Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Suhtlemispsühholoogia Eksam 2015". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
distants, distantsi, žest, estid, žestid, kiindumus, seotus, liigutus, alas, lähedus, olukordades, eelda, rääkimise, osapoole, halvast, dimensiooni, kriteerium, juttu, osutav, stress, emotsioonid, oman, kauplemise, kliimaga, saavutuste, äratundmine, esmalt, meeldivaks, tajumine, tüpoloogia, domineerimine, sõbralikkus, halo, tajuma, asjaoludkommunikatsiooniprotsessis. Territoriaalsus. Personaalne territoorium Inimeste territoriaalsuse määratlemise üheks peamiseks funktsiooniks on privaatsuse tagamine (Altman 1975). Üheks võimaluseks oma territooriumit määratleda on tema personaliseerimine. Põhimõtteliselt on võimalik välja tuua 3 liiki territooiume: 1) Primaarsed territooriumid. 2) Sekundaarsed territooriumid 3) Avalik territoorium Prokseemika Täpsemalt puudutab prokseemika seda individuaalset distantsi, mis suhtes teisega valitakse. 1) intiimne distants - Sellel distantsil on 2 erinevat varianti - esimene on otsene kehaline kontakt ja teine on nagu kaugem distants (15 - 46 cm). 2)personaalne distants - 46 - 120 cm - see on lähim ruum kuhu võõrast tavaliselt lastakse. 3)Sotsiaalne või siis ametialase suhtlemise distants - 1,2 - 3,6 m 4) Avalik ehk siis publikuesineja distants - üle 3,6 m - on kasutusel siis kui esinetakse suuremale hulgale inimestele. Orientatsioon
Lapsed muutuvad ka väljenduslikeks. Kas laste naeratus on geenides? 19. SUHTLEMISDISTANTSID (PROKSEEMIKA) Prokseemika käsitleb ruumi kasutamist inimese käitumises. Eraldi võetuna võib siin välja tuua 3 erinevat aspekti - territoriaalsus, prokseemika ja orientatsioon. Kõik nad omavad olulist tähendust kommunikatsiooniprotsessis. Prokseemika - Täpsemalt puudutab prokseemika seda individuaalset distantsi, mis suhtes teisega valitakse. 1) intiimne distants - Sellel distantsil on 2 erinevat varianti - esimene on otsene kehaline kontakt ja teine on nagu kaugem distants (15 - 46 cm). 2)personaalne distants - 46 - 120 cm - see on lähim ruum kuhu võõrast tavaliselt lastakse. -76 cm võime puudutada, isiklik suhtlus. 3)Sotsiaalne või siis ametialase suhtlemise distants - 1,2 - 3,6 m. -2 m, tajutakse, et inimene on seotud. Üle kahe meetri kaugem ametlik. 4) Avalik ehk siis publikuesineja distants - üle
võimaldab sotsiaalset kontrolli, võimaldab teostada ühist ülesannet) 8. Asjalik, sotsiaalne ja intiimne pilk 9. Feromoonide funktsioonid (5 – edastsavad infod emotsioonide kohta, mõjutavad menstruaaltsükli kulgemist, aitavad imiku ja ema kiindumustunde kujunemisele, petetavad omasoolisi ja meelitavad vastassugu, aitavad leida geneetiliselt sobiliku partneri) 10. Suhtlemisdistantsid (4 – Intimne distants, personaalne distants, sotsiaalne distants, avalik distants) 11. Petmise tunnused 12. Sotsiaalsete suhtumiste ring 13. Transaktsionaalne analüüs (ego-tasandid ja transaktsioonid) 14. Sõltuvussüsteemid (Boulding) 15. Enesekehtestamise olemus. Suhtlemisviisid (3) 16. Enesekehtestamise võtted (vähemalt 5) 17. Peegeldav kuulamine (Robert Bolton Igapäevaoskused lk 76) 18. Konflikti kulgemise protsess 19. Suhtlemisel põhinev konfliktide lahendamine 20. Läbirääkimised.Jaotava kauplemise strateegia. 21
näitab see kõrgeenesekindluse taset. Tegemist on žestiga, mida kasutavad tihti kõrge ühiskondliku staatusega inimesed. See väljendab võimekust, teistest üleolekut ning isegi sõjakust 6. Pilkude funktsioonid – annavad infot, reguleerivad suhtlemist, väljendavad intiimsust, võimaldab sotsiaalset kontrolli, võimaldab teostada ühist ülesannet. 7. Suhtlemisdistantsid (4) 1)intiimne distants – kuni 46cm, kuni 15cm armastajate vahel räägitakse sosinal, peale 15cm-46 otsest kehakontakti ei esine 2)personaalne distants on lähim ruum kuhu võõrast laastakse. Tavaliselt suheldakse sellelt distantsilt nende inimestega, kellega meil on lähedane personaalne suhe 3)sotsiaalne suhtlemise distants – ametialane suhtlemine, enamasti umbisikuline näiteks teenindusvaldokonnas u 120 cm, oluline on ka silmside
Kultuuri uurides 2002 Gert Jan Hofstede, Paul B. Pedersen, Geert Hofstede „Kultuuri uurides“ näitab veenvalt, et maailm pole muutumas globaalseks külaks, vaid on ja jääb eripalgelistest rahvuskultuuridest koosnevaks paigaks, kus edukas hakkama saamine sõltub iga inimese tahtest ja oskusest teisi kultuure mõista. Kasu on aga veelgi laiem – toodud mudelid aitavad paremini mõista ka näiteks teistes, erineva sisekultuuriga organisatsioonides töötavate inimeste mõttemaailma ja käitumismalle. Gert Jan Hofstede, raamatu „Kultuuri uurides“ põhiautor, on lisaks infotehnoloogia vanemteaduri ametile Hollandi Wageningeni Ülikoolis ning külalislektori kohale Londoni majanduskoolis ka kultuuridevahelise suhtlemise koolitaja ja õpetaja. Oma elu jooksul on ta liikunud mitmete teadusdistsipliinide piirmail, kogunud teadmisi nii bioloogia, antropoloogia, sotsiaalpsühholoogia kui ka majanduse vallast ning toonud need suhtlemise konteksti. Ge
Polükroonsemad on need riigid ja piirkonnad, kust tuleb rohkem põgenikke Aasia, Aafrika, aga ka Lõuna-Euroopa, Ladina-Ameerika, Hiina ning Jaapan. Maailmas tervikuna on enam levinud polükroonne ajakäsitus. 1.5 Ruumisuhted Ruumisuhete all peetakse silmas a) püsivat või osaliselt püsivat ruumi majade, tänavate ja asjade stiil ning paigutus; b) muutuvat ruumi inimestevahelist distantsi suhtlemisel. Kui eripärast arhitektuuri nähakse reeglina kultuuri väljendusena, siis inimeste ruumikäitumist tõlgendatakse pigem isiku omapärana. Samas viis, kuidas inimesed üksteist tervitavad, kui palju puudutavad, kui lähedal seisavad jne on omandatud kasvatusega ning erineb kultuuriti. Suhtlemisel on inimestevahelist distantsi jagatud neljaks intiimseks, isiklikuks, sotsiaalseks ja avalikuks. Kui suur neist igaüks on, sõltub kultuurist. Intiimset
Interkultuuriline ärisuhtlemine Kristel Kaljund Interkultuurilise suhtlemise teema olulisus Euroopa ja kogu maailmas kasvab pidevalt. Ühelt poolt võtavad maad ärisuhtluses üksteiselt küllalt palju üle ning infotehnoloogia, ettevõtluse pidev rahvusvahelistumine, õpingud välismaal, eri maade seadusandluse jätkuv lähendamine jms mõjutavad ka suhtlemisstiilide lähenemist üksteisele. Teisalt on firmajuhid üha teadlikumad individuaalse lähenemise olulisusest, soovides tagada suhtlemise ning tegevuse väljundi maksimaalse kvaliteedi ning efektiivsuse. Kultuuri elemendid: x Väärtushinnangud. Kultuuridevahelisel suhtlemisel on väärtushinnangud äärmiselt suure tähtsusega. Enamik vastuolusid tuleneb just erinevatest väärtushinnangutest, sest tihtipeale kiputakse teise kultuuri/rahvuse esindajaid, nende kompetentsust hindama on kultuuri väärtushinnangute põhjal. x Normid. Gru
Suhtlemismängud. Mängud ja manipulatsioonid inimsuhetes. Väike Vanker) Mitteverbaalne tasand suhtlemisel Allikad: McKay, Davis ja Fanning "Suhtlemisoskused" Hargie, O. ja Dickson, D. (2004). Skilled Interpersonal Communication. Research, Theory and Practice. 4th Ed. NY: Routledge Mitteverbaalsed infokandjad, sh kehakeel - zestid, poosid, miimika, silmside, kõnega kaasnevad helid, hääletoon, kõne tempo, pausid. Kujundatav füüsiline külg (nt. riided, riietumise stiil). Müüt: iga liigutus tähendab midagi. + Kehakeele mitmeti tõlgendamise võimalus. Varasemad kogemused (kategooriate olemasolu) Valikuline tõlgendamine Konteksti olulisus Mitteverbaalse kommunikatsiooni eesmärke · Asendada verbaalset kommunikatsiooni (kui VK on võimatu) · Täiendada verbaalset kommunikatsiooni (nt. sõnumi mõju tõstmiseks) · Modifitseerida öeldud sõnu (nt. mõne sõna rõhutamine) · Vestluse reguleerimine (nt. pausid) · Emotsioonide ja hoiakute väljendamine
1)Negatiivne nägu - soov olla vaba kohustustest ja tegutseda oma äranägemise järgi. 2)Positiivne nägu - soov olla hinnatud ja kuuluda gruppi. 14. Nimetage positiivse viisakuse strateegiaid (ka mitteverbaalsel tasandil) Verbaalsel tasandil: 1)Tu ("sina") 2)Eesnimeline, diminutiivne pöördumine 3)Naljad 4)Släng jm sisegrupi tähistajad (faatiline kõne) 5)Komplimendid 6)Optimism Mitteverbaalsel tasandil: 1)Avatud keha 2)Ruumiline lähedus 3)Naeratus 4)Jutukus 5)Silmside 6)Avatud zestikuleerimine 15. Nimetage negatiivse viisakuse strateegiaid (ka mitteverbaaslsel tasandil) Verbaalsel tasandil:1)Vous ("teie") ?? 2)konventsionaalne kaudsus/indirektsus 3)Põiklusväljendid(Mulle tundub, arvatavasti) 4)Kõhklused nn mitte-eelistatud vastuste puhul 5)Pessimism 6)Viitab üldistele reeglitele 7)Passiiv 8)Vaikus 9)Nominalisatsioon 16. Millest sõltub ,,näoähvarduse kaal" Browni ja Levinsoni järgi (tooge valem ja valemis
Kui nt haigutad samal ajal siis tee tema jutus paus ja anna teada et oled nt väsinud – siis teine saab aru, mis see tähendab ning ei võta seda solvavalt (võib võtta asja nii, et teema ei huvita ja on igav). Tuleb ära tunda, et tegemist on keerulise/olulise teemaga inimese jaoks ning et ta usaldab sind piisavalt, et sulle sellest rääkida. Signaalid: ● Tähelepanu väljendamine kui signaal rääkimiseks ● Huvi teise isiku vastu ● Kehakeel ja distants suhtlejate vahel ● Kontrollitud liigutused, näoilmed ja silmside ● Tähelepanu rääkijal ● Psühholoogiline kohalolek (ei tegele muude asjadega) ● Tähelepanelik vaikimine (lased abivajajal rääkida ilma segamata) Kuulamist takistavad: ● Füüsilised takistused ● Teate tähendus ● Tagasiside puudumine ● Ootused ● Emotsionaalne seisund ● Kultuurierinevused Kuulamistõkked: ● Võrdlemine
nime saanud selle loojate Joseph Lufthi ja Harry Inghami järgi. Mudel on saadud kahe teguri: tundtud/teadaoleva ja tundmatu/mitteteadaoleva informatsiooni varieerimisel. Avatud alasse kuuluv peegeldab teie avatust maailmale, teie soovi olla avatud. Seal on kõik need aspektid enda kohta mis on teada teile ja teistele. Pime ala - seal on kõik need asjaolud enda kohta, mida teised inimesed tajuvad, kuid mis ei ole teile kättesaadavad. Pimedas alas on sageli need isiksuse omadused, mis segavad enesehinnangut. Varjatud ala - siia kuuluvad kõik need asjaolud, mida te ei tahaks teistele näidata, esitada. Nt mingid faktid, mingid tunded teiste inimeste suhtes. Omavaheliste suhete jahenemine või taandareng toob kaasa varjatud ala suurenemise. Tundmatu ala - see on täielikult tundmatu ala. Siia kuulub kõik see, mida ei ole kunagi avastatud ei teie ega ka kellegi teise poolt. Te võite ainult järeldada, et selline ala on olemas. See
väljendada soojust ja hoolimist. KEHAKEELE LUGEMINE Suhtlemise mitteverbaalsed elemendid on eriti olulised teise inimese tunnete mõistmisel. Sageli püüavad inimesed oma tundeid peita, kontrollides oma mitteverbaalset keelt. Tavaliselt ei ole see nii edukas kui verbaalse osa varjamine; emotsioonid kipuvad vaatamata meie pingutustele mitteverbaalseid väljendusi suunata ikkagi läbi immitsema. Juhtnöörid kehakeele lugemiseks: Kõige enam pakuvad vihjeid näoilmed, hääl, kehaasend, žestid ja tegevused. Võtke kehakeele puhul arvesse ka konteksti. Pange tähele vasturääkivusi (kehakeel ja sõnad on vastuolus). Olge teadlik enda tunnetest ja kehalisest reaktsioonidest. KUIDAS PEEGELDAMISOSKUSI LIHVIDA Ärge teeselge mõistmist; Ärge öelge kõnelejale, et te teate, mis tunne tal on; Varieerige oma vastuseid; Keskenduge tunnetele; Valige tunnet kõige täpsemini väljendav sõna;
Meeskondi ei saa rakendada kõikide ülesannete juures. Nad sobivad eriti projektidele ja ülesannetele, mille on iseloomulikud järgnevad omadused (Thommen, 1993: 619): suured, komplekssed, ettevõttele tähtsad; paljud valdkonnad on sellest oluliselt puudutatud; nõuavad erialateadmisi; esiplaanil on ülesannete vaatluse all võtmise ja täitmise objektiivsus. 14 Meeskonnaorganisatsiooni eelised (Thommen, 1993: 619; Alas, 1997a: 74): otsustamise delegeerimine, kiired otsused; kõikide kaastöötajate informatsiooni, teadmiste ja loomingulisuse kasutamine; organisatsiooni paindlikkuse suurenemine; motivatsioon; konflikti minimeerimise otsekontaktide tõttu; koordineerimiseelised; ettevõtte hea sisekliima. Meeskonnaorganisatsiooni puudused: ajakulu, kulud; kompromisside oht, pikad diskussioonid; kompetentsi ja vastutuse piiritlematus;
16. Nimetage positiivse viisakuse strateegiaid (ka mitteverbaalsel tasandil) · tu ("sina") · naljad · släng ja kõik muud sisegrupi tähistajad (faatiline kõne) · rõhutatud huvi kuulaja vastu · eesnimeline, diminutiivne pöördumine · komplimendid (sic!) · optimism, jne, jne · avatud keha, naeratus, · avatud zhestikuleerimine · silmside · jutukus · ruumiline lähedus. 17. Nimetage negatiivse viisakuse strateegiaid (ka mitteverbaaslsel tasandil) · vous · konventsionaalne kaudsus/indirektsus · põiklusväljendid (ingl hedges), nt "mulle tundub", "arvatavasti" jne · pessimism · viitamine üldistele reeglitele · passiiv · vaikus (?) · nominalisatsioon, jne, jne · kõhklused nn mitte-eelistatud vastuste puhul, jne · suletud keha · liikumatus
Organisatsioonikäitumine 1. Organisatsioonilise käitumise mõiste Organisatsiooniline käitumine on õpetus inimeste tegutsemisest organisatsioonis üksik- isikute või rühmadena, mis püüab määrata efektiivsema tegutsemise teid. Organisatsiooniline käitumine on pidevalt arenev teadusharu, mis tugineb suurele hulgale uuringutele. Organisatsiooniline käitumine on seotud inimest käsitlevate sotsiaalteadustega: antropoloogia, psühholoogia ja sotsioloogia. Organisatsioonilise käitumise kui teaduse eesmärgid on: 1. Süstemaatiliselt kirjeldada inimeste käitumist erinevates tingimustes. 2. Aru saada, miks käituvad inimesed nii, nagu nad seda teevad. 3. Ette näha alluvate nii soovitavat kui ebasoovitavat käitumist. 4. Kontrollida ja arendada inimeste tööalast aktiivsust. 2. Organisatsioonilise käitumise ajalooline areng Inimajaloo algul töötati üksinda või väikeste rühmadena, et hankida igapäevatoitu või valmistada endale vajalikku töövahend
leida. Mõned positiivsed ja negatiivsed konflikti lahendamise tagajärjed: lahenduse leidmine, haiget saamine, hirm, kättemaksusoov, lohutuse pakkumine, enesetunne, läheduse ja atraktiivsuse säilimine, informatiivsus. Mitteverbaalsed infokandjad Mitteverbaalsed infokandjad, sh kehakeel - zestid, poosid, miimika, silmside, kõnega kaasnevad helid, hääletoon, kõne tempo, pausid. Kujundatav füüsiline külg (nt. riided, riietumise stiil). Müüt: iga liigutus tähendab midagi. · Kehakeele mitmeti tõlgendamise võimalus. · Varasemad kogemused (kategooriate olemasolu) · Valikuline tõlgendamine · Konteksti olulisus Prokseemika (E. Hall) Ruum tingib käitumise. Ruumi kasutamine ning inimeste vahelised suhted. Suhtlejate vaheline füüsiline distants kui omavahelisi suhteid kirjeldav tegur - 0 - 45 cm - intiimne tsoon
jaotumisest populatsioonis Suhete adaptiivne funktsioon: - Romantilised suhted – seksuaalne reproduktsioon ja koostöö järglaste eest hoolitsemisel - Sugulus-suhted – geeni replikatsioon - Sõprus – ellujäämine - Võimu-hierarhiad –pidevate võimuvõitluste vähendamine stabiilses grupis Näited: Meeste ja naiste erinevus seksuaalses käitumises = meestel rohkem partnereid ja vähem hoolivamad partneri valikus III Suhete areng: kiindumus ja vanemlikkus Missugused on 3 kõige olulisemat omadust partneri puhul? hooliv, huumor, mõistev Kiindumussuhe pole kindlasti vaid kaasaegse inimese omadus. See on inimese käitumist iseloomustav muster. Kõige olulisem II MS mis tõukas seda valdkonda uurima Bowlby. Freud- kiindumussuhe sellega, kes annab süüa. Onu pildil Harry Harlow- reesusahvikatsed, sidet tekitab ka miski muu... soojus ja pehmus! Ohuolukorras lähevad ahvid pehme ema juurde!
Ruumi 6 dimensiooni (Knapp ja Hall) formaalsuse määr (nt rituaalse käitumise nõue) soojus privaatsus tuttavlikkus piirangud (nt kuivõrd tajutakse võimalust lahkuda situatsioonist) distants Keskkondlikud tegurid- sõnumi edastamine mööbli, valgustuse, temperatuuri jms kaudu Erinevused lähedusuhetes ja suhte kujunemisel: ● Jõulisus, intensiivsus ● Pühendumine ● Emotsionaalsus ● Seksuaalsus Meeldimine: ● Geograafiline lähedus, interaktsioonide sagedus ● Sarnasus- hoiakud/väärtused, huvid, sotsiaalne klass ● Füüsiline atraktiivsus (esteetiline aspekt, steretüüp, et ilus on ka hea, sotsiaalsed oskused e enesekindlus, ilu ülekanne temaga suhtlemisel) Sõprus- kahe isikus vaheline vabatahtlik vastastikune sõltumine. ● vabatahtlik ● avatus, usaldus, lähedus, meeldimine, austus ● toetuse pakkumine ● vastastikusus
Siia kuulub ka keskkonnamuutus ja teistelt õppimine. 145. ·Vabadus vahendite valimisel. Selle alla kuuluvad vaba töögraafik, võimalus valida endale meelepäraseid projekte, loovate meetodite kasutamine töös ja volitused iseseisvaks otsustamiseks. Tuleks fikseerida selgelt ettevõtte eesmärgid ja lasta meeskonnaliikmetel endil valida vahendid eesmärkide saavutamiseks. 146. Motivatsioon 147. ·Töö olulisuse tajumineindiviidi emotsionaalne seotus tööga. Kõrged professionaalsed standardid. Jagatud väärtustel põhinev organisatsioonikultuur. 148. ·Optimaalne koormus ja väljakutsetasakaal töö ja puhkuse vahel. Vahendite ja ajaressursi piisavus (ei tohi olla liiga palju, et tekitada igavustunnet ega liiga vähe, et tekitada frustratsiooni). Töö vastavalt võimetele, kuid siiski väljakutsuv. 149. ·Transformeeriv eestvedaminejuhi inspireeriv motivatsioon, karisma,
ORGANISATSIOONIKÄITUMINE EKSAMI KÜSIMUSED 2014 KEVAD 1. Millised on organisatsioonikäitumises kolm uuritavat tasandit? 1. Indiviid: Kuidas leida töö, mis sobib ja meeldib (kutsumus) ja kuidas saavutada häid tulemusi? Kuidas mõista kaastöötajaid/kliente? Kuidas leida ja hoida motivatsiooni? 2. Grupp: Kuidas töötada meeskonnana efektiivselt? Kuidas lahendada konflikte meeskonnas? 3. Organisatsioon: Kuidas organisatsioon kui tervik on tulemuslikum? Kuidas viia läbi muudatusi? Mis kasu on organisatsioonikultuurist? 2. Milliste sotsiaalteadustega on organisatsioonikäitumine tihedalt seotud? 3. Mis moodustab organisatsiooni sise- ja väliskeskkonna? Sisekeskkond: Struktuur - struktuur ehk koostisosade arv ja seosed nende vahel. Eesmärk määrab struktuuri, eesmärkide muutumisel tuleb muuta ka struktuuri. Inimesed - juht saavutab eesmärgi inimeste kaudu, kasutades ära nende tööjõudu ja intellek
populaarteaduslikud raamatud, konverentsikogumikud, ajakirjad raamatukogudes ja andmebaasides näit. EBSCO, Emerald Fulltext jt.). Konspekti koostamisel lähtutakse peamiselt järgmistest TÜ kirjastuse poolt välja antud õpikutest: Kulno Türk ,,Eestvedamine," ,,Inimressursi juhtimine" (varasemate aastakäikude puhul pealkirjaga ,,Personalijuhtimine"), Kulno Türk ja Aino Siimon ,,Juhtimine", Maaja Vadi ,,Organisatsioonikäitumine", Ruth Alas ,,Strateegiline juhtimine". Vajalike teadmiste omandamisele peaks kaasa aitama ja õppimise protsessi lihtsustama see, et iga peatüki lõpus on välja toodud õpiku peatükid, mis tuleb läbi töötada. Teretulemast juhtimismaailma! 4 1. JUHTIMINE JA EESTVEDAMINE OLEMUS, SEOSED JA MÕISTED 1.1 Sissejuhatus ehk juhtimisega seonduvad mõisted Vastuseks küsimusele, miks üldse peaks juhtimist ülikoolis õppima saab vastata alustades
äranägemise järgi · Positiivne nägu soov olla hinnatud, kuuluda sisegruppi 17. küsimus Positiivse viisakuse strateegiaid: · tu ("sina") · naljad · släng ja kõik muud sisegrupi tähistajad · (faatiline kõne) · rõhutatud huvi kuulaja vastu · eesnimeline, diminutiivne pöördumine · komplimendid (sic!) · optimism, jne, jne · mitteverbaalsed: avatud keha, naeratus, avatud zhestikuleerimine, silmside, jutukus, ruumiline lähedus. 18. küsimus Negatiivse viisakuse strateegiaid: · vous · konventsionaalne kaudsus/indirektsus · põiklusväljendid (ingl hedges), nt "mulle tundub", "arvatavasti" jne · pessimism · viitamine üldistele reeglitele · passiivsus · vaikus (?) · nominalisatsioon, jne, jne · kõhklused nn mitte-eelistatud vastuste puhul, jne · mitteverbaalsed: suletud keha, liikumatus, mittemidagiütlev näoilme, silmsideme
tuleb seletada, et see on ka seotud muutustega, mis organismis toimub. Higi tuleb rohkem, lõhnatundlikus muutub tundlikumaks(sellepärast, et hormoonid ja see, et armastus käib lõhna kaudu feramoonide alusel) seda on vaja seletada. Rasedatel(et saaksid eristada, mis on ohtlik, mis ei), sünnituse ajal (tunned lapse lõhna järgi ära). Noor ema ei tohiks ennast lõhnastada. See on nii võimas meel, et tekiks üldse kiindumus ja armastussuhe. Kõige võimsam armastusekeel on sõnatu, mis saavutatakse teiste meeltega. 50-60% mehi tunneb ka ainult lõhna alusel oma lapse. Loodusrahvad Miks tehakse ülemineku riituseid- õpetatakse mõistuse teravust suurendama, oma sihte elus kindlaks määrama, et loodusega seotust suurendada. Saab teada, kuhu ta on teel. Noorukiea arenguetapid Ideaalide otsing, neil on ambitsioone, viivad elu edasi, vähene riskiteadlikkus.
Organisatsioonikäitumine (sügis 2014) Kontrolltöö kordamisküsimused TEEMA: Sissejuhatus juhtimisse 1) Millisest tegevusest saavad juhid suurema osa oma teadmistest? Kõige vajalikumaks osutusid valusad õppetunnid - suurte vigade tegemine, raskete ülesannetega ülekoormatus, enda ohustatuna tundmine, raske valiku või väljapääsmatuna tunduva olukorra ees seismine ja ebaõigluse all kannatamine. 2) Kes on juht? Juhiks võib pidada iga inimest, kellel on vähemalt üks alluv. 3) Mis on juhtimine? Juhtimist kui tegevus: Juhtimine on protsess, mis võimaldab saavutada organisatsiooni eesmärke oma ressursside planeerimise, organiseerimise ja kontrollimise kaudu. Juhtimine kujutab endast inimeste tegevuse ja käitumise sihipärast suunamist ning ühtseks hästi talitlevaks tervikuks sulatamist selleks, et saavutada organisatsiooni eesmärgid ja rahuldada tema liikmete vajadusi. Juhtimine on teiste
Konstruktiivset konfliktide lahendamist toetab motivatsioon konflikt lahendada, enda käitumise kriitiline hindamine ja analüüs. Interpersonaalse konflikti lahendamiseks vajalik kõikide osapoolte valmisolek lahendus leida. Mõned positiivsed ja negatiivsed konflikti lahendamise tagajärjed: lahenduse leidmine, haiget saamine, hirm, kättemaksusoov, lohutuse pakkumine, enesetunne, läheduse ja atraktiivsuse säilimine, informatiivsus. Mitteverbaalsed infokandjad Müüt: iga liigutus tähendab midagi. · Kehakeele mitmeti tõlgendamise võimalus. · Varasemad kogemused (kategooriate olemasolu) · Valikuline tõlgendamine Kehakeel (zestid, poosid, miimika, silmside, kõnega kaasnevad helid, hääletoon, kõne tempo, pausid). Kujundatav füüsiline külg (nt. riided, riietumise stiil). Prokseemika (E. Hall) Suhtlejate vaheline füüsiline distants kui omavahelisi suhteid kirjeldav tegur - 0 - 45 cm - intiimne tsoon
Konstruktiivset konfliktide lahendamist toetab motivatsioon konflikt lahendada, enda käitumise kriitiline hindamine ja analüüs. Interpersonaalse konflikti lahendamiseks vajalik kõikide osapoolte valmisolek lahendus leida. Mõned positiivsed ja negatiivsed konflikti lahendamise tagajärjed: lahenduse leidmine, haiget saamine, hirm, kättemaksusoov, lohutuse pakkumine, enesetunne, läheduse ja atraktiivsuse säilimine, informatiivsus. Mitteverbaalsed infokandjad Müüt: iga liigutus tähendab midagi. · Kehakeele mitmeti tõlgendamise võimalus. · Varasemad kogemused (kategooriate olemasolu) · Valikuline tõlgendamine Kehakeel (zestid, poosid, miimika, silmside, kõnega kaasnevad helid, hääletoon, kõne tempo, pausid). Kujundatav füüsiline külg (nt. riided, riietumise stiil). Prokseemika (E. Hall) Suhtlejate vaheline füüsiline distants kui omavahelisi suhteid kirjeldav tegur - 0 - 45 cm - intiimne tsoon
kunagi esiplaanile. Olulisemad on inimestevahelised suhted ja ajalist kokkulepet täidetakse vaid võimaluse korral. Ajagraafikuid muudetakse samuti tihti. Seetõttu leiavad paljud monokroonse kultuuri esindajad, et polükroonsed on kaootilised, polükroonsed vastupidi, et monokroonsed on ebaviisakad ja tuimad. Ruumisuhete all peetakse silmas: a) püsivat või osaliselt püsivat ruumi maju, tänavaid ja nende stiili ning paigutust; b) muutuvat ruumi inimestevahelist distantsi suhtlemisel, mida võib omakorda jagada neljaks intiimseks, isiklikuks, sotsiaalseks ja avalikuks. Nende erinevus põhjustab kultuurides enim arusaamatusi. Näiteks kuulub puudutamine Eesti kultuuriruumis intiimse suhtluse juurde, kuid mõnes teises kultuuris võib olla osa sotsiaalsest suhtlemisest. 3. Stereotüüpsed kultuurierinevused 6
Monokroone kultuur: 1. Tegevusi korraldatakse jäiga ajakava järgi, kohtumisajad on täpselt määratud, punktuaalsus; 2. Suhted allutatakse ajakavale, tähtajad on äärmiselt tähtsad; 3. Mitu ülesannet vaheldumisi (sõltuvalt tingimustest, inspiratsioonist); 4. Tööaeg on selgelt isiklikust ajast eristatud; 5. Ühiskonnas on puhkeaeg, pühad, tööpausid puutumatud ja alluvad ajakavale, ei sõltu isiklikest suhetest 20. 4 distantsi Edward Halli järgi 1. Intiimne (45 cm) ruumivöönd 2. Isiklik (45 120 cm) ruumivöönd 3. Sotsiaalne (120 350 cm) ruumivöönd 4. Avalik (350 - ) ruumivöönd Erinevates kultuurides erinevad tegevused erinevates vööndites ja ka vööndite pikkused erinevad. 21. 4 kapitali liiki Bourdieu järgi 1. Materjaalne/majanduslik 2. Sotsiaalne (suhetevõrgustik, kuulumine teatud sotsiaalsesse ringkonda, positsioon hierarhias) 3
välisteks ja sisemisteks. Sirje Pree Suhtlemispsühholoogia 12 Kontakt Väliste kontaktioskused on sellised, mille abil ka kõrvalt suhtlemist jälgiv inimene saab aru, et kaks inimest on valmis suhtlema. Tasub tähele panna poos zeste ja muid kehaliigutusi distantsi inimeste vahel pilkkontakti olemasolu hääle tugevust ja intonatsiooni aktiivsuse taseme võrdsust muude tegevuste katkestamist jne. Kontaktis olevate inimeste liigutused toimuvad sünkroonis, nad vaatavad üksteisele otsa, nende zestid on teineteise suunas ja hääleomadused vastavad distantsile ja väljendavad mõistvust. Kontakti paremaks saavutamiseks ja partneriga nö
13. Kuidas seletada väidet: Palk on mõjus siis, kui ta on kooskõlas Võrdsuse teooriaga? Selleks, et hoida oma firma töötajate töömotivatsiooni, peaks hoidma oma töötajaid suhteliselt ülemakstuna. Ülemaksmise situatsioon on siis, kui minu tulemuse (palk, tunnustus) ja panuse (kogemus, pingutus) suhe on suurem kui teise töötaja tulemuse ja panuse suhe. 14. Mida nimetatakse organisatsiooniliseks pühendumuseks? Organisatsiooniline pühendumus on emotsionaalne seotus, kus tugevalt pühendunud isiksus samastub organisatsiooniga ning soovib jääda selle liikmeks (Allen, Meyer, 1990). 15. Selgitage emotsionaalse pühendumuse põhimõtet. Sõnastage näide. Emotsionaalne pühendumus on seotud emotsionaalse sidemega, mis tekib läbi positiivse töökogemuse. See tähendab, et töötaja tunnetab seotust organisatsiooniga, identifitseerib end organisatsiooni kaudu ning tunnetab emotsionaalset seotust organisatsiooniga - soov jääda.
................................ 10 KASUTATUD MATERJAL..................................................................................... 11 Sissejuhatus Paljud ei taha tunnistada, et inimene pole midagi muud kui vaid bioloogiline olend. Nagu teisedki loomad, allub ka inimene bioloogiaseadustele, mis kontrollivad tema tegevust, reaktsioone, liigutusi, kehakeelt. Hämmastav, et too inimloom vaid harva mõistab, et tema poos, žestid ja liigutused võivad vastu rääkida sellele, mida tema hääl teatab. Alati on inimesi elavalt huvitanud see, kuidas nad üksteist mõjutavad ja üksteisega suhtlevad ning inimeste jälgimine on sageli üpris huvitav, kui oskad analüüsida ja teha sellest õiged järeldused, vahel isegi mõjutada seda inimest. Valisingi antud teema sellepärast, et rohkem teadvustada kehakeelt ja seda analüüsida. Peatükid tutvustavad vastavalt kehakeele definitsiooni/ olemust, tähtsust,
oluliseks kuuluvust. Mõned uurijad on täheldanud, et mõned kultuuris kultiveeritakse rohkem nint'I ja mõnes rohkem naff'I (nt kirjanduse ja traditsioonide kaudu). · Sotisaalne ebakindlus/ärevus(social anxiety) kui suurim suhtevaenlane. Inimese omadus, kus inimene tunneb ennast ebamugavalt end teistele inimestele esitledes. Lähedussuhetes avaldub see mitteavamises, kinnisuses. Takistab inimesi püsisuhteid loomast, hoidmast. · Füüsiline lähedus. Suhetesse astumise ja suhete püsimise põhiline alus on füüsiline lähedus. (nt naabrus) · Iluideaalid. Toodetud atraktiivsus. Teatud inimtüüpe toodetakse kui etalone ja selle järgi otsivad inimesed omale suhteid. Erich Fromm Armastuse käsitlused Populaarne käsitlus 70ndatel. · Armastus kui üksinduse ületamine ühtsuse ja panustamine kaudu.
ORGANISATSIOONIKÄITUMINE (KT II) 1. Mida nimetatakse loovuseks? Loovus on isiksuse omaduste kogum, mis annab eeldused mistahes inimtegevuse valdkonnas probleeme uut viisi lahendada ja algupäraseid tulemusi saada. Loovus on protsess, mille kaudu jõuavad indiviidid ja grupid ideede ja tulemusteni, mis on uued ja väärtuslikud nende loojatele ning väärtustatud laiema grupi või ühiskonna poolt. Loovus on võime genereerida ideid, mis on üheaegselt uudsed ja kasulikud. 2. Mida nimetatakse innovatsiooniks? Innovatsioon kõige üldisemas mõttes on millegi uut moodi tegemine. Innovatsioon on ideede edukas ellu rakendamine. 3. Millised on loovjuhtimise kolm printsiipi? • Universaalsuse printsiip – loovus on inimeste loomupärane potentsiaal ja omane kõigile inimestele. • Arengu printsiip – potentsiaalne loovus muutub aktuaalseks sobilikes arengu tingimustes ja keskkondades. Tegelik loovus väheneb, kui keskkond ja suhted piiravad inimese võimalusi
annaabi.ee 
