Tsivilisatsioonide tekkimine (0)

September 29, 2010
Esimesed teadaolevad tsivilisatsioonid hakkasid kujunema alates III aastatuhandest eKr. Mesopotaamias ja Egiptuses. Tsivilisatsioonid tekkisid suurte jõgede kallastele, kus olid looduslikult soodsaimad elutingimused .
Tsivilisatsiooni all mõistame hästi korraldatud ja kõrge kultuuritasemega ühiskondi ning defineerime kui - kõige suurem kultuurilis-eneseteadvuslik jaotus inimkonna sees. Tänapäeval räägitakse 7-st tsivilisatsioonist ent tuntud inglise teadlane Arnold Toynbee on jaotanud inimkonna ajaloo kogunisti 13-ks tsivilisatsiooniks.
Tsivilisatsiooni tekkeprobleem on jäänud segaseks, kuna teadlased ei ole selles küsimuses saavutanud üksmeelt. Üks põhjustest on arvatavasti see, et varajaste tsivilisatsioonide tekkimise ajal puudus veel kiri ja seetõttu ei saa teadlased - arheoloogilise materjali puudumisel - seda põhjalikult uurida.
Üksmeel on enam-vähem saavutatud inimkonna ühiskondliku arengu üldsuundade küsimuses.
Kuna primaarseid tsivilisatsioone võib piiritleda mitme eri tunnusega on märkimisväärne, et kõigis viies peamises tunnusjoones avaldub inimühiskonna senisest suurem organiseeritus ning, et varane tsivilisatsioon ja riik on lahutamatult seotud. Peamisi tunnusjooni on viis: viljelusmajandus on koriluse ja küttimise tahaplaanile tõuganud ning tsivilisatsiooni ühiskonna moodustavad põlluharijad ning karjakasvatajad. Ühiskond on varaliselt kihistunud. Ühiskond on organiseeritud mistõttu on välja kujunenud riikluse alged . Väga oluline tunnusjoon on ka kirja olemasolu, mis võimaldas riikliku korralduse. Viimaseks tunnusjooneks on see, et kindlustatus toiduga lõi eeldused mitmekesiseks vaimseteks tegevusteks, mis omakorda rikastus tänu kirja olemasolule.
Algselt valitses põlluharijate ja viljakasvatejate kogukondades enam-vähem võrdsus, kuid arengu käigus kihistusid ühiskonnad nii varaliselt, kui ka ühiskondlikult positsioonilt. Tänu arheoloogilistele materjalidele nagu ülikute matusepaigad ja suured ehitised, teame, et elati varasemast suuremates ja jõukamates asulates kitsa ülemkihi juhtimise all. Etnoloogia andmetest võime järeldada, et ülemkihi moodustasid rikkamad perekonnad ning nende hulgast kerkis esile pealik . Ülemkihi ülesandeks oli korraldada ühiskonna elu. Nemad koondasid inimesi sõjakäikudeks, ehitustöödeks, pidutusteks ja teiste seesuguste ühiste ettevõtmiste tarvis. Samuti oli kohtu mõistmine, usuliste kombetalituste juhtimine ja rahvalt andamite korjamine ülemkihi kohustuseks. Andameid koguti ühiseks tagavaraks, kuid ka iseenda huvides.
Ollakse veendunud, et just seesugusest kihistunud ühiskonna pärast ja tänu kirja kasutuselevõtmisele kujunes välja riik.
Teadlastel on tsivilisatsioonide tekke võimalikeks põhjusteks kujunenud välja kaks versiooni.
Esimese versiooni kohaselt usutakse, et tõusev ülemkiht oli eelkõige ühiskonna korraldaja, kellele ülejäänud elanikkond allus esialgu vabatahtlikult. Osavamad ja asjalikumad individuaalid plaanisid sõjategevust, lahendasid naabrite vahelisi suhteid, klaarisid tülisid ning kõikke muud mis oli kogu ühiskonna heaoluks ja vajas kordineerimist. Väga oluliseks tegevuseks võis olla näiteks tagavarade soetamine ja nende väljajagamine ikaldus-aastatel või suure hulga inimeste mobiliseerimine niisutussüsteemide ehitamiseks.
Niiviisi aastasts aastasse ja põlvest põlve täites ühiskonna huve tõusis nende eneste prestiiz ja positsioon muutus päritavaks. Pikapeale kujuneski neist päriliku võimuga ülemkiht ja nende võim alamkihi üle oli selle arusaama järgi vältimatu kaasnähtus e. riik oli eelkõige vahend ühiskonna paremaks korraldamiseks.
Teise varjandina näevad teadlased, et juba algusest peale on ühiskond kihistund vägivalla ning sunni läbi. Eeldatakse, et näiteks vallutussõjad lubasid võitjatel koguda andameid kaotajatelt, mis läks enamusti võitjate juhtidele. Seeläbi kasvas jsust pealike rikkus ja võim, mis võimaldas neil hiljem ka oma kogukonna inimesi maksustada, süvendades ebavõrdust ja ühiskonna kihistumist. Aja jooksul oma seisundit tugevdades arendas ülemkiht välja riikliku korralduse mille abil sunniti alamrahvast varasemast rohkem tööle.
Olgugi, et ka selle vaatepunkti toetajad nõustuvad, et lõppkokkuvõteks on seesugune riiklik korraldus kasuks kogu ühiskonnale, on nende meelest riik eelkõige ülemkihi sunnivahend alamkihtide allutamiseks ja majanduslikuks ekspluateerimiseks.
Lõplikku üksmeelt selles küsimuses ei ole saavutatud ja ehk ei olegi võimalik leida üht kõikehõlmavat põhjust tsivilisatsiooni tekkimisel. Paljud teadlased arvavad , et inimkonna arengu aluseks on justnimelt mitme soodsa teguri kokkulangemine, mis on viinud riigi tekkimiseni.
Kuniks ei ole leitud täpsemaid arheoloogilisi andmeid ja tõestusmaterjale, usun ka mina, et põhjusi ei saa olla vaid üks, sest nagu inimene ise, võivad tsivilasitsiooni tekke põhjused olla keerulised ja ettearvamatud.