Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Süsivesikud - ajalugu, kasutamine (0)

1 Hindamata
Punktid
Süsivesikud

Süsivesikute funktsioonid


  • Magustavad
  • Geele-ja kliistreid moodustavad
  • Paksendavad
  • Stabiliseerijad
  • Aroomi -ja värvainete eelühendid
  • Rasvaasendajad
    Põhivalemiga glükoosil C6H12O6 (6C+6H2O)
    Süsivesik ≠suhkur
    Taimedes 75-90%
    Loomades kuni 2%
    Seentes 1-3%

    Kasutamise ajalugu

    Teravilja ulatuslik ja sihilik kasutamine -> Ida-Aasias 18000 aastat tagasi, Põhja-Euroopas 2500 aastat tagasi.
    Suhkru tootmine ja tarbimine -> Indias ligikaudu 3000 aastat eKr.
    Esimene roosuhkru rafineerimise koda rajati Euroopasse alles 8. või 9. sajandil araablaste poolt.
    Londonis algas suhkru tootmine alles 1544. aastal, Venemaal 1718.
    Andreas Margraff , Saksa keemik , avastas 1747. aastal, et mitmetes peedisortides leidub suhkrut.
    1802 avati Sileesias esimene peedisuhkrut tootev tehas.

    Ülesanded organismis


  • Energeetiline funktsioon
  • Varuaine roll
  • Kaitsefunktsioon
  • Struktuurne funktsioon
  • Bioregulatoorne funktsioon
  • Retseptorite funktsionaalsus
  • Toiteline ülesanne
  • Biosünteetiline roll

    Süsivesikud jagunemine

    Süsivesikuid on kolme liiki: lihtsüsivesikud, liitsüsivesikud ja kiudained . Kõik nad koosnevad suhkrutest. Üht süsivesikut eristab teisest neis sisalduvate suhkrute arv ja viis, kuidas need on ühendatud.
  • Monosahhariidid (monoosid) ehk lihtsuhkrud – ühe suhkruga
  • Oligosahhariidid – 2-10 suhkrut
  • Polüsahhariidid (polüüsid) ehk liitsuhkrud – rohkem kui kaks liitunud suhkrut

    Monosahhariidid

    • 3-8 süsiniku aatomit
    • Lihtsuhkrud

  • Polühüdroksü-aldehüüdid e. aldoosid
  • Polühüdroksü-ketoonid e. ketoosid

    Glükoos ehk viinamarjasuhkur


    Levinuim monosahhariid
    Looduslikult esineb D-glükoos

    Fruktoos ehk puuviljasuhkur


    Leidub mees, puuviljades ja mahlades
    Ainult D-fruktoos omab tähtsust toiduainetes

    Galaktoos


    Piimasuhkru komponent
    Agar -agar, taimsed limad ja hemitselluloosid

    Mannoos


    Suhkur- alkohol mannitool
    Mõnede liitvalkude koostises

    Disahhariidid

    Koosnevad kahest monosahhariidist, mis on omavahel seotud glükosiidsidemega.
  • Mitte- taandav ehk mitte- redutseeriv
    Ainult poolatsetaalsed hüdroksüülid
    Trehaloosi tüüpi
  • Taandav ehk redutseeriv
    Üks poolatsetaalne hüdroksüül ja üks alkohoolne –OH rühm (4ndal kohal olev –OH)
    Maltoosi tüüpi

    Sahharoos ehk lauasuhkur

    Maltoos ehk linnasesuhkur

    Laktoos ehk piimasuhkur


    Normaaltingimustel on glükosiid-sidemed stabiilsed
    Hüdrolüüsitakse kiiresti.
    Hüdrolüüsimine toimub, kas
    1) hapete ja kuumuse
    või
    2) ensüümide (sahharaas, invertaas , amülaas)
    poolt.

    Mittetaandavad disahhariidid


    Sahharoos (roo-ehk peedisuhkur)
    Taimedes ja puuviljades
    Glükoos ja fruktoos on seostunud α-1,2-glükosiidsidemega.

    Taandavad disahhariidid


  • Maltoos (linnasesuhkur)
    Koosneb kahest glükoosi jäägist
    Nõrga magusa maitsega
  • Laktoos (piimasuhkur)
    Kõigi imetajate piima regulaarne koostisosa
    Hüdrolüüsub D-glükoosiks ja D-galaktoosiks (laktoos D-glükoos + D-galaktoos)

    Oligosahhariidid

    3-10 monosahhariidi jääki on ühinenud glükosiid-sidemetega
    Looduses leidub ainult üksikuid oligosahhariide
    1) Triisahhariid rafinoos (galaktoos+glükoos+fruktoos)
    2) Tetrasaffariid stahüloos (glükoos+fruktoos+2 galaktoosi)

    Hügroskoopsus, lahustuvus

    Hügroskoopsus sõltub:
  • Suhkru struktuurist
  • Isomeeride juuresolekust
  • Suhkru puhtusest
    Mono - ja oligosahhariidide lahustuvus vees on hea.

    Sensoorsed omadused

    Mono- ja oligosahhariidid on magusad
    Kõige olulisemad magustajad:
  • Sahharoos
  • Tärklise siirup
  • Glükoos

    Omadused, reaktsioonid

    Kergesti hüdrolüüsitavad hapete poolt, kuumutamisega ja ensüümidega (invertaas, sahharaas).
    Leeliste suhtes on suhteliselt stabiilsed.
    Sahharoosi hüdrolüüs = inversiooninvertsuhkur (glükoosi ja fruktoosi segu)

    Keemilised reaktsioonid


  • Redutseerimine suhkur-alkoholideks
    Toiduainete töötlemisel omavad
    tähtsust ksülitool, sorbitool ja
    D-mannitool
    Suhkruasendajatena dieettoitudes, et
    vähendada vee aktiivsust, pehmenditena ja
    kuivatatud toiduainete rehüdraatumise parameetrite täiustamisel.
    Suhkur- alkoholid ei põhjusta kaariest (kasutatakse närmiskummides, pastillides), aga pole kalorivabad.
  • Reaktsioonid hapete ja aluste juuresolekul
  • Reaktsioonid tugevalt happelises keskkonnas
    Glükosiidi hüdrolüüs läheb tagurpidi (s.t. moodustuvad uuesti glükosiidid)
    Veetustumisreaktsioonid – monosahhariidide kuumutamisel happelises
    keskkonnas (nt. puuviljamahlade pastöriseerimisel, rukkileiva küpsetamisel)
  • Reaktsioonid tugevalt leeliselises keskkonnas
    Aluselised tingimused esinevad nt. sahharoosi isoleerimisel suhkrupeedist ja leelisega küpsetatud toitude valmistamisel.
    Enoolimisreaktsioonid – nt. sahharoosi isoleerimisel suhkrupeedist
  • Karamelliseerumine
    Pruuni värvi tooted saadakse suhkru sulatamisel või suhkrusiirupi kuumutamisel happe või leelise juuresolekul.
    • Süsivesikute kuumutamisel ilma lämmastikku sisaldavate ühenditeta – aset leiab suur hulk keerulisi karamelliseerumise reaktsioone
    • Suhkru molekuli dehüdreerumine kaksiksidemete või anhüdro-ringide tekkimisega
    • Pruuni värviga karamelli kasutatakse cola -jookides, küpsetatud toiduainetes, siirupites, kommides, lemmiklooma toitudes ja kuivatatud maitseainetes.
    • Mõned suhkrute pürolüütilised reaktsioonid annavad küllastamata ringide süsteeme, millel on unikaalne maitse ja lõhn lisaks värvile. Konjugeeritud kaksiksidemed neelavad valgust ja seega annavad värvi.

  • Reaktsioonid aminoühenditega
  • Maillard’i reaktsioon – mitte-ensümaatiline pruunistumine
    N-glükosiidide moodustumine ja sellele järgnevad reaktsioonid. N-glükosiidid moodustavad toiduainetes iga kord kui taandavad suhkrud esinevad koos valkude, peptiidide, aminohapete või amiinidega.
    Kergemini saab neid kõrgemal temperatuuril, madala vee aktiivsuse juures ja pikemaajalisel säilitamisel.
    Reaktsioonide tulemusena tekivad:
  • Pruunid pigmendid – melanoidiinid.
    Pruunistumine on soovitav küpsetamisel ja röstimisel, kuid mitte neis toiduainetes, millel on endal tüüpiline kesine värv (kondenspiim, valged supid , tomatisupp)
  • Lenduvad ühendid
    Potensiaalsed aroomiühendid
  • Maitseühendid
    Eriti kibedad, mis on osaliselt soovitud (nt. kohv), kuid võivad põhjustada ka ebamaitset (nt. grillliha või –kala)
  • Kõrgete taandavate omadustega ühendid
    Kasutatakse toidu stabiliseerimisel oksüdatiivse riknemise vastu.
  • Asendamatute aminohapete kadu (lüsiin, arginiin , tsüsteiin, metioniin )
  • Võimalike mutageensete omadustega ühendid
    Seos valgurikaste toiduainete töötlemise (praadimise) ja mutageensete ühendite moodustumise vahel.
  • Ühendid, mis võivad põhjustada valkude rist -seostumist
    Maillard’i reaktsiooni efektid toiduainetes:
    1) Meeldivate toidu lõhnade ja maitsete moodustumine
    2) Soovitavate toonide ja värvide arenemine
    3) Pruunistumisreaktsiooni produktide moodustumine (kui osa karamellistumisest
    4) Antioksüdantite moodustumine
    5) Reaktiivsete hapniku osakeste moodustumine
    6) Valkude toiteväärtuse kadumine
    7) Mutageensete produktide moodustumine
    8) Suurenenud glycation lõppproduktide moodustumine
    Maillard’i reaktsiooni vältimine:
    Tuleb alandada pH väärtust, hoida võimalikult madalat temperatuuri, vältida kriitilist veesisaldust töötlemise jooksul ja säilitamisel, kasutada mitteredutseerivaid suhkruid ja lisada sulfitit.
    Toiduainetes esineb kolme tüüpi pruunistumist:
  • Maillard’i reaktsioon ehk mitte-ensümaatiline pruunistumine
    Reaktsioon karbonüülühendite ja amiinide vahel
    Muutub temperatuuriga, reaktsiooni ajaga , toiduainete koostisega, niiskuse juuresolekuga ja pH-ga
  • Karamelliseerumine
    Suhkrute kuumutamisel kõrgetel temperatuuridel
  • Ensümaatiline pruunistumine
    Katalüüsivad ensüümid polüfenool oksidaas, lipoksügenaas, peroksüdaas.

    Polüsahhariidid

    Koosnevad rohkem kui 10 monosahhariidist, mis on omavahel seotud glükosiid-sidemetega.
    Nende happeline hüdrolüüs annab monosahhariidid.
    Omadused erinevad teistest süsivesikutest suuresti. Nad on tunduvalt halvemini lahustuvad vees kui mono- ja oligosahhariidid, neil puudub magus maitse ja nad pole inertsed.
    Tuntumad esindajad on tärklis, tselluloos ja pektiin .
    DP – polümerisatsiooni aste ( Degree of Polymerization) – monosahhariidi jääkide arv.
    Ainult vähestel polüsahhariididel on DP alla 100, enamikel on see vahemikus 200-3000 ning suurimad omavad väärtust DP=7000-15000.
    Teaduslik nimetus=glükaanid
    1) homoglükaanid (koosnevad üht tüüpi suhkru ühikutest)
    2) heteroglükaanid (koosnevad kahest või rohkemast monosahhariidi jäägist)

    Omadused

    Polüsahhariidid on looduses rikkalikult levinud.
    Täidavad järgmisi funktsioone:
  • Struktuuri moodustav tugiaine
    Tselluloos, hemitselluloos ja pektiin taimedes.
    Kitiin ja mükopolüsahhariidid loomades.
  • Assimileeruv varuaine
    Tärklis, dekstriinid ja inuliin taimedes.
    Glükogeen loomades.
  • Vettsiduvad ained
    Agar, pektiin ja alginaat taimedes.
    Mükopolüsahariidid loomades (polüsahhariid-valk kompleksid , mille bioaktiivseks ühikuks on beeta-D-glükaanid. Nt. kaeras, odras, bakterites , pärmides, vetikates ja seentes rakuseinamaterjalina)
    Isoleeritud polüsahhariidide kasutamine:
  • Paksendajad või geeli-moodustavad ained (tärklis, alginaat, pektiin, guaraan kummi)
  • Stabiliseerijad emulsoonidele ja disperisoonidele
  • Kilesid moodustavad ja katvad ained (saab kaitsta tundlikke toiduaineid ebasoovitavate muutuste eest)
  • Inertsed täiteained suurendamaks seedimatu ballastaine huka toiduaines
    Polüsahhariidide funktsioonid (baseerumisega erinevatel omadustel):
  • Lahustumatu vorm (tselluloos)
  • Hea paisumisvõime (tärklis, guaraan kumm )
  • Lahustuvus nii kuumas kui ka külmas vees
  • Väga madal viskoossus väga kõrgetel kontsentratsioonidel (kummi-araabik)
  • Kõrge viskoossus madalatel kontsentratsioonidel (guaraan kumm)
  • Madalatel temperatuuridel moodustavad temperatuur-pööratava geeli
  • Kõrgenatud temperatuuril enamus geele sulab
  • Mõned tselluloosi derivaadid just geelistuvad
    Lahustuvus
    Polüsahhariidid sisaldavad glükosüüljääke, millel on keskmiselt kolm hüdroksüülrühma. Polüsahhariidid on seega polüoolid, mis tänu hüdroksüülrühmadele on võimelised siduma ühe või mitu vee molekuli.
  • Hüdraatumine
  • Muudavad ja kontrollivad vee mobiilsust toidusüsteemis
  • Polüsahhariidid on seda rohkem lahustuvad, mida suurem korrapäratus molekulis valitseb

    Lahuse viskoossus ja stabiilsus

    Kasutatakse:
  • Vesilahuste paksendajatena või geelistajatena
  • Vedelate toiduainete ja jookide tekstuuri ja voolavusomaduste muutmiseks ja kontrollimiseks
  • Pooltahkete toiduainete deformatsiooni omaduste muutmiseks ja kontrollimiseks
    Kasutatakse kontsentatsioonis 0,25-0,50%.

    Polüsahhariidide jagunemine


  • Täiuslikult lineaarsed polüsahhariidid
  • Tselluloos, amüloos
  • Vees lahustumatud , võivad lahustuda ainult äärmuslikel tingimustel
  • Kergesti sadestuvad
  • Hargnenud polüsahhariidid
  • Amülopektiin, glükogeen
  • Lahustuvad vees paremini
  • Madalama viskoossusega
  • Kõrgetel kontsentratsioonidel moodustavad kleepuvaid kliistreid
  • Lineaarselt hargnenud polüsahhariidid
  • Guaraan, alküültselloloos
  • Suur lahuse viskoossus
  • Karboksüülrühmaga polüsahhariidid
  • Pektiin, alginaat, karboksümetüül-tselluloos
  • Leelissooladena väga lahustuvad neutraalses või leeliselises pH vahemikus
  • Lahuse viskoossus on kõrge ja sõltub pH-st
  • Tugevalt happelise rühmaga polüsahhariidid
  • Furtsellaraan, karragenaan, modifitseeritud tärklis
  • Väga lahustuvad vees
  • Moodustavad kõrge viskoossusega lahuseid
  • Modifitseeritud polüsahhariidid
  • Derivatiseerimine neutraalsete asendajatega
  • Derivatiseerimine happeliste asendajatega

    Üksikud polüsahhariidide näited


  • Agar
    Lahustumatu külmas vees
    Üks võimsamaid geelistajaid (0,04%)
  • Alginaadid
    Leeliselises vormis on vees lahustuvad
    Võimas paksendaja , stabiliseerija ja geeli-moodustav aine
  • Karragenaanid
    • Agar ja agari-tüüpi polüsahhariidid
    • Karragenaan ja sarnased polüsahhariidid

    Peamised fraktsioonid on λ- ja κ-karragenaan.
    Lahustuvus vees suureneb sulfaadi sisalduse suurenemisega ja anhüdroksüsuhru-jääkide vähenemisega.
    Leiab kasutamist tänu võimele geele moodustada, suurendada lahuste viskoossust ja stabiliseerida emulsioone ja erinevaid dispersioone.
  • Furtsellaraan
    Moodustab termiliselt pöörduvaid geele kaksik- heeliksi moodustamise teel.
    Koos piimaga annab häid geele.
  • Kummi-araabik
    Emulgeerivad ja kilesid moodustavad omadused
    Kasutatakse emulgeerijana ja stabiliseerijana
  • Ghatti-kumm
    On vees lahustuv kuni 90% ulatuses
  • Tragant-kumm
    Suur viskoossus, mis on sõltuv nihkekiiruse gradiendist
    Kasutatakse paksendaja ja stabiliseerijana
  • Karaya kumm
    Vees lahustumatu
    Resistentne ensüümidele ja mikroorganismidele
    Paisub isegi külmas vees
    Kasutatakse veesidujana, valgu-vahtude stabiliseerijana ja paksendaja
  • Guaraan kumm
    Moodustab kõrge viskoossusega lahuseid
    Kasutakase paksendaja ja stabiliseerijana
  • Jaanikaunapuu kumm
    Viskoossus ei ole nii kõrge kui guaraankummil
    Kasutatakse paksendajana, stabiliseerijana ja sidujana
    Parandab taigna veesidumisvõimet
  • Tamarindi jahu
    Moodustab stabiilseid geele laias pH vahemikus
    Sobilik asendaja pektiinile
  • Arabinogalaktaan lehisest
    Hea lahustuvusega
    Madala viskoossusega
    Kasutatakse emulgeerijana ja stabiliseerijana
  • Pektiin
  • Tärklis
  • Tselluloos
    Inimorganismis ei seedu
    Vees on lahustumatu
    Pundumisvõime ja veesidumisvõime on kaduvväike või halb
  • Tselluloosi derivaadid
    Head pundumisomadused ja paranenud lahustuvus
  • Alküültselluloos, hüdroksüalküültselluloos
    Metüül- või hüdroksümetüülrühmad
    Erinevad pundumis- ja lahustumisomadused
  • Karboksümetüültselluloos
    Leeliselise tselluloosi töötlemisel kloroäädikhappega
    Omadused sõltuvad asenduse astmest ja polümeriseerumisest
    Lahustuvus ja viskoossus sõltuvad pH-st
  • Hemitselluloos
    Koostises leidub glükoosi kõrval mannoosi ja arabinoosi, ksüloosi ja uroonhappeid
  • Ksantaankumm
    Xanthomonas campestris’e ja mõnede sarnaste mikroorganismide rakuväline polüsahhariid.
    Võib vaadelda kui tselluloosi derivaati, keskmiselt iga teine glükoosi jääk on seotud trisahhariidiga, milles domineerib mannoos.
    Vees on üsna lahustuv.
    Viskoossus on suurel määrav sõltuv temperatuurist.
    Stabiliseeriv ja suspendeeriv võime.
  • Skleroglükaan
    Scerotium’i liigid
    Vees väga lahustuv.
    Lahused on kõrge viskoossusega ja omavad pseudoplastilisi tiksotroopseid omadusi.
  • Dekstraan
    Bakterites
    Vees väga lahustuv.
    Kasutatakse paksendajana ja stabiliseerijana
  • Inuliin ja oligofruktoos
    Lahustub soojas vees ja on leelisekindel
  • Polüvinüül pürolidoon (PVP)
    Üsna lahustuv vees ja orgaanilistes lahustites
    Moodustab lahustumatuid komplekse fenoolsete ühenditega ja seega leiab
    kasutamist jookide tööstuses selitajana.

    Pektiin

    • Omab tähtsat osa taime rakustruktuuris, kus koos tselluloosiga tagavad jäikuse ja püsivuse
    • Vesiekstraktsioon: pH 1,5-3 ning temperatuuril 60-100⁰C
    • Koosneb peamiselt α-D-galakturoonhappe jääkidest 1→4 sidemetega. Lisaks sisalduvad peaahelas ka ramnoosi jäägid.
    • Stabiilsus on kõige kõrgeim pH 3-4 juures.
    • Lahustub külmas vees, aga on lahustumatu orgaanilistes lahustites.

  • Kiiresti geelistuv pektiini tüüp - esterduste aste 72-75 %, geelistumise aeg 20-70 sek.
  • Normaalne pektiini tüüp – esterduse aste 68-71%, geelistumise aeg 100-135 sek.
  • Aeglaselt geelistuv pektiini tüüp – esteduse aste 62-66%, geelistumise aeg 180-250 sek.
    • Pektiin peab täielikult lahustuma
      • Parimate seguritega ning kasutades kuuma (min. 80⁰C) vett on võimalik teha enamustest pektiinidest 10% lahuseid.
      • Eelsegamine suhkruga
    • Viskoossus – suhteliselt madal võrreldes teiste taimsete kummide ja paksendajatega.
    • Looduslikult leidub taimedes, ülekaalukalt protopektiini vormis.
    • Tööstuslik pektiin ekstraheeritakse tsitruseliste koorest ja õuna pressimisjäätmetest.

    Tärklis

    • Isoleeritakse peamiselt maisist, kartulist, maniokist ja nisust
    • Kahe glükaani segu
    • amüloos (20-30%) – polümeer, mis koosneb α-Dglükopüranosüüli jääkidest seotuna 1→4 sidemetega
    • amülopektiin (70-80%) – hargnenud glükaan 6-positsioonis olevate glükoosijääkide külgahelatega
      • kuumutamisel veel moodustab läbipaistva, suure viskoossusega lahuse, mis on liimjalt veniv , kleepuv ja sidus
      • erinevalt amüloosist retro gradatsiooni ei toimu
      • kasutatakse suures ulatuses paksendajana ja stabiliseerijana
    • Geelistumistemperatuur suureneb polühüdroksüühendite (glütserool, suhkur) juuresolekul ning väheneb soolade (NaCl, CaCl2) juuresolekul
    • Tärklise geelid retrogradaeeruvad.
    • Oluline paksendaja ja siduv aine → laialdane kasutamine
    • Tähtsaimad on kartuli- ja maisitärklis

    Resistentne tärklis


  • Tüüp I – tärklis, mis on suletud rakkudesse
  • Tüüp II – looduslikud tärklise graanulid
  • Tüüp III – retrogradatsiooni fraktsioonid
  • Tüüp IV – tärklis, mis on modifitseeritud Maillard’i reaktsioonil või karamellistumisega
    Modifitseeritud tärklised
    1) Mehhaaniliselt purustatud tärklis
    2) Pressitud tärklis
    3) Dekstriinid

    Kasutatakse rasvaasendajatena ja maiustustes kleepainena
    4) Eel-geelistatud tärklised
    5) Thin -boiling tärklis

    6) Tärklise eetrid
    Paraneb tärklise pundumisvõime ja lahustuvus
    Alaneb geelistumistemperatuur
    Suureneb oluliselt külmutamise-sulamise stabiilsus
    Suureneb kõrge viskoossusega lahuste selgus
    7) Tärklise estrid
    Saadakse tärklise kuumutamisel leeliselise ortofosfaadi või tripolüfosfaadiga 120-
    175⁰ juures.
    Paksendavad omadused ja pasta selgus on paremad
    Paranenud külmutamise-sulamise stabiilsus
    Kasutatakse paksendajatena ja stabiliseerijatena
    8) Rist-seostumisega tärklised
    Tärklise graanuli geelistumistemperatuur suureneb proportsionaalselt rist-seostumise ulatusega.
    Pundumisvõime alaneb proportsionaalselt rist-seostumise alanemisega.
    Kasutatakse, kui on vaja suurt stabiilsust.
    9) Oksüdeeritud tärklised
    Retrogradatsiooni ei toimu.
    Kasutatakse madala viskoossusega täiteainena.

    Polüsahhariidide ensümaatiline lagunemine

    Ensüümid, mis lõhustavad polüsahhariide.
    Protsessid toimuvad:
  • Puuviljade riknemisel
  • Jahu töötlemisel kookideks ja taignaks
  • Teraviljade lõhustamisel alkohoolse fermentatsiooni käigus
    Olulise tähtsusega hüdrolaasid on:
  • Amülaasid
  • α-amülaas
  • β-amülaas
  • glükoamülaas (glükaan-1,4-α-D-glükosidaas)
  • pullunalaas (α-dekstriin endo -1,6-α-glükosidaas)
  • Pektinolüütilised ensüümid
  • Tsellulaasid
  • Endo-1,3(4)-β-glükanaas (1,3(4)-β-glükaane)
  • Hemitsellulaasid

    Polüsahhariidide analüüs


    Paksendavate ja kiudainete uurimisel .

  • Vasakule Paremale
    Süsivesikud - ajalugu-kasutamine #1 Süsivesikud - ajalugu-kasutamine #2 Süsivesikud - ajalugu-kasutamine #3 Süsivesikud - ajalugu-kasutamine #4 Süsivesikud - ajalugu-kasutamine #5 Süsivesikud - ajalugu-kasutamine #6 Süsivesikud - ajalugu-kasutamine #7 Süsivesikud - ajalugu-kasutamine #8 Süsivesikud - ajalugu-kasutamine #9 Süsivesikud - ajalugu-kasutamine #10 Süsivesikud - ajalugu-kasutamine #11
    Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
    Leheküljed ~ 11 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2011-12-06 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 40 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor MPatsaan Õppematerjali autor
    Konspekt

    Sarnased õppematerjalid

    Sahhariidid
    4
    doc

    Sahhariidid

    Sahhariidid ehk suhkrud ehk süsivesikud. Enamikul sahhariididel on vesiniku ja hapniku suhe nagu vees 2:1 (CnH2mOm). Sahhariidid on orgaaniliste ühendite kõige levinum klass. Üle 70% eluslooduses esinevast süsinikust on sahhariidide koostises Sahhariidide liigutus: 1. monosahhariidid (viis või kuus süsinikku) 2. oligosahhariidid (koosnevad 2-4 monosahhariidi molekulist, mis on omavahel seotud) 3. polüsahhariidid ( (C6H10O5)n tselluloos, tärklis, glükogeen) MONOSAHHARIIDID Monosahhariidide liigitus ja struktuur: 1. süsiniku aatomite järgi: · pentoosid (viie süsinikuga) C5H10O5 · heksoosid (kuue süsinikuga) C6H12O6 2. karbonüülrühma asukoha järgi: ketoos aldoos Fischeri projektsioon. Sahhariidide struktuuride tasapinnaliseks esitamiseks kasutatakse Fischeri projektsiooni. Selleks keeratakse süsinikuahel vastu paberi tasapinda nii, et kõik kõrvalrühmad asuksid sellest tasapinnast eespool. Projektsiooni võib liig

    Keemia
    Sahhariidid
    4
    doc

    Sahhariidid

    Sahhariidid Sahhariidid ehk suhkrud ehk süsivesikud. Enamikul sahhariididel on vesiniku ja hapniku suhe nagu vees 2:1 (CnH2mOm). Sahhariidid on orgaaniliste ühendite kõige levinum klass. Üle 70% eluslooduses esinevast süsinikust on sahhariidide koostises Sahhariidide liigutus: 1. monosahhariidid (viis või kuus süsinikku) 2. oligosahhariidid (koosnevad 2-4 monosahhariidi molekulist, mis on omavahel seotud) 3. polüsahhariidid ( (C6H10O5)n tselluloos, tärklis, glükogeen) MONOSAHHARIIDID Monosahhariidide liigitus ja struktuur:

    Keemia
    Süsivesikute definitsioon ja liigitamine
    5
    docx

    Süsivesikute definitsioon ja liigitamine

    SÜSIVESIKUD 1. Definitsioon: a ­ d. Süsivesik ­ polühüdroksüalehüüd, -ketoon või aine, mis annab hüdrolüüsi käigus vastavaid ühendeid. Empiiriline valem (CH2O)n. Süsivesikud jaotatakse süsiniku sisalduse järgi: a.i. Monosahhariidid ehk monoosid ­ lihtsuhkrud, ei saa lõhustada lihtsamateks suhkruteks; C aatomeid molekulis 3...7. Molekuli ehitus: hargnemata süsiniku skelett, kus üks süsiniku aatom kuulub karbonüülrühma koostisesse (kaksiksidemega hapnikuga seotud), kõigi teiste juures on hüdroksüülrühmad.

    Keemia ja materjaliõpetus
    Sahhariidid-polusahhariidid
    4
    doc

    Sahhariidid, polusahhariidid

    1) Kuidas jaotatakse sahhariidid? Too vastavad näited. Monosahhariidid (riboos, glükoos, fruktoos), disahhariidid (sahharoos, laktoos), polüsahhariidid (tärklised, tselluloos). 2) Kuidas nimetatakse a) monosahhariide- lihtsuhkrud b) disahhariide- liitsuhkrud 3) Milline erinevus on aldoosil ja ketoosil? Aldoosid on aldehüüdrühma sisaldavad sahhariidid, ketoosid aga ketorühma sisaldavad sahhariidid. 4) Iseloomusta glükoosi ehk viinamarjasuhkrut a) molekulvalem- C6H12O6 b) tasapinnaline struktuurvalem- CH-CH-CH-CH-CH-CH2OH c) Tsükliline vorm d) füüsikalised omadused: puhta ainena valge, kristalne, vees lahustub hästi, sulamistemp oleneb isomeerist, magus. Glükoosi kasutatakse toiduainetetööstuses, ravimite valmistamisel. Glükoos on inimesele energiaallikas ja parandab närvisüsteemi 5) Milline erinevus on α- ja β-glükoosil (2 erinevust) 1. Kui glükoosi tsüklilises vormis on esimese süsiniku aatomi juures olev H-rühm üleval pool tsükli tasapinda,

    Bioloogia
    Toidukeemia eksamiks kordamisküsimused-vastused
    6
    doc

    Toidukeemia eksamiks kordamisküsimused-vastuse d

    1. Toiduainete keemiline koostis. Levinuimad funktsionaalsed rühmad biomolekulides, sidemete liigid. Toiduained koosnevad orgaanilistest ( nt valgud, süsivesikud, enamik toiduvärvaineid) ja anorgaanilistest ühenditest ( nt keedusool, kergitusained). Levinuimad funktsionaalsed rühmad: -OH ­ hüdroksüülrühm, aminorühm, okso- (keto), karboksüülrühm, tiool, fosforüülrühm. Funkt rühmad ei tule Elemendid on omavahel seotud sidemetega. Keemiline side on aatomite vastastikune mõju, mis tagab terviku püsimise. Side on erineva tugevusega. Kõige üldisem on kovalentne side (tekib elektronpaar kahe aatomi vahel). Kahe aatomi

    Toidukeemia
    Sahhariidid
    3
    doc

    Sahhariidid

    Sahhariidid: Sahhariidid e süsivesikud ­ orgaaniliste ühendite kõige levinum klass. Üle 70% eluslooduses esinevast süsinikust on sahhariidide koostises. (suhkur, tärklis, tselluloos jt) Monosahhariidid e lihtsuhkrud (glükoos, fruktoos, riboos jt). Nende molekulid võivad omavahel ühineda nii, et moodustuvad oligosahhariidid e liitsuhkrud (laktoos, sahharoos jt) või kõrgmolekulaarsed süsivesinikud ehk polüsahhariidid (tärklis, tselluloos) Monosahhariidid: 1 karbonüülrühm ja mitu hüdroksüülrühma nime tunnuseks lõppliide ­oos tavalised looduslikud sahariidid: 5 või 6 süsiniku aatomit (pentoos, hektoos) aldehüüdrühmaga monosahhariidid: aldoosid ja ketoosid glükoos ja fruktoos: C6H12O6 , kuid erinev struktuur ribood ja desoksüriboos: C5H10O4 keemilised omadused võime tuletada alkoholide ja karbonüülühendite kohta õpitust, lisades molekulisisese tsükli moodustumise. glükoos fruktoos Kui endises

    Keemia
    Sahhariidid
    34
    ppt

    Sahhariidid

    pentaglütsiiniga 3D kesta moodustavad ca 20 kihti D aminohapped resistentsus proteaaside suhtes Lüsotsüüm atakeerib glükos. sidet Penitsilliin inhibeerib peptidoglükaani sünteesi Glükoproteiinid 170% massist süsivesikud Glükoos mannoos enamus sekreteeritavad valgud galaktoos fukoos siaalhape seotud kas O või Nglükosiidse sidemega N atsetüülgalaktoosamiin Natsetüülglükoosamiin O seoseline: side Ser või Thr jäägiga Nseoseline: side Asn jäägiga Inimese ABO süsteemi veregrupi antigeenid Rakkude välispinnale eksponeeritud sahhariidid funktsioneerivad kui molekulaarsed markerid O tüüp ei ole antigeenne

    Keemia alused
    Biokeemia-Laboratoorne töö- Valkude ja süsivesikute reaktsioonid
    30
    docx

    Biokeemia, Laboratoorne töö: "Valkude ja süsivesikute reaktsioonid"

    TTÜ Keemiainstituut Bioorgaanilise keemia õppetool YKL0061 Biokeemia I Laboratoorne töö Töö pealkiri: nr. 1 Valkude ja süsivesikute reaktsioonid Õpperühm: Töö teostaja: YAFB21 Jana Sarnavskaja(YAFB163900) Õppejõud: Töö teostatud: Protokoll esitatud: Protokoll Tiina Randla 06.02.2017 19.02.2017 arvestatud: 1. AINETE TUVASTAMINE KVALITATIIVSETE REAKTSIOONIDEGA Kvalitatiivsed reaktsioonid võimaldavad kindlaks teha mingi keemilise elemendi, funktsionaalse rühma, ühendi või ühendite rühma olemasolu või puudumist uuritavas materjalis. Saadav informatsioon on kas ei või jah, kas reaktsioon toimub või ei toimu, kas aine sisaldub või ei sisaldu uuritavas proovis. Hinnatakse iseloomuliku värvusreaktsiooni teket, sademe või hägu moodustumist, gaasi eraldumist ja muid silmaga nähtavaid muudatusi. Käesole

    Keemia




    Meedia

    Kommentaarid (0)

    Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun