funktsioneerima. (www.pampers.ee, raseduskalender) 5. -12 nädal Viiendal nädalal saabub läbimurdehetk: neuraaltoru hakkab sulguma selle kohal, millest tulevikus saab loote seljaaju. Vaatamata sellele, et embrüo näeb endiselt välja pigem nagu kulles, hakkavad tema ülemises osas välja arenema koevoldid, millest lõpuks tekivad lootele lõug, põsed ja lõualuu. Kohtades, mis saavad ninaks ja silmadeks, hakkavad eenduma väikesed muhud ning süvistub keskkõrva struktuur. Südametoru jätkab arengut, kasvades järk-järgult neljaks algeliseks kojaks. Samuti hakkavad kuju võtma teised olulised elundid nagu neerud ja maks. Väikesed kopsud on praegu üksainus toru, kuid hakkavad võtma pauna kuju; nad peavad veel jõudsasti arenema, enne kui on valmis hingamiseks. (www.pampers.ee, raseduskalender) Kuuendal nädalal tekivad aju põhiosad: suuraju, keskaju ja väikeaju. Ilmunud on jäsemete alged ja järk-järgult kujunevad käsivarred, käed ja jalad.
12) millistest osadest areneb kodade vahesein septum primum’ist ja septum secundum’ist 13) nimetada südame arterid, kust kulgevad 1. a. coronaria sinistra - r. interventricularis anterior (sulcus interventricularis anterior’is) - r. circumflexus (sulcus coronarius’es) 2. a. coronaria dextra (sulcus coronarius’es, sulcus interventricularis posterior’is) 14) mitme kihiline on kodade müokard, vatsakeste müokard Kodade 2-kihiline, vatsakeste 3-kihiline 15) millisteist primaarse südametoru osades on tekkinud kojad (2) atrium commune, sinus venosus 16) mis moodustavad südame skeleti 1. annuli fibrosi 2. trigonum fibrosum dextrum et sinistrum 3. septum membranaceum 17) milline klapp asub parema koja ja vatsakese vahel, tuua osad valva tricuspidalis (cuspis anterior, posterior et septalis) 18) mida ühendab lootel ductus arteriosus truncus pulmonalis’e alaneva aordi algusosaga ! 2. Veenid, lümfisüsteem ! 1) milliste veenide ühinemisel moodustub v
· QRS-sakkide kompleks näitab vatsakeste lihaste depolarisatsiooni · T-sakk näitab vatsakeste lihaste repolarisatsiooni Elektrokardiogrammi analüüsil mõõdetakse diastoli pikkust, sakkide kõrgusi ja omavahelisi suhteid, sakikomplekside omavahelisi suhteid jne. Südame arengust: Algul tekib embrüos 2 veresoont (parem ja vasak); edasi need sooned liituvad tulevase kaela ja rinna piirkonnas tekib primitiivne südametoru, mille sein hakkab pulseerima (veri imetakse altpoolt sisse ja surutakse ülespoole välja). Primitiivne südametoru kasvab pikemaks, selle sein muutub paksemaks ja tekivad laiendid tulevaste südame osade kohal. Südametoru keerdub algul S-, hiljem U-kujuliselt: suured veresooned jäävad taha ja üles, vatsakesed paigutuvad ette, kuni tekib täiskasvanu südame kuju ja asend. Mõnikord pöördub arenev süda vastassuunas, seda nimetatakse dekstrokardiaks. Loote vereringe:
struktuur, millest tekib südame-kardiogeenne mesoderm, veresoonkond, lümfisooned, seotud hematopoieesiga) Mis on tsöloom (tsöloomi moodustumine, osad ja funktsioonid) somatopleura ja splanhopleura vahele jääv õõnsus; jaotub 3 osaks: - Südameõõs - Rinnaõõs - Kõhuõõs Tsöloom on täidetud vedelikuga. Kirjelda südame arengut (märksõnad - kardiogeenne mesoderm, primaarne ja sekundaarne südameväli, südametoru moodustumine, endokard ja müokard, lingustumine) süda on esimene funktsionaalne organ; kardiogeenne mesoderm - peale ürgjuti läbimist tekkinud struktuur e südameväli, jaotub 2 regiooniks: 1) primaarne südameväli; 2) sekundaarne südameväli südametoru moodustumine - tekib, kui 2 endokardiaalset toru ühinevad; mõlemad südametorud arenevad eraldi ja embrüod sisaldavad 2 funktsioneerivat südant lingustumine - protsess, mille käigus algne südametoru anterio-
liikuvamaks suur õõnsus võimaldab ruumi uutele arenevatele struktuuridele (süda, maks, gonaadid) Arengu jooksul vasak-ja parempoolne tsöloom liituvad ja somaatilisest mesodermist tekkivad kelmed jaotavad tsöloomi eraldiseisvateks õõnsusteks: 1) Südameõõs (ümbritseb südant) 2) Rinnaõõs (ümbritseb rindkeret) 3) Kõhuõõs (ümbritseb kõhtu) Kirjelda südame arengut (märksõnad - kardiogeenne mesoderm, primaarne ja sekundaarne südameväli, südametoru moodustumine, endokard ja müokard, lingustumine). Mis on südameväljad, kuidas tekivad, nende funktsioon, millistele südamerakkudele aluse annavad? Selgroogsete süda pärineb kummalgi pool keha paiknevast splanhilisest mesodermist, mis interakteerudes ümbritsevate kudedega diferentseerub südameks. Peale ürgjuti läbimist tekkinud kardiogeenne mesoderm ehk südameväli on jaotatud kaheks regiooniks: primaarne südameväli – südame eellasrakud sellest regioonist liituvad
arterite lihaselise seina ja kopsutüve septumi (vaheseina). Neuraalharja rakud arenevad melanotsüüdideks, neuroniteks, kõhreteks ja sidekoeks. Nimeta südame morfogeneesi põhietapid 1. Kardiogeense välja kujunemine presumptiivse kaela piirkonnas 2. Külgplaatide kardiogeense mesodermi lõhenemine (M-E): tekib somaatiline leste ja splanhniline leste 3. Endokardiaalse alge tekkimine 4. Vasaku ja parema südamepoole liitumine toruks AIP piirkonnas 5. Südametoru lingustumine (ing. looping) 6. Endokardiaalpadjandi tekkimine (E-M) neuraalharja ja endokardi rakkudest 7. Klappide ja vaheseinte teke ja areng 8. Erutusjuhtesüsteemi areng 9. Neljakambrilise südame areng Toruja südame teke ja cardia bifida Torujas süda tekib lateraalplaadi mesodermist. Endokardium moodustab südame sisekihi, müokardium südamelihased ja epikardium katab lõpuks südame.
sidekude ning vatsakeste ja suurte veresoonte vaheseinad. Osalevad poolkuuklappide moodustumisel ja tagavad erutusjuhtesüsteemi arengu. Poolkuuklapid; kojavatsakeseklapid; kambritevahelised vaheseinad. · Nimeta südame morfogeneesi põhi etapid 1. Kardiogeense mesodermi välja kujunemine 2. Külgplaatide kardiogeense mesodermi lõhenemine (M-E) 3. Endokardiaalse alge tekkimine 4. Vasaku ja parema südamepoole liitumine toruks 5. Südametoru lingustumine 6. Endokardiaalpadjandi tekkimine (E-M) neuraalharja ja endokardi rakkudest 7. Klappide ja vaheseinte teke ja areng 8. Erutusjuhtesüsteemi areng 9. Neljakambrilise südame areng · Toruja südame teke ja cardia bifida Tekib siis, kui vasak ja parem südamepoole liituvad/sulanduvad AIP piirkonnas toruks. Kui liitumist takistada, tekib 2 funktsioneerivat südant (cardia bifida)
annaabi.ee 
