · Stoolonid saavad normaalselt areneda üksnes kobedas mullas, sest suuremõõtmeliste rakkude tõttu ei suuda nad tihedas mullas ületada mulla mehaanilist vastupanu. · Juured funktsioneerivad vaid hästiõhustatud mullas, õhu vähesuse korral kasvavad juured aeglaselt, halveneb toitainete omastamine.
Juurte areng peatub, kui mullal on 5% õhku. O2 on vaja ka mikrobioloogilisteks protsessideks. O2 puuduse korral tekivad redoksprotsessid, milles osalevad anaeroobsed mikroorganismid ja mulda tekivad mürgised ühendid. Liigniiskus ja kõrge temp aitavad sellele protsessile kaasa. Mõju taimele: -O2 puudusel pidurdub juurte kasv -O2 puudusel tekivad mürgised ained mulda -O2 puudusel väheneb mullast veeneelamine juurte poolt Kultuuriti on erinev. Tatar pole kartlik õhupuudusele, aga kartul, hernes, nisu on tundlikud O2 puudusele. CO2 on keskmiselt 0,3-0,5%. Kõige tundlikumad on idanevad seemned, sest nende idanemine seiskub, kui sisaldus mullaõhus tõuseb 1%ni ja on taime aktiivsetele juurtele surmav. Heintaimed on vastupidavamad kui teised põllukultuurid. 21. Abinõud mullatihenemise vältimiseks (agrotehnika, erisurve mullale - ratta asukohast künnil, vaolaiendi, tehnorajad,Controlled Traffic Farming, kombineeritud mullaharimisriistad,
2) Miinimumseadus taimede saagikuse määrab miinimumis olev kasvutegur. Taimed on võimelised kasutama miinimumis olevat kasvutegurit seda produktiivsemalt, mida rohkem on teisi 1 taimekasvutegureid optimumis. Maksev on see ka teiste maaviljelussüsteemide komponentide (külvikorrad, mullaharimine, väetamine) jt tegurite puhul Eesti ,,madalaimaks tünnilauaks" on muld ja mullaharimine, viljavaheldus ja umbrohtumus 3) Taimekasvutegurite asendamatuse ja nende füsioloogilise samaväärsuse seadus siinjuures on oluline kõigi vajalike taimekasvutegurite toime taimekasvule ja arengule, vähemoluline ühe või teise teguri maht, kogus või mõjukestus. Antud seadus on kehtiv ka maaviljelussüsteemi komponentide kohta 4) Optimumiseadus - suurimsaak saadatakse optimaalsel tasemel, nende vähenemise või suurenemisega kaasneb saagilangus
1. Eesti metsade üldiseloomustus ja metsade jaotus hoiu-, tulundus - ja kaitsemetsadeks. Metsandus on väga lai mõiste, mis koosneb: 1. majandusharudest, mis tegelevad kõigi metsa kasutusviisidega (tähtsal kohal on puidu raiumine ja töötlemine) kui ka metsa uuendamise, kasvatamise ja kaitsega. 2. teadus- ja haridusharust, mis uurib ja õpetab kõike metsaga seonduvat ja sisaldab endas palju kitsamaid metsanduslikke teadussuundi. Metsateaduse võib tinglikult jagada kolmeks: 1.)Metsakasvatus esindab bioloogilist suunda metsanduses. Metsakasvatust võime defineerida kui tegevust metsas toimuvate bioloogiliste protsesside mõjutamisest selleks, et kasvatada majanduslikult väärtuslikke puistuid. Tegeleb selliste ainetega nagu dendroloogia, metsataimekasvatus, hooldusraied, metsakultiveerimine, metsakaitse, puhkemetsandus jne. st. peamiselt probleemidega mis on seotud uue metsapõlvkonna rajamise ja olemasolevate metsade hooldamise ning kaitsmisega. 2.)Metsako
Eksamiküsimused 1. Mis on metsamaa? Metsamaa on metsaseaduse järgi, maa, mis vastab vähemalt ühele järgmistest nõuetest: 1) on metsamaana maakatastrisse kantud; 2) on maatükk pindalaga vähemalt 0,1 hektarit, millel kasvavad puittaimed kõrgusega vähemalt 1,3 meetrit ja puuvõrade liitusega vähemalt 30 protsenti.Metsamaaks ei loeta õuemaad, pargi, kalmistu, haljasala, marja- ja viljapuuaia, puukooli, aiandi, dendraariumi ning puu- ja põõsaistandike maad.) 1. Mis on mets? Puude võrastiku tekkimisel (võrade liitumise tulemusena) tekib võrastiku all eriline mikrokliima: muutuvad valgus, soojus- ja niiskustingimused. Võrastiku liitumiseks peavad puud saavutama teatud kvantitatiivsed suurused, mille tulemusel tekib uus kvaliteet, uus ökosüsteem - mets. 3. Mis on eraldis? 4. Mis on puistu? Puistu on üherindeline e.lihtpuistu kui puudel on enamvähem ühesugune kõrgus ja nad moodustavad ligikaudu ühtlase võrastikutasapinna. Ku
Palun, siin siis teile see botaanika eksami materjal. Paarile küsimusele jäi vastamata, sest ei leidnud seda kuskilt. Kuid meilt Ploompuu seda ei küsinud. Soovitan kindlasti juurde lugeda tunnikonspektist, sest näiteks kottseente osa siin nii pikalt ja täpselt ei ole, kui tema küsis. Kuigi pileti peal neid küsimusi ei olnud. Edu õppimiseks ja saatke see siis kõigile edasi, kes võib-olla kohe ei saanud! 1. Süstemaatika on teadus, mis tegeleb meie planeeti asustavate taimede kirjeldamisega, sugulasliikide rühmadeks liitmisega ja nende rühmade asetamisega sellisesse järjekorda, mis peegeldaks taimeriigi sadu miljoneid aastaid kestnud evolutsiooni. Taksonid- süstemaatika ühikud. Taimi liigitatakse süstemaatilistesse rühmadesse üldtunnustatud üksuste alusel, mida nim. taksoniteks: liik->perekond->sugukond->selt->klass->hõimkond->riik 2. Esmane liigi kriteerium: Samasse liiki kuuluvad isendid, kes (potensiaalselt) suudavad omavahel ristudes anda täisväärtuslikke (=pal
Loengukonspekt metsanduse üldkursuse õppeaines 1. Eesti metsad ja metsandus Metsandus on väga lai mõiste, mis koosneb: 1. majandusharudest, mis tegelevad kõigi metsa kasutusviisidega (tähtsal kohal on puidu raiumine ja töötlemine) kui ka metsa uuendamise, kasvatamise ja kaitsega. 2. teadus- ja haridusharust mis uurib ja õpetab kõike metsaga seonduvat ja sisaldab endas palju kitsamaid metsanduslikke teadussuundi. Metsateaduse võib tinglikult jagada kolmeks: 1. Metsakasvatus 2. Metsakorraldus 3. Metsatööstus Metsakasvatus esindab bioloogilist suunda metsanduses. Metsakasvatust võime defineerida kui tegevust metsas toimuvate bioloogiliste protsesside mõjutamisest selleks, et kasvatada majanduslikult väärtuslikke puistuid. Tegeleb selliste ainetega nagu dendroloogia, metsataimekasvatus, hooldusraied, metsakultiveerimine, metsakaitse, puhkemetsandus jne. st. peamiselt probleemidega mis on seotud uue metsapõlvkonna rajamise ja olemasolevate metsade hooldamise ning ka
* Kuidas vältida nakatumist parasiitussidega? * Miks peab andma oma koerale ussirohtu ka siis, kui ta tõenäoliselt pole nakatunud? Lisa Mõnede parasiitusside veekogudes elavad vastsed võivad aktiivselt peremeest rünnata. Näiteks riisipõldudel levinud vereimiussid tungivad seal töötavate inimeste jalgadesse läbi naha. Vt lisa Eesti Loodus, nr 3/2010. --- 59 Ülesanne (probleemide lahendamine) Kartuli-kiduuss on levinud taimeparasiit, kelle peamine peremeestaim on kartul. Tillukene uss elab juurestikus ning kahjustab juurekudedest toitudes taimi, mille lehed seetõttu närbuvad. Kidurad kolletunud lehtedega taimed annavad kehva saagi, see võib väheneda kuni 80 %. Kiduussid ei suuda ise aktiivselt liikuda, nad levivad uude kasvukohta koos mulla, seemnekartuli või põllutööriistadega. Kiduussid on lahksugulised. Isased elavad juurte sees, on umbes 1 mm pikkused piklikud ussid, poole väiksemad emased on ümara kujuga ja elavad peamiselt juurte peal
3. lahustuvus - lahustuvad valgud on piimavalgud, munavalge, verevalgud. Lahustumatud valgud on villavalgud, justevalgud, lihasvalgud. 4. Koonsemine AH- jääkidest. Keskmises valgus on esindatud 12... 14 erinevat AH-jääki. Spetsiifilises valgus on neid veel vähemgi 5...8. 5. Denaturatsiooni käigus tugevatoimeliste mõjurite tõttu kaovad kõrgemat järku struktuurid, kuid säilub esmane. Organismide sisene: valkude kalgendamine maos. Palavik denatureerib haigustekitaja valke. Haavade puhastamine (denatureeritakse valke). Renaturatsioon on pöörduv denaturatsioon, ei esine alati. Teatud aja möödudes valgu esialgne olek taastub. Nt: aeglane renaturatsioon- juuste lokkikeeramiste järgsed muutused. Kiire renaturatsioon- keeles maitsepungade retseptorvalkude renaturatsioon. Denaturatsioonil kaotavad valgud ka seotud vett. 6. Hüdrolüüsuvus. Hüdrolüüsi tagajärjel tekivad vabad aminohapped. Nt: seedeprotsess. Valkude biofunktsioonid.
LUUA METSANDUSKOOL METSABOTAANIKA KOOSTAS: EVELIN SAARVA LUUA 2003 EESSÕNA Käesolev "Metsabotaanika" õpik on mõeldud Luua Metsanduskooli esimeste kursuste õpilastele metsakasvukohatüüpides kasvavate taimede tundmaõppimiseks. Õppevahendi koostamise aluseks olid Jaanus Paali ning Erich Lõhmuse metsatüpoloogiat käsitlevad monograafiad. Metsataimede tutvustamine toimub kasvukohatüüpide järgi, kusjuures lisatud on ka kasvukohatüüpide kirjeldused. Igale taimekirjeldusele on lisatud taime või sambla-sambliku joonis. Teksti olulisematele märksõnadele on joon alla tõmmatud, see hõlbustab informatsiooni kättesaamist. Lühend (K) tähistab antud kasvukoha karakterliiki, (KD) karakter-dominanti ja (D) domineerivat liiki. Metsad jaotatakse vastavalt mullastikule ja veereziimile metsa kasvukohatüüpideks (kkt). Need on enamkasutatavad üksused metsade korraldamisel, sest kasvukohatingimused määravad puistute tagav
molekulide kogum molekul aatom Igasugune tegevus põhjustab mingisuguse tagajärje, mille käigus loodus peab kulutama energiat, vett, toitu. Inimene ei ole saanud maad pärandina esivanematelt, vaid võlgu järeltulijatelt. Nende seadustega võib tinglikult seostada seda, mida inimene on püüdnud teha: 1) Inimene on alati püüdnud saada taimedelt ja loomadelt rohkem paremad liigid, tõud, sordid. 2) Inimene on püüdnud parandada maad, muuta tema viljakust. 3) Inimene suurendas tööviljakust masinad. 4) Inimene on püüdnud reguleerida aineringeid, energiaringet õhust N-väetiste tootmine. Bioloogiline tort USA teadlane E. P. Odum (1975) on kujutanud integratsiooni ökoloogias tordina e. "bioloogilise tordina" ja see põhineb bioloogiliste teaduste jaotusel. Endla Reintam, 2008/2009 11
KESKKONNAKAITSE JA KORRALDUS 1. loodus- ja keskkonnakaitse üldküsimused Keskkonnakaitse: atmosfääri, maavarade, hüdrosfääri ratsionaalse kasutamise ja kaitse, jäätmete taaskasutamise või ladustamise, kaitse müra, ioniseeriva kiirguse ja elektriväljade eest. Keskkonnakaitse on looduskaitse olulisim valdkond. Looduskaitse : looduse kaitsmist (mitmekesisuse säilitamist, looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku, taimestiku ja seenestiku liikide soodsa seisundi tagamine), kultuurilooliselt ja esteetiliselt väärtusliku looduskeskkonna või selle elementide säilitamine, loodusvarade kasutamise säästlikkusele kaasaaitamine 2. loodus- ja keskkonnakaitse mõiste Keskkonnakaitse- rahvusvahelised, riiklikud, poliitilis-administratiivsed, ühiskondlikud ja majanduslikud abinõud inimese elukeskkonna saastamise vähendamiseks ja vältimiseks ning l
annaabi.ee 
