Tsivilisatsiooni tekkimine (2)

Tsivilisatsioon ehk kõrgkultuur on hästi korraldatud ja kõrge kultuuritasemega ühiskond Esimesed tsivilisatsioonid tekkisid III at eKr suurte jõgede kallastele, kuna seal olid looduslikult paremad elutingimused . Seega võime kohata esimesi tsivilisatsioone Mesopotaamias Eufrati ja Tigrise alamjooksul ning Egiptuses Niiluse kallastel. Neile järgnesid India Induse jõe ääres, Vahemeres paikneval Kreeta saarel ning Hiinas Huanghe jõe orus ning hiljem ka Kesk-Ameerikas ja Peruus paiknevad tsivilisatsioonid.
Tsivilisatsioonide tekke põhjuste üle on palju vaieldud. Teadlane Arnold Toynbee on inimkonna ajaloo jaotanud 13 tsivilisatsiooniks, samas kui Harvardi professor Samuel Huntigton eristab kaheksat tsivilisatsiooni. Tänapäeval räägitakse siiski seitsmest tsivilisatsioonist. Esimeste tsivilisatsioonide tekkimise ajal puudus kiri või oli selle areng veel algstaadiumis. Vajaliku arheoloogilise materjali puudumise tõttu ei saa teadlased iga üksiku tsivilisatsiooni tekkimist uurida. Ühel nõul on teadlased ühiskondliku arengu üldsuundade küsimuses.
Varajastel tsivilisatsioonide peamised 5 tunnust on: koriluselt ja küttimiselt üleminek viljelusele. Tsivilisatsioonide algus langeb ühtlasi ühte metalli kasutusele võtmisega ehk varajase pronksiajaga. Ühiskonna varanduslik kihistumine . Ühiskond on organiseeritud ja välja on kujunenud riikluse alged . Kirja kasutusele võtmine mängib väga suurt rolli riiklikus korralduses ning loob eeldused vaimsedeks tegevusteks.
Algeline maaviljelus tekkis korilusest. Söödavaid taimi korjanud inimesed panid tähele, et metsikult kasvanud semmned ja viljad said küpseks ühel ja samal aastaajal. Inimesed puhastasid sobiva maalapi umbrohust ning kobestati muld, kuhu pandi seemned kasvama. Samaaegselt maaviljelusega sai alguse koduloomade kasvatamine . Maaviljeluse kasutamisele võtmisega ja koduloomade kodustamisega üheks oluliseks eeltingimuseks oli samuti inimese üleminek paiksele eluviisile. See tõi kaasa elanikkonna kasvu. Asulad rajati veekogude äärde, kus oli võimalik kala püüda ning soodne pinnas oli hea vilja kasvatamiseks. Järved ja jõed pakkusid paremaid liiklemisvõimalusi.
Aja jooksul arenesid väljakihistunud ühiskonnad, kus kõik ei olnud enam võrdsed. Ülemkihti kuulusid rikkamad perekonnad, kes elasid suurtes ja jõukades asulates. Esile kerkisid pealikud , kes korraldasid elu kogukonnas . Pealikud viisid läbi usulisi kombetalitusi, kogusid rahvalt andameid, mõistsid kohut, korraldasid sõjakäike, pidustusi ja ehitustöid. Andameid koguti ühiseks tagavaraks kui ka isiklikeks vajadusteks. Sellises kihistunud ühiskonnas kujuneski välja riik.
Teadlastel on tsivilisatsioonide tekke võimalikeks põhjusteks kujunenud kaks arvamust.
1. On kujunenud välja ühiskondlik tööjaotus . Osa inimesi tegi põlluharimis- ja karjakasvatustöid, teised aga käsi- või kirjatööd. Mõned juhtisid riiki või toimetasid usulisi talitusi. Et selline süsteem toimiks, pidid tootjad tootma palju rohkem toitu kui nad ise seda vajasid. Tänu sellele ülejäägile oli võimalik üleminek põlluharimisele ja karjakasvatusele ning ka metallist tööriistade kasutuselevõtmine.
Valitsev ülemkiht täitis ühiskonna kui terviku seisukohalt väga tähtsat elu korraldavat rolli. Selle rolli täitmine suurendas ühtlasi ka ülemkihi enda rikkust ja võimu. Ülemkiht ehk võimekamad inimesed olid ühiskonna elu korraldajad, kelledele ülejäänud kogukonna liikmed allusid esialgu vabatahtlikult. Hiljem muutus ülemkihi positsioon pärilikuks, mis andis võimaluse hakata kogukonna rikkust oma huvides ja võimu suurendamiseks ära kasutama. Nii kujuneski päritava võimuga valitsev ülemkiht. Selle arusaama järgi on ülemkihi võim alamkihi üle ühiskonna arengu paratamatu nähtus. Ülemkihi üleskerkimine võis anda tõuke vajadusele kogukonda juhtida laiemas mõttes - naabriga suhteid korraldada, sõjategevust korraldada, tülisid lahendada, soetada tagavarasid selleks, et neid ikalduse ja näljaaastatel kasutada.
2.Ühiskond kihistus ja riik kujunes algusest peale vägivalla ja sunni läbi. Ülemkiht paneb alamkihi üha rangemalt enda heaks tööle. Selle eelduse võisid luua vallutussõjad. Lüüa saanud piirkondade elanikke sunniti võitjate heaks andamit maksma ja nii kasvas võitjate rikkus ja võim. Hiljem võimaldas sama taktika maksustada ka oma kogukonna elanikke. Kui ebavõrdsus oli juba tekkinud, otsustas ülemkiht tugevdada oma seisundit ja kujundas välja range riikliku korra. See tuli küll kasuks ühiskonnale kuid toimus siiski alamkihi heaolu arvelt. Seega on riik eelkõige sunnivahend ülemkihi käes alamate kihtide allutamiseks.
Paljud teadlased arvavad, et tsivilisatsiooni teket ei saagi seletada ühe suure põhjusega. Nende arvates on inimkonna arengu aluseks hoopis mitme soodsa teguri kokkulangemine, mis on viinud riigi tekkimiseni.