· Haldussanktsioonid  väärtegude eest, karistusseadustik, rakendab politsei, amet, inspektsioon · Distsiplinaarsanktsioonid  töölepingu süüteod, kohaldab tööandja või volitatud isik · Varalised e tsiviilõiguslikud  lepingus ettenähtud vastutus, rakendab suhte teine pool Liigitamine määratletuse astme järgi: · absoluutselt määratletud  ühene, täpne ja konkreetne valikuvõimaluseta sunnivahend · suhteliselt määratletud  fikseerib sunnivahendi minimaal- ja maksimaalpiirid · määratlemata  jätab sunnivahendi normi rakendaja otsustada Liigitamine struktuuri järgi: · lihtsanktsioon  üks mõjutusvahend, mis kuulub kohaldamisele dispositsiooni mittetäitmise eest · liitsanktsioon  kaks või enam erinevat sunnivahendit, mida kohaldatakse üheaegselt sama teo eest
• Riik ei alusta sundtäitmist ennem, kui isikule on antud teatud aeg nõude vabatahtlikuks täitmiseks. • Maksuvõla puhul saadetakse sundtäitmishoiatus, kus nõude tagastamiseks on aega 10 päeva või 48 tundi. • Sissenõudmise teiseks funktsionaalseks ülesandeks on võimaldada sissenõudjale tema nõude rahuldamine. • Sissenõudmine aitab lahendada maksujõuetust või otsest tahtlust mitte maksta. • Sundtäitmine on riigi poolt teostatav sunnivahend, millega tagatakse rahaliste vahendite laekumine riigieelarvesse ja võlgniku kui sisenõudja/võlausaldaja õiguste säilimine. SISSENÕUDMISE PROTSESS • Nõude sundtäitmise eelduseks on kohustuse täitmise tähtpäeva saabumine ja nõude aluseks oleva täitedokumendi jõustumine. • Nõue pööratakse sundtäitmisele ühtsetel alustel. • Sissenõudjal on õigus sooritata esmased standardseid täitetoiminguid ning pöörata nõue
Kui matusekulud kandis muu isik, tuleb matusekulud hüvitada temale. Lihtne hüpotees (normi rakendamise tingimusena on esitatud üksainus faktiline asjaolu); Kirjeldav dispositsioon (iseloomustab kohustuslikku käitumist lähemalt ja annab selle olulised tunnused); Kriminaalõiguslik sanktsioon; Absoluutselt määratletud ehk määratletud sanktsioon (üheselt, täpselt ja konkreetsel kujul ilma valikuvõimalusteta antud sunnivahend). (3) Kui isikul, kelle surm põhjustati, oli surma ajal seadusest tulenev kohustus teist isikut ülal pidada, peab kahju hüvitamiseks kohustatud isik maksma sellele isikule mõistliku rahalise hüvitise, mis vastaks ülalpidamise suurusele, mida surmasaanu oleks oma eeldatava eluea kestel sellele isikule andnud. Lihtne hüpotees (normi rakendamise tingimusena on esitatud üksainus faktiline asjaolu);
alamkihi üha rangemalt enda heaks tööle. Selle eelduse võisid luua vallutussõjad. Lüüa saanud piirkondade elanikke sunniti võitjate heaks andamit maksma ja nii kasvas võitjate rikkus ja võim. Hiljem võimaldas sama taktika maksustada ka oma kogukonna elanikke. Kui ebavõrdsus oli juba tekkinud, otsustas ülemkiht tugevdada oma seisundit ja kujundas välja range riikliku korra. See tuli küll kasuks ühiskonnale kuid toimus siiski alamkihi heaolu arvelt. Seega on riik eelkõige sunnivahend ülemkihi käes alamate kihtide allutamiseks. Paljud teadlased arvavad, et tsivilisatsiooni teket ei saagi seletada ühe suure põhjusega. Nende arvates on inimkonna arengu aluseks hoopis mitme soodsa teguri kokkulangemine, mis on viinud riigi tekkimiseni.
Seeläbi kasvas jsust pealike rikkus ja võim, mis võimaldas neil hiljem ka oma kogukonna inimesi maksustada, süvendades ebavõrdust ja ühiskonna kihistumist. Aja jooksul oma seisundit tugevdades arendas ülemkiht välja riikliku korralduse mille abil sunniti alamrahvast varasemast rohkem tööle. Olgugi, et ka selle vaatepunkti toetajad nõustuvad, et lõppkokkuvõteks on seesugune riiklik korraldus kasuks kogu ühiskonnale, on nende meelest riik eelkõige ülemkihi sunnivahend alamkihtide allutamiseks ja majanduslikuks ekspluateerimiseks. 2 Lõplikku üksmeelt selles küsimuses ei ole saavutatud ja ehk ei olegi võimalik leida üht kõikehõlmavat põhjust tsivilisatsiooni tekkimisel. Paljud teadlased arvavad, et inimkonna arengu aluseks on justnimelt mitme soodsa teguri kokkulangemine, mis on viinud riigi tekkimiseni. Kuniks ei ole leitud täpsemaid arheoloogilisi andmeid ja tõestusmaterjale, usun ka
Selle eelduse võisid luua vallutussõjad. Lüüa saanud piirkondade elanikke sunniti võitjate heaks andamit maksma ja nii kasvas võitjate rikkus ja võim. Hiljem võimaldas sama taktika maksustada ka oma kogukonna elanikke. Kui ebavõrdsus oli juba tekkinud, otsustas ülemkiht tugevdada oma seisundit ja kujundas välja range riikliku korra. See sund tuli küll kasuks ühiskonnale kuid toimus siiski alamkihi heaolu arvelt. Selle seisukoha järgi on riik eelkõige sunnivahend ülemkihi käes alamate kihtide allutamiseks. Lõplikku üksmeelt selles küsimuses ei olegi. Paljud teadlased arvavad, et tsivilisatsiooni teket ei saagi seletada ühe suure põhjusega. Nende arvates on inimkonna arengu aluseks hoopis mitme soodsa teguri kokkulangemine, mis on viinud riigi tekkimiseni. Mina isiklikult nõustun samuti sellega.
läbi. Ülemkiht allutas elanikkonda üha rangemalt oma võimule, pannud enda heaks tööle. Eeldus vallutussõdadele, võites maksustati kaotajad, nende võim ja rikkus suurenes. Kui ebavõrdus oli juba tekkinud, arendas ülemkiht oma seisundit tugevdades järk-järgult välja range riikliku korralduse. Riikliku korraldusega suniti alamrahvast senisest rohkem tööle, kuid see tuli lõpuks kasuks kogu ühiskonnale. Kannatasid aga alamkihid. Riik oli eelkõige sunnivahend ülemkihi käes alamate kihtide allutamiseks. Usk Tsivlisatsioonide tekkimine oli algusest peale kindlasti seotud usuliste tõekspidamistega. Inimeste võimekuses ja edukuses on ikka nähtud jumalate soosingu märki. Arvati, et ülemkiht on jumalate soosikud ning kaitse all ning arvati, et nende ühiskonnakorraldus on õige. Nii oli riilik korraldus tõenäoliselt oma kujunemise algusest saati usuliselt kinnitatud. Pealikutele kuulus
Nimeta õigusrikkumise liigid. Ehk õigusvastane tegu, õigusnormidega vastuolus olev käitumine. Õigusvastaseid tegusid saab liigitada õigusharude järgi sõltuvalt sellest, millise õigusharu norme on rikutud(kuriteod, väärteod, distsiplinaarüleastumised, tsiviilõigusrikkumised). Õigusrikkumise koosseis: käitumise subjekt, käitumise subjektiivne külg, käitumise objekt, käitumise objektiivne külg. 12.Mis on juriidiline vastutus ja millised on selle liigid? See on riiklik sunnivahend, mis seisneb õigusrikkuja ja tema käitumise hukkamõistmises õigusvastase süülise teo toimepanemise pärast ning temale isikliku, organisatsioonilise või varalise iseloomuga kitsenduse tekitamises. Liigid: kriminaalvastutus, haldusvastutus, tsiviilõiguslik ehk varaline vastutus ning distsiplinaarvastutus. 49.Eesti kohtusüsteem)millised kohtud kuuluvad I, II, III astmesse? I - maakohtud, linnakohtud, halduskohtud ; II - rinkonnakohus ; III - riigikohus. 51. Kes on rahvakohtunik?
väärtegude tõkestamiseks ja kuritegevuse vastu võitlemiseks. 7.3 JURIIDILISE VASTUTUSE MÕISTE JA LIIGID Lk 101-104 Vastutus retrospektiivses aspektis  vastutus möödunud käitumise eest, mis on vasruolus sotsiaalsete normidega. Juriidiline vastutus  retrospektiivne vastutus, mis on seotud õigusnormidega. Vastutus toimepandud õigusrikkumise eest. - riiklik sunnivahend, mis seisneb õigusrikkuja ja tema käitumise hukkamõistmises õigusvastase süülise teo toimepanemise pärast ning temale iskliku, organisatsioonilise või varalise iseloomuga kitsenduste tekitamises. Õigusharude järgi jaotatakse juriidiline vastutus: 1) Kriminaalvastutus Âhõlmab riikliku sunni vahenedid, mis järgnevad kuriteole. Sellega nähakse ette kõige karmimad kohustused. 2) Haldusvastutus  järgnev väärteole, karistus leebem
kohapeal puudub võimalus selle üleandmiseks omanikul, valdajale või nende seaduslikule esindajale, lähimasse valvega hoiukohta või politseiasutusse. sanktsioon ·Näitab ära need riiklikud mõjutusvahendid, mis kuuluvad rakendamisele vastava normi rikkuja suhtes. ·Liigid: ·Kriminaalkaristus ·Halduskaristus ·Distsiplinaarkaristus ·Varaline ehk tsiviilkaristus kriminaalkaristus ·Kuritegude toimepanemise eest kohaldatav sunnivahend. Sätestatakse karistusseadustikus. näide ·KarSPar. 133 Orjastamine. ·(1)Vägivalla või pettusega inimese asetamise eest olukorda, kus ta on sunnitud oma tahte vastaselt kellegi teise kasuks töötama või täitma muid kohustusi, samuti inimese sellises olukorras hoidmise eest  karistatakse ühe- kuni viieaastase vangistusega. ·(2) Sama teo eest, kui see on toime pandud: ·1) kahe või enama isiku suhtes või ·2) noorema kui 18-aastase isiku suhtes, -
u mittetäitmise eest. sama rikkumise eest. hulgast, rakendades neist ri (Nt ..., karistatakse Kehtivas kar.sead. vaid ühte. Loob jä rahalise karistusega) puuduvad, kuid kohtul on võimaluse valida r õigus kohaldada efektiivseim gi lisakaristusi. sunnivahend. 3.4. ÕIGUSNORMIDE LIIGID Lk 48-50 Õigusnorme võib liigitada erinevate tunnuste alusel: 1. Subjekti järgi, kes on normi kehtestanud, eristatakse a. seaduse norme- sisalduvad parlamendis vastu võetud seadustes ja neil on kõrgem juriidiline jõud b. seadusjärgsete aktide norme-sisalduvad seadustest madalamates õigusaktides
kohustustega ning toetumine riigi kaitsele. Õigussuhte elemendid · 1. Subjektid · 2.Subjektiivsed õigused ja juriidilised kohustused · 3.objekt Õigusrikkumise liigid. Juriidilise vastutuse liigid. - Õigusrikkumise liigid · Kuriteod · Väärteod · Tsiviilõigusrikkumised · Distsiplinaarõigusrikkumised e tööõigusrikkumised Juriidiline vastutus · On riiklik sunnivahend, mis seisneb õigusrikkuja ja tema käitumise hukkamõistmises õigusvastase süülise teo toimepanemise pärast ning temale isikliku, organisatsioonilise või varalise iseloomuga kitsenduse tekitamises. Juriidilise vastutuse liigid · Kriminaalvastutus · Haldusvastutus · Tsiviilõiguslik ehk varaline vastutus · distsiplinaarvastutus · Kes võib olla õigusrikkumise subjektiks. - On juriidiline fakt, mis kujutab süülist,
karistuse. Lisaks sellele, et karistusõigus määrab kindlaks, millised teod on süüteod, kehtestab karistusõigus: · karistused; · muud mõjutusvahendid; · karistuste ja mõjutusvahendite kohaldamise korra. Muud mõjutusvahendid on sotsiaalse ja meditsiinilise iseloomuga sunnivahendid, näiteks kohtupsühhiaatriline ravi või vara konfiskeerimine. Kõige tähtsamaks kuritegevuse vastu võitlemise vahendiks on siiski karistus. Karistus on sunnivahend, mida kohus või väärtegu menetlev ametnik kohaldab isikule, kes on süüteo toimepanemises süüdi mõistetud. Karistust iseloomustavad kaks põhilist tunnust: · karistus tähendab konkreetse süüteo hukkamõistmist; · karistus peab süüdimõistetule tekitama teatud ebameeldivusi ( tema vabadust piirama, teatud tegude toimepanemist keelama, tema vara vähendama). 12 Karistusel on mitu eesmärki:
poolt rakendatavad · Haldussanktsioonid  väärtegude eest, karistusseadustik, rakendab politsei, amet, inspektsioon · Distsiplinaarsanktsioonid  töölepingu süüteod, kohaldab tööandja või volitatud isik · Varalised e tsiviilõiguslikud  lepingus ettenähtud vastutus, rakendab suhte teine pool Liigitamine määratletuse astme järgi: · absoluutselt määratletud  ühene, täpne ja konkreetne valikuvõimaluseta sunnivahend · suhteliselt määratletud  fikseerib sunnivahendi minimaal- ja maksimaalpiirid · määratlemata  jätab sunnivahendi normi rakendaja otsustada Liigitamine struktuuri järgi: · lihtsanktsioon  üks mõjutusvahend, mis kuulub kohaldamisele dispositsiooni mittetäitmise eest · liitsanktsioon  kaks või enam erinevat sunnivahendit, mida kohaldatakse üheaegselt sama teo eest · alternatiivne sanktsioon  võimaldab rakendajal valida kahe või enama
Juhendas: lektor Marek Ranne Tartu 2008 Karistuse mõiste Karistus (ladina keeles poena). Kirjakeele seletussõnaraamatu järgi on karistus «kuriteo, üleastumise, halva käitumise vms. puhul rakendatav kasvatus- või mõjutusvahend, nuhtlus; süüdi oleva isiku suhtes kohtulikult rakendatav sanktsioon» Karistuse sisulise ja täpse definitsiooni annab Kriminaalkoodeksi § 20 lg 1: «Karistus on sunnivahend, mida kohaldatakse kuriteo toimepanemises süüdimõistetu suhtes kohtuotsuse alusel, ja mis seisneb süüdimõistetu õiguste kitsendamises või äravõtmises [Kriminaalkoodeksis] ettenähtud ulatuses.» Karistuse eesmärk Karistuse eesmärk ei ole füüsiliste kannatuste tekitamine ja inimväärikuse alandamine. Karistuse kohaldamisega avaldatakse riiklikku hukkamõistu süüdimõistetule kuriteo toimepanemise eest
Teatud juhtudel välistab teo õigusvastasuse kannatanu nõusolek, näiteks omaniku nõusolek tema omandi kasutamiseks välistab seda omandit kasutanud isiku süüdistamise omandiõiguse rikkumises. 8. Milline on juriidiline vastutus ja milline on selle seos riigi sunniga? Juriidiline vastustus on retrospektiivse vastutuse üks like, see on retrospektiivne vatutus, mis on seotud õigusnormidega. See on vastutus toimepandud õigusrikkumise eest. Juriidiline vastutus on riiklik sunnivahend, mis seisneb õigursikkuja ja tema käitumis ehukkamõistmises õigusvastase süülise teo toimepanemise pärast ning temale isikliku, organisatsioonilise või varalise iseloomuga kitsenduse tekitamises. 9. Millistel alustel ja kuidas toimub õigursikkumiste ja juriidilise vastutuse liigitamine? Õiguse rikkumist liigitatakse nelja rühma vastavalt sanktsioonidele 1)kuriteod mõlema kohta karistus rahatrahv või 30 päeva aretsi 2)väärteod
kinnipidamisega saavutada tahetavate eesmärkide täitumisest, mis omakorda muudab küsitavaks selle vajalikkuse ja õiguspärasuse. Et meede tooks kasu ka pikemas perspektiivis, tuleks seda täiendada teatud kindlate rehabilitatsiooniprogrammidega või näha ette eraldi kinnipidamisasutuste rajamine ohtlike kurjategijate jaoks nagu on seda tehtud enamikes riikides, kus on lisaks süül põhinevale karistusele võetud kasutusele ka mittekaristuslik sunnivahend. 36 Saar, J. Karistusjärgne kinnipidamine ja Eesti kriminaalpoliitika. Juridica 2009 nr 2, lk 120. 37 Laine, M Sissejuhatus kriminoloogiasse ja hälbiva käitumise sotsioloogiasse. Tallinn: Eesti Riigikaitseakadeemia, 1997, lk 131. 38 Sootak, J. Kriminaalpoliitika. Tallinn: Õigusteabe AS, 1997. 15 Näiteks Austraalia osariikide vanglates on kasutusel sex offender treatment programs, mida
tada ja andamiga maksustada ka oma küla elanikud. Kui ebavõrdsus oli juba tekkinud, arendas ülemkiht oma seisundit tugevdades ja kindlus- tades järk-järgult välja range riikliku korralduse. Ka kirjeldatud seisukoha pooldajad tunnistavad, et riiklik korraldus, mille abil alamrahvast senisest rohkem tööle sunniti, tuli lõppkokkuvõttes kasuks kogu ühiskonnale. Kuid kõik toimus alamkih tide heaolu arvel. Selle vaatepunkti järgi on riik eelkõige sunnivahend ülemkihi käes alamate kihtide allutamiseks ja majanduslikuks ekspluateerimiseks (nende töö vilja omastamiseks). Kumbki esitatud lähenemisviis pole teadlaste seas leidnud üldist heaks- kiitu. Vaidlusi on ajendanud ka kõik nende raames esitatud konkreetsed oletused tsivilisatsiooni ja riigi tekke põhjuste kohta. Seetõttu arvavad paljud teadlased, et tsivilisatsiooni teket ei saagi seletada ühe kõikehõl- mava põhjusega
sunnivahendi adressaadil kohustus täita. Siiski on lubatud teatud juhtudel ka sunnivahendi rakendamise edasilükkamine - adressaadi põhjendatud taotluse alusel võib ettekirjutuse teinud haldusorgan sunnivahendi rakendamise edasi lükata ja teha uue hoiatuse (!), milles määrab ettekirjutuse täitmiseks uue tähtaja, kuid tähtaeg ei tohi olla pikem kui kaks kuud. (AtSS § 8 lg 2); - sunnivahend, mida rakendatakse ettekirjutuse täitmata jätmise korral. Tegu on konkreetse sunnivahendi rakendamise põhimõttega, mille kohaselt isik peab aru saama, millist konkreetset vahendit tema suhtes võidakse kohaldada ning millises määras. Kui ettekirjutuse täitmiseks on võimalik rakendada mitut sunnivahendit, tuleb hoiatuses märkida: 1. sunnivahendite liigid 2. rakendamise järjekord 3. rakendamise alustamise kuupäevad.
tada ja andamiga maksustada ka oma küla elanikud. Kui ebavõrdsus oli juba tekkinud, arendas ülemkiht oma seisundit tugevdades ja kindlus- tades järk-järgult välja range riikliku korralduse. Ka kirjeldatud seisukoha pooldajad tunnistavad, et riiklik korraldus, mille abil alamrahvast senisest rohkem tööle sunniti, tuli lõppkokkuvõttes kasuks kogu ühiskonnale. Kuid kõik toimus alamkih tide heaolu arvel. Selle vaatepunkti järgi on riik eelkõige sunnivahend ülemkihi käes alamate kihtide allutamiseks ja majanduslikuks ekspluateerimiseks (nende töö vilja omastamiseks). Kumbki esitatud lähenemisviis pole teadlaste seas leidnud üldist heaks- kiitu. Vaidlusi on ajendanud ka kõik nende raames esitatud konkreetsed oletused tsivilisatsiooni ja riigi tekke põhjuste kohta. Seetõttu arvavad paljud teadlased, et tsivilisatsiooni teket ei saagi seletada ühe kõikehõl- mava põhjusega
kannatanu. Vajdusel pöördutakse kohtusse. 4) tööõigusrikkumised ehk distsiplinaarsüüteod (-üleastumised)  seiseb töölepingu seaduses kehtestatud kohtustuste süülises täitmatajätmises. 48. Juriidilise vastutuse mõiste ja liigid. Juriidiline vastutus on retropektiivne(tagasivaateline) vastutus, mis on seotud õigusnormidega, vastutus toimepandud õigusrikkumise eest. See on riiklik sunnivahend, milles õigusrikkuja käitumine mõistetakse hukka õigusvastase süülise teo toimepanemise pärast ning temale tekitatakse kitsendusi. Õigusliku vastutuse aluseks on õigusrikkumine. Juriidilist vastutust liigitatakse õigusharude järgi: 1) Kriminaalvastutus  järgnevad kuriteole 2) Haldusvastutus  järgneb väärteole ehk haldusrikkumisele 3) Tsiviilõiguslik ehk varaline vastutus.
usulisi kombetalitlusi, korjasid rahvalt andamit. Tsivilisatsiooni tekkimise eeldused: Viljelusmajandus ja metallitööstus võib pidada ühtedeks peamisteks eeldusteks; olid ka sotsiaalsed tegurid- varanduslik kihistumine ja eraomandi teke. Tekkimise põhjused:Tsivilisatsioon kui kokkulepe- kokkulepe selleks, et korraldada ühiskondlikku elu paremini. Ülemkiht tegelt ühiskonna elu korraldajana ja ülejäänud elanikkond allus vabal tahtel. Teadlased arvavad, et tsivilisatsioon kui sunnivahend selleks, et rikkad saaksid vaeseid enda jaoks tööle panna. Kasutati vallutusssõda, vägivalda ja sundi. Tsiv. tunnused: viljelusmaj,ühiskondlik tööjaotus,varanduslik kihistumine, kultuuri areng, kirja kasutuselevõtt. Usu osa tsiv. tekkimisel-tegemist oli usuliste tõekspidamistega;ülemkihti peeti jumalate kaitse all seisvaks; kasvas välja valitseja enda jumalustamise komme. Vanaaeg-algas Egiptuse ja Mesopotaamia tsiv. tekkimisega.Muistne Kreeka, Rooma-antiiktsivilisatsioon
10) Alluva poolt temale antud kohustusliku käsu täitmine- välistab õigusvastasuse teatud piirides. Oma käsu täitmise tagajärgede eest vastutab käsu andja. Kui käsk anti volituste piiride ületamisega või oli ilmselt kuritegeliku sisuga, vastutab täitja. 8.Mis on juriidiline vastutus ja milline on selle seos riigi sunniga? Juriidiline vastutus on vastutus toimepandud õigusrikkumise eest. See on riiklik sunnivahend, mis seisneb õigusrikkuja ja tema käitumise hukkamõistmises õigusvastase süülise teo toimepanemise pärast nind temale isikliku, organisatsioonilise või varalise iseloomuga kitsenduse tekitamises. Juriidilise vastutus realiseerub õigussuhtes riigi ja õigusrikkuja vahel. Juriidiline vastutus on riiklik sund, mis järgneb õigusrikkumisele. 9.Millistel alustel ja kuidas toimub õigusrikkumiste ja juriidilise vastutuse liigitamine?
7) Oma õiguste teostamisele suunatud tegu 8) Alluva poolt temale antud kohustusliku käsu täitmine  oma käsu täitmise eest vastutab käsu andja, mitte selle täitja. Kui aga käsk oli antud volituste piiride ületamisega, vorminõuetele mittevastavalt või oli see ilmselgelt kuritegeliku sisuga, siis vastutab käsutäitja. 16. JURIIDILINE VASTUTUS JA TEMA SEOS RIIGISUNNIGA Juriidiline vastutus  riiklik sunnivahend, mis seisneb õigusrikkuja ja tema käitumise hukkamõistmises õigusvastase süülise teo toimepanemise pärast ning temale isikliku, organisatsioonilise või varalise iseloomuga kitsenduste tekitamises. Juriidiline vastutus realiseerub õigussuhtes riigi ja õigusrikkuja vahel. Selle suhte sisuks on riigi õigus kohaldada õigusrikkujale toimepandud õigusrikkumise eest seaduses ettenähtud kitsendusi ja õigusrikkuja kohustus neid kitsendusi taluda
Harudesse liigitamise aluseks on õigusliku reguleerimise objekti JURIIDILINE VASTUTUS JA TEMA SEOS RIIGISUNNIGA järgi ja meetodi järgi. Objekt  kujutab eluvaldkonna ühiskondlikke Juriidiline vastutus  riiklik sunnivahend, mis seisneb suhteid. Meetod  on jur.vahendite kogum , mida kasutatakse kõige õigusrikkuja ja tema käitumise hukkamõistmises õigusvastase efekt. Tulemuse saavutamiseks. Normistik jaguneb kahte süülise teo toimepanemise pärast ning temale isikliku, põhivaldkonda- avalik- ja eraõigus. Romaani Germaani (rooma) organisatsioonilise või varalise iseloomuga kitsenduste tekitamises. süsteemi järgi.
5. Kohustuste kollisioon 6. Eksimus õigusvastasust välistavas asjaolus 7. Kannatanu nõusolek 8. Teenistus- või kutsealaste kohustuste täitmisel toime pandud tegu 9. Oma õiguste teostamisele suunatud tegu 10. Alluva poolt tmale antud kohustusliku käsu täitmine 8. Mis on juriidiline vastutus ja milline on selle seos riigi sunniga? Juriidilne vastutus on vastutus toimepandud rikkumise eest. Juriidilne vastutus on riiklik sunnivahend, mis seisneb õigusrikkuja ja tema käitumise hukkamõistmises õigusvastase süülise teo toimepanemise pärast ning temale isikliku, organisatsioonilise või varalise iselomuga kitsenduse tekitamises. Juriidiline vastutus on üks riigi sunni vahenditest, mis järgneb õigusrikkumisele. 11 Triinu Hansalu TTÜ 2008 9. Millistel alustel ja kuidas toimub õigusrikkumiste ja juriidilise vastutuse liigitamine?
 tsiviilõigusrikkumised – lepingulise kohustuse mitte täitmine või kahju tekitamine lepinguvälises suhtes; järgneb lepinguline vastutus või kahju hüvitamine  tööõigusrikkumised ehk distsiplinaarsüüteod – seisneb töölepingust tuleneva kohustuste rikkumises; kui töötaja on rikkumises süüdi, võib järgneda tasu alandamine, kahju hüvitamine, leppetrahv vms 48. Juriidilise vastutuse mõiste ja liigid Juriidiline vastutus on riiklik sunnivahend, mis seisneb õigusrikkuja ja tema käitumise hukkamõistmises õigusvastase süülise teo toimepanemise pärast või varalise iseloomuga kitsenduse tekitamise. Õigusharude järgi liigitatakse juriidilist vastutust järgmiselt:  kriminaalvastutus – hõlmab riikliku sunni vahendeid, mis järgnevad kuriteole  haldusvastutus – järgneb väärteole  tsiviilõiguslik ehk varaline vastutus – järgneb tsiviilüleastumisele (lepingu rikkumine
mittetäitmise(õigusrikkumise) eest. 2) Liitsanktsioon ehk kumulatiivne sanktsioon sisaldab kaks või enam erinevat sunnivahendit, mida kohaldatakse üheaegselt ühe ja sama õigusrikkumise eest. 3) Alternatiivne sanktsioon võimaldab õigusnormi rakendajal valida kahe või enama sunnivahendi hulgast, rakendades erinevalt liitsanktsioonist vaid ühte neist. Niisugune sanktsioon loob võimaluse leida konkreetse juhu ja subjekti jaoks kõige sobivam (efektiivsem) sunnivahend. Alternatiivne sanktsioon on laialt kasutusel karistusõiguse normides. Õigusnormi sõnastamine õigusakti tekstis. Õigusnormi õigusaktis esitamise viis sõltub oluliselt õigusega reguleeritavate suhete iseloomust (õigusharust) ja vastavalt sellele ka selles õigusharus domineerivate normide iseloomust. Karistusõigus, mis on suunatud süütegude tõkestamisele, nende vastu võitlemisele, koosneb kaitsatest õigusnormidest, selles õigusharus on olulise tähtsusega õigusnormi sanktsioon
iseloomust (õigusharust) ja mõningatel juhtudel on õigusaktis jäetud mõni struktuurielement fikseerimata. Õigusnormi viitav esitamine on kasutatav kõikides õigusharudes ja võib esineda otsese viitena või kaudse viitena. 2. Eesti õigussüsteemi üksikute õigusharude sisust ja normatiivsetest põhiaktidest. Finantsõigus  kuidas eelarve vastu võtta Karistusõigus  sõnastatud on keelatud käitumine ja keelu eiramisega kaasnev sunnivahend (dispositsioon ja sanktsioon). Riigiõiguslikud aktid  regulatiivsed normid ja deklaratiivsed sätted (hüpotees ja dispositsioon). Eraõigus - 3. Õigusperekonnad. Õigusperekond on õigussüsteemide rühm, mis rajaneb samal või ühesugusel õiguslikul doktriinil, normatiivsel alusel ja õigusasutuste organisatsioonil. Tänapäeval tuntumad õigusperekonnad on romaani-germaani ja anglo-ameerika õigusperekond. Romaani-germaani e
· Haldussanktsioonid  väärtegude eest, karistusseadustik, rakendab politsei, amet, inspektsioon · Distsiplinaarsanktsioonid  töölepingu süüteod, kohaldab tööandja või volitatud isik · Varalised e tsiviilõiguslikud  lepingus ettenähtud vastutus, rakendab suhte teine pool 12 Liigitamine määratletuse astme järgi: · absoluutselt määratletud  ühene, täpne ja konkreetne valikuvõimaluseta sunnivahend · suhteliselt määratletud  fikseerib sunnivahendi minimaal- ja maksimaalpiirid · määratlemata  jätab sunnivahendi normi rakendaja otsustada Liigitamine struktuuri järgi: · lihtsanktsioon  üks mõjutusvahend, mis kuulub kohaldamisele dispositsiooni mittetäitmise eest · liitsanktsioon  kaks või enam erinevat sunnivahendit, mida kohaldatakse üheaegselt sama teo eest · alternatiivne sanktsioon  võimaldab rakendajal valida
Kuriteod (trahv või vangistus), väärteod (trahvid) ehk haldusõigusrikkumised (kahju hüvitamine), tsiviilõigusrikkumised (kahju hüvitamine), tööõigusrikkumised ehk distsiplinaar süüteod (näiteks leppetrahvid). 7.2 Juriidiline vastutus: mõiste, tunnused, aluse - juriidiline vastutus - isiku kohustus vastuvaidlematult täita talle seaduse aluse, seaduses sätestatud korras pandud konkreetne kohustus. Kohustus! Juriidiline vastututus on riiklik sunnivahend mis seisneb õigusrikkuja käitumise hukkamõistmises õigusvastase teo toime paneku pärast. Et teole järgneks juriidiline vastutus, on vajalik 4 komponendi olemasolu: 1) Subjekt -deliktivõimeline /vastutusvõimeline/ isik. (Organisatsioon saab olla õigusrikkujaks ainult oma tegevusvaldkonnas); 2) subjektiivne külg (isiku suhtumine oma teosse  tahtlik /otsene või kaudne/; ettevaatamatus /kuritegelik hooletus/); 3) objekt; 4)objektiivne külg (s.t. et teol on
ametiisikud. - Tsiviilõigusrikkumised - Vastutust kohaldab suhte teine pool, kahju tekitamise korral aga kannatanu. Vajadusel pöördutakse kohtusse. - Tööõigusrikkumised ehk distsiplinaarsüüteod (-üleastumised) – seiseb töölepingu seaduses kehtestatud kohtustuste süülises täitmatajätmises. 2) Juriidiline vastutus: mõiste, tunnused, alused  Juriidiline vastutus on riiklik sunnivahend, mis seisneb õigusrikkuja ja tema käitumise hukkamõistmises õigusvastase teo toimepanemise pärast ning temale isikliku, organisatsioonilise või varalise iseloomuga kitsenduse tekitamises.  Juriidilise vastutuse tunnused: - Retrospektiivne vastutus, mis on seotud õigusnormidega. - Realiseerub õigussuhtes riigi ja õigusrikkuja vahel. - Riiklik sund, mis järgneb õigusrikkumisele.
õigusnormide sanktsioone kumulatiivsetena. Andes võimaluse kohaldada süüteo eest lisaks põhikaristusele ka lisakaristus, jätab seadus nende liitmise liigkaristuseks kohtu otsustada igal konkreetsel õiguse rakendamise juhul. 3. Alternatiivne sanktsioon võimaldab õigusnormi rakendajal valida kahe või enama sunnivahendi hulgast, rakendades erinevalt liitsanktsioonist vaid ühte neist. Loob võimaluse leida konkreetse juhu ja subjekti jaoks kõige sobivam sunnivahend. Laialt kasutusel karistusõiguse normides. 23. Õigusnormide liigid Õigusnorme võib liigitada erinevate tunnuste alusel: 1. Subjekti järgi, kes normi on kehtestanud, eristatakse seaduse norme ja seadusjärgsete aktide norme. Seaduse normid sisalduvad parlamendis vastu võetud seadustes. Neil on 17 kõrgem juriidiline jõud, võrreldes kõigi teiste õigusnormidega. Seadusjärgsete aktide normid
järelvalve-, juhtimis-, operatiivse-, organisatsioonilise-, materiaalsete väärtuste liikumist korraldavad või võimuesindaja ülesanded. Välismaalased vastutavad haldusõiguse seaduse rikkumise eest samuti nagu Eesti Vabariigi kodanikudki, kui neil puudub immuniteet. Haldusvastutusele ei kuulu isik, kes õigusrikkumise ajal oli süüdimatus seisundis. Halduskaristus Halduskaristus on sunnivahend, mida kohaldatakse haldusõiguse rikkumise eest nii õigusrikkuja karistamiseks kui ka uute õigusrikkumiste ärahoidmiseks. Halduskaristuste liigid: 1. Rahatrahv 2. Eriõiguste äravõtmine 3. Haldusarest Rahatrahv ja haldusarest on põhikaristused, eraõiguste äravõtmine võib olla nii põhi- kui ka lisakaristus. Lähemalt halduskaristuse liikidest: 1. Rahatrahv Rahatrahvi määramisel lähtutakse päevapalgast. Selle arvutamise aluseks on haldusõiguste rikkumise ajal Eesti
3) Distsiplinaarsanktsioonid  Karistused distsiplinaarsüütegude, st töölepingu seaduses ettenähtud süütegude eest. 4) Varalised ehk tsiviilõiguslikud sanktsioonid  Mõjutusvahendid, mida rakendatakse tsiviilõiguslike üleastumiste eest. // Sanktsioonide liigitus määratletuse astme järgi: 1) Absoluutselt määratletud sanktsioonid  Üheselt, täpselt ja konkreetsel kujul ilma valikuvõimaluseta antud sunnivahend. 2) Suhteliselt määratletud sanktsioon  Fikseerib sunnivahendi minimaal ja maksimaalpiirid, nendes piirides kohaldab karistust õigusnormi rakendav isik. 3) Määratlemata sanktsioon  Ei näita rakendatavat sunnivahendit, jättes selle normi rakendaja otsustada. // Sanktsioonide liigitus struktuuri järgi: 1) Lihtsanktsioon  Näeb
Haldussanktsioonid – Sunnivahendid, mida kohaldatakse väärtegude eest. 3) Distsiplinaarsanktsioonid – Karistused distsiplinaarsüütegude, st töölepingu seaduses ettenähtud süütegude eest. 4) Varalised ehk tsiviilõiguslikud sanktsioonid – Mõjutusvahendid, mida rakendatakse tsiviilõiguslike üleastumiste eest. // Sanktsioonide liigitus määratletuse astme järgi: 1) Absoluutselt määratletud sanktsioonid – Üheselt, täpselt ja konkreetsel kujul ilma valikuvõimaluseta antud sunnivahend. 2) Suhteliselt määratletud sanktsioon – Fikseerib sunnivahendi minimaal- ja maksimaalpiirid, nendes piirides kohaldab karistust õigusnormi rakendav isik. 3) Määratlemata sanktsioon – Ei näita rakendatavat sunnivahendit, jättes selle normi rakendaja otsustada. // Sanktsioonide liigitus struktuuri järgi: 1) Lihtsanktsioon – Näeb sunnivahendina ette ühe mõjutusvahendi, mis kuulub kohaldamisele dispositsiooni nõuete mittetäitmise eest. 2)
nad peaksid ühinema ja kukutama võimult võimulolijaid, kehtestama diktatuuri (NSVL). 3) Miks ei ole võimalik anarhistliku ühiskonna teke? V: Sest kui kaotaks ära valitseja/riigi, siis tahes tahtmata hakkaks kellelegi võim pähe või soov ise teiste üle valitseda. Riigi puudumine eeldab inimestevahelist vabatahtlikku koostööd, aga see ei ole võimalik, kuna inimestel on niivõrd erinevad huvid, vaated ja soovid. Riik on sunnivahend, mis hoiab inimesi vaos. Inimesed lähtuksid pigem oma kui ühiskonna kui terviku huvidest. 4) Mida väärtustasid sotsiaaldemokraadid ja kuidas nad tahtsid sotsialistlikku ühiskonda rajada? V: Arvasid, et ühiskonda on võimalik ümber korraldada rahulikul teel. Kehtestasid selleks üldise valimisõiguse (meestele olenemata varanduslikust olukorrast), parlamendi kaudu taheti läbi viia seadusi tööliste olukorra parandamiseks. Nad väärtustasid majanduslikku võrdsust.
sundlõpetamine (jur. isik) Väärtegu  rahatrahv või arest. Tsiviilõigusrikkumine ehk -üleastumine  lepingu rikkumine või varalise kahju tekitamine. Lepingu järgne karistus või kahju hüvitamine. Distsiplinaarüleastumine ehk Âsüütegu  tööõigusrikkumine (kohustuste täitmatajätmine, joobes tööl vms). Noomitus, rahatrahv, ilma palgata töölt kõrvaldamine, töölepingu lõpetamine Juriidiline vastutus on vastutus toime pandud õigusrikkumise eest. Riiklik sunnivahend, mis seisneb teo hukkamõistmises ja kitsenduste tegemises. -kriminaalvastutus -haldusvastutus -varaline vastutus -distsiplinaarvastutus 1.Tsiviilõigus Tsiviilõigus on eraõiguse haru mis reguleerib varalisi ja isiklikke mittevaralisi suhteid ühiskonnas. Printsiibid: -tsiviilõigussuhete osaliste võrdsuse printsiip -rikutud õiguse taastamise printsiip -omandi kaitse printsiip -lepinguvabaduse pr -tsiviilõigustetakistamatu teostamise tagamise pr -tsiviilõiguse kohtuliku kaitse pr
21. Objektiivne õigus: Objektiivne õigus on riigis kehtiv õigus, kirja pandud õigusaktis. Objektiivse õiguse alusel tekkivaid isikute õiguseid nimetatakse subjektiivseks õiguseks. 22. Juriidiline vastutus ja selle sisu: Juriidiline vastutus on vastutus, mis on seotud õigusnormidega. See on retrospektiivne (tagasivaateline) vastutus toimepandud õigusrikkumise eest. Õigusrikkumine on juriidilise vastutuse aluseks. Juriidiline vastutus on riiklik sunnivahend, mis seisneb õigusrikkuja ja tema käitumise hukkamõistmises õigusvastase süülise teo toimepanemise pärast ning temale isikliku, organisatsioonilise või varalise iseloomuga kaotuse tekitamises. Juriidiline vastutus on samaaegselt õigussuhe riigi ja õigusrikkuja vahel. Selle suhte sisuks on õigusrikkuja kohustus taluda teatavaid kaotusi toimepandud õigusrikkumise eest. Juriidilise vastutusega viiakse ellu õigusnormi saktsioone. 23. Sanktsiooni mõiste:
allikad, nt loodusjõud, mehhanismid, seadmed, aparaadid, loomad jne. Õigusrikkumise liigid. Õigusrikkumiste õigusharulise kuuluvuse järgi, aga ka nende kahjulikkuse astme ja rakendatavate mõjutusvahendite ehk sanktsioonide iseloomu järgi liigitatakse õigusrikkumised nelja rühma: 1. Kuritegu 2. Väärtegu 3. Tsiviilõigusrikkumine ehk tsiviilüleastumine 4. Distsiplinaarõigusrikkumine ehk distsiplinaarsüütegu Juriidiline vastutus – riiklik sunnivahend, mis seisneb õigusrikkuja ja tema käitumise hukkamõistmises õigusvastase süülise teo toimepanemise pärast ning temale isikliku organisatsioonilise või varalise iseloomuga kitsenduste tekitamises. Õigusharude järgi liigitatakse juriidilist vastutust järgmiselt: 1. Kriminaalvastutus – hõlmab riiklikke sunnivahendeid, mis järgnevad kuriteole. Kriminaalvastutusega nähakse ette kõige karmimad karistused ehk kriminaalõiguslikud
lepinguline vastutus või kahju tekitamisest tulenev vastutus (kahju hüvitamine). Vastutust rikkumise eest kohaldab suhte teine pool, kahju tekitamise korral aga kannatanu. Distsiplinaarüleastumine ehk distsiplinaarsüütegu on tööõigusrikkumine, mis seisneb töölepingust tuleneva kohustuste rikkumises. Juriidilise vastutuse mõiste ja liigid. Juriidiline vastutus on vastutus toimepandud õigusrikkumise eest. Juriidiline vastutus on riiklik sunnivahend, mis seisneb õigusrikkuja ja tema käitumise hukkamõistmises õigusvastase süülise teo toimepanemise pärast ning temale isikliku, organisatsioonilise või varalise iseloomuga kitsenduse tekitamises. Riikliku sunnivahendina kohaldatavad kitsendused on kindlaks määratud õigusnormide sanktsioonides (rahatrahv, arest, vangistus, kahju hüvitamine jne). Õigusharude järgi liigitatakse juriidilist vastutust järgmiselt: 1
(9) Ettekirjutuses peavad olema märgitud: 1) keskkonnateenistuse nimetus, kelle nimel ettekirjutus tehakse; 2) ettekirjutuse tegija ees ja perekonnanimi ning ametinimetus; 3) ettekirjutuse tegemise kuupäev ja vajaduse korral kellaaeg; 4) metsaomaniku nimi, kellele ettekirjutus tehakse; 5) ettekirjutuse aluseks olevad asjaolud ja õiguslik alus, millele ettekirjutus tugineb; 6) ettekirjutuse resolutsioon, milles märgitakse vajalikud uuendamise võtted ja nende rakendamise tähtaeg; 7) sunnivahend, mida ettekirjutuse täitmata jätmise korral rakendatakse; 8) ettekirjutuse vaidlustamise kord ja tähtaeg; 9) ettekirjutuse tegija allkiri. (10) Kinnisasja võõrandamise korral läheb hukkunud metsaosa või raiesmiku uuendamise kohustus üle kinnisasja uuele omanikule, kusjuures käesolevas paragrahvis sätestatud uuendamistähtaegu arvutatakse kinnisasjal asuva metsaosa hukkumisest või metsa raiest arvates. § 26. Metsa uuendamise tagatisraha
N:tuletõrjujate tegevus. Hädaseisund tekib kui õiguslikult kaitstavat objekti ähvardab oht ja ohuallikaks erinevad jõud loodusjõud ja muu. Õigusrikkumiste liigid nende õigusharude ja nende kahjulikkuse järgi ja nende rakendatavate mõjutusvahendi iseloomu järgi liigitatakse õigusrikkumised 4 rühma 1) Kuriteod 2) Väärteod 3) Tsiviilõigusrikkumised 4) distsiplinaarõigusrikkumised Juriidiline vastututus on riiklik sunnivahend mis seisneb õigusrikkuja käitumise hukkamõistmises õigusvastase teo toime paneku pärast. Õigusharude järgi liigitatakse vastutust 1) Kriminaalvastutust  riiklikke sunnivahendeid mis järgnevad kuritööle 2) Haldusvastutus järgneb väärteole nad on väiksema ühiskondliku ohtlikusega. Arest ja rahatrahv 3) Tsiviilõiguslik ehk varaline vastutus järgneb tsiviilüleastumisele ja seda rakendatakse
o Asendustäitmist on lubatud rakendada hoiatuse ja täitmiskorralduseta, kui oht avalikule korrale tuleb kõrvaldada viivitamatult. (ATSS § 12); o Juhul, kui adressaadile ei ole võimalik ettekirjutust õigel ajal teha. Etapid: o Hoiatuse tegemine (kirjalik); o Selles hoiatuses peab olemas olema kohustuse täitmise tähtaeg (kuupäev, milleni on aega ettekirjutuse vabatahtlikuks täitmiseks), konkreetne sunnivahend, mida kasutatakse, kui kohustatud isik ei täida kohustust. o Kui on mitu erinevat sunnivahendit, tuleb märkida nende liigid ja rakendamise alustamise kuupäevad. o Sunnivahendit ei tohi hoiatuses kindlaks määrata alternatiivselt ega jätta kohustatud isikul võimalust valida nende vahel. (ATSS § 7) Kui ei ole vastav ettekirjutus täidetud, tehakse vastava sunnivahendi rakendamise
Seetõttu võib olla eri õigusharudes normide esitamine õigusaktides olla oluliselt erinev. Karistusõigus, mis on suunatud süütegude tõkestamisele, nende vastu võitlemisele, koosneb kaitsvatest õigusnormidest, selles õigusharus on olulise tähtsusega õigusnormi sanktsioon. Sellest tulenevalt on kõigis karistusõiguslike õigusaktide eriosa sätetes alati sõnastatud keelatud käitumine ja selle keelu eiramisega kaasnev sunnivahend ehk dispositsioon ja sanktsioon. Karistusõiguse normide hüpoteesitingimused (subjekti vanus, süüdivus, karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud jms) aga on üldjuhul antud aktid üldosas, sest need on ühised kõikidele eriosas sätestatud süüteokoosseisudele. 8 Õigusnormi viitav esitamine  õigusnormi sõnastamisel kasutatakse sellist võtet, et õigusnormi
1. Kehtetuks tunnistamine haldusorgani poolt 2. Tühistamine kohtu poolt 3. Kehtivusaja lõpp 4. Õiguse realiseerimine või kohustuse täitmine IV. Sundtäitmise eeldused (AtSS § 2 lg 1, § 8) 1. Koormav õigussuhteid kujundav haldusakt (ettekirjutus) 2. Ettekirjutuse kehtivus (p-d I-III) 3. Ettekirjutuse täitmata jätmine 4. Seaduses sätestatud sunnivahend 5. Sunnivahendi proportsionaalsus 6. Erinõuded asendustäitmisele ja sunnirahale a) Hoiatus b) Menetlusnormid 2. V. Asendustäitmist ja sunniraha välistavad asjaolud (AtSS § 8 lg 3) 1. Aluste (eelduste) äralangemine 2. Alusnormi kehtetuks tunnistamine 3. Edasilükkamine 4. Haldusakti kehtivuse või täitmise peatamine
õigusnormide sanktsioone kumulatiivsetena. Andes võimaluse kohaldada süüteo eest lisaks põhikaristusele ka lisakaristus, jätab seadus nende liitmise liigkaristuseks kohtu otsustada igal konkreetsel õiguse rakendamise juhul. 3. Alternatiivne sanktsioon võimaldab õigusnormi rakendajal valida kahe või enama sunnivahendi hulgast, rakendades erinevalt liitsanktsioonist vaid ühte neist. Loob võimaluse leida konkreetse juhu ja subjekti jaoks kõige sobivam sunnivahend. Laialt kasutusel karistusõiguse normides. 3.4. ÕIGUSNORMI SÕNASTAMINE ÕIGUSAKTI TEKSTIS Õiguse kasutaja või rakendaja peab õigusaktis sõnastatud teksti kaudu võimalikult adekvaatselt mõistma selles aktis sisalduvaid norme. Õigusnormi loogiline struktuur ei väljendu üldjuhul otseselt õigusakti tekstis  muudaks õigusaktide mahu väga suureks. Õigusnormi viitav esitamine on kasutatav kõikides õigusharudes ja võib esineda kahel kujul:
1. Kehtetuks tunnistamine haldusorgani poolt 2. Tühistamine kohtu poolt 3. Kehtivusaja lõpp 4. Õiguse realiseerimine või kohustuse täitmine IV. Sundtäitmise eeldused (AtSS § 2 lg 1, § 8) 1. Koormav õigussuhteid kujundav haldusakt (ettekirjutus) 2. Ettekirjutuse kehtivus (p-d I-III) 3. Ettekirjutuse täitmata jätmine 4. Seaduses sätestatud sunnivahend 5. Sunnivahendi proportsionaalsus 6. Erinõuded asendustäitmisele ja sunnirahale a) Hoiatus b) Menetlusnormid V. Asendustäitmist ja sunniraha välistavad asjaolud (AtSS § 8 lg 3) 1. Aluste (eelduste) äralangemine 2. Alusnormi kehtetuks tunnistamine 3. Edasilükkamine 4. Haldusakti kehtivuse või täitmise peatamine
eksimus õigusvastasust välistavas asjaolus, kannatanu nõusolek, teenistus- või kutsealase kohustuste täitmisel toime pandud tegu, oma õiguste teostamisele suunatud tegu, alluva poolt temale antud kohustusliku käsu täitmine. 71 Mis on juriidiline vastutus ja milline on tema seos riigi sunniga? Juriidiline vastutus on retrospektiivse vastutuse üks liike. See on vastutus toimepandud õigusrikkumise eest. Juriidiline vastutus on riiklik sunnivahend, mis seisneb õigusrikkuja ja tema käitumise hukkamõistmises õigusvastase süülise teo toimepanemise pärast ning temale isikliku, organisatsioonilise või varalise iseloomuga kitsenduse tekitamises. Juriidiline vastutus realiseerub õigussuhtes riigi ja õigusrikkuja vahel. Selle suhte sisuks on riigi õigus kohaldada õigusrikkujale teoimepandud õigusrikkumise eest seaduses ettenähtud kitsendusi ja õigusrikkuja kohustus neid kitsendusi taluda. 72.
2) Haldussanktsioonid  Sunnivahendid, mida kohaldatakse väärtegude eest. 3) Distsiplinaarsanktsioonid  Karistused distsiplinaarsüütegude, st töölepingu seaduses ettenähtud süütegude eest. 4) Varalised ehk tsiviilõiguslikud sanktsioonid  Mõjutusvahendid, mida rakendatakse tsiviilõiguslike üleastumiste eest. // Sanktsioonide liigitus määratletuse astme järgi: 1) Absoluutselt määratletud sanktsioonid  Üheselt, täpselt ja konkreetsel kujul ilma valikuvõimaluseta antud sunnivahend. 2) Suhteliselt määratletud sanktsioon  Fikseerib sunnivahendi minimaal- ja maksimaalpiirid, nendes piirides kohaldab karistust õigusnormi rakendav isik. 3) Määratlemata sanktsioon  Ei näita rakendatavat sunnivahendit, jättes selle normi rakendaja otsustada. // Sanktsioonide liigitus struktuuri järgi: 1) Lihtsanktsioon  Näeb sunnivahendina ette ühe mõjutusvahendi, mis kuulub kohaldamisele dispositsiooni nõuete mittetäitmise eest. 2)
annaabi.ee 
