Varajaste tsivilisatsioonide tekkimine (0)

Tsivilisatsiooni tekkimine
Alates III aastatuhandest eKr hakas mõnes maailma piirkonnas kujunema tsivilisatsioon .
Tsivilisatsioon – hästi korraldatud ja kõrge kultuuritasemega ühiskond. Sageli nim. Esimesi tsivilisatsioone ka varasteks kõrgkultuurideks. Inimühiskond oli rohkem organiseeritus, mis omakorda ilmnes riiklikus korralduses. Varane tsivilisatsioon ja riik olid lahutamatult seotud.
Varajaste tsivilisatsioonide peamised tunnused:
1)Piirkonnas oli juba üle mindud küttimiselt ja koriluselt viljelusmajandusele. Tsivilisatsioonid on põlluharijate ning karjakasvatajate ühiskonnad. Enamasti llanges tsivilisatsioonide algus varasesse pronksiaega, niisis kerkisid nad esile ulatuslikuma metallikasutse algusega umbes ühel ajal.;
2)Ühiskonna selge varanduslik kihistumine .;
3)Kujunenud riiklus – osad rikkamad olid nn valitsev klass, kes kontrollisid enam-vähem kogu ühiskonna tegevust teatud territooriumil.
4)Tarvutisel oli kiri – esmalt kasutati majandamist ja riiklikku korraldust puudutavate ülestähenduste tegemiseks.
5)Kiri lõi eeldused mitmekesiseks vaimseks tegevuseks – hakati üles tähendama pärimusi, uskumusi ja ajaloosündmusi. Kirjaga kaasnes ka arenenud usulised tõekspidamised, kirjandus ja teadus.
Esimesed tsivilisatsioonid kujunesid suurte jõgede ääres: Mespopotaamias ja Egiptuses(u 3000 eKr); Seejärel Indias(u 2400 eKr), Kreeta saarel(u 2000 eKr), Hiinas (u 1700 eKr). Hiljem jõudsid tsvilisatsiooni tasemele Kesk-Ameerika ja Peruu rahvad .
Primaarsed e esmased tsivilisatsioonid – kõrgkultuurid kujunesid suurel määral üksteiselt sõltumatult, sisemistel põhjustel.
Sekundaarsed e tesesed tsivilisatsioonid – kõrgkultuuride kujunemist mõjutasid arenenud naaberpiirkonnad
Tsivilisatsioonide tekkimist uuritakse peamiselt arheoloogiliste leidude põhjal, võrreldes neid etnoloogia andmetega . Varajates tsivilisatsioonides alguses kiri veel puudus või oli algstaadiumis . Palju kirjalikke tekste ei ole. Arheoloogia ja etnoloogia andmete kokkupanemine on aga keeruline ning järeldused on vaieldavad.
Inimühiskonna arengu käigus kujunes varanduslikult kihistunud ühiskond – elati varasemast märksa rahvarohkemates asulates ülemkihi juhtimise all. Sellest annavad tunnistust arheoloogide leitud ülikute matusepaigad, kesksed asulakohad ja suured ühistööna valminud ehitised. Etnoloogia andmetest nähtub, et rikas ülemkiht + esilekerkinud pealik korraldasid ühiskonna elu – koondasid rahvast ettevõtmisteks, mõistsid kohut , korjasid rahvalt andamit. Ülikkonna võimuga ning sisemise korra edasisel täiustamisel ja kirja kasutusvõtule kujunes riik.
Tsivilisatsiooni tekke eeldused ja põhjused:

Eeldused: * Viljelusmajandus ja metallitöötlemine – mindi üle põlluharimisele ja karjakasvutamisele. Tööviljakust/toitu oli rohkem ning tööriistad paremad, ühiskonna liikmed said hakata tegelema erinevate asjadega, oli ühiskondlik tööjaotus.


Põhjused, arvamusi on erinevaid: Tsivilisatsioonide teket ei saagi seletada ühe kõikehõlmava põhjusega – just mitme soodsa teguri kokkulangemine võis anda tõuke inimühiskonna arenguks. Tsivilisatsiooni tekke põhjused võisid olla piirkondades erinevad.
*Arvatakse, et tõusev ülemkiht oli eelkõige ühiskonna korraldaja, elanikkond allus esialgu vabatahtlikult.Põlvest-põlve hakati ühiskonnas täitma mingit juhtivat ülesannet. Nende positsioon muutus päritavaks ning suurenes rikkus ja võim. Nt nad lahendasid tülisid, juhtisid ühiskonda, sõjategevuse juhtimine, jagamine. Pikapeale k´ujunes valitsev ülemkiht. Selle järgi oleks riik eelkõige vahend ühiskonna paremaks korraldamiseks.
*Teised arvavad , et ühiskond on kihistunud ja riiklik korraldus tekkinud vägivalla ning sunni läbi. Ülemkiht allutas elanikkonda üha rangemalt oma võimule, pannud enda heaks tööle. Eeldus vallutussõdadele, võites maksustati kaotajad, nende võim ja rikkus suurenes. Kui ebavõrdus oli juba tekkinud, arendas ülemkiht oma seisundit tugevdades järk-järgult välja range riikliku korralduse. Riikliku korraldusega suniti alamrahvast senisest rohkem tööle, kuid see tuli lõpuks kasuks kogu ühiskonnale. Kannatasid aga alamkihid. Riik oli eelkõige sunnivahend ülemkihi käes alamate kihtide allutamiseks.
Usk
Tsivlisatsioonide tekkimine oli algusest peale kindlasti seotud usuliste tõekspidamistega. Inimeste võimekuses ja edukuses on ikka nähtud jumalate soosingu märki. Arvati, et ülemkiht on jumalate soosikud ning kaitse all ning arvati, et nende ühiskonnakorraldus on õige. Nii oli riilik korraldus tõenäoliselt oma kujunemise algusest saati usuliselt kinnitatud. Pealikutele kuulus sageli nt ka preestrivõim – viis läbi usulisi kombetalitusi tervele kogukonnale . Sealt kujunes ka välja osades kohtades valitseja enda jumalustamise komme.
Vanaaja mõiste
Tsivlisatsioonidega jõudis inimene kirjaoskuseni. Kirjalike tekstide ilmumine tähistab esiaja e muinasaja lõppu ning ajaloolise aja algust. Viimast on omakorda jaotatud vanaajaks, keskajaks ja uusajaks.
Vanaaeg algas Mesopotaamis ja Egiptuses tsivilisatsiooni tekkimisega . Sellesse ajalooperioodi kuulun ka India, Hiina, Kreeka ja Rooma tsivlisatsiooni teke. Muistset Kreekat ja Roomat nim sageli kui antiiktsivlisatsiooni. Antiikaeg – u 8.sajandist eKr kuni 5.sajandist pKr.
Tsivilisatsioonid kujunesid erinevalt ning kui nt vanaaeg lõppes 476.a eKr(sis tuli keskaeg ), jätkus Hiinas ja Indias areng sujuvalt , suuremate muutusteta. Ameerikas olid tsivlisatsioonid tol ajal alles kujunemas.