Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Õigusnormi loogiline struktuur (0)

1 Hindamata
Punktid
TALLINNA ÜLIKOOL
Õigusakadeemia
Õigusteaduse õppekava
ÕIGUSNORMI LOOGILINE STRUKTUUR
Kodune kontrolltöö
Juhendaja
Prof. Advig Kiris
Tallinn
2014
KarS 8. Peatükk
§ 89. Inimsusvastane kuritegu
Süstemaatilisel viisil või massiliselt ja riigi, organisatsiooni või grupi õhutusel või juhtimisel toimepandud inimõigustest ja -vabadustest ilmajätmise või nende õiguste ja vabaduste piiramise eest, samuti tsiviilelanike tapmise , piinamise , vägistamise, neile tervisekahjustuse tekitamise , nende sunniviisilise ümberasustamise, väljasaatmise, prostitutsioonile sundimise, neilt alusetult vabaduse võtmise või muu väärkohtlemise eest – karistatakse kaheksa- kuni kahekümneaastase või eluaegse vangistusega.
Suhteliselt määratletud hüpotees (normi kehtimise tingimuste olemasolu/puudumine vajab igal konkreetsel juhul eraldi tuvastamist);
Kirjeldav dispositsioon (iseloomustab keelatud käitumist lähemalt, annab selle olulisemad tunnused;
Kriminaalõiguslik sanktsioon ; Alternatiivne sanktsioon (võimaldab õigusnormi rakendajal valida kahe või enama sunnivahendi hulgast, rakendades vaid ühte neist).

§ 90. Genotsiid
Rahvusliku, etnilise, rassilise, usulise, okupatsioonirežiimile vastupanu osutava või muu sotsiaalse grupi liikme tapmise, piinamise, talle tervisekahjustuse tekitamise, sellises grupis laste sündi takistavate sunnimeetmete rakendamise või sealt laste vägivaldse äravõtmise eest eesmärgiga hävitada grupp täielikult või osaliselt, samuti grupi liikmete asetamise eest elamistingimustesse, mis on põhjustanud grupi osalise või täieliku hävimise ohu, –karistatakse kümne- kuni kahekümneaastase või eluaegse vangistusega.
Suhteliselt määratletud hüpotees (normi kehtimise tingimuste olemasolu/puudumine vajab igal konkreetsel juhul eraldi tuvastamist);
Kirjeldav dispositsioon
(iseloomustab keelatud käitumist lähemalt, annab selle olulisemad tunnused);
Kriminaalõiguslik sanktsioon; Alternatiivne sanktsioon (võimaldab õigusnormi rakendajal valida kahe või enama sunnivahendi hulgast, rakendades vaid ühte neist).

3. jagu. Süüteod rahu vastu
§ 91. Agressioon
Riigi poolt teise riigi vastu suunatud agressiivse sõja, rahvusvahelisi kokkuleppeid või riigi enda antud julgeolekutagatisi rikkuva sõja juhtimises või ettevalmistamises osalemise eest, samuti riigi esindaja poolt agressiivse sõjaga ähvardamise eest – karistatakse kolme- kuni kaheteistaastase vangistusega.
Suhteliselt määratletud hüpotees (normi kehtimise tingimuste olemasolu/puudumine vajab igal konkreetsel juhul eraldi tuvastamist);
Kirjeldav dispositsioon (iseloomustab keelatud käitumist lähemalt, annab selle olulisemad tunnused);
Kriminaalõiguslik sanktsioon; Suhteliselt määratletud sanktsioon (fikseeritud on sunnivahendi minimaal - ja maksimaalpiirid, nendes piirides kohaldab karistust õigusnormi rakendav isik).

§ 92. Sõjapropaganda
(1) Sõjale või muul viisil relvajõu kasutamisele üleskutsumise eest, kui sellega eiratakse rahvusvahelise õiguse üldtunnustatud põhimõtteid, –karistatakse rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistusega.
Lihtne hüpotees (normi rakendamise tingimusena on esitatud üksainus faktiline asjaolu);
Kirjeldav dispositsioon (iseloomustab keelatud käitumist lähemalt ja annab selle olulised tunnused);
Kriminaalõiguslik sanktsioon; Alternatiivne sanktsioon (võimaldab õigusnormi rakendajal valida kahe sunnivahendi hulgast, rakendades vaid ühte neist.

(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –karistatakse rahalise karistusega.
Lihtne hüpotees (normi rakendamise tingimusena on esitatud üksainus faktiline asjaolu);
Kirjeldav
dispositsioon (iseloomustab keelatud käitumist lähemalt ja annab selle olulised tunnused);
Kriminaalõiguslik sanktsioon; Absoluutselt määratletud ehk määratletud sanktsioon (kujutatud on üheselt, täpselt ja konkreetsel kujul ilma valikuvõimaluseta antud sunnivahendit).

§ 93. Keelatud relvade tootmine ja levitamine
(1) Keemiarelva, bioloogilise või bakterioloogilise relva või muu rahvusvaheliselt keelustatud massihävitus - või muu relva või nende oluliste komponentide väljatöötamise, valmistamise, säilitamise, omandamise, edasiandmise, müümise või muul viisil kasutamiseks andmise või pakkumise eest –karistatakse kolme- kuni kaheteistaastase vangistusega.
Suhteliselt määratletud hüpotees (normi kehtimise tingimuste olemasolu/puudumine vajab igal konkreetsel juhul eraldi tuvastamist);
Kirjeldav dispositsioon (iseloomustab keelatud käitumist lähemalt ja annab selle olulised tunnused);
Kriminaalõiguslik sanktsioon; Suhteliselt määratletud sanktsioon (fikseeritud on sunnivahendi minimaal- ja maksimaalpiirid, nendes piirides kohaldab karistust õigusnormi rakendav isik).

(2) Sama teo eest, kui see on toime pandud juriidilise isiku poolt,karistatakse rahalise karistuse või sundlõpetamisega.
Lihtne hüpotees (esitatakse normi rakendamise tingimusena üksainus faktiline asjaolu);
Kirjeldav dispositsioon (iseloomustab keelatud käitumist lähemalt ja annab selle olulised tunnused);
Kriminaalõiguslik sanktsioon; Alternatiivne sanktsioon (võimaldab õigusnormi rakendajal valida kahe sunnivahendi hulgast, rakendades vaid ühte neist).

§ 931. Rahvusvahelise sanktsiooni rakendamata jätmine
(1) Teadvalt rahvusvahelise sanktsiooni subjektiga tehingu või toimingu tegemise eest või muu rahvusvahelise sanktsiooni teadva rakendamata jätmise eest –karistatakse rahalise karistuse või kuni viieaastase vangistusega.
Suhteliselt määratletud hüpotees (normi kehtimise tingimuste olemasolu/puudumine vajab igal konkreetsel juhul eraldi tuvastamist);
Kirjeldav dispositsioon (iseloomustab keelatud käitumist lähemalt ja annab selle olulised tunnused);
Kriminaalõiguslik sanktsioon; Alternatiivne sanktsioon (võimaldab õigusnormi rakendajal valida kahe sunnivahendi hulgast, rakendades vaid ühte neist).

(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, – karistatakse rahalise karistusega.
Lihtne hüpotees (esitatakse normi rakendamise tingimusena üksainus faktiline asjaolu);
Kirjeldav dispositsioon (iseloomustab keelatud käitumist lähemalt ja annab selle olulised tunnused);
Kriminaalõiguslik sanktsioon; Absoluutselt määratletud ehk määratletud sanktsioon (kujutatud on üheselt, täpselt ja konkreetsel kujul ilma valikuvõimaluseta antud sunnivahendit).

(3) Kohus konfiskeerib käesolevas paragrahvis sätestatud süüteo toimepanemise vahetuks objektiks olnud eseme.
4. jagu Sõjasüüteod
§ 94. Karistamine käesolevas jaos sätestamata süüteo eest

(1) Sõjaajal toimepandud süüteo eest, mida ei ole sätestatud käesolevas jaos, karistatakse käesoleva seaduse eriosa teiste sätete alusel.
Lihtne hüpotees (esitatakse normi rakendamise tingimusena üksainus faktiline asjaolu);
Lihtne dispositsioon (näitab käitumise sisu seda lähemalt iseloomustamata);
Kriminaalõiguslik sanktsioon.

(2) Käesolevas jaos sätestatud süüteo toimepannud isikut karistatakse ainult sõjasüüteo toimepanemise eest isegi siis, kui süütegu vastab teistele eriosas sätestatud süüteokoosseisudele.
Lihtne hüpotees (esitatakse normi rakendamise tingimusena üksainus faktiline asjaolu);
Absoluutselt määratletud dispositsioon (määrab täpselt ja ammendavalt kindlaks poolte õigused ja kohustused, jätmata suhte subjektidele valikuvabadust);
Kriminaalõiguslik sanktsioon.

§ 95. Tsiviilelanikkonna vastu suunatud sõjategevus
Tsiviilelanike ründamise eest sõjategevuse piirkonnas või tsiviilelanike eluks hädavajalike toidu- või veevarude , külvide või koduloomade hävitamise või kasutamiskõlbmatuks muutmise või ohtlikke jõude sisaldavate ehitiste või seadmete ründamise eest – karistatakse viie- kuni viieteistaastase või eluaegse vangistusega.
Suhteliselt määratletud hüpotees (normi kehtimise tingimuste olemasolu/puudumine vajab igal konkreetsel juhul eraldi tuvastamist);
Kirjeldav dispositsioon (iseloomustab keelatud käitumist lähemalt ja annab selle olulised tunnused);
Kriminaalõiguslik sanktsioon; Alternatiivne sanktsioon (võimaldab õigusnormi rakendajal valida kahe sunnivahendi hulgast, rakendades vaid ühte neist).

§ 96. Sõjapidamisvahendite ebaseaduslik kasutamine tsiviilelanike vastu
Sõjapidamisvahendite kasutamise eest viisil, mis ei ole võimaldanud vahet teha sõjaliste ja tsiviilobjektide vahel, kui sellega on põhjustatud tsiviilelanike surm, tekitatud neile tervisekahjustusi, kahjustatud tsiviilobjekte või põhjustatud oht tsiviilelanike elule, tervisele või varale, – karistatakse kuue- kuni viieteistaastase või eluaegse vangistusega.
Alternatiivne hüpotees (normi kohaldamise eelduseks on ühe tingimuse olemasolu kahe või enama hulgast);
Kirjeldav dispositsioon (iseloomustab keelatud käitumist lähemalt ja annab selle olulised tunnused);
Kriminaalõiguslik sanktsioon; Alternatiivne sanktsioon (võimaldab õigusnormi rakendajal valida kahe sunnivahendi hulgast, rakendades vaid ühte neist).

§ 97. Tsiviilelanikuvastane rünne
Sõjategevuse piirkonnas või okupeeritud territooriumil tsiviilelaniku tapmise, piinamise, talle tervisekahjustuse tekitamise, tema vägistamise, vaenlasriigi relvajõududes teenima või sõjalistest operatsioonidest osa võtma sundimise, pantvangi võtmise, temalt vabaduse ebaseadusliku võtmise või tema üle seaduslikus korras toimuva kohtupidamise õiguse võtmise eest, samuti okupeeriva riigi elanike ümberasustamise eest okupeeritud territooriumile või okupeeritud territooriumi elanike ümberasustamise eest – karistatakse kuue- kuni kahekümneaastase vangistusega.
Suhteliselt määratletud hüpotees (normi kehtivuse tingimused on näidatud , kuid tingimuste spetsiifika on selline, et nende olemasolu või puudumine vajab igal konkreetsel juhul eraldi tuvastamist);
Kirjeldav dispositsioon (iseloomustab keelatud käitumist lähemalt ja annab selle olulised tunnused);
Kriminaalõiguslik sanktsioon; Suhteliselt määratletud sanktsioon (fikseeritud on sunnivahendi minimaal- ja maksimaalpiirid, nendes piirides kohaldab karistust õigusnormi rakendav isik).

§ 98. Sõjavangi ja interneeritud tsiviilelaniku õigusvastane kohtlemine
Sõjavangi või interneeritud tsiviilelaniku halva kohtlemise või oma kohustuste täitmata jätmise eest isiku poolt, kes oli kohustatud sõjavangide või interneeritute eest hoolitsema, kui see põhjustas sõjavangide või interneeritute olukorra halvenemise, kuid puudub käesoleva seadustiku §-s 99 sätestatud süüteokoosseis, – karistatakse rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistusega.
Liithüpotees (normi kohaldamiseks on nõutud enam kui ühe üheaegselt esineva tingimuse olemasolu).
Kirjeldav dispositsioon (iseloomustab keelatud käitumist lähemalt ja annab selle olulised tunnused);
Kriminaalõiguslik sanktsioon; Alternatiivne sanktsioon (võimaldab õigusnormi rakendajal valida kahe sunnivahendi hulgast, rakendades vaid ühte neist).

§ 99. Sõjavangi ja interneeritud tsiviilelaniku vastane rünne
Sõjavangi või interneeritud tsiviilelaniku tapmise, piinamise, ebainimliku kohtlemise, talle tervisekahjustuse tekitamise, tema relvajõududes teenima sundimise või tema üle seaduslikus korras toimuva kohtupidamise õiguse võtmise eest, samuti tema vabastamise või repatrieerimisega õigustamatu viivitamise eest – karistatakse kuue- kuni kahekümneaastase vangistusega.
Suhteliselt määratletud hüpotees (normi kehtivuse tingimused on näidatud, kuid tingimuste spetsiifika on selline, et nende olemasolu või puudumine vajab igal konkreetsel juhul eraldi tuvastamist);
Kirjeldav dispositsioon (iseloomustab keelatud käitumist lähemalt ja annab selle olulised tunnused);
Kriminaalõiguslik sanktsioon; Suhteliselt määratletud sanktsioon(fikseeritud on sunnivahendi minimaal- ja maksimaalpiirid, nendes piirides kohaldab karistust õigusnormi rakendav isik).

§ 100. Haige, haavatu ja merehätta sattunu abita jätmine
Sõjategevuse piirkonnas oleva haige, haavatud või merehätta sattunud inimese abita jätmise eest, kui sellega on põhjustatud inimese surm või tekitatud talle tervisekahjustus, – karistatakse kolme- kuni kaheteistaastase vangistusega.
Alternatiivne hüpotees (normi kohaldamise eelduseks on ühe tingimuse olemasolu kahe hulgast);
Kirjeldav dispositsioon (iseloomustab keelatud käitumist lähemalt ja annab selle olulised tunnused);
Kriminaalõiguslik sanktsioon; Suhteliselt määratletud sanktsioon(fikseeritud on sunnivahendi minimaal- ja maksimaalpiirid, nendes piirides kohaldab karistust õigusnormi rakendav isik).

§ 101. Võitlusvõimetu võitleja ründamine
Vaenlase haige, haavatud või muul põhjusel võitlusvõimetuks jäänud võitleja tapmise, talle tervisekahjustuse tekitamise või tema piinamise eest, kui võitleja on relvad maha pannud, – karistatakse kuue- kuni viieteistaastase vangistusega.
Lihtne hüpotees (normi rakendamise tingimusena on esitatud üksainus faktiline asjaolu);
Kirjeldav dispositsioon (iseloomustab keelatud käitumist lähemalt ja annab selle olulised tunnused);
Kriminaalõiguslik sanktsioon; Suhteliselt määratletud sanktsioon(fikseeritud on sunnivahendi minimaal- ja maksimaalpiirid, nendes piirides kohaldab karistust õigusnormi rakendav isik).

§ 102. Kaitstud isiku vastane rünne
Nõuetekohaseid eraldusmärke kandva meditsiiniüksuse liikme või muu haigete või haavatute eest hoolitseva isiku, vaimuliku , sõjategevuse piirkonnas oma kohustusi täitva humanitaarorganisatsiooni esindaja, tsiviilkaitsetöötaja, parlamentääri või teda saatva isiku tapmise, piinamise, talle tervisekahjustuse tekitamise või tema pantvangi võtmise eest – karistatakse kuue- kuni viieteistaastase vangistusega.
Suhteliselt määratletud hüpotees (normi kehtivuse tingimused on näidatud, kuid tingimuste spetsiifika on selline, et nende olemasolu või puudumine vajab igal konkreetsel juhul eraldi tuvastamist);
Kirjeldav dispositsioon (iseloomustab keelatud käitumist lähemalt ja annab selle olulised tunnused);
Kriminaalõiguslik sanktsioon; Suhteliselt määratletud sanktsioon(fikseeritud on sunnivahendi minimaal- ja maksimaalpiirid, nendes piirides kohaldab karistust õigusnormi rakendav isik).

§ 103. Keelatud relvade kasutamine
Bioloogilise või bakterioloogilise relva, keemiarelva või muu massihävitusrelva, mürkrelva, mürgiste või lämmatavate gaaside, püünismiinide ehk ohututeks väikeesemeteks maskeeritud lõhkekehade, lõhkekuulide, röntgenkiirtele nähtamatuid kilde tekitavate või muude rahvusvaheliselt keelustatud relvade kasutamise või süüterelva ulatusliku kasutamise eest tingimustes, kus sõjalist sihtmärki ei ole olnud võimalik selgelt eristada tsiviilelanikkonnast või -objektidest või ümbruskonnast, – karistatakse kolme- kuni kaheteistaastase vangistusega.
Alternatiivne hüpotees (normi kohaldamise eelduseks on ühe tingimuse olemasolu kahe hulgast);
Kirjeldav dispositsioon (iseloomustab keelatud käitumist lähemalt ja annab selle olulised tunnused);
Kriminaalõiguslik sanktsioon; Suhteliselt määratletud sanktsioon (fikseeritud on sunnivahendi minimaal- ja maksimaalpiirid, nendes piirides kohaldab karistust õigusnormi rakendav isik).

§ 104. Keskkonna kahjustamine sõjapidamisviisina
Sõjapidamisviisina keskkonna teadliku mõjutamise eest, kui sellega on tekitatud suur kahju keskkonnale, – karistatakse rahalise karistuse või kuni viieaastase vangistusega.
Lihtne hüpotees (normi rakendamise tingimusena on esitatud üksainus faktiline asjaolu). Kirjeldav dispositsioon (iseloomustab keelatud käitumist lähemalt ja annab selle olulised tunnused);
Kriminaalõiguslik sanktsioon; Alternatiivne sanktsioon (võimaldab õigusnormi rakendajal valida kahe sunnivahendi hulgast, rakendades vaid ühte neist).

§ 105. Rahvusvahelist kaitset tähistavate embleemide ja märkide väärkasutus
Punase risti või punase poolkuu või punase lõvi ja päikese või punase kristalli embleemi või nimetuse, sõjavangide laagrit, kultuurimälestist, tsiviilkaitseobjekti või ohtlikke jõude sisaldavat ehitist märgistava tähise või vaherahulipu väärkasutamise eest – karistatakse rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistusega.
Suhteliselt määratletud hüpotees (normi kehtivuse tingimused on näidatud, kuid tingimuste spetsiifika on selline, et nende olemasolu või puudumine vajab igal konkreetsel juhul eraldi tuvastamist);
Kirjeldav dispositsioon (iseloomustab keelatud käitumist lähemalt ja annab selle olulised tunnused);
Haldussanktsioon; Alternatiivne sanktsioon (võimaldab õigusnormi rakendajal valida kahe sunnivahendi hulgast, rakendades vaid ühte neist).

§ 106. Mittesõjalise objekti ründamine
Sõjalisel otstarbel mittekasutatava objekti, demilitariseeritud tsooni, hospitaaltsooni, meditsiiniasutuse või -üksuse, sõjavangide või interneerimislaagri, sõjalise kaitseta asula või ehitise, neutraalse kaubalaeva, õhusõiduki , hospitaallaeva või -õhusõiduki või muu transpordivahendi, kui seda kasutatakse mittevõitlejate veoks, ründamise eest – karistatakse rahalise karistuse või kuni viieaastase vangistusega.
Lihtne hüpotees (normi rakendamise tingimusena on esitatud üksainus faktiline asjaolu);
Kirjeldav dispositsioon (iseloomustab keelatud käitumist lähemalt ja annab selle olulised tunnused);
Kriminaalõiguslik sanktsioon; Alternatiivne sanktsioon (võimaldab õigusnormi rakendajal valida kahe sunnivahendi hulgast, rakendades vaid ühte neist).

§ 107. Kultuuriväärtuste vastu suunatud rünne
Kultuurimälestise, kiriku või muu religioosse tähendusega ehitise või objekti, kunsti- või teadusteose, kultuuriväärtusega arhiivi, raamatukogu, muuseumi või teaduslike kollektsioonide, mida ei kasutata sõjalisel otstarbel, hävitamise, kahjustamise või ebaseadusliku omastamise eest – karistatakse rahalise karistuse või ühe- kuni viieaastase vangistusega.
Alternatiivne hüpotees (normi kohaldamise eelduseks on ühe tingimuse olemasolu kahe või enama hulgast);
Kirjeldav dispositsioon (iseloomustab keelatud käitumist lähemalt ja annab selle olulised tunnused);
Haldussanktsioonid (halduskaristused); Alternatiivne sanktsioon (võimaldab õigusnormi rakendajal valida kahe sunnivahendi hulgast, rakendades vaid ühte neist).

§ 108. Vara hävitamine ja omastamine sõjategevuse piirkonnas ja okupeeritud territooriumil
Sõjategevuse piirkonnas või okupeeritud territooriumil vara ulatusliku hävitamise või omastamise eest relvajõududesse kuuluva või sõjategevusest osavõtva isiku poolt, kui see ei olnud tingitud sõjalistest vajadustest ja kui puudub käesoleva seadustiku §-s 95, 106 või 107 sätestatud süüteokoosseis, – karistatakse rahalise karistuse või kuni viieaastase vangistusega.
Liithüpotees (normi kohaldamiseks on nõutud enam kui ühe üheaegselt esineva tingimuse olemasolu);
Kirjeldav dispositsioon (iseloomustab keelatud käitumist lähemalt ja annab selle olulised tunnused);
Kriminaalõiguslik sanktsioon; Alternatiivne sanktsioon (võimaldab õigusnormi rakendajal valida kahe sunnivahendi hulgast, rakendades vaid ühte neist).

§ 109. Marodeerimine
Lahinguväljal langenu või haavatu juures oleva eseme äravõtmise eest selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil –karistatakse ühe- kuni viieaastase vangistusega.
Lihtne hüpotees (normi rakendamise tingimusena on esitatud üks faktiline asjaolu).
Kirjeldav dispositsioon (iseloomustab keelatud käitumist lähemalt ja annab selle olulised tunnused);
Kriminaalõiguslik sanktsioon; Suhteliselt määratletud sanktsioon (fikseeritud on sunnivahendi minimaal- ja maksimaalpiirid, nendes piirides kohaldab karistust õigusnormi rakendav isik).

§ 110. Piraatlus
(1) Avamerel või alal, mis ei kuulu mitte ühegi riigi jurisdiktsiooni alla, olnud laeva ründamise, hõivamise või hävitamise, laeva pardal olnud inimeste ründamise, kinnipidamise või laeva pardal olnud vara hõivamise või hävitamise eest vägivallaga –karistatakse kahe- kuni kümneaastase vangistusega.
Suhteliselt määratletud hüpotees (määrab ära normi kehtimise tingimused, kuid nende olemasolu või puudumine vajab igal konkreetsel juhul eraldi tuvastamist);
Kirjeldav dispositsioon (iseloomustab keelatud käitumist lähemalt ja annab selle olulised tunnused);

Kriminaalõiguslik sanktsioon; Suhteliselt määratletud sanktsioon (fikseeritud on sunnivahendi minimaal- ja maksimaalpiirid, nendes piirides kohaldab karistust õigusnormi rakendav isik).
(2) Sama teo eest, kui sellega on:
1) põhjustatud inimese surm;
2) tekitatud suur kahju või
3) põhjustatud oht paljude inimeste elule või tervisele, – karistatakse kuue- kuni kahekümneaastase vangistusega.
Määratletud hüpotees (määrab täpselt ja konkreetselt normi teostamise tingimused);
Kirjeldav dispositsioon(iseloomustab keelatud käitumist lähemalt ja annab selle olulised tunnused);
Kriminaalõiguslik sanktsioon; Suhteliselt määratletud sanktsioon (fikseeritud on sunnivahendi minimaal- ja maksimaalpiirid, nendes piirides kohaldab karistust õigusnormi rakendav isik).

§ 111. Õhusõiduki kaaperdamine
(1) Lennul oleva õhusõiduki juhtimise ebaseadusliku ülevõtmise või õhusõiduki meeskonna vaba juhtimisõiguse ebaseadusliku piiramise eest vägivalla või pettusega – karistatakse viie- kuni viieteistaastase vangistusega.
Alternatiivne hüpotees (normi kohaldamise eelduseks on ühe tingimuse olemasolu kahe seast);
Kirjeldav dispositsioon (iseloomustab keelatud käitumist lähemalt ja annab selle olulised tunnused);
Kriminaalõiguslik sanktsioon; Suhteliselt määratletud sanktsioon (fikseeritud on sunnivahendi minimaal- ja maksimaalpiirid, nendes piirides kohaldab karistust õigusnormi rakendav isik).

(2) Sama teo eest, kui sellega on:
1) põhjustatud inimese surm;
2) tekitatud suur kahju või
3) põhjustatud oht paljude inimeste elule või tervisele, – karistatakse kuue- kuni kahekümneaastase vangistusega.
Määratletud hüpotees (normi teostamise tingimused on määratud täpselt ja konkreetselt);
Kirjeldav dispositsioon (iseloomustab keelatud käitumist lähemalt ja annab selle olulised tunnused);
Kriminaalõiguslik sanktsioon; Suhteliselt määratletud sanktsioon (fikseeritud on sunnivahendi minimaal- ja maksimaalpiirid, nendes piirides kohaldab karistust õigusnormi rakendav isik).

(3) Õhusõiduk loetakse lennul olevaks meeskonnaliikmete või reisijate pardale saabumise või kauba pealelaadimise algusest kuni hetkeni, mil meeskonnaliikmete või reisijate lahkumine õhusõiduki pardalt või kauba mahalaadimine on lõppenud.
§ 112. Lennuohutusvastane rünne
(1) Relva, lõhkeseadeldise, süttimist põhjustava seadme või õhusõiduki lennuohutust kahjustava muu seadme, vahendi või aine ebaseadusliku toimetamise eest õhusõidukisse või paigaldamise eest õhusõiduki külge, õhusõiduki pardal viibivate inimeste tervist kahjustava aine õhusõidukisse toimetamise eest, õhusõiduki tulistamise eest või muu teo eest õhusõiduki hävitamise või kahjustamise eesmärgil või kui sellega on põhjustatud lennuõnnetuse, tõsise lennuintsidendi või lennuintsidendi toimumise oht, –karistatakse rahalise karistuse või kahe- kuni kümneaastase vangistusega.
Alternatiivne hüpotees (normi kohaldamise eelduseks on ühe tingimuse olemasolu kahe või enama seast);
Kirjeldav dispositsioon (iseloomustab keelatud käitumist lähemalt ja annab selle olulised tunnused);
Kriminaalõiguslik sanktsioon; Alternatiivne sanktsioon (võimaldab õigusnormi rakendajal valida kahe sunnivahendi hulgast, rakendades vaid ühte neist
).
(2) Sama teo eest, kui sellega on:
1) põhjustatud inimese surm;
2) tekitatud suur kahju või
3) põhjustatud oht paljude inimeste elule või tervisele, – karistatakse kuue- kuni kahekümneaastase vangistusega.
Määratletud hüpotees (normi teostamise tingimused on määratud täpselt ja konkreetselt);
Kirjeldav dispositsioon (iseloomustab keelatud käitumist lähemalt ja annab selle olulised tunnused);
Kriminaalõiguslik sanktsioon; Suhteliselt määratletud sanktsioon (fikseeritud on sunnivahendi minimaal- ja maksimaalpiirid, nendes piirides kohaldab karistust õigusnormi rakendav isik).

KarS 9. Peatükk 1.jagu
§ 113. Tapmine
Teise inimese tapmise eest – karistatakse kuue- kuni viieteistaastase vangistusega.
Lihtne hüpotees (normi rakendamise tingimusena on esitatud üksainus faktiline asjaolu);
Lihtne dispositsioon (käitumise sisu on näidatud ilma seda lähemalt iseloomustamata);
Kriminaalõiguslik sanktsioon; Suhteliselt määratletud sanktsioon (fikseeritud on sunnivahendi minimaal- ja maksimaalpiirid, nendes piirides kohaldab karistust õigusnormi rakendav isik).

§ 114. Mõrv
Tapmise eest, kui see on toime pandud:
1) piinaval või julmal viisil;
2) üldohtlikul viisil;
3) kahe või enama inimese suhtes;
4) vähemalt teist korda;
5) seoses röövimisega või omakasu motiivil;
6) teise süüteo varjamise või selle toimepanemise hõlbustamise eesmärgil;
7) lõhkeseadeldise või lõhkeaine kasutamisega, – karistatakse kaheksa- kuni kahekümneaastase või eluaegse vangistusega.
Määratletud hüpotees (määratud on täpselt ja konkreetselt normi teostamise tingimused);
Kirjeldav dispositsioon (iseloomustab keelatud käitumist lähemalt ja annab selle olulised tunnused);
Kriminaalõiguslik sanktsioon; Alternatiivne sanktsioon (võimaldab õigusnormi rakendajal valida kahe sunnivahendi hulgast, rakendades vaid ühte neist).

§ 115. Provotseeritud tapmine
Tapmise eest, kui see on toime pandud äkki tekkinud tugeva hingelise erutuse seisundis, mille on põhjustanud kannatanupoolne vägivald või solvamine tapja või tema lähedase isiku suhtes, –karistatakse ühe- kuni viieaastase vangistusega.
Liithüpotees (normi kohaldamiseks on nõutud enam kui ühe üheaegselt esineva tingimuse olemasolu);
Kirjeldav dispositsioon (iseloomustab keelatud käitumist lähemalt ja annab selle olulised tunnused);
Kriminaalõiguslik sanktsioon; Suhteliselt määratletud sanktsioon (fikseeritud on sunnivahendi minimaal- ja maksimaalpiirid, nendes piirides kohaldab karistust õigusnormi rakendav isik).

§ 116. Lapse tapmine
Ema poolt oma sündiva või vastsündinud lapse tapmise eest – karistatakse kuni viieaastase vangistusega.
Lihthüpotees (normi rakendamise tingimusena on esitatud üksainus faktiline asjaolu);
Kirjeldav dispositsioon (iseloomustab keelatud käitumist lähemalt ja annab selle olulised tunnused);
Kriminaalõiguslik sanktsioon; Suhteliselt määratletud sanktsioon (fikseeritud on sunnivahendi minimaal- ja maksimaalpiirid, nendes piirides kohaldab karistust õigusnormi rakendav isik).

§ 117. Surma põhjustamine ettevaatamatusest
(1) Teise inimese surma põhjustamise eest ettevaatamatusest – karistatakse kuni kolmeaastase vangistusega.
Lihtne hüpotees (normi rakendamise tingimusena esitatud üksainus faktiline asjaolu).
Lihtne dispositsioon (näitab käitumise sisu seda lähemalt iseloomustamata);
Kriminaalõiguslik sanktsioon; Suhteliselt määratletud sanktsioon (fikseeritud on sunnivahendi minimaal- ja maksimaalpiirid, nendes piirides kohaldab karistust õigusnormi rakendav isik).
(2) Sama teo eest, kui sellega on põhjustatud kahe või enama inimese surm, –karistatakse kuni viieaastase vangistusega.
Alternatiivne hüpotees (normi kohaldamise eelduseks on ühe tingimuse olemasolu kahe hulgast);
Lihtne dispositsioon (näitab käitumise sisu seda lähemalt iseloomustamata);
Kriminaalõiguslik sanktsioon; Suhteliselt määratletud sanktsioon (fikseeritud on sunnivahendi minimaal- ja maksimaalpiirid, nendes piirides kohaldab karistust õigusnormi rakendav isik).

VÕS 7. Peatüki § 127-130
§ 127. Kahju hüvitamise eesmärk ja ulatus
(1) Kahju hüvitamise eesmärk on kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud .
Lihtne hüpotees (normi rakendamise tingimusena on esitatud üksainus faktiline asjaolu).

(2) Kahju ei kuulu hüvitamisele ulatuses, milles kahju ärahoidmine ei olnud selle kohustuse või sätte eesmärgiks, mille rikkumise tagajärjel kahju hüvitamise kohustus tekkis.
Alternatiivne hüpotees (normi kohaldamise eelduseks ühe tingimuse olemasolu kahe seast).

(3) Lepingulist kohustust rikkunud lepingupool peab hüvitama üksnes kahju, mida ta nägi rikkumise võimaliku tagajärjena ette või pidi ette nägema lepingu sõlmimise ajal, välja arvatud juhul, kui kahju tekitati tahtlikult või raske hooletuse tõttu.
Alternatiivne hüpotees (normi kohaldamise eelduseks ühe tingimuse olemasolu kahe või enama seast);
Kirjeldav dispositsioon (iseloomustab kohustuslikku käitumist lähemalt, annab sellele olulised tunnused);
Lihtsanktsioon (sunnivahendiks üks mõjutusvahend, mis kuulub kohaldamiseks dispositsiooni nõuete mittetäitmise eest).

(4) Isik peab kahju hüvitama üksnes juhul, kui asjaolu, millel tema vastutus põhineb, on kahju tekkimisega sellises seoses, et tekkinud kahju on selle asjaolu tagajärg (põhjuslik seos).
Lihtne hüpotees (normi rakendamise tingimusena on esitatud üksainus faktiline asjaolu);
Lihtne dispositsioon (näidatud on käitumise sisu ilma seda lähemalt tutvustamata);
Tsiviilõiguslik sanktsioon; Lihtsanktsioon (sunnivahendiks üks mõjutusvahend, mis kuulub kohaldamiseks dispositsiooni nõuete mittetäitmise eest).

(5) Kahjuhüvitisest tuleb maha arvata igasugune kasu, mida kahjustatud isik sai kahju tekitamise tagajärjel, eelkõige tema poolt säästetud kulud, välja arvatud juhul, kui kasu mahaarvamine oleks vastuolus kahju hüvitamise eesmärgiga.
Lihtne hüpotees (normi rakendamise tingimusena esitatud üksainus faktiline asjaolu);
Kirjeldav dispositsioon (iseloomustab kohustuslikku käitumist lähemalt, annab sellele olulised tunnused);
Tsiviilõiguslik sanktsioon; Lihtsanktsioon (sunnivahendiks üks mõjutusvahend, mis kuulub kohaldamiseks dispositsiooni nõuete mittetäitmise eest).

(6) Kui kahju tekitamine on kindlaks tehtud, kuid kahju täpset suurust ei saa kindlaks teha, muu hulgas mittevaralise kahju tekitamise ja tulevikus tekkiva kahju korral, otsustab hüvitise suuruse kohus. Kui kahju hüvitamist nõutakse autoriõiguse, autoriõigusega kaasneva õiguse või tööstusomandiõiguse rikkumise tõttu, võib kohus, kui see on mõistlik, määrata kahjuhüvitise kindla summana, lähtudes muu hulgas tasu suurusest , mida rikkuja pidanuks maksma, kui ta oleks hankinud loa vastava õiguse kasutamiseks.
Liithüpotees (normi kohaldamiseks on nõutud enam kui ühe üheaegselt esineva tingimuse olemasolu);
Kirjeldav dispositsioon (iseloomustab kohustuslikku käitumist lähemalt, andes sellele olulised tunnused);
Tsiviilõiguslik sanktsioon; Lihtsanktsioon (sunnivahendiks üks mõjutusvahend, mis kuulub kohaldamiseks dispositsiooni nõuete mittetäitmise eest).

§ 128. Hüvitatava kahju liigid
(1) Hüvitamisele kuuluv kahju võib olla varaline või mittevaraline.
Alternatiivne sanktsioon (õigusnormi rakendajal on võimalus valida kahe sunnivahendi hulgast, rakendades ühte neist).

(2) Varaline kahju on eelkõige otsene varaline kahju ja saamata jäänud tulu.
Liithüpotees (kahe tingimuse olemasolu).

(3) Otsene varaline kahju hõlmab eelkõige kaotsiläinud või hävinud vara väärtuse või vara halvenemisest tekkinud väärtuse vähenemise, isegi kui see tekib tulevikus, ning kahju tekitamisega seoses kantud või tulevikus kantavad mõistlikud kulud, sealhulgas mõistlikud kulud kahju ärahoidmiseks või vähendamiseks ja hüvitise saamiseks, muu hulgas kahju kindlaks tegemiseks ja kahju hüvitamisega seotud nõuete esitamiseks .
Alternatiivne hüpotees (normi kohaldamise eelduseks ühe tingimuse olemasolu kahe või enama hulgast).
(4) Saamata jäänud tulu on kasu, mida isik oleks vastavalt asjaoludele, eelkõige tema poolt tehtud ettevalmistuste tõttu, tõenäoliselt saanud, kui kahju hüvitamise aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. Saamata jäänud tulu võib seisneda ka kasu saamise võimaluse kaotamises.
Alternatiivne hüpotees (normi kohaldamise eelduseks ühe tingimuse olemasolu kahe või enama hulgast);
Kirjeldav dispositsioon (iseloomustab lubatud käitumist lähemalt ja annab selle olulised tunnused).

§ 129. Varalise kahju hüvitamine surma põhjustamise korral
(1) Isiku surma põhjustamisest tuleneva kahju hüvitamise kohustuse olemasolu korral tuleb hüvitada surma põhjustamisest tekkinud kulud, eelkõige mõistlikud matusekulud, samuti surma põhjustanud tervisekahjustuse või kehavigastuse mõistlikud ravikulud ning kahjustatud isiku vahepealsest töövõimetusest tekkinud kahju.
Lihtne hüpotees (normi rakendamise tingimusena on esitatud üksainus faktiline asjaolu);
Kirjeldav dispositsioon (iseloomustab kohustuslikku käitumist lähemalt ja annab selle olulised tunnused);
Kriminaalõiguslik sanktsioon; Liitsanktsioon ehk kumulatiivne sanktsioon (sisaldab rohkem kui kahte erinevat sunnivahendit, mida kohaldatakse üheaegselt ühe ja sama õigusrikkumise eest).

(2) Matusekulud tuleb hüvitada isikule, kellel lasub nende kandmise kohustus. Kui matusekulud kandis muu isik, tuleb matusekulud hüvitada temale.
Lihtne hüpotees (normi rakendamise tingimusena on esitatud üksainus faktiline asjaolu);
Kirjeldav dispositsioon (iseloomustab kohustuslikku käitumist lähemalt ja annab selle olulised tunnused);
Kriminaalõiguslik sanktsioon; Absoluutselt määratletud ehk määratletud sanktsioon (üheselt, täpselt ja konkreetsel kujul ilma valikuvõimalusteta antud sunnivahend).

(3) Kui isikul, kelle surm põhjustati, oli surma ajal seadusest tulenev kohustus teist isikut ülal pidada, peab kahju hüvitamiseks kohustatud isik maksma sellele isikule mõistliku rahalise hüvitise, mis vastaks ülalpidamise suurusele, mida surmasaanu oleks oma eeldatava eluea kestel sellele isikule andnud.
Lihtne hüpotees (normi rakendamise tingimusena on esitatud üksainus faktiline asjaolu);
Absoluutselt määratletud dispositsioon (poolte õigused ja kohustused on täpselt ja ammendavalt määratud, jätmata suhte subjektidele valikuvabadust);
Kriminaalõiguslik sanktsioon; Absoluutselt määratletud ehk määratletud sanktsioon (üheselt, täpselt ja konkreetsel kujul ilma valikuvõimalusteta antud sunnivahend).

(4) Käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud alustel ja ulatuses peab kahju hüvitamiseks kohustatud isik maksma kolmandale isikule hüvitise ka siis, kui kohustus seda isikut ülal pidada oleks seaduse alusel tekkinud surmasaanu eeldatava eluea jooksul tulevikus.
Lihtne hüpotees (normi rakendamise tingimusena on esitatud üksainus faktiline asjaolu);
Absoluutselt määratletud dispositsioon (poolte õigused ja kohustused on täpselt ja ammendavalt määratud, jätmata suhte subjektidele valikuvabadust);
Kriminaalõiguslik sanktsioon; Absoluutselt määratletud ehk määratletud sanktsioon (üheselt, täpselt ja konkreetsel kujul ilma valikuvõimalusteta antud sunnivahend).

(5) Käesoleva paragrahvi lõigetes 3 ja 4 sätestatud kohustus on kahju hüvitamiseks kohustatud isikul ka isiku suhtes, kes oli surma ajaks eostatud, aga veel mitte sündinud.
Lihtne hüpotees (normi rakendamise tingimusena on esitatud üksainus faktiline asjaolu);
Absoluutselt määratletud dispositsioon (poolte õigused ja kohustused on täpselt ja ammendavalt määratud, jätmata suhte subjektidele valikuvabadust);
Kriminaalõiguslik sanktsioon; Absoluutselt määratletud ehk määratletud sanktsioon (üheselt, täpselt ja konkreetsel kujul ilma valikuvõimalusteta antud sunnivahend).
(6) Kui isik, kelle surm põhjustati, pidas kestvalt oma surmani ülal teist isikut, kellega ta elas koos nagu perekonnas, või kui ta pidas seda isikut kestvalt oma surmani ülal kõlbelise kohustuse alusel, peab kahju hüvitamiseks kohustatud isik käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud ulatuses maksma sellele isikule hüvitist, kui:
1) see isik vajab ülalpidamist ja
2) tal ei ole võimalik ülapidamist muul viisil saada ja
3) isik, kelle surm põhjustati, oleks tulevikus eeldatavalt ülalpidamist jätkanud.
Suhteliselt määratletud hüpotees (määrab ära normi kehtimise tingimused, kuid nende olemasolu või puudumine vajab igal konkreetsel juhul eraldi tuvastamist);
Absoluutselt määratletud dispositsioon (poolte õigused ja kohustused on täpselt ja ammendavalt määratud, jätmata suhte subjektidele valikuvabadust);

Kriminaalõiguslik sanktsioon; Absoluutselt määratletud ehk määratletud sanktsioon (üheselt, täpselt ja konkreetsel kujul ilma valikuvõimalusteta antud sunnivahend).

(7) Käesoleva paragrahvi lõigetes 2–6 nimetatud isikute kahju hüvitamise nõuetele võib kahju hüvitamiseks kohustatud isik esitada samu vastuväiteid, mida ta oleks võinud esitada isiku vastu, kelle surma ta põhjustas.
Suhteliselt määratletud hüpotees (määrab ära normi kehtimise tingimused, kuid nende olemasolu või puudumine vajab igal konkreetsel juhul eraldi tuvastamist);
Absoluutselt määratletud dispositsioon (poolte õigused ja kohustused on täpselt ja ammendavalt määratud, jätmata suhte subjektidele valikuvabadust);
Kriminaalõiguslik sanktsioon.

§ 130. Kahju hüvitamine tervise kahjustamise või kehavigastuse tekitamise korral
(1) Isiku tervise kahjustamisest või talle kehavigastuse tekitamisest tekkinud kahju hüvitamise kohustuse olemasolu korral tuleb kahjustatud isikule hüvitada kahjustamisest tekkinud kulud, sealhulgas vajaduste suurenemisest tekkinud kulud, ning täielikust või osalisest töövõimetusest tekkinud kahju, sealhulgas sissetulekute vähenemisest ja edasiste majanduslike võimaluste halvenemisest tekkinud kahju.
Suhteliselt määratletud hüpotees (määrab ära normi kehtimise tingimused, kuid nende olemasolu või puudumine vajab igal konkreetsel juhul eraldi tuvastamist);
Kirjeldav dispositsioon (iseloomustab kohustuslikku käitumist lähemalt ja annab selle olulised tunnused);
Tsiviilõiguslik sanktsioon; Liitsanktsioon ehk kumulatiivne sanktsioon (sisaldab rohkem kui kahte erinevat sunnivahendit, mida kohaldatakse üheaegselt ühe ja sama õigusrikkumise eest).

Vasakule Paremale
Õigusnormi loogiline struktuur #1 Õigusnormi loogiline struktuur #2 Õigusnormi loogiline struktuur #3 Õigusnormi loogiline struktuur #4 Õigusnormi loogiline struktuur #5 Õigusnormi loogiline struktuur #6 Õigusnormi loogiline struktuur #7 Õigusnormi loogiline struktuur #8 Õigusnormi loogiline struktuur #9 Õigusnormi loogiline struktuur #10 Õigusnormi loogiline struktuur #11 Õigusnormi loogiline struktuur #12 Õigusnormi loogiline struktuur #13 Õigusnormi loogiline struktuur #14 Õigusnormi loogiline struktuur #15
Punktid 100 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.
Leheküljed ~ 15 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2015-03-25 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 16 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor kattuu Õppematerjali autor

Sarnased õppematerjalid

Õigusnormid
1
docx

Õigusnormid

Õigusnorm on riigist lähtuv ja riigi poolt kaitstav üldkohustuslik käitumisreegel, millega antud liiki korduvatest ühiskondlikest suhetest osavõtjatele antakse subjektiivsed õigused ja pannakse juriidilised kohustused. Õigusnormid tunnused: a) liigitunnused · ta on inimeste käitumise reegel · ta on üldise iseloomuga reegel · tema sisu on määratud ühiskonna sotsiaalse, majandusliku ja poliitilise elu tingimustega b) spetsiifilised tunnused · lähtub riigist · tema täitmine tagatakse riigi sunnijõuga · ta on üldkohustuslik käitumisreegel · annab suhte liigist osavõtjatele subjektiivsed juriidilised õigused ja paneb neile subjektiivsed juriidilised kohustused · ta on formaalselt määratletud reegel Õigusnormi hüpotees sisaldab tingimusi, kriteeriume, mille abil normi täitja määrab kindlaks, kas normi toime hõlmab antud fakti, suhet või isikut. Liigitamine määratletuse as

Õigusõpetus
Õigusnormid ja õigussüsteem
10
docx

Õigusnormid ja õigussüsteem

(õiguskaitseorganite süsteem: politsei, prokuratuur, kohus) 3) Õigusnorm on üldkohustuslik käitumisreegel. 4) Õigusnorm annab suhte liigist osavõtjatele subjektiivsed juriidilised õigused ja paneb neile subjektiivsed juriidilised kohustused. 5) Õigusnorm on formaalselt määratletud reegel. ­ on fikseeritud õigusallikas, nt sõnastatud õigusaktis. 3.3. ÕIGUSNORMI LOOGILINE STRUKUUR. Lk 40-45 Õigusnormi 3 elementi: 1) Hüpotees ­ tingimused, mille olemasolul tuleb käituda vastavalt normile 2) Dispositsioon ­ subjektile lubatud, keelatud või kohustatud käitumine 3) Sanktsioon ­ normi rikkuja suhtes kohaldatav mõjutusvahend Õigusnorm: Kui (hüpotees) ­ siis (dispositsioon) ­ vastasel juhul (sanktsioon). I Hüpotees

Õiguse alused
Õigusnormid ja õigussüsteem
36
pdf

Õigusnormid ja õigussüsteem

......................................4 1.1. Sotsiaalsed normid...........................................................................................................4 ÕIGUSNORM............................................................................................................................6 2.1. Liigid...............................................................................................................................6 3. ÕIGUSNORMI LOOGILINE STRUKTUUR....................................................................8 3.1. Hüpotees...........................................................................................................................8 3.2. Dispositsioon....................................................................................................................9 3.3. Sanktsioon..................................................................................................................10 4

Õigus alused
Õigusteaduse alused
5
doc

Õigusteaduse alused

· Religioossed normid Inimese ja usuorganisatsiooni vahekordi ja käitumisreegleid antud koguduses. Sotsiaalne reguleerimine - valitsuse sekkumine ettevõtete käitumise kontrollimiseks eraagentide sotsiaalsete õiguste kaitse eesmärgil. Reguleerib kaupade ja teenuste tootmise ning müügi tingimusi, hõlmates riskide vähendamise, keskkonnakaitse, tarbijakaitse, töölepinguliste suhete ja võrdsete võimaluste küsimusi. Õigusnormi loogiline struktuur ja selle elemendid. Õigusnorm on üldise iseloomuga, üldkohustuslik ja formaalselt määratletud käitumisreegel, mis kehtestatakse riigi poolt kindlas korras ning selleks pädeva institutsiooni poolt ja tagatakse riigi sunniga. Üldise iseloomu aspektist iseloomustab õigusnorme sihitlus kas isiku huvidele või ühiskonna üldhuvidele. Üldkohustuslikkuse aspektist iseloomustab õigusnorme kohustuslikkus ning vajadusel konkreetse sanktsiooni rakendamine.

Majandusteaduse alused
Õiguse aluste eksami materjal
21
doc

Õiguse aluste eksami materjal

*Õigus on riigi poolt kehtestatud või sanktsioneeritud normide kogum *Õiguses väljendub riigi tahe *Õigus on üldkohustuslike normide kogum *Õiguse täitmist tagatakse riigi sunniga *Õigus peab vastama ühiskonna õiglustundele 3. Õigusperekonnad. Mandri-Euroopa Anglo-Ameerika islami, hinduistlik, judaistlik Kaug-Ida, Aafrika sotsialistlik 4. Õiguse süsteem, õigusvaldkonnad, avalik õigus, eraõigus. ÕIGUSSÜSTEEM - mingis riigis kehtiva õiguse struktuur, mis jaguneb õigusharudeks ja õigusinstituutideks. ÕIGUSE SÜSTEEM: ÕIGUSE PÕHIVALDKONNAD, ÕIGUSHARUD ÕIGUSE INSTITUUDID, ÕIGUSTLOOVAD AKTID, ÕIGUSNORMID. 2 suurimat õigussüsteemi on KONTINENTAALNE ÕIGUSSÜSTEEM e. romaani- germaani õigussüsteem ja ÜLDINE ÕIGUSSÜSTEEM e Common Law Eraõiguseks nimetatakse norme, mis reguleerivad suhteid üksikisikute vahel.

Õiguse alused
Õiguse alused
24
odt

Õiguse alused

heakorraeeskirjad). 4. Õigusnormi mõiste ja koht sotsiaalsete normide süsteemis. Õigusnorm on õiguste ja kohustuste kujul riigi poolt kehtestatud üldkohustuslik käitumisreegel, mille täitmist tagatakse riigi sunnijõuga. Maailmas on kolm õigussüsteemi: ·Anglo-Ameerika (käsitlevad kohtupretsedente minevikust, nt USA UK) ·Mandri-Euroopa (ehk Saksa-Rooma, kirjapandud seaduslikud aktid, nt Eesti) ·Islami (seosed religioossete teostega/normidega). 1. Õigusnormi loogiline struktuur. ·Hüpotees (situatsioon, millal tuleb käituda normi järgi) * Jagatakse määratluse astme alusel. Määratletud hüpotees ­ täpsed tingimused. Suhteliselt määratud hüpotees ­ näitab tingimused, kuid igal juhul on vaja konkreetset tuvastamist. Määratlemata hüpotees ­ ei määra rakendamisele kindlat tingimust. * Jagatakse konkreetsuse astme järgi. Kasuistlik hüpotees ­ näitab üksikasjalikult ära tingimused, millest sõltub normi kohaldamine

Õigus alused
SISSEJUHATUS ÕIGUSESSE
40
docx

SISSEJUHATUS ÕIGUSESSE

Suunatud ajaliselt ettepoole (joobes juhi rooli mitte lubamine) -ülemineku ja lõppsätted, kehtetuks tunnistavad sätted- kas seadus jõustus, muutumised kuidas muutub, siis sätted peavad ka muutuma. Regulatiivne - (käskivad, keelavad – käitumist reguleerivad) (reguleerivad inimeste käitumist, sätestavad mida teha võib ja kuidas. Määrab meie õigusi ja kohustusi) Õigusnormi loogiline struktuur Õigusnorm on oma struktuurist tulenevalt üles ehitatud tingimuslausena Põhjus karistus tagajärg KUI (hüpotees) – SIIS (dispositsioon) – VASTASEL JUHUL (sanktsioon) H-S- on kindlasti karistus seadus Igal elemendil H-D-S on oma kindel tähendus: - Hüpotees – näitab õigusnormi kehtivuse tingimusi; - Dispositsioon – näitab vajaliku käitumise, sisaldab subjekti õigusi ja kohustusi (näitab mis on õige ja tagajärg);

Sissejuhatus õigusteadusesse
Riigi ja õiguse tekkimine-Riigi mõiste ja tunnused
35
docx

Riigi ja õiguse tekkimine. Riigi mõiste ja tunnused.

alusel (Tansaania) või riiklike moodustiste ja faktiliselt mõningaid riikluse tunnuseid omavate poliitiliste üksuste ühinemisel liitriigiks (USA, Sveits, Araabia Ühendemiraadid). Konstitutsioonilised föderatsioonid luuakse riigivõimu aktide alusel ,,ülaltpoolt" (Brasiilia, India, Pakistan). Konföderatsioon on riikide liit, mis luuakse mingi ühise (tavaliselt poliitilise või sõjalise) eesmärgi saavutamiseks ja mille struktuur, organid ning nende moodustamise kord ja pädevus määratakse kindlaks rahvusvahelise õiguse normidega (liikmesriikidevaheliste lepingutega). Autonoomia kujutab endast riigi territooriumi mingile osale antud sisemist omavalitsust, iseseisvust kohaliku elu küsimuste otsustamisel, sealhulgas ka piiratud õigust anda seadusi kohaliku tähtsusega küsimustes. Personaalse autonoomiaga (personaalne autonoomia) on tegemist siis, kui hajutatult elavad etnilised rühmad loovad oma

Õigus




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun