Suhtlemisoskused kordamisküsimused (0)

Kordamisküsimused 1. Esmamulje-on mulje,mis saadakse esimesel kohtumisel.
2. Prosoodia- keeleteaduses koondmõiste, mis hõlmab kõnelõikude (häälikute, silpide,  sõnade, lausete) kestuse, hääle valjuse ja kõrgusega seotud nähtusi. 3. Puudutuste funktsioonid- 
1) Funktsionaalsed puudutused - profesionaalsed
2) Sotsiaalsed puudutused – viisakusega seotud
3) Sõbralikud puudutused – tundeid peegeldavad
4) Armastusega puudutused – intiimsusega seotud
5) Seksiuaalset puudutused - erutust väljendavad
4. Źestid Kujutavad endast keha liigutusi, mille abil antakse edasi oma mõtteid, taotlusi ja tundeid. 
Tavaliselt antakse neid edasi kätega, kuid võidakse kasutada ka nägu ja pead. Siia alla ei kuulu 
aga kohanemisliigutused ehk liigutused, kus inimene puudutab oma keha, kohendab juukseid või
riideid. Žestidel on palju funktsioone. Need võivad asendada kõnet, reguleerida suhtlemist, 
tõmmata tähelepanu, rõhutada inimese juttu ja tuua sellesse selgust, võimaldavad juttu paremini 
meelde jätta jne. 5. Võimukad poosid-   Jalgade kergeklt harki asetamine ja jalgade kõvasti vastu maad  surumine, käed kõrval, Keha ettepoole kaldus, käed toetavad lauale, Jalad ristis ja käed 
kukla taga Käed puusas, Jalg üle põlve Sõrmedest katus  - Sõrmedest moodustatud katust, milles sõrmed vaatavad üles poole, peetakse 
jõuliseks kindlustunde väljenduseks, mida kasutatakse tihti oma jutu rõhutamiseks. See näitab, et
inimene on oma mõtete ja seisundiga rahul ning arvamustes kindel
Käed taskus seismine - Kui keegi seisab käed taskus ning tema pöidlad vaatavad taskutest välja, 
näitab see kõrgeenesekindluse taset. Tegemist on žestiga, mida kasutavad tihti kõrge 
ühiskondliku staatusega inimesed. See väljendab võimekust, teistest üleolekut ning isegi sõjakust 6. Pilkude funktsioonid – annavad infot, reguleerivad suhtlemist, väljendavad intiimsust,  võimaldab sotsiaalset kontrolli, võimaldab teostada ühist ülesannet. 7. Suhtlemisdistantsid (4) 1)intiimne distants – kuni 46cm, kuni 15cm armastajate vahel räägitakse sosinal, peale 
15cm-46 otsest kehakontakti ei esine
2)personaalne distants on lähim ruum kuhu võõrast laastakse. Tavaliselt suheldakse 
sellelt distantsilt nende inimestega, kellega meil on  lähedane personaalne suhe 
3)sotsiaalne suhtlemise distants – ametialane suhtlemine, enamasti umbisikuline näiteks 
teenindusvaldokonnas u 120 cm, oluline on ka silmside


4)avalik distants – esinetakse suuremale publikule, ku nt klassiruumis siis kõvema 
häälefa, kui juba suuremad alad siis liialdatud liigutused ja žestid rägitakse aeglasemalt ja
arusaadavamalt. 8. Monokrooniline  ajakäsitlus – puhul tehakse üht asja korraga, erinevad sündmised  tulevad üksteise järel, igaüks omal ajal. Aega planeeritakse väga täpselt ette. „Aeg on 
raha“ suhtumine. Tööle keskendunud inimesed. Oluline on punktuaalsus ja õigeaegsus. 9. Polükrooniline ajakäsitlus - korral tehakse mitut asja korraga. Suhted on olulisemad,  kui ülesande õigeaegne täitmine, sellest tulevad viivitused ja hilinemised. Pole täpseid 
plaane ega kavasid. Isegi kohtumised võivad olla kokku lepitud ühele ajale, muudatusi 
tehakse viimasel hetkel Monokroonsed Polükroonsed  Üks asi korraga  Kohustused, tähtajad, grafikud – 
peavad neist kinni  Kontsentreeritus tööle  Pühendunud tööle  Elavad plaanide järgi  Rõhuvad operatiivsusele  Harjunud lühiajaliste suhetega  Mitu asja korraga  Võtavad kohustusi aeg ajalt ette  Töölt kõrvalejuhitav  Pühendunud inimestele  Muudavad plane tihti ja kergelt  Operatiivsus sõltub suhetest  Luuakse elukestev suhe 10. Feromoonide funktsioonid-  edastavad infot emotsioonide kohta, mõjutavad  menstruaaltsükli kulgemist, aitavad imiku ja ema kiindumustunde kujunemisele, 
peletavad omasoolisi ja meelitavad vastassugupool, aitavad leida geneetiliselt sobiliku 
partneri 11. Petmise tunnused- Kui petmine inimeses emotsioone esile ei kutsu ning ka vale ei ole  eriti keeruline, siis on väga raske tema käitumise järgi seda tuvastada.  Kõneleja jutumaneer on hoopis teistsugune kui tema tavapärane esinemislaad. Erinevalt tõtt 
rääkivatest inimestest naeratavad petvad inimesed harvem, neil esineb ka enam kõnevääratusi ja 
hääletoon on kõrgem. Petmisel võib esineda ka muutusi kõne kiiruses. Valetajatel, kes on ennast 
selleks hästi ette valmistanud (samuti juhul, kui vale on lühike), on vaja vähe mõtlemisaega, 
seetõttu vastavad nad  kiiremini. Kui aga valetada tuleb ootamatult või pikema aja jooksul, siis 
vajatakse selleks kauem aega, seetõttu on jutus enam pause. 12. Enesekehtestamise olemus. Suhtlemisviisid (3)
Enesekehtestamine – käitumine, mis võimaldab isikul käituda omaenda huvide kohaselt, 
seista enda eest ilma, et ta tunneks ärevust, et ta oskaks väljendada ausatl on tumndeid või 
järgiks oma õigusi ilma, et ta eitaks teiste omi.


1) Alistuv –     inimene seab teiste huvid esiplaanile,soov olla teistele meelejärgi ja vältida  konflikte, käitumine väljendub kõhklemisena, vaikne  rääkimine, närvilisus, puudub 
silmside ja enesekindlus 2) Kehtestav –     arvestatakse teiste soovidega, ollakse valmis kokkulepeteks, kuid see ei  toimu inimese õiguste arvelt. Käitutakse spontaalselt, vaadatakse teistele otsa, ollakse 
avalmeelne, inimene on enesekindel, saavutab pikemas perspektiivis seda mida soovib. 3) Agressiivne –     oma soovide seadmine esiplaanile, mida võidakse sageli teha teiste õiguste  rikkumise arvelt. Ennast hinnatakse teistest paremaks ja rüünatakse teisi sellega, 
kergemat liiki manipulatsioon 13. Enesekehtestamise võtted (vähemalt 5)
Lihtne kehtestamine – väljendatakse oma õigusi, arusaamu ja tundeid ja kui vahele segatakse,
siis segatakse vastu
Empaatiline kehtestamine – peegeldatakse teise arusaamist, kuid samas rõhutatakse enda 
õigusi ja kui vahele segatakse, siis kõigepealt tunnustatakse ja siis segatakse vastu
Eskaleeruv kehtestamine – esialgu minimaalne kehtestamine ja tasapisi hakkab see 
tugevamaks muutuma
Vastanduv kehtestamine – kasutatakse siis kui kellegi sõnad lähevad lahku tema tegudest, 
kasutatakse väga selget vastandamist ja öeldakse teisele mida ta pidi tegema ja mia ta 
tegelikult teinud on
Mina kasutamine – kõneleja kirjeldab objektiivselt teise käitumist ja seda kuidas see mõjutab
kõneleja tundeid ja elu ning miks teine peaks oma käitumist muutma.
Kaitsev kehtestamine - Üheks probleemiks, millega lähisuhetes hästi toime ei tulda, on 
kriitika. Sageli reageeritakse partneri kriitikale sõnadetulvaga ning tuuakse samas kõik vanad
asjad taas esile. Nii aga ei ole võimalik probleeme lahendada, agressiivne lähenemine 
lahendust ei too.
14. Suhtlemisakti etapid 
1) Enese ümberlülitamine tähendab “sisekõne” lõpetamist ja teisele tähelepanu 
pööramist. Sa hindad mitteverbaalsete signaalide põhjal teise meeleolu ja suhtumist 
endasse.  2) Kontakti loomine verbaalselt ja mitteverbaalselt. Kontakti loomine algab silma 
vaatamisega ja naeratusega. Kaasnevad asjakohased rituaalid – tervitused ja small 
talk 3) Vestlus - eesmärk (räägitakse asjast). Psühholoogilise kontakti olemasolu, 
halvenemine või paranemine on kogu vestluse käigu jooksul “nähtav”. Halvenevat 
kontakti tuleks püüda parandada.  4) Kontakti lõpetamine. Kontakti lõpetamine käib samuti suuresti rituaalide kaudu. 
Kontakti lõpetamine peaks olema positiivse kõlaga. Iga lahkumine on uue kohtumise 
alguseks. Kontakti lõpetamise sõnum: “Sa hoolid”, “Sa oled sõbralik”, “Sa oled 
heatahtlik”. Tingimata tuleks “lõpetuseks” teisele silma vaadata ja öelda Nägemist 
või Kõike head! 


15. Vestluse juhtimise tehnikad
1) Suhtlemispartnerist lähtuv tehnika     - teisele antakse võimalus mõtteid väljendada,  kuulatakse, mida teine ütleb, ja lähtutakse edasises vestluses ka teise seisukohtadest tähelepaneliku kuulamise oskus - see hoiak sisaldab teadlikku püüdlust hoiduda teist rääkimise 
juures segamast. Tähelepaneliku kuulamise kindlaks koostisosaks on pauside pidamine. Püütakse
võimalikult täpselt aru saada, mida teine ütleb.
ümbersõnastamistehnikad - ümbersõnastamisel oma mõtteid ega tundeid ei lisata ja lähtutakse 
vaid sellest, mida suhtluspartner ütles või mida väljendas, ei lisata oma arvamusi, hinnanguid ja 
seisukohti.Tunnete ümbersõnastamine, väljaütlemata sõnumite ümbersõnastamine,  2) Endast lähtuv tehnika     - mille korral arvestatakse ennast enam suhtlemispartneri teadlik ignoreerimine
küsimuste kasutamine vestluse juhtimisel – kas küsimused, lahtised küsimused, kaudsed 
küsimused, suunavad küsimused
3) Argumenteerimistehnika     - kõige olulisem reegel teisele oma seisukohtade selgitamisel  on: jutt olgu lühike ja konkreetne. 16. Sotsiaalsete suhtumiste ring Hoolitsemine ja toetumine hirmukus ja agressiivsus. Hoolitsemine on täiskavanutele omane 
kiindumusliik ja toetumine lastele omane kiindumusviis. Hirmukus ja agressiivsus viitavad isiku 
soovile ja valmisolekule kaitsta omaenda huve. Teatud määral kujutab see ring endast 
turvalisusetaotluste süsteemi. Hirmukus, agressiivsus ja teisele toetumine on egoistlikud 
taotlused tagada oma turvalisus ja järgida oma egoistlikke huve. Hoolitsemine on seevastu 
altruistlik taotlus hoolitseda teise turvalisuse ja heaolu eest. Domineerimise-alistumise dimensioonil esinevad käitumised kutsuvad esile vastupidise 
käitumise. Näiteks kui keegi tahab teiste üle domineerida, siis kutsub see teistes esile alistuva 
käitumise. Sõbralikkuse-vaenulikkuse skaalal kutsub käitumismall esile samalaadse vastuse. 
Näiteks kui inimene käitub teiste suhtes sõbralikult, siis vastavad teised talle samuti sõbraliku 
käitumise. 17. Sõltuvussüteemid Vahetussüsteem on selline, kus sõltuvussuhtes domineerivad egoistlikud soovid või 
individualism
Integratiivsed süsteemi – indiviidid ei ole mitte lihtsalt motiveeritud oma kasumit suurendama 
vaid hoolitsema ka teiste inimeste heaolu eest, nt ei meil mõlemal oleks hea olla
Ähvardussüteem – kaks indiviidi on mingil põhjusel ebaõnnestunud, iseloomustab kõrge 
konfliktsus, eesmärgiks on ahnitseda endalie nii palju ressursse kui võimalik, printsiip winner 
takes it all 18. Interaktsioon. Ressursside vahetamise mudel (Foa&Foa)


Foa and Foa (1980) pakkusid välja, et põhimõtteliselt on välja tuua kuut erinevat liiki ressursse, 
mida me võime omada - kaubad, teenused, raha, informatsioon, staatus ja armastus - neede 
erinevad üksteisest teatavate dimensioonide poolest - üheks on konkreetsus - sümboolsus , 
teiseks erandlikkus - universaalsus. 19. Transaktsionaalne analüüs (ego-tasandid ja transaktsioonid) Transaktsionaalne analüüs on selline kontseptsioon, mis aitab mõista inimestevahelist suhtlemist.
Rõhuasetus on siin  interaktsioonil, kus on tegemist kahe või enama inimesega.  Lisaks sellele 
vaadeldakse ka seda, kuidas me suhtleme iseendaga endi sees. 
Ego-staadiumid - Täiskasvanuna on meil olemas 3 potensiaalset ego-staadiumi - Lapse, Vanema 
ja Täisealise  staadiumid. See tähendab et aegajalt võime me käituda nagu laps,  võime käituda 
täiskasvanuna ja võime võtta sisse vanema positsiooni. 20. Konflikti kulgemise protsess- Konflikt on inimestevahelistes suhetes esinev vastuolu,  mis takistab konflikti osapooltel oma vajaduste ja huvide rahuldamist ja tekitab nende 
vahel emotsionaalselt traumeeriva olukorra Eesmärgikonfliktid - need on situatsioonid, milles saavutatud seisund või tulemus osutub 
sobimatuks püstitatud eesmärgiga. Nt kui inimene ei saa oma isiksuslikke eesmärke realiseerida 
või kui ta on töö põhieesmärkide saavutamisega seotud raskused
Tunnetuslikud konfliktid - need on situatsioonid, milles mõtteid, arvamusi, ideid, väärtusi ja 
kujutlusi tajutakse ebasobivatena
Tunnete konfliktid - need on olukorrad, mil tunded või emotsioonid on ühitamata, st et inimesed 
vihastavad üksteise peale. Konflikt käivitab emotsioonid, mille tulemusena tekivad pinged, mis 
omakorda pärsivad ratsionaalset käitumist. Tunnete konfliktid viha, eelarvamuste, põlguse, 
vastumeelsuse või isiklike kokkupõrgete tagajärjel
Konflikt areneb läbi 4 staadiumi: 1) Potentsiaalne vastandumine – tingimuste olemasolu selleks, et saaks tekkida konflikt.  Need tingimused ei pruugi konflikti viia, kuid nende olemasolu on vajalik selleks, et 
konflikt saaks tekkida.  Kommunikatsiooni katkemine on aga mitmete konfliktide põhjuseks ja tagajärjeks 2) Konflikti tajumine ja personaliseerimine – Kui eelnevas punktis esitatud tingimused  tekitasid frustratsiooni, siis konfliktne vastandumine kujuneb välja sellel staadiumil. 
Konflikt kujuneb välja alles siis kui mõlemad pooled tunnetavad vastuolu.  3) Käitumine – Alles sel staadiumil üritavad inimesed käituda viisil, mis raskendab teistel  inimestel nende eesmärke saavutamast. Tegevused peavad olema tahtlikud. Seetõttu 
muutub konflikt aga avatuks.  4) Konflikti tagajärjed – Konfliktil võivad olla nii positiivsed kui ka negatiivsed tagajärjed.  Kuigi enamusele inimestest meeldiks hoiduda konfliktist, oleks siiski kasulikum hoida 
konflikt sündsuse piires ja püüda teda lahendada.


21. Suhtlemisel põhinev konfliktide lahendamine- Suhtlemisel põhineva konfliktidega  toimetuleku puhul kasutavad inimesed erinevaid individuaalseid stiile. Igal toimimisviisil
on teatud olukordades mõningaid eeliseid: Vältimine - – toimub siis, kui surutakse maha kõik võimalused eriarvamuseks ning püütakse 
jääda neutraalseks kõigis probleemides. Vältimine võib avalduda nt sellistes käitumistes nagu 
konflikti eitamine – “Kes kakleb. Ma pole üldse vihane.” Või näiteks selline, et ei tasu vana asja 
meelde tuletada. Me oleme sel teemal nii palju rääkinud
Võitlus - tähendab teise osapoole püüdlustele vastutöötamist. Võitlev konfliktis osaleja tahab 
domineerida ning rõhutada oma võimu. Nt vanematel peab alati õigus olema. Üheks väga 
jõuliseks strateegiaks on sellises olukorras teisele nõudmiste esitamine, ähvardamine, et teine 
muudaks oma käitumist ja seetõttu saaks konflikt lahendatud – “Kui sa siit lahkud, siis ära tule 
enam kunagi tagasi
Kompromiss - püütakse saavutada üksmeelt mõlema osapoole arvamustes, pöörates rohkem 
tähelepanu lahenduse meelepärasusele kui kasulikkusele. Negatiivsus on see, et mõlemad 
osapooled kaotavad midagi.
Problemi lahendamine - tähendab, et püütakse leida tegelikku osapooli rahuldavat lahendust ning
arutletakse erimeelsuste põhjuste üle. Probleemi lahendamine võtab tavaliselt väga kaua aega, 
kuid sellisel juhul võidavad mõlemad
Selleks, et saaks konflikte edukalt lahendada on vaja järgida 4 põhimõtet: 1) Lahutage probleemid ja isikud – tavaliselt kui meil on probleemid, siis need segunevad  emotsioonidega. Sümboolsete źestide tegemine – lillede kinkimine, 
kahetsusväljendused,embamine, ühine lõuna. Samuti mõjub hästi vabandamine, seda ka 
siis, kui inimene ei pea end teo eest vastutajaks. 2) Keskenduge huvidele, mitte seisukohtadele – Konfliktides on osapooltel terve hulk  huvisid.  3) Leiutage valikuvõimalusi vastastikuse kasu huvides. Üheks võimaluseks on ka ühiste  huvide leidmine. Kuid nt hinnaläbirääkimistel on selline ühiste huvide leidmine kaunis 
raske. Samas võivad aga nt inimesed tahta konfliktis erinevaid asju, seetõttu on ka 
lahendusi lihtsam leida. 4) Taotlege tungivalt objektiivsete kriteeriumide kasutamist – erinevates situatsioonides  võivad selleks olla erinevad kriteeriumid. Oluline on aga see, et objektiivsed kriteeriumid
peavad olema sõltumatud poolte tahtmistest. Teine võimalus on õiglase protseduuri 
leidmine – nt üks laps lõikab kooki esimesena, teine aga valib esimesena.  22. Konflikti emotsionaalsed komponendid (põhimõtted) Emotsionaalseteks komponentideks on viha, usaldamatus, enese kaitsmine, põlgus, vim, hirm ja 
tõrjumine. Kui tunded on tugevad, peab ratsionaalsele probleemilahendusele eelnema 
lahkarvamuse emotsionaalsete aspektide struktureeritud arutelu. Vaid siis kui tugevad 
emotsioonid taanduvad, võib asuda sisuliste küsimuste ratsionaalsele lahendamisele.  1) kohelge teist inimest lugupidavalt – seda antakse edasi spetsiifiliste käitumisviiside abil. 


2) kuulake kuni kogete teist poolt – Kuulamise eesmärgiks on mõista teise inimese ideede  või ettepanekute sisu, nende tähendust selle inimese jaoks ja tema tundeid nende 
mõtetega seoses.  3) sõnastage oma vaated, vajadused ja tunded - Sõnastage oma seisukohti lühidalt, Vältige  laetud sõnu, öelge, mida mõtlete, ja mõelge, mida ütlete. Sageli hoiavad inimesed 
pingelisel ajal olulist informatsiooni enda teada. Või räägivad ühest asjast, ehkki nende 
tegelik mure on seotud hoopis teise asjaga.  23. Läbirääkimised.Jaotava kauplemise strateegia. Jaotavat kauplemist nimetatakse ka distributiivseks või võistlevaks kauplemiseks, samuti võidu-
kaotuse kauplemiseks. Jaotava kauplemise puhul on ühe osapoole eesmärgid tavaliselt 
põhimõtteliselt ja otseselt vastuolus teise poole eesmärkidega. Ressursid on paigas ja piiratud, 
kumbki osapool tahab saada endale ressurssidest võimalikult suure osa. Selle tulemusena kasutab
kumbki osapool strateegiaid, mis annaksid talle tulemuseks võimalikult suure osa  24. Liitvate läbirääkimiste strateegia-Liitvate läbirääkimiste edukus Kaksivõidule orienteeritud läbirääkimisi nimetatakse liitvateks ehk ühendavateks, 
integreerivateks läbirääkimisteks. Ühendavatel läbirääkimistel osapoolte eesmärgid üksteist ei 
välista. Ühe poole taotlused ei tähenda, et teine enda eesmärki kindlasti ei saavuta. Tavaliselt 
tulevad siin diskussiooni ja teineteise tundmaõppimise käigus välja kaksikvõidu võimalused.
Liitvate läbirääkimiste protsessis on 4 peamist etappi: 1) Probleemi määratlemine – määratlege probleemi nii, et see oleks ühtviisi vastuvõetav  mõlemale osapoolele. Sõnastage probleem lihtsalt ja selgelt.  2) Probleemist arusaamine ja huvide ja vajaduste väljaselgitamine     – integreeriva  kokkuleppeni jõudmise otsustab ära poolte võime tajuda teineteise huve. Huvid on need 
vajadused, soovid või hirmud, millele toetuvad läbirääkija seisukohad, ja mis on 
ajendanud läbirääkijat just niisugusele seisukohale asuma.  3) Probleemile alternatiivsete lahenduste leidmine     – üheks võimaluseks on probleemi  ümbersõnastamine (nt mees ja naine tahavad puhkust koos veeta, mees tahaks 
mägedesse, naine mere äärde. Kompromiss oleks nädal siin, teine seal.  4) Alternatiivide hindamine ja selekteerimine –     uurige väljapakutud lahenduste nimekirja ja  keskenduge nendele, mida toetavad kõik läbirääkivad osapooled. Võimaluste hindamisel 
tuleks lähtuda peamiselt kahest kriteeriumist – headusest ja vastuvõetavusest nende 
silmis, kes peavad otsuse ellu viima.  25. Peegeldav kuulamine (Robert Bolton Igapäevaoskused) Kolm peamist kuulamismeetodite rühma on – tähelepanu väljendamise oskused, jälgimisoskused
ja peegeldamisoskused. 
Ümbersõnastamine -  lühike vastus, kus kuulaja annab oma sõnadega kõnelejale edasi tema jutu 
põhisisu
Tunnetega peegeldamine – rääkija väljendatud tunnete kokkuvõtvat tagasipeegeldamist rääkiale
Tähenduse peegeldamine – kui tunded ja faktid on koondunud ühte vastusesse


Kokkuvõtlik peegeldamine – kuulaja võtab kopkku kõneleja pikema jutulõigu peamise sisu ja 
tunded 26. Mulje kujundamine (Goffman)  Avalike esinemiste analüüsimisel on üheks kõige tunnustatumaks lähenemiseks Erving 
Goffmani dramaturgilist lähenemist. See pilt mida me endast teistele loome vōib olla erinev meie
enda mina käsitlusest. Mōnikord inimesed manipuleerivad vōi loovad mingi pildi endast, et 
soodustada suhtlemist vōi siis järgitakse mingeid omi eesmärke.
Mina-esitus (mida mōnikord nimetatakse ka mulje kujundamiseks) on seotud protsessiga, kus 
inimesed manipuleerivad oma mina-pildi ja käitumisega selleks, et luua teistele endast teatavat 
muljet. Mina esitamise eesmärk võib erinevates situatsioonides olla erinev. 
Mōningate eriliste inimeste puhul vōtame me aga maski maha. Seda protsessi nimetatakse 
eneseavamiseks. 27. Mulje kujundamise strateegiad (vähemalt 5) 1) Meeldida püüdmine (integration) - abil üritame me teistele enam meeldida. Meeldida  püüdmise käigus üritatakse teist kiita või ollakse temaga ühel meelel. Meelitav isik 
teeb ükskōik mida, mida ta arvab vajaliku olevat, et teistele meele järgi olla 2) Eneseüleandmine (šelf-promotion) - eesmärgiks ei ole mitte meeldimine vaid enda  osavuse tõestamine. Need isikud, kes tahavad, et neid ülendataks üritavad ennast 
esitada kompetentsetena ja nii üritatakse vōita teiste austust Selle strateegia 
eesmärgiks on saada teistelt pigem austust kui sümpaatiat. 3) Hirmutamine (intimidation) - võidakse panna teised uskuma, et neil tekib raskusi, kui  nad ei tee seda mida neilt nõutakse. Siin üritatakse tekitada hirmu, esitades kardetavat
isikut, hirmuäratavat jne. 4) Näidise esitamine (exemplification) - Näidise esitaja üritab luua endast muljet kui  moraalselt õieti toimivast isikust ja sageli ka sellega esile kutsuda teistes süütunnet. 5) Abituse näitamine (supplication) - enda esitamine nõrga ja abituna. Seal kus näidise  esitaja soovib leida tunnustust, seal soovib abituse näitaja saada sümpaatiat. 6) Tagasihoidlikuse ilmutamine - kui kohati vōivad need erinevad strateegiad kokku  langeda, nt kui te lähete tööd otsima, siis te tahate üheaegselt meeldida ja samas 
tahate näidata end ka kompetentsena.  7) Enda kahjustamine (šelf handicapping) - järgi mõistetakse selle strateegia all “mis  tahes tegevust või tegevuskeskkonna valikut, mis lisab võimalust seletada oma 
ebaõnnestumist väliste põhjustega ja oma õnnestumisi tulenevatena seesmistest 
põhjustest. Näiteks võidakse juua alkoholi selleks, et saada sobilikku põhjust oma 
ebaõnnestumisele

Document Outline

• Kordamisküsimused