o Kartulivähk kahjustab kõiki maaaluseid organeid. Kandub edasi nakatunud mugulate ja mulla kaudu. Säilib mullas püsieostega eluvõimelisena kuni 40 aastat. Nakatumist soodustab suur mullaniiskus ja temperatuur 15-20 kraadi. Muudab kõlbmatuks suure osa saagist. OHTLIK KARTULIKAHJUSTAJA. Tõrje: nakatunud seemnepartii hävitatakse, pikaajaline kartuli kasvatamiskeeld põllul, vähikindlad sordid. o Kartuli-varrepõletik, mugula märgmädanik eestis laialdaselt levinud, nakatub terve taim või üksikud varred. Kandub edasi seemnemugulatega ja taimejäänustega mullas. Mullas säilivad bakterid kuni 3 aastat. Nakatumist soodustab liigniiskus, taimekahjurid, mugulavigastused. Varajase nakatumise korral mugulaid ei moodustu. Säilitamine niisketes tingimustes suured kaod. Tõrje: regulaarne seemneuuendamine, täielik haigete taimede eemaldamine põllult.
on lamedama kujuga ja sageli ribilised. Keskmise suurusega nn normaaltomatid on enamasti 23 seemnekambriga siledapinnalsed ja kerajad. Väikeseviljalised kirsstomatid ehk kokteilitomatid on 2 seemnekambriga, ümarad ja siledad. Maitselt enamasti magusad. Veel on olemas näiteks kollased ploomisuurused "Viinamarjatomatid". Maitselt magusad. Olulised tomatite kahjustajad on seenhaigused tomati-pruunmädanik ja tomati- ruugehallitus, tomati-varrepõletik. Kahjuritest on levinuimad kasvuhoonekarilane ja öölased. Öölased on putukate sugukond liblikaliste seltsis. See on väga suur sugukond, selles on kokku umbes 25000 liiki. Enamikul liikidel on valmikutel paks keha ja kitsad tiivad ning nad on öise aktiivsusega. Et tomat sisaldab ohtralt vett, annab ta vähe kaloreid: 100 g tomatit sisaldab vaid paarkümmend kcal. Peamiseks energiaallikaks on tomatis suhkrud (glükoos ja fruktoos) ja orgaanilised happed (sidrunhape, õunhape).
soojaperioodi (ööpäeva keskmise temperatuuriga üle +15°) lühike kestus. Varajste ja keskvalmivate tomatisortide kasvuperioodi pikkus tõusmetest esimeste viljade valmimiseni on 90-120 päeva. Eestis tuleb vaid harva ette aastaid, kus tomati kasvuks soodsate päevade hulk on üle 80; sageli on neid aga alla 40. Kasvusoodsat perioodi lühendavad veelgi öökülmad. Olulised tomatite kahjustajad on seenhaigused: tomati-pruunmädanik, tomati- ruugehallitus ja tomati-varrepõletik. Kahjuritest on levinuimad kasvuhoonekarilane ja öölased. Tomatil süüakse vilju. Need kasvavad rohelise vare otsas.Tomati viljad on punased, kui nad on valmis. Neid on ka kollaseid. Toored tomatid on rohelised. RETSEPT Kogus: 6-le Aeg: ettevalmistuseks 10 minutit + küpsetamiseks 20 minutit. 1 portsjon annab 260 kcal Ained: 600g kirsstomateid, 4 muna, 2spl jahu, 2dl hapukoort, 4spl piima,
Rahvameditsiinis on redisest pressitud mahla kasutatud hingamisteede põletike, seedekulgla talitluse ergutamiseks, neeru- ja sapihaiguste korral. Tomat Tomatiks nimetatakse ka tomati vilja. Tomati viljad on ümmargused, lapikud või piklikud siledad või ribilised; peamiselt punased, harvemini ka kollased, roosad, violetsed või isegi valged. Tomat on väga valgusnõudlik. Olulised tomatite kahjustajad on seenhaigused tomati- pruunmädanik ja tomati-ruugehallitus, tomati-varrepõletik. Kahjuritest on levinuimad kasvuhoonekarilane ja öölased. Keskmiselt sisaldavad küpsed tomatid vett 94%, süsivesikuid 2,9%, valku 0,8%, rasva 0,4%, kiudaineid 0,8%, mineraalaineid 0,6%.Et tomat sisaldab ohtralt vett, annab ta vähe kaloreid: 100 g tomatit sisaldab vaid paarkümmend kcal. Peamiseks energaiaallikaks on tomatis suhkrud (glükoos ja fruktoos) ja orgaanilised happed (sidrunhape, õunhape).Viljadele annavad
· Soodne on õhuniiskus üle 85% ja temp 20-22 °C ööpäevaringselt Kuivlaiksus tomatil Alternaria solani · Kahjustus algab alumistest lehtedest · Arenevad ümarad, piklikud või nurgelised hallikad kontsentriliste ringidega 0,5-2cm suurused laigud · Haiguse süvenedes laigud liituvad ja katavad kogu lehe. Leht puruneb. · Lehe-ja taimevartel on laigud pikad, sissevajunud · Haigustekitaja säilib seeneniidistikuna ja eostena lehtedel, koristusjäätmetel, toetusmaterjalil Tomati-varrepõletik Didymella lycopersici · Tomati varrel maapinna lähedal pruunikad laigud · Laikude kohal koor sisse vajunud, kaetud limase korraga · Laik ümbritseb kogu varre · Taim enamasti närbub · Talvitub mullas, toestusmaterjalil · Optimaalne 10- 17 C° · Levikut soodustab suur õhuniiskus
Pungade puhkemine + Võrsete kasvamine + + Võrsete valmimine + + Õiepungade teke + Õitsemine + Viljade arenemine + + + Sügavpuhkus + + + + Sundpuhkus + + Vaarika varrepõletik v va v a a Vaarikamardikas le le, vi N , õi,v , õi i, V , Vl, s V Vs
· Tuleb tagada vähemalt teraviljade liigiline vaheldus Teraviljade paigutamisel tuleks jälgida järgnevates tabelites esitatut. Teraviljaliikide vastuvõtlikus tähtsamate taimehaiguste ja - kahjurite suhtes Taimehaigused ja -kahjurid Teravilja liik Kõrreliste Juurekaela Kaeranema- Rändavad juuremädanik mädanik, toodid juurenematoodid varrepõletik Nisu 3 3 2 2 Oder 2 2 1 3 Rukis 2 2 1 2 Kaer 1 1 3 3 1- nõrgalt vastuvõtlik, 2- keskmiselt vastuvõtlik, 3- tugevasti vastuvõtlik Võttes aluseks uurimisi ja tootmiskogemusi, on A. Piho koostanud tabeli teraviljade
annaabi.ee 
