Haigestumist soodustavad kõrge õhuniiskus ja madal temp. Taimede tihe seis, valgusepuudus. Tõrje: haigestunud taimeosade eemaldamine, õhuniiskuse alandamine kasvuhoones, kavuhoone desinfitseerimine. o Tomati-ruugehallitus haigustekitaja talvitub taimejäänustel mullas kuni 10 kuud. Kasvu ajal levib eostega. Haigestumist soodustab kõrge õhuniiskus. Tõrje: õhuniiskus madalaks, õhutamine, kasta vaid hommikul, haigete lehtede hävitamine, haiguskindlad sordid. o Tomati varrepõletik seeeeen talvitub mullas, taimejäänustel, säilib nakatunud seemnetes. Kasvu ajal levib lülieostega tuule ja veepiiskadega. Tõrje: taime kõrvaldamine koos mullaga ja hävitamine, soodne temp ja niiskus, kasvuhoone puhastamine. o Kuivlaiksus tomatil seeeen säilib lehtedel, koristusjäätmetel jne. Levib lülieostega õhuvoolude abil. Haiguse arenguks on soodne niiske ja soe ilmastik. Tõrje: haigestunud lehtede hävitamine, taimejäänuste hävitamine, kasvuhoone puhastus
Tomat (botaaniline nimetus harilik tomat) on köögivili. Tomatiks nimetatakse ka tomati vilja. Tomati viljad on ümmargused, lapikud või piklikud siledad või ribilised; peamiselt punased, harvemini ka kollased, roosad, violetsed või isegi valged. Peruust Euroopasse tõid tomati 16. sajandil hispaanlased. Hispaanias hakati seda kasvatama ilutaimena; tomati vilju peeti mürgiseks. Toiduks hakati tomatit tarvitama alles 18. sajandil esmajoonelt Itaalias kuid ka Prantsusmaal ja Hispaanias. Eestis tunti tomatit veel 20. sajandi alguseski vähe. Tänapäeval kasvatatakse tomatit kogu maailmas. Avamaal viljeletakse seda kõige enam Itaalias. Tomat on väga valgusnõudlik ning see vajab palju vett. Tomati kõige suurem tootja on Hiina. Tomateid on mitut sorti ja neid rühmitatakse põhiliselt nende suuruse järgi. Tomatisordid: Suureviljalised tomatid on 810 seemnekambriga lihatomatid ehk pihvitomatid, mis on lamedama kujuga ja sageli ribilised. Keskmise su...
TOMAT Peruust Euroopasse tõid tomati 16.sajandil hispaanlased. Hispaanias hakati seda kasvatama ilutaimena; tomati vilju peeti mürgiseks. Toiduks hakati tomatit tarvitama alles 18.sajandil esmajoonelt Itaalias, kuid ka Prantsusmaal ja Hispaanias. Nende riikide rahvusköögis mängib tomat siiani väga olulist rolli. Ka on need kolm Euroopa suurimad tomatikasvatajad. Prantslased andsid algselt akaatsiaõunaks kutsutud tomatile ka uue imetleva nime pomme d'amour ehk 'armastuse õun', millest hiljem sai pomme d'or ehk 'kuldne õun'. Eestis tunti tomatit veel 20.sajandi alguseski vähe. Tomat on väga valgusnõudlik. Eestis piirab tomatikasvatust avamaal soojaperioodi (ööpäeva keskmise temperatuuriga üle +15°) lühike kestus. Varajste ja keskvalmivate tomatisortide kasvuperioodi pikkus tõusmetest esimeste viljade valmimiseni on 90-120 päeva. Eestis tuleb vaid harva ette aastaid, kus tomati kasvuks s...
PÄRNUMAA KUTSEHARIDUSKESKUS KOKK Kaisa Kotter 5 KÖÖGIVILJA Uurimustöö Juhendaja: Elle Möller Pärnu 2010 SISUKORD 1. LILLKAPSAS........................................................................................3 2. SPARGELKAPSAS EHK BROKKOLI.........................................................4 3. PORRULAUK.........................................................................................5 4. REDIS...................................................................................................6 5. TOMAT................................................................................................7 Lillkapsas Toiduks tarvitatakse lillkapsaõisikut,mis koosneb mahlakatest lühikestest,mitmekordselt harunenud õievartest koos vähearenenud õiepungadega.Lillkapsaõisik on suhteliselt kõrge toiteväärtusega. On öeldud, et just...
Sissejuhatus Peruust Euroopasse tõid tomati 16. sajandil hispaanlased. Hispaanias hakati seda kasvatama ilutaimena; tomati vilju peeti mürgiseks. Toiduks hakati tomatit tarvitama alles 18. sajandil esmajoonelt Itaalias kuid ka Prantsusmaal ja Hispaanias. Nende riikide rahvusköögis mängib tomat siiani väga olulist rolli. Ka on need kolm Euroopa suurimad tomatikasvatajad. Prantslased andsid algselt akaatsiaõunaks kutsutud tomatile ka uue imetleva nime pomme d'amour ehk 'armastuse õun', millest hiljem sai pomme d'or ehk 'kuldne õun'. Eestis tunti tomatit veel 20. sajandi alguseski vähe. Keskmiselt sisaldavad küpsed tomatid vett 94%, süsivesikuid 2,9%, valku 0,8%, rasva 0,4%, kiudaineid 0,8%, mineraalaineid 0,6%. Et tomat sisaldab ohtralt vett, annab ta vähe kaloreid: 100 g tomatit sisaldab vaid paarkümmend kcal. Peamiseks energaiaallikaks on tomatis suhkrud (glükoos ja fruktoos) ja orgaanilised happed (sidrunhape, õunhape). Viljadele annav...
Pungade puhkemine + Võrsete kasvamine + + Võrsete valmimine + + Õiepungade teke + Õitsemine + Viljade arenemine + + + Sügavpuhkus + + + + Sundpuhkus + + Vaarika varrepõletik v va v a a Vaarikamardikas le le, vi N , õi,v , õi i, V , Vl, s V Vs
· Tuleb tagada vähemalt teraviljade liigiline vaheldus Teraviljade paigutamisel tuleks jälgida järgnevates tabelites esitatut. Teraviljaliikide vastuvõtlikus tähtsamate taimehaiguste ja - kahjurite suhtes Taimehaigused ja -kahjurid Teravilja liik Kõrreliste Juurekaela Kaeranema- Rändavad juuremädanik mädanik, toodid juurenematoodid varrepõletik Nisu 3 3 2 2 Oder 2 2 1 3 Rukis 2 2 1 2 Kaer 1 1 3 3 1- nõrgalt vastuvõtlik, 2- keskmiselt vastuvõtlik, 3- tugevasti vastuvõtlik Võttes aluseks uurimisi ja tootmiskogemusi, on A. Piho koostanud tabeli teraviljade
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
