Õiguse põhimõisetd (5)

ÕIGUSE TEOORIA - PÕHIMÕISTED SLAIDIDELT
ÕIGUSE TEOORIA
PÕHIMÕISTED SLAIDIDELT
ÕIGUS
• Õigus on käitumisreeglite kogum, mis on kehtestatud või sanktsioneeritud riigi poolt ja mille täitmine tagatakse riigi sunnijõuga.
õigus
• Käitumisreeglite kogum
• Kehtestatud riigi poolt
• Selles väljendub riigi tahe
• Üldkohustuslike normide kogum
• Normide täitmine tagatakse riigi sunnijõuga
Riik ja õigus
• Riik annab talle vajalikele käitumisreeglitele üldkohustusliku jõu.
• Õiguses väljendub riigi tahe.
• Õiguse kaudu loob riik tingimused oma eesmärkide saavutamiseks
Õigus ja poliitika
• Õigus on riigi poliitika väljendus ja selle tulemus, riigi poliitika teostamise vahend.
• Riik on poliitilise võimu organisatsioon .
• Poliitika on ühiskonna ja riigi toimimist korraldav sihiteadlik ja järjekindel tegevus, milles osalevad mitmesugused huvirühmad ja institutsioonid .
• Õigus tekib poliitilise tegevuse protsessis ja leiab väljenduse riigi poolt aktsepteeritud kujul, üldjuhul seadusena.
Õigus ja majandus
• Õigus on majanduse peegeldus , majandussuhete resultaat . Näiteks käsitööliste ühendused.
• Õigus reguleerib majandust, lähtudes riigi majanduspoliitilistest eesmärkidest, mõjutades ühe või teise majandussuhte arengut kas soodustavalt või takistavalt. Näit igasugused litsentsid, maksud
Sotsiaalne reguleerimine
• Tähendab inimeste käitumisele piiride kehtestamist, indiviidide ja nende gruppide sotsiaalse suhtlemise korrastamist.
• Võib toimuda kahel viisil:
• Individuaalne ehk kausaalne reguleerimine
• Normatiivne reguleerimine
Individuaalne reguleerimine
• Inimeste käitumine määratakse kindlaks ühekordsete personaalsete aktide abil.
Normatiivne reguleerimine
• Inimeste käitumist korraldatakse üldise reegli abil, millega määratakse kindlaks käitumismudel, mida kasutatakse kõikide vastavat liiki käitumisaktide või subjektide suhtes.
Sotsiaalne norm
• Sotsiaalne reguleerimine toimub sotsiaalsete normide abil.
• SOTSIAALNE NORM- on üldise iseloomuga käitumisreegel, mis reguleerib inimeste käitumist suhtlemises omavahel ja mitmesuguste kollektiivsete sujektidega.
Sotsiaalsete normide liigid
• Moraalinormid – mingis inimeste kollektiivis või kogu ühiskonnas käitumisreeglitena tunnustatud kõlbluspõhimõtted.
• Korporatiivsed normid – käitumisreeglid, mille on kehtestanud korporatiivne moodustis (ühiskondlik organisatsioon) oma liikmete käitumise reguleerimiseks suhtlemisel organisatsiooni sees ja suhtes teiste organisatsioonidega.
• Tava – harjumusel põhinev käitumisreegel.
• Religioossed normid – usuorganisatsiooni poolt kehtestatud reeglid inimeste kui usuorganisatsiooni liikmete suhtlemiseks omavahel ja kirikuga , samuti normid, mis reguleerivad usuühingute korraldust ja funktsioone.
• Välise kultuuri ehk kombestiku normid - viisakusreeglid (inimese väline käitumine).
• Õigusnormid.
Õigusnormi spetsiifilised tunnused võrreldes sotsiaalsete normide liigitunnustega
• ÕN lähtub riigist (autoritaarne iseloom)
• ÕN täitmine tagatakse riigi sunnijõuga
• ÕN on üldkohustuslik käitumisreegel
• ÕN annab suhte liigist osavõtjatele subjektiivsed juriidilised õigused ja paneb juriidilised kohustused
• ÕN on formaalselt määratletud reegel
Õigusnormi mõiste
• ÕN on riigist lähtuv ja riigi poolt kaitstav üldkohustuslik käitumisreegel, millega antud liiki korduvatest ühiskondlikest suhetest osavõtjatele antakse subjektiivsed õigused ja pannakse juriidilised kohustused.
Õigusnormi loogiline struktuur
• Õigusnorm reguleerib inimeste käitumist mõttelise käsu või keeluna, mis jõuab adressaadini tema teadvuse kaudu. Vajaliku reguleeriva toime avaldamiseks peab õigusnorm määrama:
• Tingimused, mille olemasolul tuleb käituda vastavalt normile ;
• Subjektile lubatud, keelatud või kohustatud käitumine;
• Normi rikkuja suhtes kohaldatava mõjutusvahendi.
ÕN loogilise struktuuri elemendid:
• HÜPOTEES- normi kehtivuse tingimused
• DISPOSITSIOON - vajalik käitumine (õigused ja kohustused)
• SANKTSIOON - riiklik mõjutusvahend, mida rakendatakse dispositsiooninõuete eiramise eest hüpoteesi tingimuste olemasolul.
näited
• Kui kindlustusvõtja võõrandab kindlustatud asja, lähevad asja omandajale üle kõik kindlustusvõtja kindlustuslepingust tulenevad õigused ja kohustused.
näide
• Kui ühe abikaasa suhtes on algatatud täitemenetlus ja tema lahusvarast ei piisa sissenõudja nõude rahuldamiseks, võib sissenõudja esitada kohtule hagi abikaasade ühisvara jagamiseks.
näide
• Sõiduk, mille juht on kõrvaldatud selle juhtimiselt, paigutatakse, kui kohapeal puudub võimalus selle üleandmiseks omanikule, valdajale või nende seaduslikule esindajale, lähimasse valvega hoiukohta või politseiasutusse.
dispositsioon
• Normi element, mis näitab, kuidas peab õigussubjekt käituma hüpoteesi tingimuste olemasolul
näide
• Teise inimese tapmise eest karistatakse kuue- kuni 15-aastase vangistusega.
• Kui müüdud asi ei vasta lepingutingimustele, võib ostja nõuda müüjalt asja parandamist või asendamist.
näide
• Sõiduk, mille juht on kõrvaldatud selle juhtimiselt, paigutatakse, kui kohapeal puudub võimalus selle üleandmiseks omanikul, valdajale või nende seaduslikule esindajale, lähimasse valvega hoiukohta või politseiasutusse.
sanktsioon
• Näitab ära need riiklikud mõjutusvahendid, mis kuuluvad rakendamisele vastava normi rikkuja suhtes.
• Liigid:
• Kriminaalkaristus
• Halduskaristus
• Distsiplinaarkaristus
• Varaline ehk tsiviilkaristus
kriminaalkaristus
• Kuritegude toimepanemise eest kohaldatav sunnivahend. Sätestatakse karistusseadustikus.
näide
• KarSPar. 133 Orjastamine .
• (1)Vägivalla või pettusega inimese asetamise eest olukorda, kus ta on sunnitud oma tahte vastaselt kellegi teise kasuks töötama või täitma muid kohustusi, samuti inimese sellises olukorras hoidmise eest – karistatakse ühe- kuni viieaastase vangistusega.
• (2) Sama teo eest, kui see on toime pandud:
• 1) kahe või enama isiku suhtes või
• 2) noorema kui 18-aastase isiku suhtes, -
• Karistatakse 2-kuni 10-aastase vangistusega.
haldussanktsioon
• Kohaldatakse väärtegude eest. Sätestatakse karistusseadustikus või muus seaduses.
• Liiklusseaduse par. 74.25 sõitmine vastassuunavööndis: mootorsõiduki poolt vastassuunavööndis sõitmise eest, välja arvatud juhul, kui see on liiklusnõuetes lubatud – karistatakse rahatrahviga kuni 100 trahviühikut. (trahviühik – 60 krooni).
näide
• Liiklusnõuete rikkumine jalakäija või muu liikleja poolt.
• (1) Jalakäija, jalgratturi, loomveokijuhi, sõitja või mopeedijuhi poolt liiklusnõuete rikkumise eest karistatakse rahatraviga kuni 10 trahviühikut.
distsiplinaarsanktsioon
• Karitus distsiplinaarsüüteole s.t töötajate distsiplinaarvastutuse seaduses sätestatud tegude eest.
• Süütegude liigid:
• 1. Töökohustuste täitmata jätmine või mittenõuetekohane täitmine
• 2. Usalduse kaotus tööandja poolt
• 3. Vääritu tegu töötaja poolt
• Karistused:
• Noomitus,
• Rahatrahv
• Töölt kõrvaldamine
• Töölepingu lõpetamine
tsiviilsanktsioon
• Mõjutusvahend, mida rakendatakse tsiviilõiguslike üleastumiste eest :
• üleastumine võib seisneda lepingu rikkumises või lepinguvälises suhtes kahju tekitamisena.
• Lepingu rikkumisel sanktsioon vastavalt lepingule.
• Lepinguvälises suhtes peab hüvitama kahju sellele poolele, kellele kahju tekitati.
õigussüsteem
• Ühiskondlikke suhteid reguleerivate õigusnormide teatud kvalitatiivselt määratletud ühtsus.
• Mingis riigis kehtiv õigusnormide süsteem.
• Õiguse ajalooliselt kujunenud sisemine ühtsus, õigusnormide struktuurne paigutus õigusharude ja instituutide kaupa.
õigusharu
• Õigusnormide kogum, mis moodustab iseseisva osa õigussüsteemist ja millega reguleeritakse rühma üheliigilisi ühiskondlikke suhteid.
Õigusnormide õigusharudesse liigitamine
• Toimub õigusliku reguleerimise objekti ja meetodi abil:
Õigusliku reguleerimise objekt
• teatava eluvaldkonna ühiskondlikud suhted ( varalised suhted, perekonnasuhted, töösuhted jne)
Õigusliku reguleerimise meetod
• Juriidiliste vahendite kogum, mida kasutatakse ühiskondliku suhte reguleerimisel kõige efektiivsema tulemuse saavutamiseks
• Autoritaarne
• Autonoomne
õigusinstituut
• Õigusharu sees kujunev õigusnormide kogum, mis reguleerib teatavat spetsiifilist osa õigusharu poolt reguleeritavatest suhetest.
õigusperekond
• Õigussüsteemide rühm, mis rajaneb samal või ühesugusel õiguslikul doktriinil, normatiivsel alusel ja õigusasutuste organisatsioonil.
• Tänapäeval suuremad õigusperekonnad:
• Kontinentaalne õigusperekond
• Üldise õiguse perekond
Kontinentaalne õigus
• Ehk romaani-germaani õigus kujunes Euroopa mandril alates 12.saja Rooma õiguse teadusliku uurimise ja praktilise rakendamise alusel.
• Iseloomustab: õigusnorm kõige tähtsam!
Üldine õigus
• Ehk anglo-ameerika õigus kujunes välja Inglismaal normannide vallutuste järel ja hõlmab nüüdisajal peaaegu kõiki nn ingliskeelseid riike.
• Iseloomulik . Kõige tähtsam kohtulahend.
Koninentaalse õigussüsteemi iseloomustus
• Normistik jaguneb 2 põhivaldkonnaks:
• Avalik õigus
• Eraõigus
Avalik õigus
• Hõlmab õigusharusid, instituute, norme, mis reguleerib suhteid, kus üheks suhte pooleks on riik ja mida iseloomustab omavaheline subordinatsioon
Eraõigus
• Hõlmab õigusharusid, insituute, norme,mis reguleerivad suhteid võrdsete isikute (subjektide) vahel.
Avaliku õiguse ja eraõiguse eristamise kriteeriumid
• HUVITEOORIA –
• Avalik õigus on see, mis lähtub ühiskonna ehk avalikust huvist
• Eraõigus on see, mis lähtub üksikisiku huvist (kasust)
• SUBJEKTITEOORIA –
• Avalik õigus on see, kus vähemalt üks subjektidest peab olema riik ehk avalik-õiguslik juriidiline isik.
• Eraõigus on see, kus mõlemad subjektid on eraõiguslikud isikud.
• ALLUVUSTEOORIA -
• Avalik õigus on see, kus üks subjekt on teisele õiguslikult allutatud subordinatsioonisuhe).
• Eraõigus on see, kus mõlemad subjektid on õiguslikult võrdses seisus (koordinatsioonisuhe).
õigusharud
• Riigiõigus
• Haldusõigus
• Karistusõigus
• Tööõigus
• Tsiviilõigus
• Majandusõigus
• Protsessiõigus
Õiguse allikad
• Õiguse allikas on õigunormi väljendamise viis, mis on kasutusele võetud või tunnustatud riigi poolt ja mille kaudu riik annab normile üldkohustusliku tähenduse.
• Õiguslik tava
• Õigusteadus ( juristide arvamus)
• Kohtu- ja halduspretsedent
• Leping
• Rahvusvahelise õiguse üldtunnustatud põhimõtted ja normid
• Normatiivakt
Euroopa Liidu õigus
• EL kui organisatsioon, millel on iseseisev õigussüsteem.
• Õigus jaguneb: ESMANE JA TEISENE
Esmane õigus
• 1. Ühenduse asutamislepingud: näit. Euroopa Söe- ja Teraseühenduse asutamisleping 1951. aastast;
• 2. Riikide liitumislepingud
• 3. Olulisemad asutamislepinguid muutvad kokkulepped (näit. Maastrichti leping 1992)
• Eelnimetatud lepinguid muutvad või täiendavad kokkulepped.
Esmase õiguse ülesanne
• määratakse kindlaks liidu eesmärgid, territoriaalsed piirid, institutsioonid, nende pädevus ja moodustamise kord, samuti liikmesriikide majanduspoliitiliste suhete põhialused.
• Rakendub liikmesriikidele otseselt st ilma riigi õigusaktide vahenduseta.
Teisene õigus
• Koosneb liidu institutsioonide õigusaktidest st on liidu enda õigusloome tulemus. Moodustavad selle määrused, direktiivid, otsused, soovitused ja arvamused. Neil o nliikmesriikide jaoks erinev siduvus.
EL Määrus
• Kõige kõrgema õigusjõuga akt. Kohaldatakse kogu liidu ulatuses;
• On igale liikmesriigile siduv ja vahetult kohaldatav.
EL direktiiv
• Oluline tähtsus liikmesriikide seadusandluse lähendamisel.
• Üldjuhul ei ole vahetult kohaldatav st direktiivis antud eesmärk tuleb saavutada liikmesriigi enda otsustatud vahenditega ja viisil.
• Erandina võib direktiivi vahetult kohaldada juhul, kuita ei ole seni siseriiklikku õigusesse sisse sisse lülitatud.
EL otsused
• Üksikaktid, suunatud konkreetsetele subjektidele.
• Kasutatakse konkreetsete majanduspoliitiliste eesmärkide saavutamiseks ja on siduvad ja kohustavad adressaadile.
EL soovitused ja arvamused
• Väljendavad EL institutsioonide seisukohti käsitletavates küsimustes ja annavad adressaatidele nende kohta omapoolseid poliitilisi juhiseid.
• Soovitusliku iseloomuga.
õigusakt
• Eriliselt vormistatud dokument, mille vahendusel riigiorganid vastavalt oma pädevusele kehtestavad ühiskondlikest suhetest osavõtjatele õigusi ja panevad kohustusi
üldakt
• Ehk normatiivakt on suunatud objektiivse õiguse kehtestamisele, ta sisaldab üldkohustuslikke käitumisreegleid ehk õigusnorme. Ta kehtib määratlemata isikute ringi suhtes ja kuulub rakendamisele määratlemata arv kordi .
Näide üldakti kohta
• §12. Alla 7-aastase alaealise tehing
• (1) Alla 7-aastase alaealise tehtud ühepoolne tehing on tühine.
• (2) Alla 7-aastase alaealise tehtud mitmepoolne tehing on tühine, välja arvatud juhul, kui alaealine täitis tehingu vahenditega, mille andis talle selleks otstarbeks või vabaks kasutamiseks tema seaduslik esindaja või viimase nõusolekul kolmas isik.
üksikakt
• Ehk mittenormatiivne akt annab subjektiivsed õigused ja paneb kohustused konkreetsele subjektile või täpselt määratletud subjektide ringile . Ei sisalda õigusnorme, vaid rakendavad neid, kohustades konkreetset isikut konkreetseks käitumiseks.
• Kultuuri kutsenõukogu koosseisu kinnitamineVastu võetud Vabariigi Valitsuse 16. juuli 2003. a korraldusega nr 449-k (RTL 2003, 87, 1287),
• «Kutseseaduse» (RT I 2001, 3, 7; 2002, 61, 375; 2003, 13, 68) § 5 lõike 2 alusel kinnitada kultuuri kutsenõukogu järgmises koosseisus :
• Janne Andresoo
• –
• Eesti Raamatukoguhoidjate Ühingu juhatuse esinaine
• Sirli Bergström
• –
• Teatri Tehniliste Töötajate Liidu esinaine
• Vladimir Bogatkin ....................
• KINNITATUD rektori 29. 05. 2001 käskkirjaga nr 101 Muudetud rektori 16.12.2002 käskkirjaga nr 145Muudetud rektori 30.06.2003 käskkirjaga nr 72
• ÕPPETEGEVUSE JUHEND “TEADMISTE KONTROLLIMINE”
• 1. ÜLDSÄTTED
• 1.1. Teadmiste kontrolli üldise korra sätestab TTÜ õppetegevuse eeskiri (edaspidi ÕTE). Käesolev juhend täpsustab ÕTE sätteid.
• 1.2. Ülikooli õppurite teadmisi ja oskusi kontrollitakse ja hinnatakse kokkuvõtlikult eksamitel ning arvestustel.
• 1.3. TTÜ-s kasutatakse haridusministri 11.02.1999 määrusega nr 10 kehtestatud ühtset hindamisskaalat:
• “5” – suurepärane excellent 91…100 “4” – väga hea very good 81…90
• “3” – hea good 71…80
• “2” – rahuldav satisfactory 61…70
• “1” – kasin sufficient 51…60
• “0” – puudulik fail 0…50.
• 1.4. Hinnete sisuline määratlus:
• 1.4.1 hinne “5” – “suurepärane” – silmapaistev ja eriti põhjalik aine nii teoreetilise kui ka rakendusliku sisu tundmine , vaba ja loov õpitulemuste rakendamise oskus, ulatuslik iseseisev töö, mitmekülgne erialakirjanduse tundmine. Aine mahust on omandatud 91…100 protsenti. 1.4.2 hinne “4” – “väga hea” – õppeaine teoreetilise ja rakendusliku sisu väga hea tundmine õppeprogrammi ja õpikute mahus , väga hea õpitulemuste rakendamise oskus. Eksamil on ilmnenud mittesisulised ja mittepõhimõttelised eksimused. Aine mahust on omandatud 81…90 protsenti.
• 1.4.3 hinne “3” – “hea” – õppeaine teoreetilise ja rakendusliku sisu hea tundmine, hea õpitulemuste rakendamise oskus. Aine sügavamates ja detailsemates osades avaldub mõningane ebakindlus ja eksamivastuste ebatäpsus. Aine mahust on omandatud 71…80 protsenti.
• 1.4.4 hinne “2” – “rahuldav” – õppeaine olulisemate teoreetiliste ja rakenduslike printsiipide, faktide ja meetodite tundmine ning nende rakendamise oskus tüüpolukordades, kuid eksamivastustes avalduvad märgatavad puudujäägid ja ebakindlus. Rahuldavat hinnet tuleb lugeda küllaldaseks õppeprotsessi normaalse jätkamise seisukohalt. Aine mahust on omandatud 61…70 protsenti.
• 1.4.5 hinne “1” – “kasin” – üliõpilane on omandanud miinimumteadmiste taseme, kuid nende teadmiste rakendamisel esineb tõsiseid puudujääke, mis osutuvad takistuseks antud ainele põhinevate järgnevate õppeainete omandamisel. Aine mahust on omandatud 51…60 protsenti.
• 1.4.6 hinne “0” – “puudulik” – üliõpilasel puudub miinimumteadmiste tase. Aine mahust on omandatud 0…50 protsenti.
• 1.5. Eksam või hindeline arvestus loetakse positiivselt sooritatuks hindamisel hindele “1” kuni “5”.
• 3. ARVESTUSED
• 3.1. Arvestus on teadmiste kontrolli või pidevaloomulise sooritatud töö hindamise vorm. Arvestuse eesmärgiks on õpingute käigus omandatud rakendusliku iseloomuga oskuste ja teadmiste hindamine põhiliselt mittediferentseeritud hindamisskaala alusel. Õppekavas ettenähtud juhtudel võib arvestus olla ka hindeline (H).
• 3.2. Arvestuse sooritamise võimalus tuleb üliõpilastele tagada auditoorse töö perioodil. Kui õppeaines toimub arvestustöö, siis peab selle sooritamiseks olema ette nähtud vähemalt kolm aega ja üliõpilane võib vajadusel osaleda kõigil kordadel. Õppesemestri lõpupäevaks arvestust mittesooritanud üliõpilastele märgitakse hindamislehele M "mittearvestatud". Hindelise arvestuse sooritamise tähtajad on samased eksami sooritamise tähtaegadega.
• 3.3. Praktiliste ja arvutustööde arvestamine toimub üldjuhul semestri jooksul hinnatud üksikülesannete kokkuvõttena. Sellisel juhul õppejõud fikseerib hindamislehel õpisoorituse semestri viimasel nädalal. Üliõpilase kohalviibimine pole vajalik.
• 3.4. Puuduliku semestritöö korral võib viimasel auditoorse õppetöö nädalal korraldada täiendava arvestustöö või üliõpilase küsitluse. See võib toimuda ka üliõpilastele vabal tunniplaanivälisel ajal.
• 3.5. Hindamislehele kantud arvestusetulemus M “mittearvestatud” on antud deklaratsiooni alusel üldjuhul lõplik. Arvestuse sooritamiseks tuleb õppeaine uuesti deklareerida. Dekaanil on õigus ainet õpetava instituudi direktori/keskuse juhataja nõusolekul pikendada arvestuse sooritamise tähtaega teoreetilist laadi õppeainetes või juhul, kui praktilise tööga seotud tööosa on sooritatud, kahe semestri võrra. Sel juhul vormistatakse lisaarvestuse hindamisleht, mida saab arvestuse sooritamise aja pikenduse jooksul välja anda kuni 2 korda.
• 3.6. Aineprojektide ja -tööde arvestamine toimub ülesande väljaandmisel määratud tähtajal soovitavalt kaitsmisena 2-3-liikmelise komisjoni ees. Selle määrab instituudi direktor või õppetooli juhataja. Kaitsmisel puudulikuks hinnatud projekte või töid võib uuesti kaitsta pärast nende nõutavat täiendamist kaitsmiskomisjoni määratud tähtajal.
• 3.7. Ülesandes näidatud tähtajaks mitteesitatud tööde või projektide kaitsmise (arvestamise) võimaluse, viisi ning uue tähtaja määrab ülesande väljaandnud õppejõud, arvestades kehtivaid piirtähtaegu.
• 3.8. Üliõpilase protesti arvestuse korraldamise või hindamise kohta lahendab ainet õpetava õppetooli juhataja või instituudi direktor (keskuse juhataja) ühe nädala jooksul .
• 3.9. Eksternina arvestuse sooritamine toimub analoogiliselt eksternina eksami sooritamisega. Eksternina arvestuse sooritamisekspeavad eeldused (praktilised tööd, kontrolltööd jm) olema eelnevalt täidetud. Ühe lepingu alusel võib arvestust ühes õppeaines sooritada kuni 3 korda.
• 4. RAKENDUSSÄTE
• 4.1. Teadmiste kontrollimise juhend ning hindamislehtede täitmise ja liikumise kord koostatakse õppeasutustes hiljemalt 01.09.2001, lähtudes TTÜ õppetegevuse eeskirjast ja käesolevast juhendist, ja kehtestatakse rektori käskkirjaga.
seadus
• Üldakt, mis on vastu võetud riigivõimu kõrgeima esindusorgani (parlamendi) poolt või rahva tahte vahetu väljendusena (rahvahääletusel).
• Põhiseadus
• Konstitutsioonilised seadused
• lihtseadused
Seaduse jõustumine
• Seadus jõustub 10 päeval pärast Riigi Teatajas avaldamist, kui seaduses eneses ei sätestata teist tähtaega.
Seadlus e dekreet
• Riigipea normatiivne õigusakt, mille juriidiline jõud sõltub riigipea põhiseaduses kindlaks määratud õiguslikust seisundist. Juriidiliselt jõult seadusest madalam.
• Vastavalt põhiseadusele võib Vabariigi President anda seaduse jõuga seadlusi, kui Riigikogu ei saa kokku tulla ja seadluse andmiseks on tekkinud edasilükkamatud riiklikud vajadused.
Määrus
• Täidesaatva riigivõimuorgani normatiivakt, mis juriidiliselt jõult on seadusest ja seadlusest madalam. Määruse andmise õigus on Vabariigi Valitsusel, ministritel, kohaliku omavalitsuse volikogul ja valla –ja linnavalitsusel.
Määruse jõustumine
• Määrus jõustub 3ndal päeval pärast Riigi Teatajas avaldamist, kui määruses eneses ei sätestata hilisemat tähtaega.
Õigusakti kehtivus
• Ajaline
• Ruumiline
• Isikuline
Ajaline kehtivus
• On määratud õigusakti kehtima hakkamise ja kehtivuse lõppemisega (kehtivusaja lõppemisega või kehtivuse lõpetamisel selleks pädeva organi poolt).
• Üldprintsiibina jõustunud normatiivaktil tagasiulatuvat jõudu ei ole. Sellest on 2 erandit:
• 1. Tagasiulatuva jõuga on seadused, mis seda sõnaselgelt sätestavad, kuid seadusandja ei tohi kehtestada tagasiulatuvalt kohustusi ega piirata õigusi.
• 2. Tagasiulatuva jõuga on kriminaalseadus , kui ta kõrvaldab teo karistatavuse või kergendab karistust.
Ruumiline e territoriaalne kehtivus
• On määratud riigi suveräänsuse ruumilise ulatusega.
Õigusakt võib kehtida kogu riigi territooriumil või ainult selle teatud osas.
Õigusakti kehtivus väljapoole riigipiire on sätestatud rahvusvaheliste lepingutega.
Kehtivus isikute ringi suhtes
• Üldpõhimõte: kõik riigi seadused ja muud õigusaktid kehtivad kõigi selle riigi territooriumil asuvate isikute suhtes sõltumata sellest, kas nad on riigi kodanikud, kodakondsuseta isikud või kahe või enama kodakondsusega isikud või välismaalased.
• üldsubjekt
• erisubjekt
Õigusaktide süstematiseerimine
• Aktide viimine kooskõlastatud süsteemi, rühmitamine kindlas järjestuses:
• Inkorporeerimine – üldaktid seatakse mingisse järjestusse (kronoloogilisse, alfabeetilisse süstemaatilisse vms);
• Kodifitseerimine – üldaktid töötatakse põhjalikult läbi, kooskõlastatakse ja ühtlustatakse sisemiselt.
Õigussuhe
• Õigussuhe on õigusnormi alusel tekkiv isikutevaheline individualiseeritud ühiskondlik suhe, mida iseloomustab subjektide vatastikune seotus subjektiivsete juriidiliste õiguste ja kohustustega ning toetumine riigi kaitsele.
Õigussuhte elemendid
• 1. Subjektid
• 2.Subjektiivsed õigused ja juriidilised kohustused
• 3.objekt
Õigussuhte subjektid
• Subjektiks võivad olla kõik need ühiskondlikus elus osalevad isikud, kes vastavad kindlatele õiguslikele tingimustele, mis oma kogumis moodustavad õigussubjektsuse
• ÕIGUSSUBJEKTSUS – SEE ON ISIKU VÕIME OLLA ÕIGUSSUHTEST OSAVÕTJA
ÕIGUSSUBJEKTSUSE MOODUSTAVAD:
• Õigusvõime – riigi poolt tunnustatav isiku võime omada õigusi ja kohustusi, olla õiguste ja kohustuste kandja.
• Teovõime – isiku võime subjektiivseid õigusi ja juriidilisi kohustusi iseseisvalt teostada ehk võime neid õigusi ja kohustusi oma tegudega omandada.
• Deliktivõime – isiku võime kanda iseseisvalt juriidilist vastutust toimepandud õigusrikkumise eest
Subjektiivne õigus ja juriidiline kohustus
• Subjektiivne õigus on lubatud käitumise määr ja võimalus nõuda kohustatud isikult teatavat käitumist.
• Juriidiline kohustus on riigi poolt kehtestatud kohustuslik käitumise määr.
Õigussuhte objekt
• Materiaalne ese, vaimne või muu sotsiaalne hüve, mis rahuldab üksikisiku või organisatsiooni huve ja vajadusi ning millega seoses õiguse subjektid astuvad õigussuhtesse ja teostavad oma subjektiivseid õigusi ja juriidilisi kohustusi.
Juriidilised faktid
• Sellised tegelikkuses toimuvad muutused, millega õigusnorm seob subjektiivsete õiguste ja juriidiliste kohustuste tekkimise, muutumise või lõppemise.
• Liigid:
• Sündmus – tegelikkuses ettetulev muutus, mis toimub sõltumata inimese tahtest (tulekahju, inimese loomulik surm, üleujutus)
• Tegu – tegelikkuses asetleidev muutus, mis toimub inimese tahtel, see on väliselt väljendatud inimese tahteavaldus, käitumisakt (lepingu sõlmimine, kuriteo toimepanemine)
Tegu võib olla õiguspärane tegu ja õigusvastane tegu
Õiguse rakendamine
• Õiguse realiseerimine tähendab õigusnormide elluviimist õiguse subjektide tegevuses ja see väljendub subjektide käitumises.
• 3 vormi:
• 1. Õigusnormi nõuetest kinnipidamine ;
• 2. Õigusnormi kasutamine
• 3. Õigusnormi rakendamine ehk kohaldamine
Õigusnormi nõuetest kinnipidamine
• Õigusnormide täitmine – õiguse subjekt täidab oma õiguslikke kohustusi ega astu üle õiguslikest keeldudest.
Õigusnormide kasutamine
• Õigussubjekti poolt oma õiguste aktiivne teostamine – subjektiivse õiguse realiseerimine õigussuhtes.
Õigusnormide rakendamine ehk kohaldamine
• Teostavad seda pädevad riigiorganid (haldusorganid, kohus, politsei).
• Õiguse rakendamise vajadus tekib, kui:
• 1. Õigussuhte iseloom on selline, et ta ei saa tekkida ilma pädeva riigiorgani aktita (kaitseväeteenistusse astumine, avaliku teenistuse ametikoha täitmine)
• 2. Õigusliku vaidluse korral subjektiivsete õiguste kasutamise võimalikkuse üle (omandiõiguse küsimuse vaidlustamine , töövaidlus jm)
• 3. On toime pandud õigusrikkumine ja on vaja kohaldada sanktsioone.
õigusrikkumine
• On juriidiline fakt, mis kujutab süülist, õigusvastast tegu, mille on toime pannud deliktivõimeline isik ja mis on juriidilise vastutuse aluseks.
• Õigusrikkumise koosseis:
• 1. Käitumise subjekt
• 2. Käitumise subjektiivne külg
• 3. Käitumise objekt
• 4. Käitumise objektiivne külg
Teo õigusvastasust välistavad asjaolud
• Hädakaitse
• Hädaseisund
• Kurjategija kinnipidamine
• Kuritegude matkimine
• Kohustuste kollisioon
• Eksimus õigusvastasust välistavad asjaolus
• Kannatanu nõusolek jne
Õigusrikkumise liigid
• Kuriteod
• Väärteod
• Tsiviilõigusrikkumised
• Distsiplinaarõigusrikkumised e tööõigusrikkumised
Juriidiline vastutus
• On riiklik sunnivahend, mis seisneb õigusrikkuja ja tema käitumise hukkamõistmises õigusvastase süülise teo toimepanemise pärast ning temale isikliku, organisatsioonilise või varalise iseloomuga kitsenduse tekitamises.
Juriidilise vastutuse liigid
• Kriminaalvastutus
• Haldusvastutus
• Tsiviilõiguslik ehk varaline vastutus
• distsiplinaarvastutus
posted by Kristi Joamets @ 2:48 AM
0 Comments:
Post a Comment