flamingolill on tundlik . Aseainena võib kasutada hüdrokultuuridele mõeldud vedelväetisi . Normaalse arengu tagamiseks kasutada just flamingolilledele mõeldud turvast ja turbasammalt sisaldavat kasvusubstraati . Paljundatakse jagamise teel või seemnetega , mis on aga suhteliselt aeganõudev . Kasutatakse õisdekoratiivtaimena siseruumides . Päris on flamingolill Kolumbiast . Vajab igal teisel kevadel ümberistutamist . Kahjuriteks ja haigusteks on lehetäid , kilptäid , kedriklestad ja hahkhallitus . Flamingolilli on palju like , millest mõned on väga suured ja neid kasvatatakse lõikelilledena lillemüüjatele . Kodude jaoks on aretajad loonud kompaktsed taimed , kes peavad paremini kodustele tingimustele vastu . Õied ilmuvad vahelduvalt läbi kogu aasta , ent isegi ilma õiteta on nad atraktiivse lehestikuga taimed . Õitel on väga omapärane välimus , nii et andke oma taimele silmapaistev positsioon . Flamingolille on kõige parem esitleda üksikult lihtsas , kuid stiilses
o Kartuli-keerdlehisus lehtede servad rulluvad üles. Kandub edasi lehetäide ja teiste imevate putukatega ja seemnemugulatega. Põhjustab suuri saagikadusid. Tõrje: seemnekartuli pidev uuendamine ja sorteerimine, haiguskindlad sordid, haigete taimede eemaldamine põllult, putukatele keemiline tõrje. o Kartuli värtna viroid eestis üksikleiud, levib nakatunud mugulatega. Vähendab oluliselt saaki ja selle kvaliteeti. Nakatunud partii tuleb hävitada, seemnepartii uuendamine. o Hahkhallitus tomatil SEEN. Säilib taimejäänustes ja mullas. Kasvu ajal levib eostega. Nakatab ainult nõrgestatud, vigastatud või surnud kudesid. Haigestumist soodustavad kõrge õhuniiskus ja madal temp. Taimede tihe seis, valgusepuudus. Tõrje: haigestunud taimeosade eemaldamine, õhuniiskuse alandamine kasvuhoones, kavuhoone desinfitseerimine. o Tomati-ruugehallitus haigustekitaja talvitub taimejäänustel mullas kuni 10 kuud. Kasvu ajal levib eostega
Kasvuhoone krundis ajatamine: Kasutatakse nii eeljahutatud kui jahutamata sibulaid. Istutatakse 10-15 cm süvendisse, mille põhi on kobestatud 20 cm sügavuselt, ühele m²-le kulub 25 kg sibulaid. Peale istutamist hoida mulla temperatuur nelja nädala vältel 9º. Katteks võime kasutada freesturvast 6-8 cm või põhku 3-4 kg m² kohta. Haigused ja väärarengud: Fusarioos (Fusarium oxysporum f. Narcissi), progresseerub väga kiiresti 18-24º substraadis Hahkhallitus (Botrytis narcissicola), enim kahjustatud on potinartsissid Õite kuivamine- põhjuseks liiga väikeste sibulate kasutamine, liiga kõrge kasvuhoone temperatuur, kuiv õhk ja substraat Nõrgad väljaveninud taimed – liiga pikk jahutusperiood ja kõrge temperatuur kasvuhoones Külmakahjustused- tekivad juba siis kui sibulad jäävad mõneks päevaks -1º juurde Liilia (aastaringne) Ajatamise tehnoloogia:
solani).................................................................................................................. 9 2.5 Kartuli hõbekärn ( Helminosporium solani)..................................................10 2.6 Kartuli – süvikkärn (Spongospora subterranea)...........................................12 2.7 Kartulivähk (Synchytrium endobioticum)....................................................12 2.8 Kartuli – hahkhallitus ( Botrytis cinerea)......................................................13 3.Kokkuvõte.......................................................................................................... 15 4.Kasutatud kirjandus........................................................................................... 16 20.Kartulivähk : Eestis leiti üle kahekümne aasta jälle kartulivähi juhtum, 14.08.2009...............................................................................................
Kasvab huumusrikkal liivsavi- ja saviliivmuldadel Seemned hakkavad idanema 1...2 kraadi juures Kasvuks optimaalne 16...20 kraadi Puhaskultuur kui ka segavili (nt odraga) Kasvunõuded Sobivad enamus mineraalmuldi (hea veerežiimiga), mille pH on 6-7 Sobivamaks eelviljaks teravili Rikastab mulda lämmastikuga Herbitsiidide suhtes tundlik Õige külvi ajastamine Ohustajad Enamlevinud hernehaigused on laikpõletik, herne närbumistõbi, hahkhallitus ja herne-ebajahukaste. Hernest kahjustavad peamiselt hernemähkur, herne-kärsakas ja herne- lehetäi. Sordid Kasvatatavad sordid rühmitatakse söögi- ja söödaherneks. Erinevalt vanadest sortidest on tänased sordid madalakasvulised ja lühema kasvuajaga. Toitainesisaldus 22-25% proteiini 49% tärklist 16-21% kiudu Jaotus Kasutusotstarbe järgi jaotatakse kolme gruppi: Kasutatakse valmimata teri – roheline
lõikeriistadelt või kätelt. Näiteks tubaka mosaiikviirus on väga nakkav ja võib kergesti kanduda võrsete murdmise ajal suitsetaja sõrmedelt tomatitaimedele. Hahkhallitus Botrytis cinerea · Üle 200 teadaoleva peremeestaime · Võib esineda parasiidina või saprofüüdina · Kahjustab kõiki maapealseid taimeosi · Seen talvitub sklerootsiumidena või mütseelina taimejäänustel. ·Nakkus levib kontaktselt või õhuvooludega · Hahkhallitus levib värvuvatel õitel · Varre kahjustused tekivad kas otsese kolonisatsiooni teel või nakatunud lehtede kaudu · Õietolmu sattumine infektsioonitilka suurendab märkimisväärselt nakatumist ·Levikuks soodsad - madal temperatuur (keskm 12 C°) - kõrge õhuniiskus (taimede märg pind) · Optimaalne spooride arenguks on õhuniiskus üle 80% (90%) infektsioonitilk temperatuuri vahemik 18 24 °C (5h) + 5 °C Tomati-pruunmädanik, -lehemädanik Phytophtora infestans
Maasikas Koostaja: Maria-Eva Maasik Väetamine Ei vaja palju Vältida rohket lämmastikku(marjade asemel kasvatab lopsakaid lehti) Heinamaale /väheviljakale maale antakse põhiväetist 3 liitrit/10 m² kohta Järgmistel aastatel väetatakse maasikat kevadel 1 l/10 m² kohta Pärast saagikoristust väetatakse maasikapeenart sügisväetisega, et tekiks rohkesti õiealgmeid Maasikas maheviljeluses Külvikord Kultuurid, millel sügav juurestik, mulda jääb palju org. ainet( nt ristiku-kõrreline rohumaa) Hästi sobivad külvikorda suvi- ja taliteraviljad, kaunviljad ning üheaastased heintaimed Lutsern ja kartul eelkultuuridena võivad põhjustada probleeme närbumistõvega. Ei soovitada rajada varasema puuviljaaia kohale Muld Ebasobivad on rasked savimullad ja turvasmullad Tähtis on mulla ühtlane niiskus,mineraalainete piisavus (eriti boor) ja õige happesus (pH eelistatult 6,5). Sobivad on avarad, päikesepaistelised ...
Räpina Aianduskool Tulbi haigused ja kahjurid Koostaja: Pille-Riin Tilk Kursus: II Aia-ja loodusmajandus Juhendaja: Tairi Albert Räpina 2007 Sissejuhatus 2 Tulbi-hahkhallitus Seenhaigus. Sibulad ei tärka või on tärganud taimedel lehed kängunud ja keerdunud. Lehtedel algul väikesed, kollakad või pruunikad, hiljem suuremad tumedad laialivalguvad vesise äärisega ja keskelt heledamad laigud. niiske ja jaheda ilmastiku korral laigud suurenevad kiiresti.Sellised laigud on võrsetel ja õitel. Õievars jääb lühikeseks, kõverdub. Õiepungad ei avane. Õied kortsuvad ja kuivavad. Haigestunud taimeosad kattuvad halli koheva tolmava kirmega. sibulad jäävad väikeseks. Neil on soomuste all helepruun laik. Laikudel ning nakatunud varre alumisel osal moodustuvad väikesed mustad läikivad sklerootsiumid. Nakatunuid koed tum...
sugurakud) Viljastatud oogonist areneb paksukestaline OOSPOOR- püsieos, sugulise paljunemise tulemus. Oospoore võib taime koes olla väga palju ja need võivad mullas säilida aastaid. Mittesuguline: ZOOSPOOR- viburitega liikumisvõimeline mittesuguline eos SPORANGIUM- mittesugulise paljunemise struktuur, kus zoospoorid tekivad SPORANGIUMIKANDJA- sporgangiumi kandev seeneniit olulisemad kandseened on rooste ja nõgi ning kottseeni on rohkem: nt. jahukaste, hahkhallitus, kuivaliksus, tungaltera, puuviljamädanik, õunapuu kärntõbi. Kas patogeen on Biotroof? Obligatoorne parasiit. Vähe peremeestaimi, ei saa olla saprofüüt, nakatab tervet peremeestaime, mistahes arengujärgus, tapab rakke aeglaselt, õhulõhed, haustor, vector. Kas patogeen on nekrotroof? Valikuline parasiit, palju peremeestaimi, nakatab noori või nõrgestatud ja vananevaid kudesid, tapab rakke kiiresti ensüümide ja toksiinide abil, sisenemiseks õhulõhed ja vigastused
viljapungad saaksid korralikult välja kujuneda. Hoolitsetud ning tuultele ja päikesele avatud kasvukohas need haigused reeglina kurjaks ei lähe ning tõrjet pole tavaliselt vaja teha. Kui lehepõletike kahjustus on tugev, on mõistlik vanad lehed maha niita ja ära põletada - uus lehestik on kindlasti märgatavalt tervem. Keemilistest preparaatidest võib kasutada Topasi ja Eupareni. Hahkhallitus See on levinuim ja kõige suuremat kahju tekitav tõbi, halvimal juhul võib hävida kogu saak. Hahkhallitus ei kahjusta mitte ainult marju, kuigi neil on see kõige märgatavam. Kui ilmad on jahedad ja niisked ning taimik ülearu tihe, nakatuvad ka õienupud, õied ja isegi lehed. Üsna vastuvõtlikud hahkhallitusele on `Senga Sengana', `Venta' ja `Festivalnaja'. Varased ja varasepoolsed sordid on üldiselt suhteliselt vastupidavad (nt `Jonsok', `Honeoye', `Polka'), samuti hilisepoolne `Bounty'. Tõrjeks sobivad preparaadid Topas, Rovral ja Euparen. Haiguse
kartuli lehemädaniku tõrjel kasutatavad preparaadid). Haigusteks oleks peamiselt munasseente poolt tekitavad haigused nagu ebajahukasted, lehemädanikud, tõusmepõletikud ning mida esineb kartulil, tomatil, viinamarjal, kurgil, sibulal jt; 3. taimehaigused, mis ei allu eelmiste rühmade preparaatidele. Neid haigusi põhjustab liblikõielistel, maasikal, porgandil, rapsil jt kultuuridel botrytis haigused nagu okolaadilaiksus, hahkhallitus, valgemädanik, ristikuvähk jne. GrowHow fungitsiidide valikust leiate: Teravilja fungitsiidid Kartuli fungitsiidid Muud fungitsiidid Puhtimispreparaadid Puhtimisvahendeid kasutatakse seemnete, sibulate ja mugulate külvieelseks töötlemiseks seemnetel ja mullas olevate kahjustajate vastu. Puhtimisvahendid võivad olla ühetoimainelised, mõjudes spetsiifiliselt kas taimehaiguste või taimekahjurite vastu. Valmistatakse ka mitmekomponendilisi puhtimisvahendeid.
maksu- mus Haiguste Esimeste Pritsi- tõrje Kuivlaiksus, Signum haigustunnuste mist valgemädanik, 1 l/ha ilmumisel ning korrata hahkhallitus kahe nädala pärast kaunte uuesti moodus- tumise faasis Kahjurite Enamlevinud Fastac 50 – 11,66 €/l Tõusmete faasis,
· · Lehtedel pruunikasmustad, laienevad laigud, mille alaküljel kohev õrn hallituskirme. Avaldub niiske ilmaga. · Botrytis Õisikus vesised pruunid laigud, mis hiljem kattuvad koheva Hahkhallitus cinerea hallituskirmega. Pungad jäävad puhkemata, sisemuses koed tõmbunud tumedamaks ja vettinuks. Phyllactinia Lehed (harvem muud taimeosad) kattuvad valge jahuja kirmega. Sireli jahukaste
Ära saab hoida, seemne puhtimise teel. HIljem, ei ole midagi teha 4. Jahukaste (lk43) lehe peal valkjas kirme. Ennetavad abinõud, muru külvata juurde. Kõreliste jahukaste rapsil, roosidel, dekoratiivtaimedel. Kindlaid sorte kasvatada. Puutuhka peale raputada. Seebivesi. Aegsasti, kui esimesed ilmingud on näha siis kiirelt tegusteda. Kui ilmad on soodsad. Fungitsiidid. Mehhaniliselt hävitada. Õigete vahekaugustega istutada. 5. Hahkhallitus - lk 4, 50. Kaetud hallituskorraga. Maasikate juures ära korjata. Mehaaniliselt hävitada. Seenhaigusi pritsida ei saa (tõrjuda). Maasikaread ühekaupa, naabertaimede reas olevate taimede lehtega kokku ei puutu. Õhk peab saama läbikäija. Sortide valik mõni haigestub massiliselt, mõni mitte. Viljad hävitab. Suve teine pool ilma saagita, kui vihmane suvi. 6. Ebajahukaste (lk43). Tumedam peaks olema kui jahukaste. Lehe all rohkem ja all ääres
1.4 Väetamine Ei vaja üldiselt väetamist, eriti pärast õitsemist. Kui õitsemine on lõppenud võib anda 8 nädalat puhkeaega ning siis harva (nt 3 nädala tagant) väetada tasakaalustatud vedelväetisega. Väetist ei tohiks panna kuivale mullale. 1.5 Taime paljundamine Seemnetega kesksuvest hilistalveni. Teoreetiliselt on võimalik paljundada ka mugula jagamise teel. Toatingimustes on paljundamine keerukas. 1.6 Taime ohustavad haigused, kahjurid Lehetäid, kedriklestad, hahkhallitus, jahukaste. 6 2. TUPS-ROHTLIILIA 2.1 Üldiseloomustus Tups-rohtliilia ehk klorofüütum on pärit Lõuna-Aafrikast ning kuulub orasliilialiste sugukonda. Lehestik on tihe ja roheline. Pikkadel õisikuvartel ripuvad tütartaimed. Levinum ja ka vastupidavam on roheliste lehtedega taim, kuid esineb ka servast kollaste triipudega teisendeid. Eluiga on 4-5 aastat. Kodudes on väga levinud taim, sest on väga vähenõudlik.
minutiks. Õied ja muhulad ei tohi märjaks saada. Väetis Ei vaja üldiselt väetamist, eriti pärast õitsemist. Paljundamine Seemnetega kesksuvest hilistalveni. Teoreetiliselt on võimalik paljundada ka mugula jagamise teel. Toatingimustes keeruline. Kahjurid Lehetäid, kedriklestad, hahkhallitus, jahukaste. Rohelise seebi leotis. KAKTUS Kaktused on kuivusega kohastunud sukulendid, millel lehed on muundunud okasteks. Kaktuste kasvatamine ei ole keeruline, kuid vajab mõnede kindlate reeglite järgimist. Enamik kaktuseid lepib pigem ala- kui ülekastmisega ning eelistab täispäikest varjulisele kasvukohale. Kaktused on dekoratiivsed ka ilma õiteta, kuid kirgliku kaktusekasvataja eesmärgiks on näha oma okkalisi lemmikuid õitsemas
Ümberistutamisel kärbitakse vajadusel juurepalli alt ja taim istutatakse nii, et juurekael jääb tasa mulla pinnaga või isegi pisut sügavamale. Üldiselt tuleks ümberistutamisel vältida juurte vigastamist. (Rünk, 1999) 3.4. Kahjurid ja haigused Toasõnajalad on üsna vastuvõtlikud kahjuritele ja haigustele. Peamiselt esinevad ripslased ja lehetäid, seda eriti kevadeti, kuid esineb ka kilptäisid, okastäisid ja villtäisid. Liigniiskuse korral võib tekkida hahkhallitus vt seenhaigused. (Bland, Davidson, 2004 ja toataimed.eu ...19.01.2020) 9 4. LEVINUMAD TOASÕNAJALAD Kai Rünk (1999) on kirjeldanud 47 liiki toasõnajalgu. Alljärgnev nelja enamlevinud liigi lühikirjeldus on koostatud Kai Rünki (1999: 31, 138, 192, 226) ning Jane Blandi ja William Davidsoni (2004: 86-87) raamatute ja Kekkilä Taimeraamatu (Kekkilä ... 21.01.2020) põhjal. 4.1. Kõrge nefroleep Nephrolepis exaltata
Soodsaimad 3 kasvukohad on liivasavi või saviliiva mullad. Kasvatatakse enne ja peale teravilja. Talle sobivad kõik mullaharimisviisid. Kultiveerida tuleb põld 6-10cm sügavuselt. Idanemistemperatuur 1-2 °C. Hernele sobivad hästi madala lämmastikusisaldusega väetised. Väetised võiksid sisaldada mikroelemente. Herne kahjurid on hernekärsakas, hernemähkur, lehetäi ja herneripslased. Haigused on jahukaste, hahkhallitus ja närbumistõbi. Põlduba – Püstine kuni 2m kõrgune taim, mille juured ulatuvad 90cm sügavuseni. Taim 30-40% ulatuses risttolmleb. Põlduba võib stressi mõjul kaotada 70-80% õitest ja kauntest. Seemned on helerohelised-helepruunid. Uba on niiskusetundlik ning talle ei sobi kuivakartlikud mullad. Kuivuse suhtes on taim tundlik. Põldoa seemnete vahekaugus võiks olla 20-45cm ning soovitatav on sügiskünd. Kultiveerida 6-8cm sühavusele. Orgaanilised väetised pikendavad kasvuiga
ning lasta õitel seal avaneda. Pärast õitsemist tuleb vees kasvatatud sibulad ära visata, kuid potis kasvatatud taimedel tuleks lasta kasvutsükkel lõpetada, kastes neid mõõdukalt kuni lehtede kuivamiseni. Sibulaid säilitada kuivas ruumis sügiseni, mil need võib uuesti maha istutada. Neid sorte võib ka peenral kasvatamiseks osta. Paljunemine: suvisel puhkeperioodil tuleks eemaldada külgsibulad. Haigused ja kahjurid: sibula juurelest, baktermädanikud, hahkhallitus 2.3 Ebahüatsint 6 Ebahüatsint (Hyacinthoides, syn. Endymion) on sibultaimede perekond liilialiste sugukonnast, mis looduslikult kasvavad Lääne Euroopas ja Põhja Aafrikas. Eesti aedades on enim kasvatatud liik hispaania ebahüatsint (vt lisa 10) ja temast aretatud erivärvilised sordid, mis on rahva seas tuntud kui kellukaõieline silla või kiviktaimla hüatsint. Ta on
kultuuride külvides. (www.farmplant.ee) 6.4 Maasikas Tehtavad Tõrjutavad Preparaadid Kg või liitri Tõrje Märkusi tööd objektid ja kulunor- hind ja aeg mid kg või hektari liitrit ha-le maksumus Haiguste Hahkhallitus Euparen M 475 kr/kg tõrje Laikpõletik WG 50 1,2-5,0 1 ha kg/ha maksumus 570-2375 kr Kahjurite Maasika Decis Mega Putukate või Pritsitakse ainult tõrje õielõikaja 50 EW esimeste 1 kord Lehetäi 0,15 l/ha kahjustuste
majoraanihekiga meelitab tolmeldavaid putukaid ligi, kuid kahjuritele nad ei meeldi Head naabrid · Kasvata porgandeid kapsaste ja tomatite läheduses 15 · Kõrvitsalised sobivad hästi ubade ja maisiga · Oad armastavad kasvada kartuli ja kapsa kõrval · Sibulad ja kapsad mood. hea koosluse Kahjustajad · Hahkhallitus maasikaistanduses aitab seda probleemi leevendada põhumults või saame haigust tõrjuda puutuhaga, mida raputame taimedele varakevadel (kindlasti ka õitsemise ajal) · Jahukaste nakatab sõstra ja karusmarjapõõsaid aitab varakevadel taimele puistatud puutuhk või enne pungade puhkemist kuuma vee sokk · kapsaliblika- ja kärbse vastu aitab rohelise seebi või tomatilehe leotis ja peiulilled · Kartuli-lehemädaniku tõrjeks pritsida taimi kompostiveega.
võrseosi. Lookvõrsetega paljundamine – kaevatakse emataime ümber kraavike ning enne pungade puhkemist painutatakse eelmise aastal kasvanud harunemata oksad. Mikropaljundus – kõige kallim paljundusviis ning seda tehakse spetsiaalsetes laboratooriumides. Generatiivne paljundamine – kasutatakse eelkõige sordiaretustöödes, kuna see ei anna tootmisistanduse tarbeks ühtlaste omadustega istikuid. Kahjustused Haigused Võrsevähk Hahkhallitus Seenhaigused Haiguste tõrje Haigestunud oksad tuleb välja lõigata ja põletada. Tugevalt nakatunud istandikes on kasutatud edukalt ka fungitsiide enne õitsemist või õitsemise ajal. Leida preparaadid ja maksumus! Kahjurid Lehetäid Liblika röövikud Viljapuu-tupslase röövikud Tutt- ja lehevaksikud Kahjurite tõrje Kahjureid saab tõrjuda edukalt insektitsiididega. Leida preparaadid ja maksumus! Rajamine Maa ettevalmistamine
1,5 l/ha pärast saagi Võib kasutada koristamist 2 korda vegetatsioonip erioodi jooksul. Haiguste Hahkhallitus ja Signum 76,80/kg Pritsimist tuleb Toodet võib tõrje maasika 1,8kg/ha 138,24/ha alustada kasutada jahukaste. profülakitlistelt ainult 2 korda õitsemise alguses, teatud kultuuri teine pritsimine 10- kasvu ajal. 14 päeva pärast
VANA- ANTSLA KUTSEKESKKOOL Talu- ja kodumajandus Inga Pärn PORGANDIKASVATUS Lõputöö Juhendaja õp. Merike Prätz Vana- Antsla 2010 Sisukord Sissejuhatus Valisin oma äriplaani teemaks porgandikasvatuse, kuna enamik eestlasi, kes elab maal, kasvatab oma koduaias enda tarbeks mitmeid erinevaid puu- ja juurvilju. Olen huvitatud porgandikasvatusest selle pärast, et proovida ettevõtlust tegevuses, mis on mulle tuttav, mida olen õppinud ka kooliajal. Porgand on üks tähtsamaid köögivilju, kuna temas on kõrge karotiini sisaldus, mis organismis muutub vitamiinideks. Porgandit kasvatatakse suurtel pindadel nii Eestis kui ka paljudes talle kasvuks sobivate tingimustega maades. Porgandit kasvatatakse peamiselt toiduks. Peale selle too...
Kui hernest kasvatatakse põllul esimest korda, on soovitav seemneid töödelda mügarbakteri preparaadiga. Kuna hernes on umbrohtude suhtes väikese konkurentsivõimega, tuleks külvikorra ja mullaharimisega hoida põld enne herne külvi umbrohupuhas. Keemilise umbrohutõrje teostamisel arvestada segaviljas eelkõige herne kasvufaasi (3-6 lehe faasis). Enamlevinud hernehaigused on laikpõletik (Mycosphaerella pinodes), herne närbumistõbi (Fusarium oxysporum), hahkhallitus (Botrytis cinerea) ja herne-ebajahukaste (Pernospora pisi). Hernest kahjustavad peamiselt hernemähkur, herne-kärsakas ja herne-lehetäi. Herne koristuse teeb keeruliseks kaunte erinev valmimine. Esmalt valmivad alumised kaunad. Koristamisega tuleks alustada siis, kui 4-6 kauna on valmis ja seemnete niiskus u 30%. Segavilja koristamise aeg määratakse herne järgi. Koristamisel tuleb kombaini reguleerida nii, et herneseemne vigastused oleks võimalikult väiksed ja oder peast välja pekstakse
EESTI ELUPAIGAD, KASVUKOHAD, TAIMEKOOSLUSED KASVUKOHT ehk ÖKOTOOP on abiootiliste tegurite kompleks koosluses: muld, veereziim, mikro- ja mesokliima KOOSLUS ehk BIOTSÖNOOS on ökotoobi elustik, see tähendab enam-vähem ühesuguste keskkonnatingimustega alal elavate organismide kogumit. ELUPAIK ehk HABITAAT on sarnaste keskkonnatingimustega ala, mida asustab stabiilne kooslus (biotsönoos) ÖKOSÜSTEEM kooslus ja abiootiliste tegurite kompleks moodustavad tervikliku isereguleeruva ja areneva terviku KASVUKOHATÜÜP erinevates paikades korduvad sarnased keskkonnategurite kompleksid. ELUPAIGATÜÜP ka kooslus on sarnane. Tüüp on klassifitseerimise, tüpologiseerimise alus. Pinnakate ehk kvaternaarisetted lasuvad aluspõhjal. Eesti pinnakate on kujunenud mandrijäätumise ja liustike tegevuse tulemusel. Ta koosneb põhilisest moreenist, lisaks liiv, savi, turvas, graniitsed rahnud. Moreen on materjal, mis on liustiku liikudes kaasa haaratud ja su...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
