Vastus leiad õppematerjalist: Sahhariidid

Sahhariidid (0)

1 Hindamata

Esitatud küsimused

Kumb vorm moodustub?
Mis on nende vahe?

Sahhariidid
Sahhariidid ehk suhkrud ehk süsivesikud. Enamikul sahhariididel on vesiniku ja hapniku suhe nagu vees 2:1 (CnH2mOm). Sahhariidid on orgaaniliste ühendite kõige levinum klass. Üle 70% eluslooduses esinevast süsinikust on sahhariidide koostises
Sahhariidide liigutus :

monosahhariidid (viis või kuus süsinikku)

oligosahhariidid (koosnevad 2-4 monosahhariidi molekulist, mis on omavahel seotud)

polüsahhariidid ( (C6H10O5)n tselluloos , tärklis, glükogeen)
MONOSAHHARIIDID
Monosahhariidide liigitus ja struktuur:

süsiniku aatomite järgi:

pentoosid (viie süsinikuga) C5H10O5
heksoosid (kuue süsinikuga) C6H12O6

karbonüülrühma asukoha järgi:
ketoos aldoos
Fischeri projektsioon. Sahhariidide struktuuride tasapinnaliseks esitamiseks kasutatakse Fischeri projektsiooni . Selleks keeratakse süsinikuahel vastu paberi tasapinda nii, et kõik kõrvalrühmad asuksid sellest tasapinnast eespool. Projektsiooni võib liigutada ainult paberi tasandil, kuid seda ei tohi keerata „külili“, st 90º võrra
CHO CHO
│ │
HCOH HOCH
│ │ NB! OH on alla joonitud ainult
HOCH HCOH sellepärast, et anda edasi infot
│ │ (vt struktuuride alla). Tegelikkuses
HCOH HOCH neid jooni seal pole!!!
│ │
HCOH HOCH
│ │
CH2OH CH2OH
D-glükoos L-glükoos
(eelviimase süsiniku (eelviimase süsiniku
juures asuv OH-rühm juures asuv OH-rühm
on paremal) on vasakul)
Tsükliline vorm moodustub karbonüülrühma ja hüdroksüülrühma omavahelisel reageerimisel. Tekib tsükliline ehk kinnine struktuur, mille üks lüli on hapnik. Tsüklit joonistatakse järgnevalt: kõik asendusrühmad, mis olid Fischeri struktuuris paremal, joonistatakse alla, kõik, mis olid vasakul, üles.
Lineaarse vormi puhul on tegemist D-glükoosi vormiga, sest eelviimase süsiniku juures asuv OH-rühm on paremal (joonisel kast ümber).
Tsükliliste vormide puhul on ülemine struktuur seega D-glükoosil α-vorm ja alumine struktuur D-glükoosi β-vorm.
Kumb vorm moodustub? See sõltub sellest, kumb osa kaksiksidemest lahti läheb (lahti tulnud side liitub eelviimase süsiniku küljes oleva hapnikuga, mille küljest lahti tulnud vesinik liitub omakorda ülejäänud hapnikuga struktuuri esimese süsiniku küljes).
Monosahhariidide keemilised omadused:

aldoosid oksüdeeruvad

monosahhariidid reageerivad vask(II)hüdroksiidiga

monosahhariidid redutseeruvad vesinikuga
(glükoos + vesinik → sorbiit )
DISAHHARIIDID
Disahhariidideks nimetatakse kahest monosahhariidist moodustunud glükosiide.
Disahhariidide moodustumine.
Täpsemalt moodustuvad disahhariidid monosahhariidide tsükliliste vormide omavahelisel reageerimisel sarnaselt atsetaali moodustumisele karbonüülühendite korral.
Kahte molekuli ühendavad sidet nimetatakse hapnikusillaks, vahel ka glükosiidsidemeks.
Kõige tuntumad disahhariidid on:
sahharoos glükoos + fruktoos roo- või peedisuhkur (tavaline suhkur)
maltoos glükoos + glükoos linnasesuhkur
laktoos galaktoos + glükoos piimasuhkur
Sahharoos oli muistses Indias tuntud juba ammu enne meie ajaarvamist. Euroopas levis suhkur laiemalt alles eelmisel aastatuhandel. Algul tunti ainult roosuhkrut, suhkrupeedist hakati suhkrut tootma alles 18. sajandil. Sahharoos ise on kristalne aine, mis sulab 185º C juures. Sellest kõrgemal algab dehüdraatimine, moodustuvad ka kondenseerunud ühendid, mis värvivad aine tumepruuniks ja annavad talle erilise maitse – saadakse karamell .
Maltoosi toodetakse tärklise ensümaatilise töötlemise teel, vahel ka otse linnastest. Nagu enamik disahhariide, lahustub ta hästi vees ja on magusa maitsega. Hüdrolüüsil moodustub glükoos.
Laktoos sisaldub piimas. Ta on vähem lahustuv ja vähem magus kui teised disahhariidid. Disahhariidide omastamiseks tuleb nad eelnevalt hüdrolüüsida monosahhariidideks. Kõigil organismidel on eri disahhariidide jaoks omaette ensüümid. Laktoosi puhul on vaja laktaasi. Mõnedel inimestel seda pole ja see tekitab tervisehäireid – omastamata laktoos tekitab soolestikus käärimist.
Disahhariidide omadused
Füüsikalised omadused: kõik on tahked , vees lahustuvad, valged, lõhnatud, madala sulamistemperatuuriga , tihti lagunevad enne kui sulavad, magusa maitsega.
Keemilised omadused:

Disahhariidid hüdrolüüsuvad. Hüdrolüüs tähendab reaktsiooni veega, lahjendatud hapete või ensüümide toimel (katalüsaatorite juuresolekul). Hapetega keetmisel või ensüümide toimel hüdrolüüsuvad kõik disahhariidid monosahhariidideks
Sahharoosi hüdrolüüsil moodustub glükoos ja fruktoos . Seda segu nimetatakse invertsuhkruks. Kõige tuntum looduslik invertsuhkru lahus on mesi . Invertsuhkrut kasutatakse kondiitritööstuses ja jookide valmistamisel

Disahhariidid reageerivad kahevalentse metalli hüdroksiididega: nt vask(II)hüdroksiidiga või kaltsiumhüdroksiidiga (mõlemad on lahustamatud, kuid suhkru mõjul tekivad lahustuvad ühendid)
POLÜSAHHARIIDID
Kui disahhariidiga liitub veel üks monosahhariidi molekul , moodustub trisahhariid. Trisahhariidist moodustub samal viisil tetrasahhariid. Kui monosahhariidi jääkidest koosnev ahel saab pikemaks, on tegemist polüsahhariidiga.
Polüsahhariid on kõrgemolekulaarne ühend, polümeer, liitsuhkur. Polüsahhariid tekib polükondensatsioonil ja mitte polümerisatsioonil! Mis on nende vahe?
Polümerisatsioon ranges tähenduses on monomeeride ühinemine sel viisil, et kasvava ahela otsas on väga aktiivne reaktsioonitsenter, mis liitub järgmise monomeeri molekuliga ning moodustub uus aktiivne tsenter. See kestab kuni reaktsiooniahela katkemiseni. Niisugused polümeerid on põhimõtteliselt lahutatavad monomeerideks.
Polükondensatsiooni korral on iga üksiku vahereaktsiooni saaduseks püsiv ühend, mis võib küll edasi reageerida, kuid võib jääda ka selliseks . Lisaks eraldub polükondensatsiooni igal sammul vee molekul või mõni teine molekul. Ka polüsahhariidi moodustumisel eraldub igas vahereaktsioonis vesi (vt näiteks disahhariidide moodustumine → polüsahhariidid moodustuvad samal põhimõttel). Sel põhjusel tuleb polüsahhariidi molekuli vaadelda koosnevana monosahhariidi jääkidest, kuigi monomeerideks on monosahhariidid. Polüsahhariidi kui polümeeri molekuli lüli on seega „monosahhariid miinus vesi“. Polükondensatsiooni tulemusena moodustunud polümeer võib kuumutamisel küll laguneda, aga mitte monomeerideks!
Tärklis koosneb α-glükoosi molekulide jääkidest ja on tekkinud polükondensatsioonil.
Füüsikalised omadused: valge, tahke, krudisev, ei lahustu vees (hüdrofoobne), kuid pundub, kuumutamisel moodustab kolloidlahuse – tärkliseklistiiri ( kisell )
Keemilised omadused:

hüdrolüüsumine toimub kas lahjendatud hapete või ensüümide mõjul etapiviisiliselt
tärklis x

.DOC Laadi alla originaalfail 4 lk · .doc · 83 allalaadimist

100 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.

~ 4 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2009-04-17 Kuupäev, millal dokument üles laeti

83 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

Rassipassi Õppematerjali autor

sahhariidid süsivesikud

Sarnased õppematerjalid

doc

Sahhariidid

Sahhariidid ehk suhkrud ehk süsivesikud. Enamikul sahhariididel on vesiniku ja hapniku suhe nagu vees 2:1 (CnH2mOm). Sahhariidid on orgaaniliste ühendite kõige levinum klass. Üle 70% eluslooduses esinevast süsinikust on sahhariidide koostises Sahhariidide liigutus: 1. monosahhariidid (viis või kuus süsinikku) 2. oligosahhariidid (koosnevad 2-4 monosahhariidi molekulist, mis on omavahel seotud) 3. polüsahhariidid ( (C6H10O5)n tselluloos, tärklis, glükogeen) MONOSAHHARIIDID Monosahhariidide liigitus ja struktuur: 1. süsiniku aatomite järgi: · pentoosid (viie süsinikuga) C5H10O5

Keemia

doc

Sahhariidid

Sahhariidid: Sahhariidid e süsivesikud orgaaniliste ühendite kõige levinum klass. Üle 70% eluslooduses esinevast süsinikust on sahhariidide koostises. (suhkur, tärklis, tselluloos jt) Monosahhariidid e lihtsuhkrud (glükoos, fruktoos, riboos jt). Nende molekulid võivad omavahel ühineda nii, et moodustuvad oligosahhariidid e liitsuhkrud (laktoos, sahharoos jt) või kõrgmolekulaarsed süsivesinikud ehk polüsahhariidid (tärklis, tselluloos) Monosahhariidid: 1 karbonüülrühm ja mitu hüdroksüülrühma nime tunnuseks lõppliide oos tavalised looduslikud sahariidid: 5 või 6 süsiniku aatomit (pentoos, hektoos) aldehüüdrühmaga monosahhariidid: aldoosid ja ketoosid glükoos ja fruktoos: C6H12O6 , kuid erinev struktuur ribood ja desoksüriboos: C5H10O4 keemilised omadused võime tuletada alkoholide ja karbonüülühendite kohta õpitust, lisades molekulisisese tsükli moodustumise. glükoos fruktoos Kui endises

Keemia

doc

Referaat: Disahhariidid

Disahhariidid referaat TALLINN 2009 Kahest monosahhariidist moodustunud glükosiide nimetatakse disahhariidideks. Täpsemalt moodustuvad disahhariidid monosahhariidide tsükliliste vormide omavahelisel reageerimisel sarnaselt atsetaali moodustumisele karbonüülühendite korral. Kahte molekuli ühendavad sidet nimetatakse hapnikusillaks, vahel ka glükosiidsidemeks. Kõige tuntumad disahhariidid on: maltoos, laktoos ja sahharoos. Organism lagundab alati kõik söödud süsivesikud lihtsuhkruteks. Lõhustamine algab suus sülje amülaasi toimel ning jätkub pärast maost läbiliikumist peensooles pankrease amülaasiensüümi ja soolenõre abil. Monosahhariidid liiguvad vereringesse ja organismi kasutusse, kas siis koheseks energiaallikaks või glükogeenivarudena maksa ja lihastesse. Lihastesse kogunenud glükogeeni kasutatakse lihastöös, maksa glükogeenivarud tagavad aga organismi suhkrutasakaalu siis kui vereringes pole piisavalt glükoosi. Juhul kui glükogeenivarud on

Keemia

doc

Tärklis

Valga Gümnaasium TÄRKLIS Referaat Autor: 2 Valga 2008 Sisukord Sisukord 2 Sissejuhatus 3 Tärklis taime turvaline tagavara 4 Tärklise saadused 5 Ehitus 6 Füüsikalised omadused 7 Keemilised omadused 8 Tärklise monomeer 9 Leidumine looduses 10 Kasutamine 11 Tärklis inimese organismis 12 Kokkuvõte 13 Kasutatud kirjandus 14 Lisad 15

Keemia

ppt

Sahhariidid

Glükoproteiinid 170% massist süsivesikud Glükoos mannoos enamus sekreteeritavad valgud galaktoos fukoos siaalhape seotud kas O või Nglükosiidse sidemega N atsetüülgalaktoosamiin Natsetüülglükoosamiin O seoseline: side Ser või Thr jäägiga Nseoseline: side Asn jäägiga Inimese ABO süsteemi veregrupi antigeenid Rakkude välispinnale eksponeeritud sahhariidid funktsioneerivad kui molekulaarsed markerid O tüüp ei ole antigeenne A lisaks Natsetüülgalaktoosamiin B lisaks galaktoos Suhkru lisamine Otüüpi antigeenile nõuab spetsiaalse ensüümi olemasolu

Keemia alused

ppt

Süsivesikud ja nende roll organismides

Süsivesikute roll organismides koostas : Maria Lustsikov Mõiste Süsivesikud e sahhariidid - org.ühendid, mis sisaldavad süsiniku, vesiniku ja hapniku Looduses enamlevinud org. ühendid. Taimedes leidub neid kuivainest 75-90% Loomades kuni 2% Üldvalem Cn(H2O)n ühe süsinikuaatomi kohta on valemi Cn(H2O)n järgi seotud üks molekul vett Kõik ei vasta sellele üldvalemile nt. desoksüriboos ja glükoosamiin Jaotus : Lihtsuhkrud ehk monosahhariidid Oligosahhariidid Polüsahhariidid Monosahhariidid (C arv 3-6)

Bioloogia

docx

Kõike sahhariididest

1 Sahhariidid (süsivesikud) Nimetus süsivesik tuli omal ajal sellest, et vesiniku ja hapniku aatomite arvud suhtuvad tavaliselt nagu vees s.o. 2:1 (glükoos C 6H12O6 = 6C*6H2O ) Mõni sahhariid sellele kriteeriumile ei vasta (desoksüriboos C5H10O4). Mõni mittesahhariid, aga vastab - näiteks äädikhape CH3COOH. Segadust tekitab ka sõnade "süsivesik" ja süsivesinik" kõlaline sarnasus Liigitus 1.) Monosahhariidid (lihtsuhkrud) - molekulis on 4 - 8 (?) süsiniku aatomit

Keemia

doc

Keemia - Sahhariidid, valgud ja rasvad

K EEMIA - BIOLOOGILISELT OLULISED AINED 1) Mõisted: sahhariidid, monosahhariidid, disahhariidid, polüsahhariidid, aminohapped, kodeeritavad aminohapped, valgud, rasvad, rasvhapped, küllastunud ja küllastumata rasvhapped. · Sahhariidid - orgaanilised ühendid, mis koosnevad kolmest elemendist C, H ja O ja milles vesiniku ja hapniku vahekord on sama, mis vees (H2O). · Monosahhariidid - lihtsuhkur. Sisaldab kuni kuus süsinikku (C6). Pentoosid ja heksoosid - Fruktoos, Glükoos. · Disahhariidid - sahhariid, mille molekulis on glükoosisidemega seotud kaks monosahhariidi jääki. Tekivad kahe monosahhariidi liitumisel. Nt. maltoos, sahharoos, laktoos.

Keemia

Rohkem sarnaseid