Kultuuri uurides kokkuvõte Gert Jan Hofstede Paul B. Pedersen Geert Hofstede (0)

Sarnased õppematerjalid

35

doc

Sotsiaal- ja suhtlemispsühholoogia

W. Jamesi mina teooria Peegelmina teooria (C.H.Cooley) Sotsiaalne võrdlemine Enesetaju teooria (D.Bem) Enesehinnang. Mina-esitus (E.Goffman) Avalike esinemiste analüüsimisel on üheks kõige tunnustatumaks lähenemiseks Erving Goffmani dramaturgilist lähenemist. See pilt mida me endast teistele loome vib olla erinev meie enda mina käsitlusest. Mnikord inimesed manipuleerivad vi loovad mingi pildi endast, et soodustada suhtlemist vi siis järgitakse mingeid omi eesmärke. Mina-esitus (mida mnikord nimetatakse ka mulje kujundamiseks) on seotud protsessiga, kus inimesed manipuleerivad oma mina-pildi ja käitumisega selleks, et luua teistele endast teatavat muljet. Mina esitamise eesmärk võib erinevates situatsioonides olla erinev. Mningate eriliste inimeste puhul vtame me aga maski maha. Seda protsessi nimetatakse eneseavamiseks. Mina -esituse uurimist alustas Erving Goffman (1959). Ta vaatles inimeste tegevust teatrina, kus inimesed täidavad teatavaid rolle. Rolli e

Sotsiaalpsühholoogia

29

docx

Sotsiaalpsühholoogia eksami vastused

SOTSIAAL- JA SUHTLEMISPSÜHHOLOOGIA KORDAMISKÜSIMUSED 2011 JÜRI ULJAS 1. W. JAMESI MINA TEOORIA W. James eristas mina teadvuses kahte erinevat mina: tundev ja mõtlev mina ehk subjetiivne mina tunne ja objektiivne mina ehk kõik see mida me saame enda juures kirjeldada ehk empiiriline mina. Empiiriline mina jaguneb kolemks: materiaalne mina (keha, rõivad omand), sotsiaalne mina (kelleks ümberkaudsed inimesed mind peavad) ja vaimne mina (psüühiliste võimete ja kalduvuste kogum). Mina konseptsioon sisaldab kõiki inimese endasse puutuvaid mõtteid ja tundeid. Igasugune kogemus võib mina mõjutada. Osaks meie mina-pildist võivad olla ka meid ümbritsev keskond (kodu, kodukoht) ja meie omand. Selline organiseeritud mina arusaamade kognitiivne konstruktsioon moodustab meie mina-skeemi, mis kujuneb meie eelnevate kogemuste põhjal ja mida kasutatakse uue informatsiooni vastuvõtmisel. P. Linville tõi kasutusele mõiste mina-keerukus, mis tähendab seda, et inimesed erinevad s

Psühholoogia

113

doc

TURISMIETTEVÕTTE JUHTIMINE JA PERSONALITÖÖ

Tabel 3. Juhtimise ja eestvedamise erisused (Türk 2001:19). JUHTIMINE EESTVEDAMINE Planeerimine, eelarve ja Visioon, strateegia ja Põhisuund ressursid. Tähelepanu pikaajalised eesmärgid. põhiliinile. Tähelepanu tulevikule. Organiseerimine, vahetu juhti- Organisatsiooni kultuuri ja Põhi- mine ja kontroll. Süsteemide väärtuste kujundamine. tegevused haldamine ja igapäevane Töötajate arendamine. Piiride tegevus kindlates piirides. vähendamine ja uuendused. Isiklik eeskuju ja asjatundlik- Ametlik võim, sanktsioonid ja kus

Turismi -ja hotelli ettevõtlus

46

docx

Juhtimine vastused

tegevus tööle pühendumise õhkkonnas ning põhineb mõjutamisel eelkõige läbi veenmisprotsessi suhtlemise kaudu. Juhtimine eestvedamine Põhisuund Planeerimine, eelarve ja ressursid. Visioon, strateegia ja pikaajalised eesmärgid. Tähelepanu põhiline Tähelepanu tulevikule Põhitegevused Organiseerimine, vahetu juhtimine ja Organisatsiooni kultuuri ja väärtuste kontroll. Süsteemide haldamine igapäevane kujundamine. Töötajate arendamine. Piiride tegevus kindlates piirides vähendamine ja uuendused Motiveerimine Ametlik võim, sanktsioonid ja hüvitised Isiklik eeskuju ja asjatundlikkus. Väärtuste ja töötajate suunamisel. Kontrollil põhinev käitumise muutmine ja ümberkujundamine.

Juhtimine

59

pdf

Juhtimine

töötajate suhtes.!Eestvedaja roll seisneb alluvate motiveerimises ja organisatsiooni ning alluvate vajadusteühitamises. !Sidepidaja roll hõlmab ühist tegevust teiste juhtidega organisatsioonis ja firmale vajalike inimestega väljaspool organisatsiooni. Neid rolle täites loob juht kontaktid, mille abil ta vahendab informatsiooni. Informatsiooniga seotud rollid on järgmised: !Info vastuvõtja rolli täidab juht alluvatega suheldes, aruandeid ja ettekandeid uurides jamitmesuguseid isiklikke kontakte kasutades. Info jagaja rollis korraldab juht sobiva teabe edastamise süsteemi.Kõneleja rollis annab juht infot ka neile, kes organisatsiooni ei kuulu 7. Kaasaegsele (s.t. 21.saj) juhile vajalikud pädevused. Administratiivsed oskused ­ juhtimisfunktsioonidega seonduv, uued juhtimisvaldkonnad. Sotsiaalsed oskused ­ konfliktide lahendamine, mõjutamine, eestvedamine, ... Meeskonnatöö oskused ­ grupiarengu juhtimine, koosolekute läbiviimine, ...

Juhtimine

105

doc

Lõpueksam: 2008 õppekava alusel Majanduse alused

Seotud tööpuudusega Ressursside vale jaotus c) Maksebilanss 4 Maksebilanss on riigi residentide ja mitteresidentide vahelisi majandustehinguid kajastav register. Maksebilanss on kokkuvõtlik aruanne, milles registreeritakse kõik teatud perioodi (tavaliselt aasta) jooksul toimunud kaupade, teenuste ja kapitali rahvusvahelised vood. Maksebilanss on statistiline kokkuvõte, mis summeerib konkreetse riigi poolt teatud perioodi jooksul sooritatud majandustehingud ülejäänud maailmaga d) Tollimaks Tollimaksu kogutakse riigi piiril nii riiki sisseveetavatelt kui ka riigist väljaveetavatelt kaupadelt. Traditsiooniliselt moodustavad tollimaksutulud ühe arenenud riigi maksutuludest suhteliselt väikese osa. Tollimaksude rakendamise eesmärgiks ei ole tavapäraselt mitte

Majanduse alused

320

doc

Majanduspoliitika

geopoliitilisest olukorrast, samuti Euroopa Liidu, rahvusvaheliste organisatsioonide ja multinatsionaalsete korporatsioonide konkreetsetest otsustest jms. Välistegurite suhteliselt mahuka käsitlemise vajadus õppeaine TTP0010 Majanduspoliitika raames tuleneb ka asjaolust, et alates 2007/2008. õppeaastast puudub TTÜ 4 majandusteaduskonna bakalaureuse õppekavas õppeaine “Politoloogia”. Kultuuri, religiooni, sotsiaalprobleemide jms suhteliselt mahuka käsitluse käesoleva loengukursuse raames tingib asjaolu, et TTÜ majandusteaduskonna bakalaureuse õppekavas puudub õppeaine „Filosoofia“ ja nimetatud valdkondi käsitlevatest õppeainetest on vaid „Sotsioloogia“, „Psühholoogia“ ja „Majandusajalugu“, kusjuures needki vaid valikainetena. 1. MAJANDUSPOLIITIKA OLEMUS JA PÕHIMÕISTED 1.1. Majanduspoliitika kui ühiskonna- ja majandusteadus

Akadeemiline kirjutamine

161

pdf

Juhtimise alused

EESTI-AMEERIKA ÄRIAKADEEMIA JUHTIMISE ALUSED Konspekt Koostaja: Ain Karjus 2012/2013. õa.  SISUKORD Jrk. nr. Nimetus Lk. nr. Sissejuhatus 6 1. Juhtimine ja juht 7 1.1 Juhtimine ja juht: üldmõisted ja funktsioonid 7 1.1.1 Juhtimise (mänedzmendi) üldmõisted 7 1.1.2 Juhtimise koht ja roll 8 1.1.3 Põhilised juhtimisfunktsioonid 8 1.1.

Juhtimine

Kommentaarid (0)