Kultuuri uurides kokkuvõte Gert Jan Hofstede Paul B. Pedersen Geert Hofstede (0)

Kultuuri uurides
2002
Gert Jan Hofstede, Paul B. Pedersen, Geert Hofstede
„Kultuuri uurides“ näitab veenvalt , et maailm pole muutumas globaalseks külaks, vaid on ja jääb eripalgelistest rahvuskultuuridest koosnevaks paigaks, kus edukas hakkama saamine sõltub iga inimese tahtest ja oskusest teisi kultuure mõista. Kasu on aga veelgi laiem – toodud mudelid aitavad paremini mõista ka näiteks teistes, erineva sisekultuuriga organisatsioonides töötavate inimeste mõttemaailma ja käitumismalle.
Gert Jan Hofstede, raamatu „Kultuuri uurides“ põhiautor, on lisaks infotehnoloogia vanemteaduri ametile Hollandi Wageningeni Ülikoolis ning külalislektori kohale Londoni majanduskoolis ka kultuuridevahelise suhtlemise koolitaja ja õpetaja. Oma elu jooksul on ta liikunud mitmete teadusdistsipliinide piirmail, kogunud teadmisi nii bioloogia , antropoloogia , sotsiaalpsühholoogia kui ka majanduse vallast ning toonud need suhtlemise konteksti. Gert Janil on doktorikraad tooteplaneerimise alal, mille ta sai Wageningeni Ülikoolist.
Paul B. Pederseni pikk ja märkimisväärne karjäär hõlmab muu hulgas selliseid valdkondi nagu nõustamiskoolitus, kultuuridevaheline psühholoogia , kommunikatsioon, kultuurierinevuste koolitus, rahvusvaheline haridus ja konstruktiivne konfliktilahendus. Paulil on doktorikraad Aasia kultuuride alal ning magistrikraad nõustamises ja personalipsühholoogias.
Geert Hofstede (Gert Jan Hofstede isa) on üle maailma tuntud kui esimene empiirilisel tõendusmaterjalil põhineva kultuuridimensioonide mudeli autor. Ta on Maastrichti Ülikooli antropoloogia ja rahvusvahelise juhtimise emeriitprofessor. Aastatel 1993-2000 oli ta auprofessorina Hongkongi Ülikooli teenistuses. Doktor Hofstede on Ameerika Ühendriikide Juhtimisakadeemia kolleegiumi liige ning Nyenrode, Sofia, Ateena ja Gothenburgi ülikoolide audoktor. Tal on doktorikraad sotsiaalpsühholoogias, mille ta sai Hollandi Groningeni Ülikoolist.
Autorid kasutavad Paul Pederseni ja Gert Jan Hofstede väljamõeldud kümmet „sünteetilist kultuuri“. Need koosnevad hoiakutest, uskumustest, positiivsetest ja negatiivsetest mõistetest, normidest, reeglitest, enesemääratlustest, väärtustest ja muust sarnasest, mida võib tüüpiliselt leida Hofstede viie dimensiooni äärmustes.
Inimesed on sotsiaalsed olevused, ja nad omandavad oma oskused rühmadest, kuhu nad kuuluvad.
Alateadlikult hindate iga olukorda lähtuvalt oma kultuuriliste tõlgenduste võrgustikust.
Kultuuri saab defineerida kui midagi, mis eristab üht inimrühma teisest.
Kultuurišoki astmed:
1. Mesinädalad – Siin kogeb saabunu turisti huvi ja elevust, kuid tema põhiline identiteet on seotud kodumaaga.
2.Eksimine – See aste hõlmab eraldumist kõigest senituttavast. Inimene tunneb, et on üle ujutatud uue kultuuri nõudmistest ja uue keskkonna stiimulitest. Ta tunneb end eksinuna, häbistatuna ja ebakompetentsena.
3.Ärritus ja vaenulikkus – Uus kultuur, millega kaasnevad raskused ning mis pole sama mõistetav ja tuttav kui oma kultuur, kutsub tüüpiliselt esile viha ning vastumeelsust.
4.Kohanemine ja ühtesulamine – See tähendab uute märkide arusaadavaks muutumist ning paremat hakkama saamist uues kultuuris. Inimene suudab näha üha enam häid ja halbu momente mõlema kultuuri juures.
5.Kakskultuursus – Sellel astmel tunneb inimene end ühtmoodi mugavalt nii uues kui vanas kultuuris. Kas keegi selleni ka tegelikult jõuab, on uurijad siiani eri meelt .
Kui peaksite võrdlema suurt hulka kultuure kogu maailmas, leiaksite, et vaatamata erinevustele tegelevad nad kõik viie sotsiaalse elu võtmeküsimusega. Iga kultuur on kujundanud neile omad vastused.
Identiteet – Üksikisiku ja rühma vaheline suhe, ning seda võib vaadelda kui spektrit, mis ulatub individuaalsest identiteedist ehk individualismist rühmaidentiteedi ehk kollektivismini.
Enamiku maailma jõukate maade kultuurid on küllalt individualistlikud ja vaesemate maade omad kollektivistlikud. Kollektivismi puhul võib täheldada kohanemist vaesuse ja väheste ressurssidega, individualismi korral aga jõukuse ja arvukate ressurssidega.
Äärmusliku individualismi tuumväärtuseks on individuaalne vabadus. Aus inimene ütleb seda, mida mõtleb; eelistatakse otsekohest eneseväljendust; kohustused on olulisemad kui inimsuhted ; reeglid ja õigused on kõigile ühesugused; eksimused toovad kaasa süütunde ja eneseaustuse kaotuse; kõigil peab igas küsimuses olema oma arvamus; ülemuse ja alluva vahel ning vanema ja lapse vahel valitseb partnerlussuhe, mis lähtub mõlemapoolsest kasust.
Äärmusliku kollektivismi tuumväärtuseks on rühma harmoonia. Oma rühma liikmed on väga lähedased, samal ajal kui teised on väga kauged ; tuleb vältida konflikte; suhted on olulisemad; seadused ja õigused on rühmiti erinevad; eksimustega kaasneb häbitunne ja prestiiži kaotus rühmas; ülemuse ja alluva suhe põhineb kindlatel käitumisnormidel; rääkija kohandab end kuulajale. Iga indiviid esindab rühma, kuhu ta kuulub.
Kultuuriautoriteedid on sama dimensiooni erinevaid ilminguid nimetanud eri nimedega: individualism / kollektivism , nõrga kontekstiga/ tugeva kontekstiga, universaalne/ üksikasjalik , spetsiifiline/ hajutatud , seesmise/ välise kontrollikeskmega, monokroonne/ polükroonne kultuur.
Hierarhia – Ebavõrdsuse määr, mida peetakse inimeste vahel normaalseks. Seda on nimetatud ka võimudistantsiks. Suure võimudistantsiga ühiskonnaga ei pea keegi inimesi võrdseks (ega arvagi, et nad peaksid seda olema); keegi ei leia, et kõigil peaks olema samad õigused. Vanemad ei ole lapsed, juhid ei ole kaaslööjad, kuningad ei ole reakodanikud.
Äärmuslikult suure võimudistantsi tuumväärtuseks on staatuse austamine. Tugevamal on õigus, võim on hea; inimesed, kellel on vähem võimu, sõltuvad neist, kel on seda rohkem; alluvad ja lapsed ootavad juhendamist; kõnestiil on ametlik ja tunnistab hierarhilisi seisusi.
Äärmuslikult väikse võimudistantsi tuumväärtuseks on inimestevaheline võrdsus. Inimestevaheline ebavõrdsus tuleb minimeerida; privileegidele ja staatusesümbolitele ei vaadata hea pilguga; alluvad ja lapsed ootavad, et nendega peetakse nõu; vestluses võib igaüks igal ajal ohjad enda kätte haarata; mõjuvõimsad inimesed püüavad näida vähem võimsad, kui nad tegelikult on.
Põhja- ja Lääne-Euroopa kultuurides on võimudistants väiksem kui Ida-ja Lõuna-Euroopa maades. Suurt võimudistantsi on lihtsam säilitada vaesemates ja väheste ressurssidega ühiskondades.
Sugu – On leitud, et kõigis maailma kultuurides langeb meeste ja naiste ebavõrdne rollijaotus kokku maskuliinsema ühiskonnaga, kus rõhk on pigem saavutustel ning võistlusel kui hoolimisel ja kompromissidel. Kui mehed ja naised on võrdsemad, on tulemuseks „feminiinsemad“ väärtused ühiskonnas tervikuna. Seepärast nimetamegi võrdse soorolli jaotusega kultuure feminiinseteks ja ebavõrdse jaotusega kultuure maskuliinseteks. Alternatiivseteks nimetusteks on „hoolitsusele orienteeritud“ ja „saavutustele orienteeritud“.
Äärmuslikult maskuliinse tuumväärtuseks on võit. Peamisteks väärtusteks on materiaalne edu ja areng; suurem ja kiirem on parem; mehed peavad olema jõulised, auahned ja tugevad; naised võivad olla alistuvad ja hellad ; imetlevad inimeste erakordseid saavutusi; ebaõnnestumine on katastroof; erimeelsused lahendatakse vaidlustega ja võistlustega.
Äärmuslikult feminiinsete tuumväärtuseks on teiste eest hoolitsemine, eriti nõrgemate eest. Nõrkade eest tuleb hoolitseda; jõuvarusid tuleb säästa; kõik peaksid olema tagasihoidlikud hoolivad ja rääkima leebel toonil; erimeelsused lahendatakse kompromisside ja läbirääkimistega; ühiskond on salliv ; väärtustatakse võrdsust, solidaarsust ja tööelu kvaliteeti.
Näiteks on Hollandi ja Skandinaaviamaade kultuurid väga feminiinsed, Saksamaa, Šveits ja Austria seevastu tugevalt maskuliinsed; Costa Rica ja Portugal on feminiinsed, Columbia ja suurem osa teisi Ladina-Ameerika riike aga maskuliinsed; Tai on feminiinne , Jaapan väga maskuliinne. Ka Suurbritannia ja Ameerika Ühendriigid on küllalt maskuliinsed.
Tõde – Kuidas inimesed tulevad toime etteaimamatute ja mitmemõtteliste olukordadega. See seostub ärevuse kui ühe põhilise inimliku tundega ehk teisisõnu – hirmuga tundmatu ees. Paljud inimesed sellises kultuuris usuvad, et teistsugune on ohtlik. Seda kultuuriaspekti kutsutakse ebakindluse vältimiseks, mille vastandiks on ebakindlusega leppimine. Ärevus ja tõe otsimine on omavahel tihedalt seotud.
Äärmuslikult ebakindluse vältimise tuumväärtuseks on kindlustunne. Teistsugune on ohtlik; kardetakse mitmemõttelisust ja riske; reeglid on olulised; aeg on raha; on ainult üks tõde ja see on meie oma; väärtustatakse spetsialiste ja spetsialiseerumist.
Äärmuslikult tolerantne ebakindluse suhtes tuumväärtuseks on uurimine . Eriline on innustav; mitmemõttelised olukorrad ja riskid ei tekita ebamugavust; reegleid olgu vaid nii palju kui hädavajalik; viha ja muud tugevad emotsioonid tuleks hoida endale; laisklemine on mõnus; uusi ideid talutakse hästi; uusi käitumisviise talutakse hästi; väärtustatakse kerget kohanemist ja tervet mõistust. Ametlik etikett on mõeldud lollidele.
Tugevalt ebakindlust vältiva kultuuriga on Venemaa ja Balkanimaad, samuti Jaapan, Korea, Mehhiko , Belgia ja Prantsusmaa. Väga ebamugavalt tunnevad end ebakindluse suhtes germaani maad. Inglise keelt kõnelevad riigid ja Hiina kalduvad ebakindlust paremini taluma . Singapur, Jamaica ja Taani on ebakindluse suhtes väga sallivad.
Ajaline mõju – Valik tulevase ja praeguse heaolu vahel. Selle kultuuridimensiooni üht äärmust kutsutakse pikaajaliseks orientatsiooniks ja vastandäärmust lühiajaliseks orientatsiooniks. Ajalise mõju teema on eriti oluline Aasias. Kui eurooplased ja ameeriklased huvituvad rohkem tõe järgimisest, siis asiaatidele on oluline ajaline mõju. Seega – tõe ja ajalise mõju aspekt mingil määral täiendavad teineteist. Mõlemad seostuvad ühiskonna suhtumisega aega ja traditsioonidesse.
Äärmuslikult pikaajalise orientatsiooni tuumväärtuseks on pikaajaline tulu. Kõva töötegemine on hinnas ; pingutamine ja kokkuhoid on head; ära anna kunagi alla, ka siis mitte, kui tulemus valmistab pettumuse; inimesed võivad oma elu pühendada kõrgelennulistele ja kaugetele ideedele; olulised on eelnevad ja järeltulevad põlvkonnad. Nad ei kipu tseremoonitsema ja hoiavad madalat profiili.
Äärmuslikult lühiajaline orientatsiooni tuumväärtuseks on prestiiži säilitamine. Ära kunagi kaota oma head nime; eeldatakse kiireid tulemusi; traditsioone tuleb austada; sotsiaalseid ettekirjutusi täidetakse hinnast sõltumata; hinnatakse isiklikku stabiilsust; kokkuhoid pole kuigivõrd hinnas. Keskendunud praegusele hetkele ja käega katsutavatele tulemustele.
Mitmeid Ida-Aasia riike, nagu Hiinat ja Jaapanit , peetakse pikaajalise orientatsiooniga maadeks, kuid mitte kõiki – näiteks Filipiinid pole seda mitte. Enamik Euroopa ja Ameerika maid on pigem lühiajalise orientatsiooniga. Hollandlased , keda peetakse Euroopas äärmiselt ihneks, on siinsete standardite järgi pikaajalise orientatsiooniga. Aafrika maad ja Pakistan on seevastu aga iseäranis lühiajalise orientatsiooniga.
Seda, kuidas mingi rühm neid viis valdkonda enda jaoks lahendab, kutsume kultuuriks .
Dimensioon
Üks äärmus
Teine äärmus
Identiteet
Kollektivism
Individualism
Hierarhia
Suur võimudistants
Väike võimudistants
Sugu
Feminiinsus
Maskuliinsus
Tõde
Tugev ebakindluse vältimise tarve
Nõrk ebakindluse vältimise tarve
Ajaline mõju
Pikaajaline orientatsioon
Lühiajaline orientatsioon
Kuulaja , kes on kultuuriliselt pigem…
...võib võõramaalase kultuuripõhist käitumist tajuda ekslikult kui…
Kollektivistlik
Solvavat, pingestatut, südametut, jämedat
Individualistlik
Ebaausat, korrumpeerunut
Suuremale võimudistantsile orienteeritud
Austuseta, sobimatut, jämedat
Väiksemale võimudistantsile orienteeritud
Käsutavat, jäika; alandlikku, arga
Feminiinne
Agressiivset, väljakutsuvalt; beibelikku
Maskuliinne
Nõrka; ebanaiselikku
Tugevalt ebakindlust vältiv
Põhimõttelagedat, amoraalset
Ebakindlust taluv
Jäika, paranoilist
Pikaajalise orientatsiooniga
Vastutustundetut, priiskavat
Lühiajalise orientatsiooniga
Ihnet, külma
Kultuurierinevused on suhtelised ja inimesed märkavad neid oma kultuurist lähtuvalt.
Lisaks kultuurile on veel palju teisi tegureid, mis mõjutavad sündmuste kulgu .
Kultuuridevaheliseks suhtlemiseks ei ole lihtsaid retsepte. Vajalikud oskused on hoolikas kuulamine ja pidev teadvustamine, et teie arusaamade raamistikust ei pruugi piisata nähtu ja kuuldu mõistmiseks.