Agronoomia kordamine KT (0)

1.Üks olulist kahju tekitanud/tekitav taimehaigus tänapäeval ja ajaloos. Sh nende ulatus , piirkonnad ja mõju inimkonnale.
*Lehemädanikud ( epideemiad euroopas) on eestis ja maailmas probleemiks. Need on pärit kesk-mehhiko mägismaalt. Suure Iiri näljahäda, põhjustas kartuli lehemädanik.
*Juba Babüloonias märgati nõgiseene olemasolu. Teiseks on ajaloost tuntud ka tungaltera , mis põhjustas mitmesuguseid hallutsinatsioone. Viljapuu-bakterpõletiku esmaleiud on eestis aastal 2012 ja inglismaal 1957.
2.Nimeta ja kirjelda 6 või enam taimehaiguste sümptomit . Too nende juurde näited , millised haigustekitajad võivad taoliseid sümptomeid tekitada
1. Mädanikud( seen ja bakterhaigused) esinevad kõigil taimeosadel. Ohtlikuimad varre ja juuremädanikud. eristatakse kuiv ja märgmädanikku . esimisel juhul lagunevad rakud kuivaks pulbriliseks teisel juhul aga pudrutaoliseks haisvaks massiks.
2.Värvimuutused (seen, bakter , viirushaigused ning ebasoodne keskkond) nakatunud taimes on häiritud assimilatsioon ja kloroplastide normaalne funktsioon. Tavaliseim värvimuutus on roheliste taimeosade kolletumine klorofülli vähenemise tõttu.
3. Nekroos e kudede kärbumine (seen-,bakter-, ja viirushaigused ning ebasoodsates keskkond) Nekroosida kaasnevad laiksused. Tüüpiline paljudele teisseentest põhjustatud haigustele nt herne ja oa-laikpõletik, tomati-helelaiksus jms.
4. kirmed (seenhaigused ) eristatakse: * Jahu või ämblikuvõrgusarnast valkjat või tumedat ( tüüpiline ebajahukastelistele ja jahukastelistele ).
*Vatitaoline või kohev , valge või hall kirme ( omane mõningatele kott ja teisseente liikidele)
5.Pustulid (tüüpiline roosteseentele) eoste kogumikud ümmarguste või ovaalsete erineva suuruse ja värvusega padjanditena.
6. nõed(seenpatogeenid) tume tolmav või mittetolmav eoste mass on kahjustatud taimeosadel. Nt nisu-kõvanõgi, nisu-lendnõgi, odra -lendnõgi, kaera- lendnõgi jne
7.närbumine( Seen, bakter , viirushaigused ) Eristatakse: mittenakkuslik ( närbumine , ajutine iseloom ) ja nakkuslik ( närbumine mida tekitab haigustekitaja parasiteerimine ja tugor enam ei taastu )
8.sklerootsiumid(seenpatogeenid) tihedad ümmargused , piklikud või ebakorrapärase kujuga moodustised mis koosnevad seeneniitide põimikust. Sklerootsiume moodustavad nt tungaltera, ristikuvähi , valgemädaniku jt. Haiguste tekitajad .
9.uusmoodustised(see, bakter ja mõningad viirushaigused) pahkd, kasved või nõialuudsus. Nt kartulivähk,kapsanuuter, ploomi ja kirsiluudik
10.mumifikatsioonid(seenpatogeenid) viljade kõvaks ja mustaks muutumine. Seene hüüfid tungivad viljade sisemusse , täidavad selle ja mumifitseerivad vilja. Nt. puuviljamädanikuga nakatunud õunte ja pirnide mumifitseerumine , ploomi kott-tõbi
11.taimede eritised (seen ja bakterpatogeen , meh. Vigastused , ainevahetushäired)- vedelikkudega sarnaste ainete väljumine taime organitest või vastavatest kudedest.
3. Kolmnurk. Kirjeldada kõigi tegurite oma-vahelisi seoseid , mis kajastuvad kolme teguri küljel ja tuua näiteid erinevate tegurite seoste kohta
Peremeestaim + Patogeen + Keskkond = Taimehaigus
Haigus ei saa välja kujuneda kui puudub peremeestaim
Kui sobivat keskkonda on lõhikest aega ei pruugi haigus välja kujuneda
4. Nimetada 7 või enam abiootilist tegurit, mis tekitavad taimehaiguseid. Selgitada vahet nakkus ja mittenakkushaiguste vahel ja tuua konkreetseid näiteid erinevate tegurite seoste kohta.
Abiootilised tegurid e mittenakkushaigused -nende tekitajateks ei ole elusorganism . Nad on vähem ohtlikud ja tõrjeviisid vähem kulukad . saagi langus siiski märgatav. Neid on võimalik ennetada optimaalsete kasvutingimustega.
Biootilised tegurid e nakkushaigused -nende tekitajaks on mikroorganism .
Abiootilised tegurid:
1. Mineraalse toitumise häired- kõige sagedasem on N-puudus ( selle tagajärjeks on kloroos e lehtede kolletumine ) lämmastikupuudus pidurdab taimede kasvu. P- puudusel esineb juurestiku alaarenemist. Õitsemine ja viljade valmimine aeglustub .K- puudusel kolletuvad taimelehed alates lehe äärest ja muutuvad hiljem pruuniks .
2.ebasoodne temperatuur- ohtlikud on temperatuuri järsud kõikumised ( toob kaasa nt tomati-viljatipumädanikku, viljapuude lõhenemist)
3.ebasoodne niiskus- liigniiskuses jäävad taimed kasvus kängu, kolletuvad ja juured hakkavad mädanema, kui põhjavesi liiga sügaval tekib veepuudus taimedel ja liigkuivuse korral kaob taimedes tugor ja ta kolletub ja närbub
4.keemilised kahjustused- tekivad taimede pritsimisel mürkkemikaalide lahustega vale konsentratsioonis või koguses. Avalduvad lehepõletuse , lehtede enneaegse varisemise ning mitmesuguste laikude, täppide tekkimise näol.
5.ebasoodne valgus- valguse puudus , valguse liig
6.Mehaanilised vigastused- pinnalised vigastused ( soodustavad bakterite ja seente sissetungimist taimekudedesse ) , ilmastikunähtused ( rahe , torm , vihm ) , valed harimisvõtted , hooldustööd
7. Kiirgused , õhu- ja mullasaaste- liigne päikesekiirgus ja radioaktiivne kiirgus võivad põhjustada häireid rakkude jagunemisel ja taime arengus. Õhu ja mullasaste eest on ohustatud mägised piirkonnad ( happevihmad )
5.Nimetada neli suuremat biootiliste tegurite rühma mis tekitavad taimehaiguseid, tuua näiteid kuidas neid haigusi omavahel eristada.
1. HMK. KOTTSEENED
* Seeneniidistik suurema osa elutsüklist haploidne
*Tüüpiline kottseente juures on pleomorfism ( mittesugulise ja sugulise põlvkonna vaheldumine )
Paljunevad:
Mittesuguliselt –somaatiliste rakkude pooldumisega, pungumise teel või oiididega, koniididega e lülieostega( iseseisva liikumisvõimeta, tekivad koniidikandjatel, mittesugulise paljunemise eosed ). Suguliselt ( diploidsest hüüfist areneb eoskott e askus , 8 haploidse kotteose e askospooriga. Ilmneb kolm tuumafaasi: haploidne, kaksiktiimaline, diploidne.
Viljakehade põhitüübid: peiteosla, sulgeosla,lehtereosla,askostrooma
Viljakehad võivad areneda otse substraadil (peremeesorganismil)
*Jahukastelised- perem. Taimel moodustub jahujas või viltjas kirme . viljakehadeks tumepruunid peiteoslad. Haigustekitaja talvitub seeneniidistikuna või viljakehadena taimejäänustel ja talvituvatel taimedel. Haiguse levikuks on soodne kuiva ja sooja vaheldumine sademetega .
*punakaste e fusrioos- juuremädanikku haigestumine intensiivsem jahedal temperatuuril ja madalal õhuniiskusel. Haigestunud taimede juured mädanevad. Kahjustatud terad on kõlujad. Kahjustatud kõrtel ja pähikutel areneb kõrge õhuniiskuse ja temperatuuri korral roosa seeneniidistikust ja eostest koosnev kirme ( punakaste)
*tungaltera-sklerootsiumina säilib haigustekitaja mullas kuni 2 aastat. Tungaltera sklerootsiumid sisaldavad ergotamiini mida ei tohi söödaviljas olla üle 0,5%.
*Lehelaiksused – lehtedele, vartele, kõrtele ilmuvad tumepruunid kuni mustad ringidena laigud millel hiljem moodustub eoskirme . nt ristõieliste kuivlaiksus
*Õunapuu kärntõbi
*Komuseen- tekitab vähki õunapuudel, marjapõõsastel
Pigilaigulised- vahtra -pigilaiksus
*Luudikulised:
Ploomiluudik – normaalsete viljade asemel on ilma luuseemneta väljaveninud moodustised
3. HMK KANDSEENED
*Seeneniidistik hästi arenenud, rakuline
*Toitumiselt saproobid , mükoriisaseened, parasiisid
Paljunemine:
Mittesuguline ( koniididega) ja suguline paljunemine ( areneb eoskand e basiid )
Tähtsus:
Olulised mükoriisaseened, puidulagundajad, söögi ja raviseened, seenhaiguste tekitaja inimestel
SELTS ROOSTELAADSED
Roostekarva pustulid( eoslad )
Elu jooksul valmib 5-tüüpi eoslaid: Spermogoonid, Kevadeoslad, Suvieoslad, Talieoslad, Eoskand
Vaheperemeestaime olemasolu. Seen läbib seal teatud arengujärgud( 0 ja 1 )
Elutsükkel:
Algab kevadel vaheperem .taimele kinnitudes, nakatades selle. Moodustub seeneniidistik. Valmides väljuvad pügnospoorid ( maitsev tilgake putukatele ) . Seejärel kavab pikalt läbi lehe. Moodustuvad kevadeoslad kantakse pärisperemeestaimele. Seal arenevad suvieoslad. Suve teisel poolel moodustuvad talieosed . Enne seda toimub tuumade ühinemine . Peale talve meioos.
*Nakatumist soodustavad soe ja niiske ilm hiliskevadel
*Roosteseened vähendavad peremeest. kasvu
*harilik kõrrerooste
* pruunrooste
SELTS NÕGILISELAADSED
*Taimedel nõge meenutavad triibud , laigud, täpid
*Toitumiselt : Õistaimedel oblikatoorsed parasiidid
*Elutsükkel läbitakse ühe perem.taime vahendusel
*Seeneniidistik levib kogu taimes
Nõgiseente nakkusviisid:
Idandinakkus- idanevad seemnete pinnal või mullas asuvad nõgieosed promütseeliks üheaegselt
Õisikunakkus- Nõgieosed satuvad õitsemise ajal emakasuudmele , idanevad seal seeneniidiks mis tungib sigimikku ja nakatab noore seemne
Õisiku-idandinakkus- Nõgieos satub sõkalde ja terise vahele kus ta kohe idaneb
Võrsenakkus- nakatub noor võrse
*Kõvanõgi ( tera asemel areneb must eostemass) nt nisu-kõvanõgi
*Lendnõgi ( tera ja seemnekestad muutuvad eostemassiks)
*Pruunmädanik
*Valgemädanik
3. BAKTERID
*Bakterid kas G+ võo G- , füto pato bakterite seas domineerivad G-
*Põhjustavad : taimedel vähki , mädanikke, põletikke, närbumisi, pahkade teket
Enamik fütopato baktereid kuulub järgmistesse perek :
Märgmädanik tomatil, Kartuli-ringmädanik, Vähkkasvaja puittaimedel, Märgmädanik kapsal, Sibula südamemädanik,Kurgi-bakterpõletik, bakteriaalne närbumistõbi kartulil , Kõrvitsate bakteriaalne laiksus, Kõrvitsabakterioos, Harilik kärn kartulil, Kloroos tsitruselistel, Maisi taimede kidurdumine ja tugev värvimuutus lehtedes,Värvimuutus maasika lehtedes
Bakterhaiguste eristamine:
Tekivad limased kolded
Laikudel ei esine seeneniidistikku
Laigud algselt valged
Laigud algselt vesised
Närbumine
Bakterhaiguste tõrje:
Neid on raske kontrollida, rõhk pigem ennetamisele
Integreeritud tõrje võtted: kasutatakse resistentseid sorte, kultuure, hübriide
Haigustevaba seemnematerjal, puhtad tööriistad, viljavaheldus , meh. Vigastuste vältimine, haigustevaba materj. Paljundamine, kuiv õhk ja päikesekiirgus
Keemiline tõrje : vaseühendeid sisald. Preparaadid või bordoo lahus
HMK. VIBURSEENED
*Elutsüklis liikuv staadium , ühe tagumise piitsviburiga
*Paljuneb suguliselt ja mittesuguliselt
*Kapsa-mustjuur, Kartulivähk
HMK IKKESSEENED
*Liikuvad viburitega staadiumid puuduvad
*Toitumiselt saproobid, parasiidid või poolparas.
*Paljud liigid põhjustavad käärimisprotsesse
*Puuvilja- nutthallitus , must-nutthallitus, maasika-nutthallitus
HMK MUNASSEENED
*Riik Esiviburlased
*Suguline( tulemusena tekivad oospoorid ) ja mittesuguine pajunemine
*Toitumiselt saproobid või taimede ja loomade parasiidid
*Ristõieliste ebajahukaste , Sibula ebajahukaste, Kartuli lehemädanik,
4. VIIRUSED
*Valgukapsliga ümbritsetud DNA või RNA
*Lihtsa ehitusega ja vajab paljunemiseks elavaid rakke ( sobiva leidmisel sisestab ta sellesse oma pärilikkusaine)
*Rakk hakkab tootma viiruse erinevaid osakesi .
*Viirus liigub taimes rakust rakku kas plasmodesmide kaudu ( aeglane) või siseneb floeemi , mis transp. Viiruse koos mahlaga taime juurtesse ja seejärel sealt kogu taime
*Levivad levitajate abil( putukad, lestad, nematoodid , protistid , viburitega eoseid omavad seened ) .
Samuti meh. Kontakti ja vegetatiivse paljunemisega .
*Sümptomid: mosaiiksus, lehesoonte värvumine, lehtede kortsumine, rullumine, ebaloomulik rakkude paljunemine, kääbuskasv, ringid , laigud viljades
6. Kirjeldada kuidas jääb taim haigeks . Tuua näiteid konkreetsetest haigustekitajatest ja nende poolt tekitatud haigustest ja analüüsida kuidas diagnoosida millise haigustekitajaga on tegu ja kuidas neid tõrjuda, arvestades nende levikut ja säilimist.
DIAGNOOS
Nakkuslik- kasjutatud koe piirilt on võimalik leida mikroorganisme
Mittenakkuslik- Mikroorganisme ei leita
SEENHAIGUSTE DIAGNOOS
*Otsida iseloomulikke struktuure ( hüüfe, eoseid , viljakehi)
*teha preparaat ikroskoobiga vaatlemiseks
*otsida milline patogeen vastab kirjeldusele
*Panna taim märgkambrisse ja oodata kas sealt kasvab midagi välja
* isoleerida koest hüüfid ja kasvatada kunstsöötmel
BAKTERHAIGUSTE DIAGNOOS
*peremeest. Ja sümptomite järgi saab tihti haiguse määrata
*puhastkult. Kasvatamine seejärel sama peremeestaime nakatamine
*määrata kas G+ või G-
*toitumistüüpidel ja DNA-l põhinevad testid
VIIRUSTE DIAGNOOS
*Sümptomite põhjal
* ELISA
*indikaatorite nakatamine
*elektroonmikroskoobiga
*DNA analüüsil põhinevad meetodid
Koch ’i postulaat
* Kahtlustatav haigustekitaja peab olema kõigis kahjustatud taimedes
*Organism tuleb eraldada haigest taimest ja viia puhaskultuuri