Õigusõpetuse kordamisküsimuste vastused 1 kt (6)

1.Mis on õigus? Mis on õigussüsteem?
Õigus on käitumisreeglite kogum, mis on kehtestatud või sanktsioneeritud riigi poolt ja mille täitmist tagatakse riigi sunnijõuga.
Õigussüsteem on õigusnormid, mis reguleerides ühiskondlikke suhteid, toimivad teatava kvalitatiivselt määratletud ühtsusena.
2.Nimeta suuremad õigussüsteemid maailmas, kuidas neid eristada? Millisesse õigussüsteemi nendest kuulub Eesti?
Kontinentaalne : õigusteaduses on peatähelepanu pööratud õigusnormidele, kui üldisele käitumisreeglile, mis peab vastama õigluse ja moraali nõuetele ja kindlustama ühiskonnas nendele nõuetele vastava korra. Õiguse rakendamise küsimused ei ole olulised, nendega tegelevad praktikud. Peamiseks õiguseallikaks on riigi normatiivaktid.
Üldine: õigusnormi abstraktsuse aste on madalam, eesmärgiks ei ole üldise reegli sõnastamine tulevikus, vaid käesoleva konkreetse kaasuse õiglane lahendamine. Õigusemõistmist reguleerivad normid on märksa olulisemad kui käitumise üldised reeglid ja peamiseks õiguse allikaks ei ole mitte normatiivne akt, vaid kohtu-ja halduspretsedent.
Eesti kuulub kontinentaalsesse õigussüsteemi.
3.Nimeta 3 õiguse allikat.
Õiguslik tava, juristide arvamus, kohtu-ja halduspretsedent, leping ja normatiivakt .
4.Nimeta õiguse põhivaldkonnad ja 2 õigusharu, mis vastavasse põhivaldkondadesse kuuluvad.
Avalik õigus(karistusõigus,haldusõigus) ja eraõigus(tsiviilõigus,majandusõigus).
5.Mille poolest erineb eraõigus ja avalik õigus?
Avalik õigus hõlmab õigusharusid, õigusinstituute ja õigusnorme, mis reguleerivad suhteid, kus üheks suhte pooleks on riik, mida iseloomustab oma vaheline subordinatsioon. Reguleerimismeetodiks on autoritaarne meetod.
Eraõiguse moodustavad õigusharud, õigusinstituudid ja õigusnormid, mis reguleerivad suhteid võrdsete isikute vahel. Need normid, instituudid ja õigusharud kasutavad autonoomset reguleerimismeetodit.
6.Mis on õigusakt? Mis on üldakt ja üksikakt, milles seisneb nende erinevus?
Õigusaktid on eriliselt vormistatud dokumendid , mille vahendusel riigiorganid vastavalt oma pädevusele kehtestavad ühiskondlikest suhetest osavõtjatele õigusi ja panevad kohustusi.
Üldakt ehk normatiivakt(e õigustloov akt) on suunatud objektiivse õiguse kehtestamisele, ta sisaldab ühiskondlikke käitumisreegleid ehk õigusnorme. Õigusnormide olemasolu annab normatiivaktile üldise tähenduse: ta kehtib määratlemata isikute ringi suhtes ja kuulub rakendamisele määratlemata arv kordi .
Üksikakt ehk mittenormatiivne akt(e individuaalne õigusakt) on selline akt, mis annab subjektiivsed(antud kuuluvas) õigused ja paneb kohustused subjektile või täpselt määratletud subjektide ringile. Ei sisalda õigusnorme, vaid rakendab neid, kohustades konkreetset isikut konkreetseks käitumiseks - on oma iseloomult õiguse rakendamise aktid.
7.Mis on seadus? Mis on määrus? Mis on käskkiri?
Seadus on üldakt, mis on vastu võetud riigivõimu kõrgeima esindusorgani(parlamendi) poolt või rahva tahte vahetu väljendusena(rahvahääletusel).
Määrus on täidesaatva riigivõimuorgani normatiivakt, mis juriidiliselt jõult on seadusest ja riigipea normatiivsest aktist madalam.
Antud subjekti käskkiri on individuaalne akt ja ei oma normaktiivset sisu.
8.Millal jõustub seadus? Millal jõustub määrus? Millal jõustub käskkiri?
1)Seadus jõustub kümnendal päeval pärast Riigi Teatajas avaldamist, kui seaduses eneses ei sätestata teist tähtaega.
2)Vabariigi valitsuse ja ministri määrus jõustuvad kolmandal päeval pärast Riigi Teatajas avaldamist, kui määruses eneses ei sätestata hilisemat tähtaega. Kohaliku omavalitsuse volikogu ja valitsuse määrused jõustuvad kolmandal päeval pärast nende avalikustamist, kui määruses eneses ei ole sätestamisaega kui hilisemat tähtpäeva.
3)Käskkiri tehakse viivitamata teatavaks asjaosalistele ja jõustub allakirjutamisega, kui õigusaktis eneses ei sätestata hilisemat tähtaega)seda antakse teenistusalades ja muudes üksikküsimustes).
9.Mis on Riigi Teataja, millised on selle osad ja millised õigusaktid avaldatakse vastavates osades?
RT on Eesti Vabariigi ametlik väljaandja, kus avaldatakse seadus pärast selle väljakuulutamist.
I osa "Riigikogu, Vabariigi presidendi ja Vabariigi Valitsuse õigusaktid" - seadused ja muud olulisemad seadus(õigus)-
aktid.
II osa "Välislepingud, muud välissuhtlemisalased õigusaktid ja teadaanded" - välislepingud.
III osa " Riigikohtu laiendid" - riigikohtu lahendid.
IV osa "Riigi Teataja lisa" - vähemtähtsad õigusaktid.
10.Mida tähendab õigussuhe ja millised on selle elemendid?
See on õigusnormi alusel tekkiv isikutevaheline individualiseeritud ühiskondlik suhe, mida iseloomustab subjektide vastastikune seotus subjektiivsete juriidiliste õiguste ja kohustustega ning toetumine riigi kaitsele.
Elemendid: subjektid, subjektiivsed õigused ja juriidilised kohustused, objekt.
11.Mis on õigusrikkumine ja millised on selle tunnused? Nimeta õigusrikkumise liigid.
Ehk õigusvastane tegu, õigusnormidega vastuolus olev käitumine. Õigusvastaseid tegusid saab liigitada õigusharude järgi sõltuvalt sellest, millise õigusharu norme on rikutud(kuriteod, väärteod, distsiplinaarüleastumised, tsiviilõigusrikkumised).
Õigusrikkumise koosseis: käitumise subjekt , käitumise subjektiivne külg, käitumise objekt, käitumise objektiivne külg.
12.Mis on juriidiline vastutus ja millised on selle liigid?
See on riiklik sunnivahend, mis seisneb õigusrikkuja ja tema käitumise hukkamõistmises õigusvastase süülise teo toimepanemise pärast ning temale isikliku, organisatsioonilise või varalise iseloomuga kitsenduse tekitamises.
Liigid: kriminaalvastutus, haldusvastutus , tsiviilõiguslik ehk varaline vastutus ning distsiplinaarvastutus.
49.Eesti kohtusüsteem)millised kohtud kuuluvad I, II, III astmesse?
I - maakohtud, linnakohtud, halduskohtud ; II - rinkonnakohus ; III - riigikohus .
51. Kes on rahvakohtunik ?
Eessti kodanik, kes kaasatud õiguse mõistmisse, kellel võrdsed õigused kohtunikuna, kuid puudub juriidiline taust.
57.Millise nimetusega õigusakt sätestab karistatud kuritegude eest?
Karistusseadustik .
58.Mis on süütegu, väärtegu, kuritegu ?
Süüteod on kuriteod uja väärteod. Seejuures on kuritegu vaid niisugune süütegu, mille kirjeldus on esitatud karistusseadustikus, väärtegu aga süütegu, mis võib olla karistatavana kirjeldatud nii karistusseadustikus kui ka mõnes muus seaduses.
59.Kas juriidiline isik saab olla karistusõiguse subjektiks?
Jah.
60.Millised on väärteo eest kohaldatavad põhikaristused?
Rahatrahv või arest .
61.Millised on kuriteo eest kohaldatavad põhikaristused?
Füüsilisele isikule on ette nähtud rahaline karistus või vangistus ning juriidilisele isikule rahaline karistus või sundlõpetamine.
63.Kes lahendavad väärteo asju?
Karistusi vöörteo toimepanemise eest kohaldavad selleks vastavat pädevust omavad riigiorganid ja ametiisikud(politsei, inspektsioonid, piirivalve , toll). Aresti kohaldab ainult kohus.
64.Mis on haldusõigus?
E administratiivõigus on üks suuremaid õigusharusid suhete mitmekesisuse ja mahu poolest. Haldusõigus reguleerib riigi täitev-korraldavat tegevust, sõltumata riigiorganitest, kes seda teostavad)valitsus,valitsuse keskasutused või kohalikud valitsusasutused). See reguleerib ka suhteid riigiorganite vahel, riigi valitsemisorganite ja ühiskondlike organisatsioonide vahel ning riigivalitsemisorganite ja kodanike vahel. Kõiki reguleerimise vorme iseloomustab ühine meetod - autoritaarne meetod.