Karistuse mõiste ja selle liigid (0)

Eesti Maaülikool
Metsandus-ja maaehitusinstituut
Geomaatika osakond
Õigusõpetus
Karistuse mõiste ja selle liigid
Koostas: Eduard Parts, Jaanus Anni, Eve Pohlak Juhendas: lektor Marek Ranne
Tartu 2008
Karistuse mõiste
Karistus (ladina keeles poena). Kirjakeele seletussõnaraamatu järgi on karistus «kuriteo, üleastumise, halva käitumise vms. puhul rakendatav kasvatus- või mõjutusvahend, nuhtlus ; süüdi oleva isiku suhtes kohtulikult rakendatav sanktsioon » Karistuse sisulise ja täpse definitsiooni annab Kriminaalkoodeksi § 20 lg 1:
«Karistus on sunnivahend, mida kohaldatakse kuriteo toimepanemises süüdimõistetu suhtes kohtuotsuse alusel, ja mis seisneb süüdimõistetu õiguste kitsendamises või äravõtmises [Kriminaalkoodeksis] ettenähtud ulatuses.»
Karistuse eesmärk
Karistuse eesmärk ei ole füüsiliste kannatuste tekitamine ja inimväärikuse alandamine. Karistuse kohaldamisega avaldatakse riiklikku hukkamõistu süüdimõistetule kuriteo toimepanemise eest ning mõjutatakse teda ja muid isikuid edaspidi hoiduma niisuguste tegude toimepanemisest.
Karistus Eestis
Enne 2002. aastat oli Eestis kasutusel Kriminaalkoodeks , mis oli tulnud meie seadusandlusesse Nõukogude Liidu Seadusandlusest. Kriminaalkoodeks oli ebatäiuslik kuna see ei käsitlenud väärtegu ja polnud rakendatav juriidiliste isikute suhtes. Kuna nõukogude ajal oli eraettevõtlus keelatud polnud probleemi, kuid demokraatliku, ettevõtlusega tegelevasse ühiskonda see enam ei sobinud. 2002. aastal hakkas kehtima uus karistusseadustik , mis hõlmas enda alla kuritegu , ja väärtegu ning mõlemad olid defineeritud kui süütegu. See andis parema ülevaate erinevatest süütegudest ja kohaldatavatest karistustest. Samuti piiritles see kuritegu ja väärtegu ning võeti kasutusele karistused juriidiliste isikute suhtes. Karistuse võib jagada kolme liiki – kriminaalkaristus, väärteomenetlus ja distsiplinaarkaristus. Distsiplinaarkaristus on tegelikult iga ettevõtte sisemine asi ning karistusseadustik sellega ei tegele, kuid kuna selline karistusliik on olemas, peame tähtsaks selle ära mainida.
Kriminaalkaristus
Karistusseadustiku järgi on olemas kolm karistusvormi – § 44 rahaline karistus, § 45 vangistus ja § 46 juriidilise isiku sundlõpetamine. § 44 ja 45 kehtivad füüsiliste isikute suhtes ning § 46 juriidilise isiku suhtes. Toome välja Karistusseadustiku osa mis käsitleb kriminaalkaristust.
Kuriteo eest kohaldatavad põhikaristused
§ 44. Rahaline karistus
(1) Kohus võib kuriteo eest mõista rahalise karistuse kolmkümmend kuni viissada päevamäära.
(2) Rahalise karistuse päevamäära suuruse arvutab kohus süüdimõistetu keskmise päevasissetuleku alusel. Kohus võib päevamäära suurust vähendada erandlike asjaolude tõttu või suurendada süüdimõistetu elatustasemest lähtudes. Arvestatud päevamäära suurus ei või olla väiksem kui miinimumpäevamäär. Miinimumpäevamäära suurus on viiskümmend krooni.
(3) Keskmine päevasissetulek arvutatakse, lähtudes süüdimõistetu suhtes kriminaalmenetluse alustamise aastale vahetult eelnenud aasta või, kui nimetatud aasta andmed ei ole kättesaadavad, sellele aastale eelnenud aasta tulumaksuga maksustatavast tulust, millest on maha arvatud tulumaks.
(4) Päevamäära suurus väljendatakse täiskroonides.
(5) Teo toimepanemise ajal nooremale kui kaheksateistaastasele isikule võib kohus mõista rahalise karistuse kolmkümmend kuni kakssada viiskümmend päevamäära. Rahalist karistust ei mõisteta nooremale kui kaheksateistaastasele isikule, kellel ei ole iseseisvat sissetulekut.
(6) Rahalist karistust võib mõista ka lisakaristusena koos vangistusega, välja arvatud juhul, kui vangistus on asendatud üldkasuliku tööga.
(7) Rahalist karistust ei mõisteta lisakaristusena koos varalise karistusega.
(8) Juriidilisele isikule võib kohus mõista rahalise karistuse viiskümmend tuhat kuni kakskümmend viis miljonit krooni. Rahalise karistuse võib juriidilisele isikule mõista ka lisakaristusena koos sundlõpetamisega.
§ 45. Vangistus
(1) Kohus võib kuriteo eest mõista kolmekümnepäevase kuni kahekümneaastase või eluaegse vangistuse .
(2) Kuriteo toimepanemise ajal nooremale kui kaheksateistaastasele isikule ei või mõista tähtajalist vangistust üle kümne aasta ega eluaegset vangistust.
§ 46. Juriidilise isiku sundlõpetamine
Kohus võib kuriteo eest mõista juriidilise isiku sundlõpetamisele, kui juriidilise isiku tegevuse osaks on saanud kuritegude toimepanemine. (RT I 2001, 61, 364)
Võrdluseks võib tuua Kriminaalkoodeksi poolt määratavaid karistusi. rahatrahv , teataval ametikohal töötamise või teataval tegevusalal tegutsemise õiguse äravõtmine, arest , vabadusekaotus. Karistusseadustiku kohaselt on arest ja rahatrahv väärteomenetluses kasutatavad karistusmäärad, kuid kriminaalkoodeks ei erista väärtegu ja kuritegu, seega rahatrahv kehtib ka nagu rahaline karistus. Samuti on arest kriminaalkoodeksis välja toodud kui vabaduse kaotuse alaliik . Teataval ametikohal töötamise või teataval tegevusalal tegutsemise õiguse äravõtmine – sellist karistusmäära pole karistusseadustikus eraldi välja toodud. Võrdluseks toome esile kriminaalkoodeksi osa mis käsitleb karistust.
§ 21. Karistuse liigid
(1) Kohus võib mõista järgmisi põhikaristusi:
1) rahatrahv;
2) teataval ametikohal töötamise või teataval tegevusalal tegutsemise õiguse äravõtmine;
3) arest;
4) vabadusekaotus.
(11) Peale põhikaristuse võib kohus mõista lisakaristusena riiklike teenetemärkide kandmise õiguse äravõtmist.
(2) Rahatrahvi või teataval ametikohal töötamise või teataval tegevusalal tegutsemise õiguse äravõtmist võib kohus mõista ka lisakaristusena.
(3) Kuriteo eest võib mõista ühe põhikaristuse, millega võib ühendada ühe või mitu lisakaristust.
(4) Üheliigilisi karistusi ei saa samaaegselt mõista põhi- ja lisakaristusena.
§ 22 [ kehtetu ]
§ 23. Vabadusekaotus
(1) Vabadusekaotust võib mõista tähtajaga kolmest kuust kuni viieteistkümne aastani või eluaegsena. Tähtajaliste vabadusekaotuslike karistuste liitmisel vastavalt käesoleva koodeksi § 43 lõikele 31 võib kohus mõista lõpliku karistusena tähtajalise vabadusekaotuse kuni kolmekümne aastani.
(2) Isikule, kes kuriteo toimepanemise ajal oli noorem kui kaheksateistkümneaastane, ei või vabadusekaotuse tähtaeg ületada kaheksat aastat.
(3)-(8) [kehtetud]
§ 231 [kehtetu]
§ 232. Arest
(1) Aresti võib mõista tähtajaga kuni kolme kuuni .
(11) Alaealisele võib mõista aresti tähtajaga kuni ühe kuuni õpingutest ja tööst vabal ajal, määrates kindlaks kalendrikuus kantavate arestipäevade arvu.
(2) [kehtetu]
§-d 24-26 [kehtetud]
§ 27. Teataval ametikohal töötamise või teataval tegevusalal tegutsemise õiguse äravõtmine
(1) Teataval ametikohal töötamise või teataval tegevusalal tegutsemise või avalikus teenistuses olemise õiguse äravõtmist võib kohus mõista põhi- või lisakaristusena ühest kuni viie aastani.
(2) Selle karistuse mõistmisel lisakaristusena kõrvuti vabadusekaotuse või arestiga laieneb lisakaristus süüdimõistetu poolt põhikaristuse kandmise kogu ajale ja lisaks kohtuotsusega kindlaksmääratud tähtajale.
(3) Käesoleva karistuseliigi alla kuulub ka mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmine.
§ 28. Rahatrahv
(1) Kohus võib mõista rahatrahvi kolmekümnest kuni viiesaja päevamäärani.
(11) Rahatrahvi päevamäära suuruse arvutab kohus süüdimõistetu keskmise päevasissetuleku alusel. Kohus võib süüdimõistetu päevamäära suurust vähendada erandlike asjaolude tõttu või suurendada süüdimõistetu elatustasemest lähtudes.
(12) Arvestatud päevamäära suurus ei või olla väiksem kui miinimumpäevamäär. Miinimumpäevamäära suurus on viiskümmend krooni. Päevamäära suurus väljendatakse täiskroonides.
(13) Keskmine päevasissetulek arvutatakse, lähtudes süüdimõistetu suhtes kriminaalmenetluse alustamise aastale vahetult eelnenud aasta, või kui nimetatud aasta andmed ei ole kättesaadavad, sellele aastale eelnenud aasta tulumaksuga maksustatavast tulust, millest on maha arvatud tulumaks.
(2) Mõistes karistusena rahatrahvi, võib kohus, arvestades süüdimõistetu isikut, perekondlikku ja majanduslikku seisundit , määrata trahvi maksmise osade kaupa. Rahatrahvi osade kaupa maksmine ei ole lubatud süüdimõistetu suhtes, kellel ei ole Eesti Vabariigis alalist elukohta.
(3) Rahatrahvi ei saa mõista alaealisele süüdimõistetule, kellel puudub iseseisev sissetulekuallikas.
(31) Teo toimepanemise ajal nooremale kui kaheksateistkümneaastasele isikule võib kohus mõista rahatrahvi kolmekümnest kuni kahesaja viiekümne päevamäärani.
(4) Kui kolmanda astme kuriteo toimepanemise eest süüdimõistetu hoiab kõrvale rahatrahvi maksmisest, asendab kohus rahatrahvi arestiga, kui teise või esimese astme kuriteo toimepanemise eest süüdimõistetu hoiab kõrvale rahatrahvi maksmisest, asendab kohus rahatrahvi, olenevalt päevamäärade arvust, kas aresti või vabadusekaotusega, juhindudes käesoleva koodeksi § 43 sätetest karistuste võrdleva raskuse kohta.
(41) Keskmise päevasissetuleku arvutamise, elatustaseme väljaselgitamise ning keskmise päevasissetuleku arvutamiseks vajalike andmete nõudmise ja esitamise korra kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega.
§-d 29-32 [kehtetud] (RT 1992, 20, 287 ja 288)
Samas karistuse täitmise kord ja tingimused kriminaalkoodeksi järgi võivad esile kutsuda ka nn. lisakaristused need on eraldi välja toodud kriminaalkoodeksis
§ 321. Karistuste täitmise kord ja tingimused
Karistuste täitmise kord ja tingimused sätestatakse vastava seadusega.
§ 33. Erikonfiskeerimine
(1) Kohus võib kohaldada kuriteo toimepanemise vahendi ja riista ning kuriteo läbi omandatud vara erikonfiskeerimist.
(2) Kohus võib kohaldada kuriteo vahetuks objektiks olnud asja või aine erikonfiskeerimist käesoleva koodeksi §-des 76, 86, 147, 148, 1481 lg 2, 1487, 14815, 149, 1491, 1523, 155, 157, 1772, 2002 ja 281 sätestatud kuritegudes.
(3) Erikonfiskeerimist kohaldatakse:
1) käesoleva koodeksi §-des 2022 , 2023, 2025, 2101, 2102, 2103 ja 2104 sätestatud kuriteo toimepanemise vahendile ja riistale, kuriteo läbi omandatud varale ning kuriteo vahetuks objektiks olnud asjale või ainele;
2) asjale või ainele, kui selle omamiseks vajalik eriluba puudub;
3) liiklusvahendile, mis on salaküttimiseks või salakaubaveoks eriliselt ümber ehitatud, kui liiklusvahendi omanik või seaduslik valdaja teadis või pidi teadma selle ebaseaduslikust kasutamisest;
4) teosele ja teose koopiale, mis on pornograafilise sisuga, vägivalda või julmust propageeriv, kui seda demonstreeriti väljaspool spetsialiseeritud tegevuskohta , või müüdi, renditi, laenutati või anti muul viisil üle või demonstreeriti alaealisele, samuti teosele või teose koopiale, milles alaealist kujutati erootilises või pornograafilises situatsioonis;
5) piraatkoopiale;
6) tootele, mis on valmistatud patendiomaniku või kasuliku mudeli, tööstusdisainilahenduse või mikrolülituse topoloogia omaniku ainuõigust rikkudes;
7) kaubale, pakendile, majandus- või äridokumendile, reklaammaterjalile või kauba kasutamisjuhendile, mis on tähistatud õiguskaitset omava kaubamärgi, geograafilise tähise või nendega eksitavalt sarnase tähisega õigusvastaselt;
8) võltsitud maksumärgile või asjale, mis on märgistatud võltsitud maksumärgiga;
9) maksumärgiga märgistamata või teistele kohustuslikele nõuetele mittevastavas müügipakendis tubakatootele.
§ 331. Erikonfiskeerimise asendamine
Kui kuriteo läbi omandatud vara on võõrandatud, ära tarvitatud või kui seda ei ole muul põhjusel võimalik ära võtta, võib kohus süüdimõistetult välja mõista rahasumma, mis vastab erikonfiskeerimisele kuuluva vara väärtusele.
§ 34 [kehtetu]
§ 341. Riiklike teenetemärkide kandmise õiguse äravõtmine
(1) Riiklike teenetemärkide kandmise õiguse äravõtmist võib kohus mõista süüdimõistetule lisakaristusena ühest kuni kolme aastani.
(2) Käesoleva paragrahvi 1. lõikes nimetatud lisakaristuse mõistmisel kõrvuti vabadusekaotuse või arestiga laieneb lisakaristus süüdimõistetu poolt põhikaristuse kandmise kogu ajale ja lisaks kohtuotsusega kindlaksmääratud tähtajale. (RT 1992, 20, 287 ja 288)
Väärtegu on kuriteost väiksem süütegu, seega selle kohta kehtivad ka nõrgemad karistused. Süütegu võib samuti olla tahtlik ja mittetahtlik. Erinevalt kuriteost(mis süüteo tõestamisel on alati karistatav ) võib kohtuväline menetleja väärteo puhul piirduda hoiatusega, kui ta arvab , et sellest piisab isiku mõjutamiseks.
Väärteo eest kohaldatavad põhikaristused
§ 47. Rahatrahv
(1) Kohus või kohtuväline menetleja võib väärteo eest kohaldada rahatrahvi kolm kuni kolmsada trahviühikut. Trahviühik on rahatrahvi baassumma, mille suurus on kuuskümmend krooni.
(2) Juriidilisele isikule võib kohus või kohtuväline menetleja väärteo eest kohaldada rahatrahvi viissada kuni viissada tuhat krooni.
[RT I 2007, 13, 69 – jõust. 15.03.2007]
§ 48. Arest
Kohus võib väärteo eest mõista aresti kuni kolmkümmend päeva.
KOHTUVÄLINE MENETLUS
1. jagu
Hoiatamismenetlus
§ 53. Hoiatamismenetluse kohaldamine
(1) Vähetähtsa väärteo puhul võib kohtuväline menetleja jätta menetlusaluse isiku karistamata ja määrata hoiatustrahvi:
1) füüsilisest isikust menetlusalusele isikule 25 kuni 200 krooni;
2) juriidilisest isikust menetlusalusele isikule 200 kuni 1000 krooni.
(2) Kohtuväline menetleja võib hoiatustrahvi jätta määramata ja piirduda menetlusaluse isiku suulise hoiatamisega, kui ta leiab, et menetlusaluse isiku hoiatamine teda trahvimata on piisav.
(3) Hoiatustrahvi määramisega menetlusalusele isikule käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud alustel võib piirduda, kui:
1) menetlusalusele isikule on selgitatud , et tal on õigus hoiatamismenetlusest keelduda ning sel juhul alustatakse väärteomenetlust kiir- või üldmenetluse korras;
2) menetlusalusele isikule on selgitatud tema õigused ja kohustused vastavalt käesoleva seadustiku §-le 19, võimaldatud anda väärteo toimepanemise kohta ütlusi ning ta on hoiatamismenetlusega nõus.
§ 54. Hoiatamisotsus
(1) Menetlusalusele isikule hoiatustrahvi määramise kohta koostab kohtuväline menetleja hoiatamisotsuse. Hoiatamisotsust ei koostata, kui kohtuväline menetleja piirdub menetlusaluse isiku suulise hoiatamisega.
2. jagu
Kiirmenetlus
§ 55. Kiirmenetluse kohaldamine
(1) Kohtuväline menetleja võib kohaldada kiirmenetlust juhul, kui väärteo toimepanemise asjaolud on selged ja menetlusalusele isikule on:
1) teatatud tema õigused ja kohustused, mis on ette nähtud käesoleva seadustiku §-s 19;
2) selgitatud, et kiirmenetluses väärteoprotokolli ei koostata;
3) võimaldatud anda väärteo toimepanemise kohta ütlusi ning kui isik nõustub kiirmenetlusega.
(2) Kiirmenetluse otsuses võib määrata:
1) füüsilisele isikule kuni 100 trahviühiku suuruse rahatrahvi;
2) juriidilisele isikule kuni 20 000 krooni suuruse rahatrahvi.
(3) Kiirmenetlust ei kohaldata ja alustatakse üldmenetlust, kui:
1) menetlusalune isik ei nõustu kiirmenetlusega või kui ta on 14- kuni 18-aastane või psüühikahäirega;
2) on vaja otsustada konfiskeerimine, aresti kohaldamine või lisakaristusena sõiduki juhtimise õiguse, riigisaladusele ja salastatud välisteabele juurdepääsu õiguse, riigisaladuse ja salastatud välisteabe töötlemise õiguse või loomapidamise õiguse äravõtmine.
3. jagu
Üldmenetlus
1. jaotis
Üldnõuded
§ 58. Väärteomenetluse alustamine
(1) Väärteomenetlust alustatakse esimese menetlustoiminguga.
(2) Esimest menetlustoimingut tehes teatatakse menetlusalusele isikule tema õigused ja kohustused vastavalt käesoleva seadustiku §-le 19.
(3) Seaduse nõuete rikkumisel, mille eest on ette nähtud eriõiguse peatamine, võetakse väärteomenetluse alustamisel menetlusaluselt isikult viivitamatult ära eriõigust tõendav dokument, mis lisatakse väärteoasja materjalidele.
§ 59. Väärteoteate lahendamine
(1) Kui väärteo toimepanemise kohta on esitatud väärteoteade, on kohtuväline menetleja kohustatud teatama väärteoteate esitajale väärteomenetluse alustamisest või alustamata jätmisest 15 päeva jooksul, alates väärteoteate kättesaamisest.
(2) Kui väärteomenetlust ei alustata, on väärteoteate esitajal õigus esitada kaebus kohtuvälise menetleja tegevuse peale käesoleva seadustiku §-s 76 ettenähtud korras, millest teavitatakse väärteoteate esitajat.
DISTSIPLINAARKARISTUS
Distsiplinaarkaristust reguleerib distsiplinaarvastutuse seadus, mis on vastu võetud 5.05.1993aastal ja jõustunud 1.09.1993.
Tööõigussuhetes on kaks õiguse subjekti- töötaja ja tööandja.
Distsiplinaarsüütegudeks on:
1.Töötajapoolne oma kohustuste süüline täitmata jätmine või mitte nõuetekohane täitmine,
samuti tööl joobnuna viibimine . Kohustused on ära toodud töölepingu seaduses §-des 48
ja 50
2.Süüline tegu, mille tõttu töötaja kaotas tööandja usalduse
a) põhjustanud tööandja vara puudujäägi, hävimise, riknemise, kaotsiminemise, riisumise,
seadnud ohtu vara säilimise, samuti kui ta on töökohal varastanud kaastöötaja vara
b) põhjustanud tarbijate, klientide või äripartnerite usaldamatuse
3. Töötaja poolt toimepandud vääritu tegu. Väärituks on tegu, mis on vastuolus
üldtunnustatud kõlblusnormidega või diskrediteerib töötajat või tööandjat.
Distsiplinaarkaristused on :

Noomitus

Rahatrahv mitte üle 10 kordse keskmise päevapalga

Töölt kõrvaldamine palga maksmise peatamisega mitte üle 10 järjestikkuse graafikujärgse tööpäeva

Töölepingu lõpetamine
Distsiplinaarkaristuse määramise õigus kuulub tööandjale või tema poolt volitatud esindajale
Distsiplinaarkaristuse võib määrata 6 kuu jooksul arvates süüteo toimepanemise päevast või inventuuri, audiitorkontrolli jmt. tulemusega tõendatud süüteo eest aasta jooksul, kuid hiljemalt ühe kuu jooksul süüteo teatamisest või vormistamisest. Iga süüteo eest võib määrata ainult ühe distsiplinaarkaristuse. Töötaja võtmine haldusvastutusele, kriminaalvastutusele või materiaalsele vastutusele ei takista sama teo eest distsiplinaarvastutuse määramist. Vaidlused distsiplinaarkaristuse määramise kohta lahendatakse kohtus.
Kokkuvõte ja järeldused
Karistus jaguneb kolmeks liigiks - Kriminaalkaristus, vöörteomenetlus ja distsiplinaarkaristus. Kriminaalkaristused on rahaline karistus, vangistus, ja sundlõpetamine. Väärteo eest kohaldatavad karistused on rahatrahv ja arest, kuid võib piirduda ainult hoiatusega. Distsiplinaarkaristused on noomitus, rahatrahv mitte üle 10 kordse keskmise päevapalga, töölt kõrvaldamine palga maksmise peatamisega mitte üle 10 järjestikkuse graafikujärgse tööpäeva, töölepingu lõpetamine. Distsiplinaarkaristust reguleerib töölepinguseadus mitte karistusseadus .
Eesti karistusseadustik on väga kompaktne ja kergelt arusaadav, sest on jagatuid vähesteks vormideks. Karistusseadustikus on viis põhikaristusliiki, neist kolm kriminaalkaristust ja kaks väärteo karistust. Võrreldes kriminaalkoodeksiga on karistusseadustik paremini piiritletud ning reguleerib ka juuriidiliste isikute karistamise korda. Käsitletavas teemas on õiguse subjektideks füüsilised ja juuriidilised isikud. Õiguse objektiks on karistus kui mõjutusvahend. Juriidiliseks faktiks on süütegu mille alusel karistust kohaldatakse. Käesolev õigusnorm(karistus) peab toimima mõjutusvahendina. Arvame, et tegemist on õigustkaitsva normiga kuna karistust kohaldatakse selleks, et sundida seadust täitma.
Kasutatud materjal
Karistusseadustik – Elektrooniline Riigi Teataja
Kriminaalkoodeks – Elektrooniline Riigi Teataja
Töölepingu seadus - Elektrooniline Riigi Teataja
12