Õigusrikkumised ja juriidiline vastutus (0)

7. ÕIGUSRIKKUMISED JA JURIIDILINE VASTUTUS

Lk 93-104

7.1. Õiguspärane käitumine ja õigusrikkumine. Õigusrikkumise mõiste ja koosseis. (7.2 -7.5)

Lk 93-100
Õiguspärane käitumine – õigusnormidega ettenähtud kohustuslik, soovitav või lubav õigussubjekti käitumine. Siia kuulub ka käitumine, mis pole õiguslikult reguleeritud.
Õigusrikkumine – käitumine, milles subject eirab õigusnormidega kehtestatud keeldu, ei täida oma juriidilist kohustust või ületab tema käitumisele õigusnormidega lubatud piirid.
Õigusrikkumine – juriidiline fakt, mis kujutab süülist, õigusvastast tegu, mille on toime pannud deliktivõimeline isik ja mis on juriidilise vastutuse aluseks.
Õigusrikkumise koosseis:

Käitumise subjekt
- Õigusrikkuja, kelleks on õiguslikus suhtlemises osalev isik, kes omab õigussubjektsust ja deliktivõimet.
- Mitmesugused organisatsioonid oma pädevuse ületamisel

Käitumise subjektiivne koosseis
- subjekti suhtumine oma õigusvastasesse teosse ja selle tagajärgedesse.
Isiku süü: tahtlus või ettevaatamatus
Tahtlus
Otsene tahtlus
isik nägi ette ohtlikke tagajärgi ja soovis nende saabumist
Kaudne tahtlus
isik nägi ette ohtlikke tagajärgi ja teadlikult möönas nende saabumist
Ette-
vaatamatus
Kuritegelik kergemeelsus
Õigusrikkumise toime pannud isik nägi ette kahjulike tagajärgede saabumise võimalust, kuid kergemeelselt lootis neid vältida
Kuritegelik hooletus
Õigusrikkuja ei näinud ette tagajärgede saabumist, kuigi pidi ja võis ette näha.

Õigusrikkumise objekt
- need õigushüved, mille vastu on suunatud õigusrikkumine.

õigusrikkumise objektiivne koosseis

teo õigusvastasus – väljendab tema kahjulikkust ühiskonnale

kahjulik tagajärg – objekti mõjutamise tulemus. Võib ka puududa !

kasuaalne ehk põhjuslik seos nende vahel – isiku õigusvastane käitumine peab kahjuliku tagajärje esile kutsuma, peab olema selle põhjus
Tegu, mis on toime pandud ...
...füüsilise sunni mõjul – ei ole vaadeldav tema teona ja ta ei kanna selle eest vastutust
...psüühilise sunni mõjul – on alati subjekti enda tegu, sest see toimus tema tahte ja mõjutuste vahendusel ja tal oli otsus ise valida.
Teo õigusvastasust välistavad asjaolud :

Hädakaitse ( KarS § 28) - õigusvastase ründe tõrjumine. Hädakaitse piiride ületamine on kaitse ilmne mittevastavus ründe iseloomule ja ohtlikkusele. Hädakaitse seisund kestab seni kui kestab reaalse ründe oht.
Putatiivne ehk näiline hädakaitse – nt. klassivend lollitas mängurelvaga; inimene ei kanna vastutust sellise hädakaitse eest. Lähtutakse enda kaitsja arusaamadest.

Hädaseisund (KarS § 29) – tegevus, millel on küll õigusrkkumise tunnused, kuid pandi toime ohu kõrvaldamiseks, kui seda ohtu antid asjaoludel ei saanud kõrvaldada muude vahenditega ja kui põhjustatud kahju oli ärahoitust väiksem.

Kurjategija kinnipidamine – on seotud mõnikord tema poolt vastupanu osutamisega, mille ületamisel võib talle kaasneda tervisekahjustus või materjaalse kahju tekitamine, mõnikord isegi elu kaotamine.

Kuritegude matkimine – on suunatud kurjategija isiku või kuriteo väljaselgitamisele ja toime pandud isiku poolt, kellel on kompetentse riigiorgani volitus.

Kohustuste kollisioon (KarS § 30) – tegu, millega rikutakse õiguslikku kohustust, ei ole õigusvastane, kui isik peab üheaegselt täitma mitut õiguslikku kohustust ja tal pole võimalik kõiki täita. Sellisel juhul peab ta aga tegema kõik endast oleneva, et täita kohustust, mis on vähemalt sama oluline kui rikutav kohustus.

Eksimus õigusvastasust välistavas asjaolus (KarS § 31) – isik tegu toime pannes kujutab endale ekslikult ette asjaolusid, mis välistaksid teo õigusvastasuse. (nt püüab takistada kedagi sisenemast oma sõbra kodusse läbi akna, kuid tegelikult oli kohtumine kokku lepitud.)

Kannatanu nõusolek – nõusolek peab olme õiguspärane, ei tohi olla suunatud sotsiaalselt kahjulike tagajärgede saavutamiseks(enda tapmine, kehavigastuste tekitamine), peab olema vabatahtlik ja antud teovõimelise isiku poolt.

Teenistus - või kutsealaste kohustuste täitmisel toime pandud tegu – nt tuletõrjuja ja politsei tegevus.

Oma õiguste teostamisele suunatud tegu – nt on lubatud valdajal kaitsta jõuga oma valdust omavoli vastu, ületamata seejuures hädakaitse piire .

Alluva poolt temale antud kohustusliku käsu täitmine – teatavates piirides, v.a kui käsk oli kuritegeliku sisuga, käsk oli antud volituste piiride ületamisega või vorminõuetele mittevastavalt.

7.6 Õigusrikkumiste liigid

Lk 100-101
Liigitatakse õigusharulise kuuluvuse , kahjulikkuse astme ja rakendavate mõjutusvahendite (sanktsioonide) iseloomu järgi nelja rühma.
I Kuriteod
Karistusseadustikus sätestatud karistatav tegu – tegevus või tegevusetud, mille eest on füüsilise isikupõhikaristuseks rahaline karistus või vangistus , juriidilisele isikule rahaline karistus või sundlõpetamine.
Ühiskonnale kõige suuremat ohtu kujutavad õigusrikkumised. Karistuse kohaldab ainult kohus.
II Väärteod ehk haldusõigusrikkumised
Karistusseadustikus või muus seadustikus sätestatud süütegu, mille eest on põhikaristusena ette nähtud rahatrahv või arest. On kuriteole lähedane, formaalse tunnuse järgi eristab vaid kergem karistus(rahatrahv või arest kuni 30 päeva).
Karistusi kohaldavad selleks vastavat pädevust omavad riigiorganid ja ametiisikud (politsei, inspektsioonid, pirivalve, toll ). Aresti kohaldab ainult kohus.
III Tsiviilõigurikkumised
Lepingulise kohustuse mittetäitmine või kahju tekitamine lepinguvälises suhtes. Õigusrikkumisele järgneb sõltuvalt sellest kas leppingus ettenähtud ehk lepinguline vastutus või kahju tekitamisest tulenev vastutus (kahju hüvitamine).
Vastutust tsiviilõigusliku lepingu rikkumise eest kohaldab lepingu teine pool, kahju tekitamise korral aga kannatanu. Vajaduse korral pon asjast huvitatud isikul võimalik pöörduda oma õiguste kaitseks hagiga kohtusse.
IV Tööõigusrikkumised ehk distsiplinaarsüüteod (distsiplinaarüleastumised)
Seisneb töölepingu seadusega keghtestatud kohustuste süülises täitmatajätmises, tööl joobnuna viibimises, tööanda usalduse kaotamises või vääritu teo toime panemises(mõnel töötajate kategoorial).
Distsiplinaarkaristused: 1)noomitus, 2)rahatrahv, 3)palga maksmise peatamisega töölt kõrvaldamine ja 4)töölepingu lõpetamine. Karistusi kohaldab tööandja lepingut rikkunud töötaja suhtes.
Õiguskaitseorganid – politsei, kaitsepolitsei , prokuratuur , kohus – kuritegegude ja väärtegude tõkestamiseks ja kuritegevuse vastu võitlemiseks.

7.3 Juriidilise vastutuse mõiste ja liigid

Lk 101-104
Vastutus retrospektiivses aspektis – vastutus möödunud käitumise eest, mis on vasruolus sotsiaalsete normidega.
Juriidiline vastutus – retrospektiivne vastutus, mis on seotud õigusnormidega. Vastutus toimepandud õigusrikkumise eest.
- riiklik sunnivahend, mis seisneb õigusrikkuja ja tema käitumise hukkamõistmises õigusvastase süülise teo toimepanemise pärast ning temale iskliku, organisatsioonilise või varalise iseloomuga kitsenduste tekitamises.
Õigusharude järgi jaotatakse juriidiline vastutus:

Kriminaalvastutus –hõlmab riikliku sunni vahenedid, mis järgnevad kuriteole. Sellega nähakse ette kõige karmimad kohustused.

Haldusvastutus – järgnev väärteole, karistus leebem

Tsiviilõiguslik ehk varaline vastutus – järgneb tsiviilüleastumisele ja seda rakendatakse varalistes suhetes kas lepingu rikkumisel või kahju tekitamisel

Distsiplinaarvastutus – järgneb distsiplinaarüleastumisele ja seda kohaldatakse töödistsipliini rkkumiste eest.
Juriidilist vastutust kohaldava organi järgi eristatakse:

Kohtulik vastutus – juriidiline vastutus, mida kohaldab kohus(kriminaalkaristust) või kohtunik(teatavad haldus- ja tsiviilõiguslikud sanktsioonid)

Haldusvastutus – juriidiline vastutus, mida rakendavad selleks pädevad haldusorganid(politsei, toll , inspektsioonid jms).
Sõltuvalt kaitsekorra tagamise viisist võib eristada:

Karistatavad mõjutusvahendid – kriminaal - ja haldusõiguslikud sunnivahendid, distsiplinaar - ja mõned tsiviilõiguslikud sanktsioonid. Põhieesmärk on avaldada riiklikku hukkamõistu rikkujale, mõjutada teda ja teisi hoiduma edaspidi sellisest käitumisest.

Õigusttaastavad mõjutusvahendid – üldjuhul tsiviilõiguslikud sanktsioonid. Peaeesmärk ennistada õigusrikkumisele eelnenud olukord, taastada õiguspärane suhe (kahju hüvitamine, tööle ennistamine jne).