ORGAANILISED AINED RAKKUDES Mis iseloomustab orgaanilist ainet? Sisaldavad alati süsinikku (C) Tekivad organismides Sisaldavad rakkudele kättesaadavat energiat. Süsivesikud, lipiidid, valgud, nukleiinhapped. (Bioaktiivsed ained on ensüümid, vitamiinid, hormoonid, antibiootikumid, mürgid.) SÜSIVESIKUD e Sahhariidid Koostas Kersti Veskimets Mõiste Süsivesikud ehk sahhariidid on orgaanilised ühendid, mille koostises esinevad süsinik, vesinik ja hapnik. Süsivesik suhkur Kus asuvad? Süsivesikud on looduses enamlevinud orgaanilised ühendid. Taimedes leidub neid kuivainest 75-90%, loomades kuni 2% ja seentes 1-3%.. Nad kuuluvad rakkude, kudede ning mõningate hormoonide koostisesse. I MONOSAHHARIIDID ehk lihtsuhkrud (üks tsükkel), kus C arv on 3 6. NÄITED: RNA 1. RIBOOS - C5H10O5 RNA koostises 2
Diastereomeerid stereoisomeeride paar, millel on vastupidised konfiguratsioonid ühes või mitmes kiraalses tsentris, kuid mis ei ole teineteise peegelpildid. k. Epimeerid Diastereoisomeeride paar, mis erineb konfiguratsioonilt ainult ühes kiraalses tsentris. 2. Termin süsivesikud hõlmab järgmisi esindajate gruppe: · Monosahhariidid nt. glükoos, fruktoos. · Oligasahhariidid nt. sahharoos, laktoos, maltoos · Polüsahhariidid - nt. tärklis, tselluloos, kitiin 3. Homopolüsahhariidid - koosnevad ühe monosahhariidi jääkidest, nt. tselluloos, amüloos. Heteropolüsahhariidid koosnevad erinevate monosahhariidide jääkidest, nt. kitiin, pektiin. 4. Süsivesikute bioloogilised funktsioonid: · Struktuurne · Energeetiline · Paljude biomolekulide eelühendid · Molekulaarsed ja rakk-rakk äratundmismehhanismid · Füsioloogiliselt tähtsate ainete (nukleiinhapped) koostiskomponendid. 5
DNA nukleoiidselt järjestuselt valkude aminohappelisse järjestusse. 14. Ensüümid: üldiseloomustus, funktsioonid, klassifikatsioon. Ensüümid on biokatalüsaatorid, kõrgelt spetsiifilise toimega liht- või liitvalgud, endogeensed biokaktiivsed ühendid. Funktsioon: Ensüümid on erilise funktsiooniga valgud, sest seondavad ja muudavad keemiliselt teisi molekule katalüüsivad reaktsioone. Toimemehhanism seisneb reaktsiooni kiirust limiteeriva energeetilise barjääri alandamises, st. reaktsioon, mis ilma ensüümita oleks toimunud aeglaselt, toimud ensüümi osavõtul väga kiiresti. Ensüümid ei muuda reaktsiooni suunda, ei muuda tasakaaluseisundit vaid kiirendavad selle saabumist, ei lõhustu reaktsiooni käigus. Klassifiatsioon: 1. Oksüreduktaasid katalüüsivad redoksreaktsioone 2. Transferaasid Funktsionaalsete rühmade ülekanne 3. Hüdrolaasid katalüüsivad hüdrolüüsi 4. Lüaasid Kaksiksidemete (nt
Selline laps on tihti haige, sest immuunsüsteem on oluliselt nõrgenenud. Metabolismi toimub nii väikese intensiivsusega, et kehatemperatuur on alla normi. Selliseid lapsed vajavad lisasoojendust. Marasmust on suhteliselt kerge dieedi- teraapiaga ravida. Krooniline mõõdukalt valguvaese toidu tarbimine põhjustab kehamassi ja nahaaluse rasvkoe vähenemist, kahvatust ja väsimust, immuunsuse nõrgenemist jne. Valgu allergia ehk valgu hüpersensitiivne reaktsioon tekib, kui terviklik, lõhustamata valgumolekul satub vereringesse ja kutsub esile keha immuunvastuse. Selle tagajärjel moodustuvad antikehad, intensiivistub histamiini süntees jne. Toiduallergiad võivad olla asümptomaatilised (tekivad ainult antikehad, ei esine sümptomeid) või sümptomaatilised. Allergiat põhjustavad pähklid (43% kõigist toiduallergiaist), munad (21%), piim (18%), sojaoad (9%), vähemal määral nisu, kanaliha, kala ja molluskid. Peamine laste toiduallergia
ja seentes 1-3% 2. toidus esmase tähtsusega, toitumisahela esimeseks lüliks. 3. Kuuluvad rakkude ja kudede koostisesse 4. kõrge energeetilise väärtusega, kergesti kättesaadavad ja neid on kerge säilitada 5. Süsivesikute arvele langeb meie organismi elutegevuseks vajaminevatest kaloritest 55-60%. *1 Glc (glükoos) --) 36ATP * energiaväärtus *1 g = 4kcal Glükoos - magus , värvitu, hästi vees lahustuv (C6H12O6) Süsivesikud on sahhariidid -monosahhariidid -oligosahhariidid -polüsahhariidid Süsivesikud C, H, O süsivesinikud C, H ; metaan, etaan, CH4, C2H5 Süsivesikud - on orgaanilised ühendid, mis koosnevad C ja H ja O-st vahekorras (Cn(H2O)n) või siis lagunevad hüdrolüüsil sellisteks ühenditeks Hüdrolüüs on keemiline reaktsioon, kus keemiline ühend veega reageerides laguneb Monosahhariidid e monoosid glükoos on 6 süsinikuga © monosahhariid
Amiinid 15 Küllastamata ühendid 16 Areenid 18 Fenoolid ja aromaatsed amiinid 20 Karbonüülühendid 22 Karboksüülhapped 24 Estrid ja amiidid 28 Polümeerid 32 Sahhariidid 33 Valgud 36 Valik harjutusülesandeid orgaanilises keemias 39 4 SISSEJUHATUS ORGAANILISSE KEEMIASSE Orgaaniline keemia · XIX saj. orgaaniline keemia elus organismidest pärinevate ainete keemia. · Tänapäeval orgaaniline keemia on süsinikühendite ja nende derivaatide keemia.
Amiinid 15 Küllastamata ühendid 16 Areenid 18 Fenoolid ja aromaatsed amiinid 20 Karbonüülühendid 22 Karboksüülhapped 24 Estrid ja amiidid 28 Polümeerid 32 Sahhariidid 33 Valgud 36 Valik harjutusülesandeid orgaanilises keemias 39 4 SISSEJUHATUS ORGAANILISSE KEEMIASSE Orgaaniline keemia · XIX saj. orgaaniline keemia elus organismidest pärinevate ainete keemia. · Tänapäeval orgaaniline keemia on süsinikühendite ja nende derivaatide keemia.
lihastes on seetõttu suhteliselt piiratud. Kokkuvõttes siis süsivesikud, eelkõige glükoos, on ühelt poolt vahetuks energiaallikaks, teisalt moodustavad nad aga maksas ja lihastes ladestatud glükogeeni näol märkimisväärse energeetilise reservi. 2) Struktuurne funktsioon. Eriti selgesti tuleb sahhariidide struktuurne tähtsus esile taimede puhul, milles rakukesta peamiseks koostisosaks on tselluloos, väärib see siiski märkimist ka inimese organismi silmas pidades. Mitmed galaktoosi, glükuroonhapet, N-atsetüülglükoosamiini ja N-atsetüülgalaktoosamiini sisaldavad heteropolüsahhariidid on kõhrede, naha ja silma sarvkesta sidekoeliste struktuuride koostisosaks. 3) Bioloogiline määrdeaine. Tähelepanuväärne on heteropolüooside toimimine bioloogilise määrdeainena. Näiteks hüaluroonhape on sünoviaalvedeliku
Amiinid 15 Küllastamata ühendid 16 Areenid 18 Fenoolid ja aromaatsed amiinid 20 Karbonüülühendid 22 Karboksüülhapped 24 Estrid ja amiidid 28 Polümeerid 32 Sahhariidid 33 Valgud 36 Valik harjutusülesandeid orgaanilises keemias 39 4 SISSEJUHATUS ORGAANILISSE KEEMIASSE Orgaaniline keemia · XIX saj. orgaaniline keemia elus organismidest pärinevate ainete keemia. · Tänapäeval orgaaniline keemia on süsinikühendite ja nende derivaatide keemia.
Jahutasin segu, siis lisasin NH4OH lahust ja loksutasin. Tulemus: Lämmastikhappe lisamisel tekkis valge sade, soojendamisel helekollane sade ning NH4OH lisamisel intensiivse oranzi värvusega sade. Järeldus: Helekollase sademe teke näitab aromaatsete tuumade nitreerumist, on tekkinud nitrofenooli tüüpi ühend. Leeliselises keskkonnas on see oranz. Võime järeldada, et munavalgu lahus sisaldas aromaatseid tuumi sisaldavaid aminohappeid. 1.1.3 Milloni reaktsioon Milloni reaktiiv on elavhõbe(II) nitraadi lahus lämmastikhappes vähese NaNO2 lisandiga. Milloni reaktiiviga reageerivad fenoolset hüdroksüülrühma sisaldavad ühendid, valkude puhul türosiini radikaalid. Türosiini olemasolul valgu koostises värvub valgu lahus või sade roosakaks kuni punaseks. Töö käik: Ühte katseklaasi valasin 1 ml munavalgu lahust ja teise 1 ml zelatiini lahust. Lisasin mõlemasse 6 tilka Milloni reaktiivi ning soojendasin segusid vesivannis.
Tallinn 2010 SISUKORD 1. AINETE TUVASTAMINE KVALITATIIVSETE REAKTSIOONIDEGA ........................... 4 1.1 VALKUDE REAKTSIOONID ............................................................................... 4 1.1.1 Biureedireaktsioon ....................................................................................... 9 1.1.2 Ksantoproteiinreaktsioon (Mulderi reaktsioon) ........................................... 10 1.1.3 Milloni reaktsioon ....................................................................................... 10 1.1.4 Sulfhüdrüüli- e tioolireaktsioon ................................................................... 11 1.1.5 Valkude sadestamine trikloroäädikhappega............................................... 11 1.1.6 Valkude väljasoolastamine (globuliinide ja albumiinide eraldamine) .......... 12 1.1.7 Valkude termiline denatureerimine ja lahustuvuse sõltuvus pH-st ............. 12
elurikkus on kujunenud miljardeid aastaid kestnud evolutsiooni vältel. 2. Keemilised ühendid ja elemendid loomorganismis Põhibioelemendid C, H, N, O, P, S, mikroelemendid raud, tsink, vask, mangaan, koobalt, jood jne, ja makroelemendid kaltsium, naatrium, kaalium, magneesium, kloor. Orgaanilistest ainetest on kõige rohkem rakkudes valke. ilmselt on peamine põhjus selles, et neil on rakus täita palju ülesandeid. Lipiidid (rasvad, õlid ja vahad) ja sahhariidid (glükoos, tärklis, tselluloos). Need ühendid kuuluvad erinevate rakustruktuuride koostisse ja on organismi põhienergiaallikateks. Nukleiinhapete sisaldus on suhteliselt madal, on nad vajalikud kõikidele rakkudele- DNA on pärilikkuse kandja; RNA molekulidel on oluline roll päriliku informatsiooni avaldumises. 3. Inimkeha aminohapped Aminohapped karboksüülhapete derivaadid, mis sisaldavad vähemalt ühte amino- ja karboksüülrühma.
FUNKTSIOONID ORGANISMIS 1. Energeetiline funktsioon ◦ Organismi põhiline energiaallikas - ~ 60 % kogu ööpäevasest energiast saadakse süsivesikute arvelt (glükoos ja fruktoos on kõikide heterotroofsete organismide energiaallikaks). ◦ 1 grammi süsivesikute lagunemisel eraldub 4,1 kcal (17,1 kJ) energiat. 2. Plastiline ehk ehituslik funktsioon ◦ Kõikides kudedes ja organites on süsivesikuid. Nad on rakukestades, rakkude põhiline ehitusmaterjal (taimedes tselluloos ja pektiinained; lülijalgseis ja seentes kitiin; kõigi organismide nukleiinhappeis riboos ja desoksüriboos). 3. Reserv(varu)materjal ◦ Nad on paljude organismide energeetiline varuaine (tärklis, inuliin, sahharoos taimedes; glükogeen kõrgemais loomades). Varud lähevad käiku vajaduse korral. ◦ Glükogeeni depooks organismis on maks ja lihased. ◦ Täisväärtusliku toidu korral talletab maks kuni 10 % glükogeeni, aga ebasoodsates tingimustes võib
Kollageenid ei lahustu vees ahelatevaheliste sidemete tõttu, kuid punduvad (seovad rohkesti vett). Tõelised (molekulaarsed) lahused. Püsivus – valgulahus ei koaguleeru seismisel (ei sadene täielikult). Väike difusioonikiirus – lahustunud aine molekulide liikumine lahuses madalama konsentratsiooni suunas tasakaalu saabumiseni, st lahustunud aine molekulide ühtlase jaotumiseni lahuses. Madal osmootne rõhk – valgud ei läbi biomembraane. Kõrge viskoossus – võime moodustada soole ja geele. Optilised eriomadused – valgulahus hajutab/peegeldab valgust]; amfoteersus; puhverdusvõime; opt aktiivsus ja adsorptsioonivõime; makromolekulaarsus 9. Valkude klassifikatsioon, tähtsamad esindajad Lihtvalgud – ainult aminohappe jääkidest: fibrillarsed(kollageenid, elastiinid, keratiinid) – ei lahustu vees, vastupidavad; ja globulaarsed(albumiinid-onkootse rõhu
Orgaanilised ühendid PÕHILISED ORGAANILISED ÜHENDID SÜSIVESIKUD e SAHHARIIDID 1.1. Sissejuhatus Kõige lihtsam on tähistada neid ühendeid mõistega süsivesik, sest: · valdav enamik siia kuuluvatest ühenditest on C-hüdraadid (Cn(H 2O)m), v.a desoksüriboos ja glükoosamiin; · see on rahvusvaheliselt tunnustatud. Selle võttis kasutusele baltisakslane, TÜ prof C.Schmidt. Võib kasutada ka mõistet sahhariidid või glütsiidid. Süsivesikud on looduses enamlevinud orgaanilised ühendid. Inimese toidulaua seisukohalt
Orgaanilised ühendid PÕHILISED ORGAANILISED ÜHENDID SÜSIVESIKUD e SAHHARIIDID 1.1. Sissejuhatus Kõige lihtsam on tähistada neid ühendeid mõistega süsivesik, sest: · valdav enamik siia kuuluvatest ühenditest on C-hüdraadid (Cn(H 2O)m), v.a desoksüriboos ja glükoosamiin; · see on rahvusvaheliselt tunnustatud. Selle võttis kasutusele baltisakslane, TÜ prof C.Schmidt. Võib kasutada ka mõistet sahhariidid või glütsiidid. Süsivesikud on looduses enamlevinud orgaanilised ühendid. Inimese toidulaua seisukohalt
d) bioloogiline funktsioon Tselluloosi monomeerseks koostiseks on beta-D-glükoos. Polümeer on lineaarse struktuuriga ja pikkus on vahemikus 2000-13000 glükoosijääki. beta-D-glükoosi jääkide vahel on beta(1-->4)glükosiidside. Tselluloosi bioloogiline funktsioon on ehituslik. 16. Võrrelge tärklise ja tselluloosi: monomeerset koostist, glükosiidsideme tüüpi, polümeerset struktuuri, lahustuvust vees, bioloogilist rolli. TÄRKLIS TSELLULOOS Monomeerne koostis alfa-D-glükoos beta-D-glükoos Glükosiidsideme tüüp alfa(1-->4)glükosiid beta(1-->4)glükosiid Polümeeri struktuur lineaarne, on olemas lineaarne, hargnemis punkte hargnemispunkte ei ole Lahustuvus vees lahustub ei lahustu Bioloogiline roll energiavaru struktuurne 17
Olgu meil mingi R - CH2 - Cl kloor tõmbab ühise elektronpaari enda poole ja saab seega negatiivse laengu. Süsinikule jääb positiivne laeng (karbkatioon) R - C+H2 : Cl- Sideme C-Hal katkemiseks on kaks võimalust. 1.) Ühine elektronpaar jagatakse võrdselt ja tekivad radikaalid (sideme homolüütiline katkemine) . . R - C+H2 : Cl- R - CH2 + Cl Radikaalide tekitamiseks kasutatakse naatriumi ja reaktsioon viiakse läbi mittepolaarses (veevabas) keskkonnas. Protsessi kutsutakse Wurzi reaktsiooniks ja tema abil saab * Pikendada süsinikahelat H3C - Cl +Na H3C. + NaCl ja kokkuvõttes 2CH3Cl + 2Na C2H6 + NaCl . . *Tekitada kaksiksidet R - CH Cl - CH2Cl R - CH - CH2 R - CH = CH2 . . *Tekitada tsükleid CH3-CHCl-CH2-CH2-CH2Cl CH3-CH-CH2-CH2-CH2 2
Elektrofiilne tsenter 11. klassi Orgaanika konspekt Jaan Usin 5 1.) Ühine elektronpaar jagatakse võrdselt ja tekivad radikaalid (sideme homolüütiline katkemine) . . R - C+H2 : Cl- à R - CH2 + Cl Radikaalide tekitamiseks kasutatakse naatriumi ja reaktsioon viiakse läbi mittepolaarses (veevabas) keskkonnas. Protsessi kutsutakse Wurzi reaktsiooniks ja tema abil saab * Pikendada süsinikahelat H3C - Cl +Na à H3C. + NaCl ja kokkuvõttes 2CH3Cl + 2Na à C2H6 + NaCl . . *Tekitada kaksiksidet R - CH Cl - CH2Cl àà R - CH - CH2 à R - CH = CH2 . .
Redutseeriva oligosahhariidi määrab vaba hemiatsetaalsne OH, st vaba redutseeriv ots. Sahharoos ei ole redutseeriv (taandav) suhkur. Olulisemad disahhariidid: maltoos, laktoos, sahharoos, tsellobioos, isomaltoos. 5. Polüsahhariidid e polüüsid koosnevad väga paljudest glükosiidsidemetega ühendatud monosahhariidi molekuli jääkidest. Funktsioonid: energiavaru: tärklis, glükogeen, dekstraan, inuliin. Struktuurne e ehituslik: tselluloos, kitiin, ksülaan, galaktaan. Molekulaarne äratundmine: rakupinna polüsahhariidid. Tärklis on glükoosi varu taimedes. Sisaldab 2 tüüpi glükoosi polümeere, millest 10-30% on amüloos ja 70-90% amülopektiin. Glükogeen on glükoosivaru loomades. Energiavaru, mis moodustab kuni 10% maksa ja 1-2% lihaste massist. Koosneb glükoosijääkidest, mis ühendatud (1,4)-glükosiidsidemetega. (1,6)-glükosiidsidemega hargnemised iga 8-12 jäägi järel.
Piir on kokkuleppeli-ne, on kõrgmolekulaarsed ühendid, mille molekul- mass peab 1000-sse küündima. 4 2)Heteropolüsahhariidid- Korduvad süsivesikulised üksused, mid on seostatud teiste biomolekulidega ja need on enamsti valgud Sahhariidid elusorganismides - nende jaotus ja biofunktsioonid. Struktuurne - taimerakkude kestades olevad süsivesikud. Olulisemad on tselluloos (40%), mis moodustab rakukestas karkjas struktuuri mikrofibrillidest ja fibrillidest. avaldub ka seenerakkude kestades kitiinil ja lülijalgsete heksoskeleti kitiinil. Raku pinnamembraanil paiknevatel oligosahhariidide jääkidel Varuaine taimedes tärklis (tärkliseteradena), peamiselt seemnetes, viljades, mugulates ja tüves. Seentel on peamiselt glükogeen. Loomadel samuti glükogeen, Transport taimedes toimub sahharoosi baasil, sest see on keemiliselt vähe
Ligikaudu 30% glükoosist muudetakse neutraalrasvaks ja rasvhapeteks, ligikaudu 3% moodustub glükogeen, mis ladestub maksas ja lihastes. Süsivesikud peaksid andma ligi 60 % päevasest energiast. Süsivesikute defitsiidi korral muudetakse organismis talletunud rasv energiaks, mille käigus eralduvad ketokehad ning see võib põhjustada ketoosi. Monosahhariidid:Glükoos, galaktoos, fruktoos, mannoos, riboos Disahhariidid: Laktoos, sahharoos, maltoos Polüsahhariidid: Glükogeen, tärklis, tselluloos, kitiin jne 21. Lipiidid: omadused, klassifikatsioon. Liht-ja liitlipiidid. Lipiidid on vees lahustumatud ja vähemalt kahest komponendist (alkohol ja rasvhape) koosnevad biomolekulid. Rasvhapete (RH) jaotus on mitmekesine, keemilise olemuse põhjal jaotatakse need küllastatud ja küllastumata rasvhapeteks . Küllastatud RH-d on ühendid, milles pole kaksiksidemeid, küllastamata RH-s on üks või enam kaksikside. Normaalseks elutalitluseks
Maltoos (linnasesuhkur) - on tüüpiline taimne süsivesik, mis moodustub tärklise hüdrolüüsil seemnete idanemisprotsessis. Teatud kogus maltoosi tekib ka glükogeeni (loomne polüoos) lõhustumise vaheproduktina. Maltoos koosneb kahest glükoosi jäägist. Tärklisest eraldub maltoos sülje -amülaasi toimel. Ensüüm maltaas hüdrolüüsib maltoosi. Polüsahhariidid - On kõrgmolekulaarsed süsivesikud, koosnevad suurest hulgast omavahel ühinenud monosahhariidide jääkidest, nt tselluloos, tärklis, kitiin. Tärklis - taimede polüsahhariid, koosneb glükoosijääkidest. Ei lahustu külmas vees, kuumas vees tekib kolloidne lahus - kliister. On ülekaalukalt meie toidu peamine süsivesik. Süües tärkliserikkaid produkte, toimub inimese seedetraktis selle biopolümeeri ensümaatiline hüdrolüüs, mis annab rohkesti glükoosi. Kõige tärkliserikkamad on kartuli, bataadi ja kassaava mugulad ning teraviljade terad.
Määrab ära reaktsiooni spontaanse kulgemise võimalikkuse, kuid mitte kiirust; G* - reaktsiooni kiirus on määratud aktiviseerimise vaba energia väärtusega 5. Bioloogilise termodünaamika alused. Mida näitab G märk ja arvväärtus? Bioloogilised standardtingimused. Kuidas on seotud G ja G0'? Eksergoonilised ja endergoonilised reaktsioonid. G < 0 spontaanne, eksergooniline reaktsioon; G > 0 mittespontaanne, endergooniline reaktsioon G = 0 tasakaaluline reaktsioon 6. Siirdeseisundi EX# tähendus ensüümireaktsioonis ja selle saavutamine. Katalüüsi soodustavad faktorid. Miks ja kuidas saavutatakse ES kompleksi destabiliseerimine? Siirdeseisund ehk aktiveeritud vaheoleku moodustumine. Siirdeolek on ühendil lähteaine ja produkti vahepealne olek, ebastabiilne. (Kõrgeim punkt reaktsioonikoordinaadil). Katalüüs aktiveeritud siirdeoleku stabiliseerimine.
Toodetaks Põhiliselt sulatatud ühendite Oksiidide redutseerimisel Kuld on e elektrolüüsil söega või vesinikuga looduses põhiliselt ehedana 51. metallide keemiline ja elektrokeemiline korrosioon. Korrosioon on materjali keemiline reaktsioon ainetega materjali ümbrusest, mis kutsub materjalis esile mõõdetava muutuse. Metallide korrosioon on metallide oksüdeerumine, mille tulemusena võivad metallisse tekkida augud või metallikihid lahti tulla. Raua korrosiooni nimetatakse roostetamiseks. Tugeva korrosiooni puhul võib materjal lakata täitmast funktsiooni, milleks ta on mõeldud. Mõned metallid, näiteks alumiinium, võivad moodustada korrosiooni takistava oksiidikihi.
· kloroplastid fotosüntees Viirused nukleiinhapete supramolekulaarsed kompleksid, mis on kapseldatud kattevalkudega ja saavad paljuneda ainult toimides parasiitidena peremeesrakkudes Henderson-Hasselbachi võrrand pH = pKa + log [A-] / [HA] puhverlahuse pH. Puhverlahus on lahus, mis koosneb nõrgast happest ja selle konjungeeritud alusest (tavaliselt soolast), puhverlahuse tema mingi parameeter säilitab püsiva väärtuse. Gibbsi vabaenerga · G= 0, reaktsioon on tasakaalus · G < 0, produktide siseenergia on väiksem kui reaktantidel, reaktsioon kulgeb spontaanselt (eksergooniline) · G > 0, produktide siseenergia on suurem kui reaktantidel, reaktsioon ei kulge spontaanselt (endergooniline) Aminohapete klassifitseerimine · proteogeensed (esinevad valkude koostises) apolaarsed, polaarsed, happelised, aluselised · aproteogeensed ei esine valkude koostises Peptiidside aminohapetes
Inimese toidulauast lähtudes pakub kõigepealt huvi nende sisaldus taime-, looma- ja seeneriigis. Süsivesikud on inimtoidus esmase tähtsusega. Nad on hästi kättesaadavad, omastatavad, odavad ja kõrge energeetilise väärtusega. Süsivesikute arvele langeb üle poole inimorganismi elutegevuseks vajatavatest kaloritest. Aju energeetilised vajadused rahuldatakse peaaegu täies mahus veresuhkru (glükoosi) arvel. Toidu süsivesikud ehk sahhariidid jaotuvad monoosideks, oligosahhariidideks (nende tähtsamad esindajad on disahhariidid) ja polüoosideks. Monooside kesksed esindajad on glükoos (viinamarjasuhkur) ja fruktoos (puuviljasuhkur), mida leidub ohtralt mees, puuviljades ja mahlades. Märkimist väärib galaktoos, mis seotuna glükoosiga moodustab laktoosi (piimasuhkru). Glükoos ei ole sugugi kõige magusam suhkur, nagu sageli arvatakse. Suhkrute magususe pingereas on glükoos alles kolmandal kohal peale fruktoosi ja sahharoosi
hapete, leeliste või ensüümide mõjul reageerivad veega, mille tõttu katkevad peptiidsidemed ning reaktsiooni lõppsaadusena tekivad aminohapped valgud on amfoteersed valkude kindlaksmääraamiseks kasutatakse: a) söestumisproovi (nt. küüne põlemine) kuumutamisel valkained söestuvad ja eritavad iseloomulikku lõhna b) ksantoproteiini reaktsioon valgulahus c) biureedireaktsioon eelistatule valgulahusele lisatakse vasksulfaadilahus 10. Funktsioonid: 1) Struktuurne f. 2) Mehhaanilis-keemiline f. lihastes on 2 võimalust: sirutus, kokkutõmme 3) Katalüütiline f. biokatalüsaatorid (ensüümid) reguleerivad organismis toimuvaid keemilisi reaktsioone 4) Regulatoorne f. sisenõrenäärmete poolt sünteesitakse valgulise iseloomuga hormoone.
kasutusele üldmõiste "süsivesik". Esimesena tegi seda Tartu Ülikooli professor C.Schmid 1844.aastal ja see ongi nüüdisajal rahvusvaheliselt üldtunnustatud nimetus. Süsivesik ei võrdu mõistega "suhkur". Viimane on kokkuleppeline käibetermin, mida kasutatakse peamiselt sahharoosi, aga ka teiste magusamaitseliste lihtsate süsivesikute kohta. Seega on suhkur koondnimetus, mis hõlmab vaid teatud osa süsivesikutest- sünonüümtermin on sahhariidid (täpsemalt kõiki magusamaitselisi, veeslahustuvaid lihtsaid süsivesikuid, eeskätt mono- ja disahhariide) Süsivesikud on meie toidus esmase tähtsusega. Nad on hästi kättesaadavad, kõrge energeetilise väärtusega ja neid on kerge säilitada. Süsivesikute arvele langeb meie organismi elutegevuseks vajaminevatest kaloritest 55-60%. Inimeste jaoks on 320 - 350 (400 - 450) g süsivesikuid ööpäevas piisav kogus. Arvestades, et 1 g süsivesikuid annab umbes 4,1 kcal energiat, oleks
YAFB21 Jana Sarnavskaja(YAFB163900) Õppejõud: Töö teostatud: Protokoll esitatud: Protokoll Tiina Randla 06.02.2017 19.02.2017 arvestatud: 1. AINETE TUVASTAMINE KVALITATIIVSETE REAKTSIOONIDEGA Kvalitatiivsed reaktsioonid võimaldavad kindlaks teha mingi keemilise elemendi, funktsionaalse rühma, ühendi või ühendite rühma olemasolu või puudumist uuritavas materjalis. Saadav informatsioon on kas ei või jah, kas reaktsioon toimub või ei toimu, kas aine sisaldub või ei sisaldu uuritavas proovis. Hinnatakse iseloomuliku värvusreaktsiooni teket, sademe või hägu moodustumist, gaasi eraldumist ja muid silmaga nähtavaid muudatusi. Käesolevas töös kasutatakse reaktsioonianumana normaalkatseklaase, kus 1- milliliitrisele mahule vastab umbes 1 cm kõrgune vedeliku nivoo. 1.1 VALKUDE REAKTSIOONID Valgud - polüpeptiidid, mis koosnevad aminohapetest, mis on omavahel seotud peptiidsidemete abil
Vesi osaleb hüdrolüüsi reatsioonides. Keemiline ja bioloogiline hüdrolüüs on 2 eri asja. Bioloogiline hüdrolüüs on biopolümeeride ensümaatiline lagundamine. Seedeprotsessid. Tärklis + vesi (amülaas) (vaheühendid) - - glükoos. Leib annab suus mäludes mitme minuti jooksul magusa maitse. Vee vastandtoime teiste ainetega. Hüdrofiilne (a- ained, mis vees lahustuvad, NaCl, suhkur; b- ained, mis veega seostuvad, kuid ei lahustu, märgumine, pundumine, tselluloos (filterpaber v naturaalne vatt), inuliin) hüdrofoobne (ei lahustu ja ei seostu, toiduõli, hüdrofoobsed valgud (kattevalgud). Vesi lahustunud kujul realiseerub enamike ühendite pH väärtus. Mitu korda on pH 4 happelisem kui pH 6? Maohape 1,5 kuni 2,5. Happevihm - pH 4,5 5,5. Veri- ph 7,3-7,4. Soolajärvede vesi 9,9- 10,2. (Surnumeres kuni 10,5). Uriini ph võib muutuda 4 ühiku ulatuses. (4,5 8). 5
YAFB21 Jana Sarnavskaja(YAFB163900) Õppejõud: Töö teostatud: Protokoll esitatud: Protokoll Tiina Randla 06.02.2017 19.02.2017 arvestatud: 1. AINETE TUVASTAMINE KVALITATIIVSETE REAKTSIOONIDEGA Kvalitatiivsed reaktsioonid võimaldavad kindlaks teha mingi keemilise elemendi, funktsionaalse rühma, ühendi või ühendite rühma olemasolu või puudumist uuritavas materjalis. Saadav informatsioon on kas ei või jah, kas reaktsioon toimub või ei toimu, kas aine sisaldub või ei sisaldu uuritavas proovis. Hinnatakse iseloomuliku värvusreaktsiooni teket, sademe või hägu moodustumist, gaasi eraldumist ja muid silmaga nähtavaid muudatusi. Käesolevas töös kasutatakse reaktsioonianumana normaalkatseklaase, kus 1- milliliitrisele mahule vastab umbes 1 cm kõrgune vedeliku nivoo. 1.1 VALKUDE REAKTSIOONID Valgud - polüpeptiidid, mis koosnevad aminohapetest, mis on omavahel seotud peptiidsidemete abil
TARTU ÜLIKOOL BIOMEEDIKUM Biokeemia osakond U. Soomets, K. Kilk, A. Ottas, R. Porosk, R. Mahlapuu, M. Zilmer Inimese ainevahetusega seotud metaboliitide struktuur, reaktsioonivõime ja biofunktsioonid Biokeemia I osa (Sissejuhatavad peatükid) Tartu 2018 BIOKEEMIA OSAKOND BIO– JA SIIRDEMEDITSIINI INSTITUUT MEDITSIINITEADUSTE VALDKOND TARTU ÜLIKOOL Inimese ainevahetusega seotud metaboliitide struktuur, reaktsioonivõime ja biofunktsioo- nid. Biokeemia I osa. (Sissejuhatavad peatükid) Toimetajad: Rando Porosk, Riina Mahlapuu, Kalle Kilk, Ursel Soomets Disain: Mihkel Zilmer, Ursel Soomets Autoriõigus © U. Soomets, K. Kilk, A. Ottas, R. Porosk, R. Mahlapuu, M. Zilmer Kõik õigused antud väljaandele on seadusega kaitstud. Ilma autoriõiguse omaniku kirjali- ku loata pole lubatud ühtki selle väljaande osa paljundada ei mehhaanilisel, elektroonilisel e