Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Tähtsad asjad eksamiks". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
investeering, kütus, kapital, cost, hoolde, variandi, intresslusid, maksud, käidu, tasuv, projektid, elektrijaamad, costs, intressimäärlum, amortisatsioon, muutuvkulu, elektrienergia, kapitalikulu, investeeringud, varustus, riskivaba, muutuvkulud, turg, püsivkulud, kapitalikulud, remondi, variandiga, energiasüsteemide, normaalkasum, ostmiseUsaldusväärse strateegia abil on võimalik tarbijat motiveerida, sest igasugune strateegia mõjutab otseselt tarbija ostukäitumist; 3) Korrektne hinnastrateegia aitab vältida olukordi, kus kehtestatud hinnad on vastuolus riiklike õigusaktidega. Hinnakujunduse strateegiat mõjutavad tegurid jagunevad kolme suurde gruppi: · ettevõttesisesed tegurid, näiteks tootmiskulud, turustuskulud, transpordikulud, rentaablus, maksud, ajaühikus toodetava toodangu piiratud hulk, tööjõud, seadmete võimsus, tooraine kättesaadavus, turg jne. Finantsoperatsioone mõjutab see, kas tarnitakse vahetult kliendile või toodetakse lattu; · turutegurid (näiteks konkurents, ostuvõime); · väliskeskkonna tegurid (näiteks seadusandlus, inflatsioon, hinnakontroll, muud regulatsioonid). Neid tegureid peab oskama märgata. Siinjuures tuleb arvestada, et kui hind on
Kuhu investeerida? (projektid, seadmed, masinad, hooned) - Pikaajaliste investeeringute planeerimine ja juhtimine Kust leida raha investeeringute finantseerimiseks? (olemasolev raha, välisfinantseeringud: emiteerida uued aktsiad, võlakirjad, pangalaen) Finantsstruktuuri juhtimine Kuidas juhtida igapäevast raha liikumist? (millal maksta tarnijatele, kuidas saada raha ostjatelt, mida teha üleliigse sularahaga) Käibekapitali juhtimine 3) Kapitali tüübid OMAKAPITAL omanike investeering ettevõttesse VÕÕRKAPITAL laenatud vahendid (pikaajalised laenud, võlakirjad) 4) Finantsjuhtimisprotsessi olemus Eesmärkide määratlemine, probleemide identifitseerimine ja analüüsimine, otsuste vastuvõtmine, tegevus, vastutuse võtmine 5) Tulunormi komponendid Nõutav tulunorm Nominaalne riskivaba tulumäär Riskipreemia Oodatav inflatsioon Reaalne riskivaba tulumäär
JUHTIMISARVESTUS TAK0010 1. JUHTIMISARVESTUSE OLEMUS 2 2. KULUDE LIIGITAMINE 6 3. KULUDE KÄITUMINE 13 4. KULU-MAHU-KASUMI ANALÜÜS 19 5. OTSUSTE LANGETAMINE 25 6. EELARVESTAMINE 29 7. RAHAKÄIBE ARUANNE 40 8. KVALITEEDIKULUD 45 9. FINANTSARUANNETE ANALÜÜS 48 10. INVESTEERINGUTE EELARVESTAMINE JA ANALÜÜS 51 11. VASTUTUSKESKUSED 53 12. JUHTIMISARVESTUSSÜSTEEMI LOOMISE ALUSED 56 TESTIKÜSIMUSTE VASTUSED 59 1. JUHTIMISARVESTUSE OLEMUS Juhtimisarvestus peab tagama juhtimisotsuste langetamiseks vajaliku info. --- MÕISTED: kavandamine - firma eesmärkide määratlemine ning nende saavutamiseks vajaliku strateegia väljatöötamine; organ
projektide arvel või koosmõjul (n sünergia), st kui ühel ettevõttel on mitu projekti. o Müügikaotus tullakse turule uue tootega, aga see võib kahju teha varasematele toodetele, kliendid hakkavad uusi tooteid eelistama. Ehk siis tõmbad endale ise vee peale. Müügikaotus ei pruugi olla oluline kui on tegemist tiheda konkurentsiga turul. Käibekapitali vajadus - Investeering käibevaradesse (projekti käivitamine eeldab tavaliselt mitte ainult investeeringuid uutesse masinatesse ja seadmetesse ning nende paigaldusse ja koolitusse vaid ka puhtasse käibekapitali). Alustavate projektide probleem tihtilugu on kroonilised likviidsusprobleemid, sest käibekapitali vajadust pole osatud õigesti hinnata. Üldkulud - Üldkulud ning nende jagamine võib tekitada
· Kulude juhtimine ja arvestus tulemuslikkusele suunatud organisatsioonis I osa · Sander karu Tartu : Rafiko, 2008 · Kulu ja tulemus: kuidas integreeritud kulusüsteemiga suurendada kasumlikkust ja tulemust · Robert S. Kaplan, Robin Cooper (tõlkinud Gerli Eisberg ... jt.) Tartu: Fontese Kirjastus, 2002 (Tallinn : Ühiselu) 3 Võõrkeelne kirjandus · Introduction to cost accounting · Don R. Hansen, Maryanne M. Mowen United States : South-Western, Division of Thomson Learning, 2010 · Cost Accouting Principles · Cecily A. Raiborn, Michael R. Kinney United States : South-Western, Division of Thomson Learning, 2010 · Management and cost accouting · Colin Drury London: Cengage Learning, 2008 · Cost accouting: a managerial emphasis · Charles T. Horngren, Srikant M. Datar, georga Foster
tuluna (C) võlad (A) Dividendid Äriettevõtte ja võlamaksed Aktsionäride Rahakäive (B) omand (E) Maksud Äriettevõtte Varade koguväärtus koguväärtus investoritele Riik (D) finantsturgudel A. Äriettevõtte investeeringud varadesse (investeerimiseelarve) Põhi- ja käibekapitali omandamiseks tehtud kulutused. B
Süsteemi eesmärk võib olla majanduslik, sotsiaalne, tehniline, teaduslik, ökoloogiline. Efektiivsus iseloomustab seda, kui hästi teatud eesmärgid saavutati. Efektiivsus (kitsamas tähenduses)- võib vaadelda kui taktikalist efektiivsust ehk tõhusust ehk majanduslikkust, mida iseloomustab suhe: Eesmärk (tulemus) / Vahendid (kulutused). Eesmärgiks võib olla süsteemi mingi väljund: toodang, teenused, efekt. Vahendisteks on süsteemi sisendid: tööjõud, kapital, tooraine, energia. Tootlikkus- tootmissüsteemi väljundite ja sisendite suhe. Tootmissüsteem on esitatav süsteemina, kus sisendid ehk ressursid muudetakse väljunditeks ehk toodanguks/teenuseks: Sisend (ressursid) -> TOOTMINE -> Väljund (toodang) Tootlikkus (kitsamas mõistes) vaadeldakse ühe ressursi, s.o töö efektiivsust. Tootlikkus (laiemas mõistes)- kujutab endast süsteemi väljundite ja sisendite suhet, mida võib väljendada: Väljund/Sisend=Toodang/Ressursid(kulud)
Lihtsustatud lisandunud rahavoo alusel (valem 6) on otstarbekas läbi viia investeerimisprojektide efektiivsuse hindamine juhul, kui on tegemist investeeringu tulemusena muust eelnevast äritegevusest eristatava äritegevusega, kus eelarveline või tegelik rahavoog ongi mõistetav lisandunud rahavoona või lisandunud rahavoog on eraldatav üldisest äritegevuse rahavoost. Seetõttu on lihtsustatud lisandunud rahavool investeerimisprojektide hindamisel üks puudus, mis tuleb arvesse siis, kui investeering on seotud juba olemasoleva äritegevusega ja lisandunud rahavoog sulandub äritegevus üldise rahavoo sisse ja seda ei ole võimalik eraldi välja tuua. Lihtsustatud lisandunud rahavoog (LRV) e. antud investeerimisprojekti tulemusel tekkinud positiivsete rahavoogude kasv leitakse, kui investeeringu realiseerimise tulemusena saadud rahalistest laekumistest (IL) lahutatakse laekumistega otseselt seotud kulutused (K) ja tulumaks (TM) (kui see on kehtestatud). LRV = IL K TM (6) Algandmed:
intressisumma – raha kasutamise eest või laenu andmisel teenitud rahasumma või ka inflatsioon; ajaperiood – aeg või perioodide arv, mille jooksul toimub intressi arvutamine. 8 Mis on raha nüüdisväärtus? Raha nüüdisväärtus (PV, present value) on tulevikus saadava rahasumma praegune väärtus ehk diskonteeritud raha väärtus. 9 Mida nimetatakse investeeringuks? Investeering on pikaajalise kasu eesmärgil tehtav rahapaigutus. 10 Mis on reaalinvesteering ja mis on finantsinvesteering? •reaalinvesteeringud – käibevarade suurendamine varude näol, materiaalse ja/või immateriaalse põhivara soetamine •finantsinvesteeringud – raha paigutamine väärtpaberitesse, osaluste omandamine 11 Nimeta finantsjuhtimise eesmärgid; Finantsjuhtimise eesmärgiks on tagada majandussubjekti
Splittimise eesmärgiks on tõsta aktsiate kaubeldamist turul. Ettevõte ja finantsturg 2 Iga ettevõte tegutseb teatud finantskeskkonnas ja reeglina allub ta selle keskkonna mõjule kuna keskkond on ettevõttest tugevam. Majanduse üldine seisukoht sõltub sellest kuidas liigub rahamass ettevõtete ja organisatsioonide vahel. Mida effektiivsemalt liigub kapital nendelt kellel on selle ajutine ülejääk neile kes on ajutises deffitsiidis, seda mõjusamalt toimib majandussüsteem. Suur hulk rahast liigub spetsialiseeritud rahaasutuste kaudu kes tegutsevad finantsvahendajatena. Kapitali liikumine aitab kaasa finantsvarade ja finantskohustuste tekkeks. Finantsvaradeks on rahalised vahendid, teiste ettevõtete väärtpaberid ja erinevad finantsnõuded (nõuded ostjate vastu, nõuded laenusaajate vastu).
Hind (realiseerimis- või müügihind) – määrab koos toodangumahuga rahaliste sissetulekute suuruse. Kaubatoodangu(müügitoodangu) omahinda (täisomahinda) kujundavad tootmisomahind ja turustuskulud. Tootmisomahinda kujundavad: - muutuvkulud (materjalid – seemned, väetised, taimekaitsevahendid, kütusekulud; töötasu de kulud ja teenustööde kulud); - püsivkulud (kulum, üldkulud, masinate rendikulud, kindlustused, intressikulud, maksud, nt maamaks). Turustuskulud sõltuvad, kuhu me turustame, millal, kuidas jne. Saagikust mõjutavad tegurid: 1) otseselt – ilmastik, mulla viljakus, sordid, seemne kvaliteet, väetamise tase, tootmistehnoloogia, agrotehnilised võtted. 2) Kaudselt-… Loeng 24.04.2015 Kasumit kujundavad tegurid loomakasvatuses Kasumit kujundavad müügihind ja müügitoodangu omahind. Piimakarjakasvatuse kui haru hindamine: 1) makrotasandil: piimatootmise seisundi hinnang
Rahavoogude aruanne koosneb kolmest osast: 1. Äritegevus (põhitegevus) see on seotud toodangu väljalaskmisega ja müügiga või teenuste osutamisega. Tüüpiliseks laekumiseks on toodete ja teenuste müügist saadud sularaha. Tüüpilised väljaminekud, näiteks 5 toodete ja teenuste müügikulud, töötasu kulu, materjali kulu, maksud, kindlustus, reklaam ja muud ärikulud. Normaalses ettevõttes peavad äritegevuse laekumised ületama kulusid. 2. Investeerimine mis tähendab põhivarade ning väärtpaberite soetamist või müüki. Tüüpilised laekumised on põhivarade müük, laenude võtmine ja väljaantud laenude tagasisaamine ja väärtpaberite müük. Tüüpilised väljaminekud on põhivarade soetamine, laenude väljaandmine ja võetud laenude tagastamine ning väärtpaberite ost
arvestuslikult ehk virtuaalselt. Rahavoogude aruannet kasutatakse firmasiseselt finantsotsuste tegemisel, kuid sellest on huvitatud ka paljud teised huvigrupid. Rahavoogude aruanne koosneb kolmest osast: 1. Äritegevus (põhitegevus) see on seotud toodangu väljalaskmisega ja müügiga või teenuste osutamisega. Tüüpiliseks laekumiseks on toodete ja teenuste müügist saadud sularaha. Tüüpilised väljaminekud, näiteks toodete ja teenuste müügikulud, töötasu kulu, materjali kulu, maksud, kindlustus, reklaam ja muud ärikulud. Normaalses ettevõttes peavad äritegevuse laekumised ületama kulusid. 2. Investeerimine mis tähendab põhivarade ning väärtpaberite soetamist või müüki. Tüüpilised laekumised on põhivarade müük, laenude võtmine ja väljaantud laenude tagasisaamine ja väärtpaberite müük. Tüüpilised väljaminekud on põhivarade soetamine, laenude väljaandmine ja võetud laenude tagastamine ning väärtpaberite ost
tuluna (C) võlad (A) Dividendid Äriettevõtte ja võlamaksed Aktsionäride Rahakäive (B) omand (E) Maksud Äriettevõtte Varade koguväärtus koguväärtus investoritele Riik (D) finantsturgudel A. Äriettevõtte investeeringud varadesse (investeerimiseelarve) Põhi- ja käibekapitali omandamiseks tehtud kulutused. B
tuluna (C) võlad (A) Dividendid Äriettevõtte ja võlamaksed Aktsionäride Rahakäive (B) omand (E) Maksud Äriettevõtte Varade koguväärtus koguväärtus investoritele Riik (D) finantsturgudel A. Äriettevõtte investeeringud varadesse (investeerimiseelarve) Põhi- ja käibekapitali omandamiseks tehtud kulutused. B
tuluna (C) võlad (A) Dividendid Äriettevõtte ja võlamaksed Aktsionäride Rahakäive (B) omand (E) Maksud Äriettevõtte Varade koguväärtus koguväärtus investoritele Riik (D) finantsturgudel A. Äriettevõtte investeeringud varadesse (investeerimiseelarve) Põhi- ja käibekapitali omandamiseks tehtud kulutused. B
- Rentaablus ehk tulu-kulu suhtarv (benefit/cost ratio) Kriteerium: B / C = 1 (B - tulud, C - kulud) - Sisemine kasuminorm (internal rate of return, IRR) Tehakse kindlaks proovimise teel (Excelis on vastav funktsioon) Kriteerium: IRR on suurem kui pikaajaliste hoiuste intressimäär või alternatiivse projekti IRR - Diskonteeritud tasuvusaeg (discounted payback period) DBP = esialgne investeering / aastakeskmine diskonteeritud rahakäive Ei arvesta rahakäibeid pärast tasuvusaja täitumist d. Kulude klassifikatsioon teede-ehituse tasuvusarvutustes: - Teekulud - Liikluskulud - Liiklusõnnetuste kulud - Muud kulud 8. Teekulud - ehitusmaksumuse määramine a. Ehitusmaksumus vs projektmaksumus Projektmaksumus hõlmab lisaks ka projekteerimis- ja uurimiskulud ning ehitusjärelvalve kulud. b
Kust leida raha investeeringute finantseerimiseks? · Olemasolev raha (jaotamata kasum) · Välisfinantseering: emiteeritud uued aktsiad, võlakirjad, pangalaen. c) Käibekapitali juhtimine. Firma käibevarade ja lühiajaliste kohustuste juhtimine. Kuidas juhtida igapäevast raha liikumist? · Millal maksta tarnijale? · Kuidas saada raha ostjalt? · Mida teha üleliigse sularahaga? 3. Kapitali tüübid OMAKAPITAL omanike investeering ettevõttesse VÕÕRKAPITAL laenatud vahendid 4. Finantsjuhtimisprotsessi olemus FINANTSJUHTIMINE majandustegevus (tootmine, turustamine, finantseerimine) JUHTIMISPROTSESS Otsustusprotsess hõlmab: · Eesmärkide määratlemine · Probleemide identifitseerimine ja analüüsimine · Otsuse vastuvõtmine · Tegevus · Vastutuse võtmine 5. Tulunormi komponendid 6. Ajas varieeruvad tulunormid Eeldused: täiuslikud kapitaliturud ja määramatuse puudumine
Kontrolling ja juhtimisarvestus Kulude liigitamine Harjutused Teema 1.Kulude liigitamine Ülesanne 1.1 Iga järgmise kuu kohta märkida, kas tegemist tootekuluga (t) või perioodikuluga(p): a) veinitehase poolt ostetud viinamarjade maksumus; b) pizzaahjude soetamismaksumuse mahaarvestus (kulum) pizzarestoranis; c) lennukompaniis töötavate lennukimehaanikute palgad; d) turvameeste palgad linna kaubamajas; e) kulud kommunaalteenustele tootmistsehhis; f) tootmisseadmete kulum; g) müügijuhi ametiauto kulum; h) tootmishoone kindlustus; i) tootmisjuhi palk; j) turustusjuhi põhipalk; Ülesanne 1.2 Viguri valmistamise kulu tooteühikule on järgmine: 1 Põhimaterjal 6.0 2 Põhitöötasu 1.2 3 TÜK muutuv osa 0.6 4 TÜK püsiv osa
Ettevõtte rahandus Kristo Krumm 2. Raha ajaldatud väärtus täna saadud kroon on väärt rohkem kui tulevikus saadav kroon. 3. Peamine on raha, mitte kasum. 4. Konkurents raske on leida eranditult tulusaid projekte. 5. Efektiivne kapitaliturg kiirelt kohanev turg ja õiglased hinnad. 6. Esindamisprobleem juhtide huvid ei lange kokku omanike huvidega. 7. Maksud mõjutavad äriotsuseid. 8. Kõik riskid pole võrdsed mõned on hajutatavad, mõned mitte. 9. Eetiline käitumine on õige. Finantsjuhtimise funktsioonid: Kapitali eelarvestamine Kapitali struktuuri planeerimine Käibekapitali juhtimine 1. Kapitali eelarvestamine: Pikaajaliste investeeringute planeerimine ja juhtimine; Oodatavate rahavoogude suuruse ja ajastatuse hindamine; Riskide hindamine. 2. Kapitali struktuuri planeerimine
Kogutulud on sisuliselt müügikäive. Kuludest arvestatakse muutuvkulusid, püsikulusid ja amortisatsiooni, mille summeerimine annab kogukulud. 2) rahavooline kasumilävi (cash break-even point), 3) finantskasumilävi (financial break-even point). 34. Hinnakujunduse paindlikkus Kristi 35. Hinnakujundamise meetodid hotellis 1. Tuhande reegel lähtutakse sellest, et igast $1000 investeeringust toa kohta läheb hinnaks $. Nt: hotellis on majutuse investeering $12 000 000, st iga toa investeering on 120000 (100 tuba) ja kui võtta $1 igalt $1000 investeeringult saadakse toa hinnaks $120. 2. Pindala järgi 3. Tulususe järgi hinda kujundatakse nii, et määratakse kõik kulud ning lisatakse nendele soovitav kasumiosa (tuleneb nõutavast tulumäärast võttes aluseks investeeringu). Seda meetodit tuntakse ka kui "Hubbart valem" või "alt-üles" meetod. Näide on küllaltki pikk, Hinnakujundus 2016 slaididel. 4
KULUARVESTUS (OMAHINNA ARVESTUS) FJ-011 Cost accounting Loengukonspekt Koostanud Ülle Pärl, MA Tartu 2010 http://www.hkhk.edu.ee/reisikorraldus/otsesed_ja_kauds ed_kulud.html 1 http://www.hkhk.edu.ee/reisikorraldus/otsesed_ja_kaudsed_kulud.html............................1 ..............................................................................................................................
dollarit teenida. Seega on projekti tasuvusaeg 3 1 / 3 aastat, mis on rohkem, kui soovitud tasuvusaeg. Tasuvusaja meetodit kasutades lükkaks firma projekti tagasi, isegi kaalumata viiendal aastal saadavat 10 000 dollarilist rahavoogu. Kuigi tasuvusaja meetodit kasutatakse sageli, on tal ka puudusi, mida illustreerib järgmine näide. Tabelis 1.1 on toodud kahe projekti, A ja B rahavood, kusjuures mõlema projekti esialgne investeering on 10 000 dollarit. Mõlema projekti korral on tasuvusaeg võrdne - 2 aastat - ja tasuvusaja kriteeriumi kohaselt on mõlemad võrdselt aktsepteeritavad. Kuid meie seisukohalt tuleks valida projekt A ja seda vähemalt kahel põhjusel. 1) sõltumata sellest, mis juhtub pärast tasuvusaja täitumist, toob projekt A raha tagasi kiiremini kui projekt B. Kuna rahal on ajaldatud väärtus, tuleks rahavoogude võrdlemisel arvestada raha laekumise aega.
(kupongi-)makset Kupongimakse kuupäevad – kuupäevad, millal võlakirja omanikule teostatatkse kupongimakseid Tagasikutsutavus – ennetähtaegse lunastamise võimalus (callability – emitendi jaoks ning puttability – investori jaoks) 10. Võlakirjadega seotud riskid Võlakirju peetakse üldiselt madalama riskiga väärtpaberiks kui aktsiad (kuid alati on võimalik ka võlakirjadega kaotada kogu investeering, samas tulu on siiski piiritletud) – seos kehtib pigem sama ettevõtte puhul. Krediidirisk - võlakirja väljaandja ehk emitendi suutmatus maksta intresse või laenu põhiosa. Seda püüab hinnata muuhulgas krediidireiting (ka kõrge intress viitab kõrgele riskile) Intressimäärarisk, mis koosneb kahest osast: 2
ETTEVÕTTE MAJANDUSARVESTUSE SÜSTEEM: 1. FINANTSARVESTUS (Financial Accounting) 2. MAKSUARVESTUS (Tax Accounting) 3. KULUARVESTUS (Cost Accounting) 4. JUHTIMISARVESTUS (Management Accounting) 5. FINANTSPLANEERIMINE (Financial Planning) 6. FINANTSANALÜÜS (Financial Analysis) 7. SISEKONTROLL (Internal Audit) 8. AUDIITORKONTROLL (Auditing) Juhtimisarvestus on ettevõtte eesmärkide saavutamist toetava informatsiooni identifitseerimine, mõõtmine, kogumine, ettevalmistamine, analüüsimine, interpreteerimine ja vahendamine Juhtimisarvestuse süsteem peaks varustama õigeaegse ja täpse informatsiooniga, mis aitab juhtida kulusid, mõõta ja tõsta tootlikkust ning täiustada tootmisprotsesse. Juhtimisarvestuse süsteem peaks ka välja tooma toodete täpsed omahinnad, et saaks teha hinnaotsuseid, esitleda uusi tooteid, loobuda vananenud toodetest ja vastata konkureerivatele toodetele. Juhtimisarvestussüsteemi komponendid on omavahel k
asjakohastest dokumentidest. - Kogukulud (total cost) – kõikide kulurühmade kulude summa kokku. - Kulud (costs) – ehituse kavandamiseks ja ehitise püstitamiseks vajalikele kaupadele, töödele, teenustele ja maksetele tehtavad kulutused - Kulude arvutus (cost planning) – eeldatavate kulude ligilähedane hindamine ehitusprojekti eelprojekti ja/või põhiprojekti staadiumis - Kulude eelarvutus (preliminary cost planning) – eeldatavate kulude hindamine projekti ideekirjelduse või projekteerimiseelse ehituskavandi tasandil - Kulude kalkulatsioon; eelarve (estimate) – ehituskulude liigituse struktuuri alusel koostatud töömahtude loetelu hindamine töökirjete tasandil - Kulude liigitamine (cost classifikation) – ehituskulude kindlatesse kulurühmadesse järjestamise kord - Kulurühm (cost group) – ehituskavandist või –projektist lähtuv siduskulude rühm
Ehitades kas eraisikule või ühiskonnale, on kogukulud ettevõtmisele alati palju suuremad ehituskuludest, koosnedes kuludest: 1.Krunt 2.Krundi hõivamine ja selle ettevalmistamine 3.Lammutus ja muud tööd krundil 4.Projekteerimis tööd 5.Ehitus tööd 6.Tasud konsultantidele seoses eelloetletud tegevustega 7.Möbleerimine, sisustus, seadmed jne. 8.Ehitise kasutuskõlbulikuks tegemine, et seda müüa või välja üürida 9.Erinevad maksud seoses eelloetletud maksustatavate artiklitega 10.Projekti rahastamine (intressid) 11.Ehitus juhtimine, kasutamine ja säilitamine Ehituskulud on vaid osa kogukulust, mida tellija peab kandma ja nendega arvestama. Seega võib arvata, et paljude maksumusplaanimise ülesannete puhul, on liigselt nähtud vaeva vaid ühe kuluartikliga (ehituskulud), selle asemel, et optimeerida kogukulusid.
teooria. Investeeringute hindamisel kasutatakse nüüdispuhasväärtuse e NPV meetodit · Risk ja tasuvus sõltuvad üksteisest: riskiks kõige üldisemas mõttes nim kaotuse tõenäosust, ka teadmatust või ootuspärase tulemuse mittetäitumist. Muude asjaolude võrdsuse korral kehtib seos mida suurem risk, seda suurem on nõutav tulusus · Optsioonid on väärtuslikud: optsioon üldises mõttes on investeering, mis kindlustab võimaluse, kuid mitte kohustuse finantstehingu sooritamiseks. 3. Ettevõtte põhieesmärk: Omanike rikkuse maksimeerimine e ettevõtte väärtuse suurendamine. (Ei pidavat sama olema, mis müügikäibe, turuosa ja puhaskasumi makismeerimine. Ja veel ei tähedavat seda, et ettevõte ei peaks keskenduma kliendi rahulolule, et võiks ignoreerita oma töötajaid ja ei peaks hoolima oma tegevuse sotsiaalsest aspektist) 4
generaatorigaas. kogusumma. Valim 3.Energiastatistika põhimõisted. Kütuse mitteenergeetiline tarbimine Eestis. Energia tootmise andmeid kogutakse kõigilt primaar- ja muundatud energiat tootvatelt Mitteenergeetilisteks vajadusteks ettevõtetelt. kasutatud kütus on keemiatööstuse Energia ja kütuse tarbimise vaatlusel NPV tulu nüüdisväärtus kr, toorainena tarbitud põlevkivi ja maagaas, kasutatakse valikuuringut. Uuringu I0 investeeringu algmaksumus kr, teekatte- ja määrdeõlina tarbitud vedelkütus. üldkogumisse kuuluvad majanduslikult C1; C2; C3; ... Cn vastavalt esimese, teise, aktiivsed üksuseid
· Eksport · Import 2) Tootmiskitsendused: · 1)harimiskõlblik maa · 2) tööjõuressursid · 3)kapitaliressursid · 4)reformid 2:Tootlikuse mõiste kitsamas ja laiemas tähenduses Väljundite ja sisendite suhe. Tootlikus = väljund/sisend=toodang/ressurssid(kulud) Väljund-naturaalne (tk, inimene); väärtuseline (rahaline) Sisend-naturaal; väärtuseline; ajaline väljund =ressurss* tootlikus Tootlikus laiemas mõistes-kõigi ressursside (maa, kapital, tööjõud, energia, informatsioon) kasutamise efektiivsuse näitaja. Tootlikus kitsamas mõistes-vaadeldakse tootlkkust töö efektiivsusena ehk ühe ressursi töö efektiivsust. Tootlikkuse moodustamise põhimõtteline skeem? 3:Tootlikuse juhtimise protsess Tootlikuse juhtimine on ettevõttes pidev protsess, milles võib eristada nelja etappi: 1. tootlikkuse mõõt. 2.tootlikkuse hindamine ja analüüs-analüüs, s.o. tootlikkuse muutumise põhjuste (tegurite) ja
Vaba rahavoog firmale (FCFF - free cash flow to firm). Vaba rahavoog firmale mõõdab raha, mis jääb firmal iga-aastaselt üle peale kõigi kulude ja maksude tasumist ning ettevõtte investeerimisvajaduste rahuldamist (kuid enne võlausaldajatele tehtud makseid). See tähendab, et FCFF on summa, mis jääb üle väljamaksmiseks nii võlausaldajatele kui omanikele. FCFF = ärikasum + kulum - investeeringud - puhta käibekapitali kasv - maksud · Ärikasumi leiame firma kasumiaruandest. · Maksud on toodud kasumiaruandes real "Tulumaks". · Kulumi, investeeringute ja puhta käibekapitali muutuse leidmine on kirjeldatud FCFE selgituse all. Praktikas kasutatakse mitut erinevat vaba rahavoo FCF arvutamise meetodit. Meetodi valik sõltub sellest, kelle suhtes või huvides arvutusi tehakse: Rahavoo saaja Rahavoog Diskonteerimismäär
Kaupade ja teenuste realiseerimise küsimustega tegeleb majandusteaduse haru, mida nimetatakse turunduseks. Riigi seisukohast võttes on oluline, kellele kaupu ja teenuseid toodetakse ja kuidas neid jaotatakse. Kas on vaja ühistransporti või sõidab enamik inimesi oma isiklike autodega? Kas me laseme osal inimestel "karistamatult" ülirikkaks muutuda, nagu see on USA-s, Ladina- Ameerikas, või kehtestame rikastele kõrged maksud, nii nagu see on Põhjamaades? 1.3 Ressursside piiratus ühiskonnas Ükskõik millise hüvise tootmiseks vajatakse erinevaid ressursse. Tootmises kasutatavad ressursid koosnevad inimressurssidest (tööst) ja ainelistest ressurssidest. Töö on inimeste vaimsete ja füüsiliste võimete kogusumma, mida nad rakendavad kaupade tootmisel ja teenuste osutamisel. Kaubad ja teenused kokku moodustavad hüvised. Ainelised ressursid jagunevad omakorda looduslikeks ja mittelooduslikeks ressurssideks
Miller-Modigliani (MM) kapitalistruktuuri teoreemid Võtmeeldus: täiuslik kapitaliturg Silvia Kuusk puuduvad nii tehingu-, emissiooni-, agentuuri- kui ka pankrotikulud investorid ja ettevõtted laenavad sama intressimääraga, laenamine ilma piiranguteta kõikide laenude intressimäär on võrdne riskivaba intressimääraga puuduvad nii eraisiku kui ka ettevõttega seotud maksud kõikidel on võrdne ligipääs olulisele informatsioonile (informatsiooni vaba kättesaadavus) investorid tegutsevad ratsionaalselt täiuslik konkurents Muud olulisemad eeldused: äririski mõõduks on EBIT-i (ärikasumi) standardhälve investoritel on sarnased ootused EBIT-i taseme ja selle riski suhtes (ettevõtteid on võimalik grupeerida homogeensetesse klassidesse äririski taseme järgi) kõik rahavood on perpetuiteetsed, st g = 0
annaabi.ee 
