3) Pragmaatika väljendab (märk subjekt) (Kuidas inimene kasutab märke. ! Suhted rääkija -- kuulaja, sõnaline mõjutus jne) · SEMANTIKAS on oluline mõtestatus · SÜNTAKTIKA uurib reeglite järgimist · PRAGMAATIKAS on oluline edukus või ebaedukus suhtlemisel Keel on väljaspool aega ja ruumi!!! (Keel ei saa surnud olla, surnud saab olla üksnes kõne! Saussure) o Üksikmärki pole olemas, märk kuulub alati mingisse süsteemi. o STRUKTURALISMI aluseks on arvamus, et keele struktuur on identne mõtlemise struktuuri ja maailma organiseerumise printsiipidega. See, et inimesed saavad üksteisest valesti aru, võimaldab kultuuril areneda. Tekst on suhe lugeja ja teose (?) vahel. · Tekst toimib autori kavatsustest sõltumatult. · Suletud ja avatud tekstid Semiootikud jagatuna oma põhilise uurimisvaldkonna järgi: 1) märgi semiootika Peirce, Sebeok (ameerika)
Strukturalism: Aigi Heero Strukturalism Strukturalistlik lähenemine: ideelis-formaalsete struktuuride tuvastamine. Mihkel Tiks: Korvpalliromaan. Tln, 1985. Mängu struktuur (2 poolaega) inimelu struktuur (enne ja pärast sportlaskarjääri) teose struktuur (Mängu algus Keset mängu Mängu lõpp). Strukturalismi põhiidee: kogu inimkogemus allub teatavatele struktureerivatele põhimõtetele ja reeglitele. St kui autor loob teksti, kasutab ta (alateadlikult või teadlikult) teatud reegleid, mis on seatud kas teatud institutsioonide või ajastule omaste joonte poolt. Niisamuti alluvad ka kirjandusteosed kindlatele skeemidele: on ju nt armastusromaanil teatud kindel ülesehitus, nagu ka muinasjutul vms. Strukturalismi aluseks on Ferdinand de Saussure'i (1857-1913) strukturaalne lingvistika ,,Üldise lingvistika kursus" (1916) Keele ja kõne eristamine: Langue märkidevahelistest erinevustest koosnev süsteem Parole konkreetne kõnesündmus, kee...
Diakroonilise ja sünkroonilise keeleuurimise kõrval räägitakse tänapäeval nt seoses grammatikalisatsiooniga ka pankroonilisest uurimisest mida munny 13. Frege ja analüütilise (keele)filosoofia sünd Gottlob Frege arutles lause tähenduse ja referentsi üle, algatas probleemiringi, mis on seotud lause tõesuse ja väärusega, millest kasvas tõeväärtussemantika. Analüütiline keelefilosoofia sündis USA-s, toetudes Fregele ja Russelile ok 14. Strukturalismi sünd: Baudouin de Courtenay, Ferdinand de Sassure ja edasiareng Praha koolkonnas (Jakobson) Strukturalismi põhitõed *keel on autonoomne märgisüsteem, üksikfakti tuleb alati uurida süsteemi kui terviku seisukohast *keeleteaduse tuum on sünkrooniline keele uurimine, diakroonilised (ajaloolised) argumendid ei ole sünkroonilises uurimuses vastuvõetavad *keel on sotsiaalne nähtus, tuleb eristada keelt (langue) ja kõnet (parole). Keel on struktuur, kõne on selle väljendus
siis miks on nii palju sarnaseid interpretatsione, kui aga tekst ise kannab tähendust, siis miks on olemas nii palju erinevaid interpretatsioone. Ka - pole olemas objektiivset teadmist, teadmine on alati sotsiaalselt konstrueeritud) 34. Psühhoanalüüs ja autorikeskse kirjanduskäsitluse teisenemine võrreldes positivismiga (Sigmund Freud, Jacques Lacan jt). 35. Uuskriitika ja tekstikeskse vaatenurga võidulepääs 20. sajandi kirjandusteaduses. 36. Strukturalismi kujunemine: Genfi koolkond, vene formalism ja Praha lingvistikaring. a. Strukturalism sai alguse Saussure lähenemisest keelele, kui ta eristas keele (langue) ja kõne (parole), edasi võttis see veidi rohkem formalistliku lähenemise ning uuris keelt ning poeetikat (laiem mõiste). b. Genfi koolkond? c. Vene formalism ehk vene vormikoolkond oli suund vene kirjandusteaduses, mis kujunes 1910ndail ja 1920ndail aastail
kui tavaline muutelõpp või liide. Sõna ja lause vahe ei ole selge. N: Baffini saare eskimo keel (Ireland 1989) Tavva-guuq ikpiarju(q)-ku(t)-Luni-tigualaka- mi- Then they say work-bag by while she swept up LOC (from) uk takanu- nga ikijaq- tuq-Luni qaja(q)r-mun POSS that one there below her way out she while kayak towards ´Then suddenly, she swept up her work-bag from its place below her as she went out towards her kayak` 6. Strukturalismi sünd (Baudouin de Courtenay, Sassure) ja edasiareng Praha koolkonnas (Jakobson): Strukturaallingvistikaga keel on terviksüsteem, mille ajalugu uurida on tarbetu. Foneetikud olid juba teinud märkimisväärseid edusamme 19. sajandil. 1877 avaldatud raamatus Handbook of Phonetics tegi Henry Sweet vahet häälikutel, mille erinevus sõltub kontekstist ja neil, mis on erinevad ,,iseenesest". Sama erinevus võib ühes keeles olla distinktiivne ja teises mitte
eristavad tähendusi ja on keele osad, aga ei tähenda midagi. 20 saj alguses olid akustilised ja füsioloogilised häälikud. T väidab, et keeles ei ole häälikuid, vaid kindel arv foneeme. Tänu neile tunneme hääliku ära. Selle kõige nimi on diagnostiline kontekst. Meil on häälikute puhul lõpmatu variatiivsus, foneemide puhul peetakse aga alati silmas tähendust. Foneemia täidab semiootilist funktsiooni. Tema loodud fonoloogilise analüüsi meetodid on strukturalismi tähtsaim metoodika. Toob Saussure'i teesile toetudes välja 3 opositsioonide liiki: - ekvipolentne e. vastandite opositsioon - privatiivne e. eitav opositsioon - graduaalne opositsioon e. muutuv erinevus Tunnust defineerib T kui metakeele elementi; kui midagi, mille abil kirjeldatakse keelt. Foneem on keele väiksem ühik. Temaga seostatakse ka keele elementide funktsioone: - signifikatiivne funktsioon (tähenduse eristamine) - kulminatiivne funktsioon - delimitatiivne ehk piiritlev funktsioon
lahenduse alus on psühhoos). Näteks Jean Baudrillard - hüperreaalsuse mees - simulaakrum (seostub erinevusega erinevuse kaudu; st viitab enesele ning kaob selge seos reaalsuse ning sürreaalsuse vahel) Autorikeskne kirjanduskäsitlus ilmselt muutub - moodi läheb hing ja spliin, maailmavalu ja psühholoogia. 35. UUSKRIITIKA JA TEKSTIKESKSE VAATENURGA VÕIDULEPÄÄS 20. SAJANDI KIRJANDUSTEADUSES. - WTF? 36. Strukturalismi kujunemine: genfi koolkond, vene formalism ja praha lingvistikaring. Strukturalism sai algus Saussure lähenemisest keelele, kui ta eristas keele (langue) ja kõne (parole), edasi võttis see veidi rohkem formalistliku lähenemise ning uuris keelt ning poeetikat (laiem mõiste). Tähtsamad nimed olid Viktor Sklovski (18931984), Juri Tõnjanov (18941943), Boris Tomasevski, Vladimir Propp ning loomulikult Roman Jakobson. (1) Genfi koolkond WTF? MITTE KUSAGIL EI OLE SELLE KOHTA INFI
sajandi kirjandusteaduses. Tekst ja kriitika ( loobutakse autorikesksusest, tekst ise peab kõnelema ) Sünkroonsus ( lueda teksti siin ja praegu ) Lühilugemine ( teksti tuleb lähedalt vaadata, et kõike näha ) T. S. Eliot (1888-1965) ( luuletaja, modernistlik traditsioon. On mõjutanud ka eesti kultuuri [Ants Oras] ) I.A. Richards Rene Wellek sai inspiratsiooni strukturalismist ,,Warreni kirjandusteooria". Austin Warren Harold Bloom 36. Strukturalismi kujunemine: Genfi koolkond, vene formalism ja Praha lingvistikaring. Strukturalism - sai alguse Saussure lähenemisest keelele, kui ta eristas keele (langue) ja kõne (parole), edasi võttis see veidi rohkem formalistliku lähenemise ning uuris keelt ning poeetikat (laiem mõiste), tähtsamad nimed olid Viktor Sklovski (18931984), Juri Tõnjanov (18941943), Boris Tomasevski, Vladimir Propp ning loomulikult Roman Jakobson Genfi koolkond keelevõime -> keel-> suhtlemine
Althusser, Louis prantsuse marksistlik filosoof, essee ,,Ideoloogia ja riigi ideoloogilised aparaadid".Peamine uurimisala arenevate süsteemide tunnetusteooria. Austin, John oli inglise õigusfilosoof; tema kirjutistest pärineb moodne õiguspositivism Kõneaktiteooria looja: keeleline üksus, millel terviklik suhtluseesmärk. Lokutsioon mida öeldakse; Illokutsioon lausungi eesmärk; Perlokutsioon öeldu mõju. Barthes, Roland oli prant semiootik, kirjanduskriitik. Prant strukturalismi tähtsaim esindaja. Käsitlenud eriti kunstilise teksti tähendus ja analüüsimetoodikat; Kirjutab ,,Autori surmas", et kirjandteose autor ei ole tegelikult teksti omanik. Baudrillard, Jean prant postmodernistlik filosoof, sotsioloog ja kulturoloog; Meedia- ja tarbijaühiskonna keskseid kirjeldajaid ja analüüsijaid.= hüperreaalsuse kontseptsioon. Temalt terminid ,,massitarbimine" ,,simulatsioon". Benedict, Ruth USA kultuurantropoloog ja kirjanik. Oli antirassismi teoreetik
neid arengumaa inimesi eriti ei muutu. Naisi antakse mehele, koos kaasavaraga. 6. Autori sõnum oli inimestele näidata mis toimub tegelikus elus, ning millele oleks vaja pöörata tähelepanu. Elu mis meid ümbritseb on ju nii lühike. Teos esitab küsimusi: millesed peavad olema perekonna vahelised suhted, venna ja õe suhted, kuidas käituvad võõrad mehed teiste meeste naistega. 7. Valitud teos on loomult postmodernistlik, on kohati avalikult vaidleb strukturalismi suunda esindavate autoritega, ja toodud välja lähenemisi. Aeg ja vaatepunkt on lähtekohaks, kuna need on teoses dominandid, mis mõjutavad oma eripärase kasutusega kogu teosetervikut. Roy romaanis on ajal ja vaatepunktil kahtlemata määrav ja teost stiililiselt defineeriv roll. Samuti on need üksteisest sõltuvad parameetrid ning aja kulg on seotud sellega, millise tegelase silme läbi sündmustikku edastatakse. 8
(19211997) Stanley Fish 9. SLAIDSHOW Strukturalism - metoodilisus, objektiveerivus - sünkroonia - keel - struktuur, märk - elemendid ja funktsioonid - binaarsed opositsioonid Genfi koolkond Ferdinand de Saussure keel (langue) / kõne (parole) Formalism - keel - poeetika Viktor Sklovski (18931984) Juri Tõnjanov (18941943) Boris Tomasevski Vladimir Propp Roman Jakobson Praha lingvistikaring - keel - fonoloogia Roman Jakobson (18961982) kommunikatsiooniakti mudel - suur roll strukturalismi arengus, tähendab ka seda, et tema keele- kommunikatsiooniteaduslikud tööd mõjutavad kirjandusteadust ja on kirjandusteaduslikult kirjutatud; tema liikumine ülikoolides mõjutab ka strukturalismi arengut ja levikut (nt 1940 aastatel Claude Levi-Straussi käsitluse suur mõjutaja) Nikolai Trubetzkoy Jan Mukaovsk (18911975) esteetiline funktsioon Northrop Frye - arhetüübid Claude Lévi-Strauss (19082009) - antropoloogia; ei ole nii selgelt suuri kirjandusteaduslikke
eelkõige mõtteline kuuluvus- ja samasustunne, kuna rahvus on niivõrd suur sootsium, milles puhul meie-tunne ei saa tekkida isikliku kogemuse pinnal Arendt, Hanna silmapaistev ühiskonnateoreetik, analüüsis totalitaarset süsteemi ja visioone vabadusest ja vastutusest, inimese suhtest iseenda, poliitilise maailma ja teiste inimestega. keskne küsimus, kuidas totalitarism sai sündida kultuuris, mille aluseks on vabaduse ja inimväärikuse ideaal. Barthes, Roland prantsuse strukturalismi tähtsaim esindaja, Käsitlenud eriti kunstiliseteksti tähendus ja analüüsimetoodikat; Kirjutab ,,Autori surmas", et kirjandteose autor ei ole tegelikult teksti autor Tekstile Autori andmine tähendab teksti vägivaldset peatamist, tema varustamist lõpliku tähistatavaga, kirjutuse sulgemist. Baudrillard, Jean - prantsuse postmodernistlik kultuuriteoreetik, sotsioloog ja filosoof,Meedia- ja tarbijaühiskonna keskseid kirjeldajaid ja analüüsijaid
diagnostiline kontekst: signifikatiivne (tähenduslik) opositsioon (kahe keeleelemendi vahel, mis erinevad ainult ühe hääliku võrra, nt libahunt ja ribahunt J) ei pruugi mõnes teises keeles üldse esineda (jaapanlased nt ei erista l ja r häälikuid). Seega on meil häälikute puhul lõpmatu variatiivsus, foneemide puhul peetakse aga alati silmas tähendust. Selles mõttes täidab fonoloogia ka semiootilist funktsiooni. Trubetskoi loodud fonoloogilise analüüsi meetodid on strukturalismi tähtsaim metoodika. Samuti toob Saussure teesile (keeles on ainult erinevused) toetudes välja kolm opositsioonide liiki: - ekvipolentne e. vastandite opositsioon (nt must ja valge, alati binaarne) - privatiivne e. eitav opositsioon (nt. must ja mittemust, alati binaarne, kõige universaalsem) - graduaalne opositsioon e. muutuv erinevus (nt. must, hall, ... , valge; lühike, pikem, pikk; tegemist on sama tunnusega, erineb intensiivsus)
diagnostiline kontekst: signifikatiivne (tähenduslik) opositsioon (kahe keeleelemendi vahel, mis erinevad ainult ühe hääliku võrra, nt libahunt ja ribahunt J) ei pruugi mõnes teises keeles üldse esineda (jaapanlased nt ei erista l ja r häälikuid). Seega on meil häälikute puhul lõpmatu variatiivsus, foneemide puhul peetakse aga alati silmas tähendust. Selles mõttes täidab fonoloogia ka semiootilist funktsiooni. Trubetskoi loodud fonoloogilise analüüsi meetodid on strukturalismi tähtsaim metoodika. Samuti toob Saussure teesile (keeles on ainult erinevused) toetudes välja kolm opositsioonide liiki: - ekvipolentne e. vastandite opositsioon (nt must ja valge, alati binaarne) - privatiivne e. eitav opositsioon (nt. must ja mittemust, alati binaarne, kõige universaalsem) - graduaalne opositsioon e. muutuv erinevus (nt. must, hall, ... , valge; lühike, pikem, pikk; tegemist on sama tunnusega, erineb intensiivsus)
Kui teisendus ei muuda ühtki objekti omadust, siis on tegu invariantide süsteemiga ja see on täielik invariant. Variant on invariandi vastand, see on teisend, keeleüksuse esinemiskuju. 9. ,,Tähestik" ja ,,grammatika". Sünkroonia ja diakroonia. Tähestik ja grammatika on omavahel süntaktilises seoses. Omamoodi on ,,tähestik" ehk märgid ja ,,grammatika" ehk märkide loogiline järjestus mistahes märgisüsteemil (noodikiri). Sünkroonia printsiipi tutvustas Saussure, sellest sai üks strukturalismi põhimõtteid. Selle kohaselt oli korrektne keele uurimine sünkrooniliselt - ainult antud ajahetkel, muutumatut keelesüsteemi. See lükkas kõrvale diakroonia - keele uurimise ajalooliselt, muutused läbi ajaloo. 10. Semantiline kolmnurk. Frege teooria. Saksa matemaatik, lõi teooria tähendusest ja osutusest. Semantilise kolmnurga komponendid on MÄRK (tähistaja) - TÄHENDUS (tähistatav) - OSUTUS (objekt). Osutus puudub, kui märgiliselt tähistatakse
1. Mida tähendab autori surm essee katkendi kontekstis? 2. Mida tähendab lugeja sünd? 3. Millal autor sureb? 4. Mis on teos? 5. Mis on Barthes'i järgi olulisem: tekst või taju? Viimase kirjandustunni strukturalismi all veidi puudutasime seda teemat. 1. Esialgne mõte: kui tekst on rohkem kui niisama tekst, siis see tähendabki autori surma. Kui lugeja ei mõtle teksti lugedes enam inimese peale, kes selle kirjutas, kui tekst enam ei sõltu autorist, kui tekst hakkab elama nii, et autorit seal taga enam näha pole, siis on autor surnud. Minu hilisem arusaam: oli lihtsalt üks ajajärk, kus tõusis esile üksikisiku tähtsus ja nii sündiski mõiste autor ehk looja. Aga - tegelikult pole autorit kunagi olemas olnudki. Seda just seetõttu, et keel (ehk kultuur, keskkond, inimesed ise jne) on alati olemas olnud tsitaatide, sõnade kogum ja seetõttu ei saagi olla looja (vähemalt mitte keele kaudu (mis on meile ainuke teadaolev mõtete, tunnete selgi...
· Leskien: ükski keeleuurimus, mis ei ole ajalooline, ei saa olla teaduslik. · Üritasid viia häälikuloo uurimise võimalikult reaalteaduslikele alustele. · Arendasid keelenähtuste ajaloolise uurimise tehnikat. · Sündisid mitmed uurimisalad murdeuurimine, keelegeograafia, foneetika jt. · Keel kui tervik, keele olemus, kadus vaateväljast. 6. Strukturalismi sünd (Baudouin de Courtenay, Sassure) ja edasiareng Praha koolkonnas (Jakobson): Strukturaallingvistikaga keel on terviksüsteem, mille ajalugu uurida on tarbetu. Foneetikud olid juba teinud märkimisväärseid edusamme 19. sajandil. 1877 avaldatud raamatus Handbook of Phonetics tegi Henry Sweet vahet häälikutel, mille erinevus sõltub kontekstist ja neil, mis on erinevad ,,iseenesest". Sama erinevus võib ühes keeles olla distinktiivne ja teises mitte
Märk - on süsteemi osa ja teda saab iseloomustada läbi süsteemi struktuuri. Mida tihedamini on mingi element seotud teistega, seda suurem on ta väärtus. Lisaks väärtusele on märgil ka tähendus. üks pool on tähistaja ja teine tähistatu. Üks pool ei saa olla ilma teiseta, nagu paberileht. Tähistaja ja tähistatu vahel on suhe. Märk on struktuur, mis nendest kahest asjast koosneb. Ferdinand de Saussure (1857-1913) oli Sveitsi keeleteadlane, semioloog ja strukturalismi rajajaid. Teda loetakse keeleteaduse rajajaks. Analüüsis oma väitekirjas Grimmi seadust. Peale tema surma avaldavad õpilased tema üldkeeleteaduse kursuse "Cours de lingistique génerale" mis muutis kogu Euroopa keeletaduse põhitõdesid. Strukturalism oli algselt keele analüüside tootja, hiljem igasugune keeleteaduslik tegevus S. arvates oldigi siiani käsitletud vaid kõnet, uus keeleteadus tegeleb aga keelega . S. kirjeldas
Saussure. Jan Baudouin de Courtenay kasutas esmakordselt terminit "foneem". Strukturalismi loogiline jätk on Praha koolkond, kuhu kuulusid mh Nikolai Trubetskoi ja Roman Jakobson. Trubetskoi on moodsa fonoloogia rajaja. Iga foneem on vastandatud süsteemi teistele foneemidele (opositsioon). Foneemi kirjeldavad distinktiivtunnused. Praha koolkond käsitles opositsioone, millel on kaks tunnust (heliline-helitu jms). Selliseid opositsioone nimetatakse binaarseteks. Ameerika strukturalismi aluseks oli antropoloogiline lingvistika. Tegeldi põlisrahvaste keelte ja kultuuride uurimusega. B. L. Worf ja E. Sapir arvasid, et keeleerinevused tingivat mõtlemiserinevusi ja kaugemas ulatuses ka maailmavaadet. Sellist hüpoteesi nimetatakse Sapir-Worfi hüpoteesiks ehk keeleliseks relativismiks. Generatiivse grammatika rajaja on N. Chomsky. Gerneratiivne grammatika teeb vahet pädevuse ja esituse vahel. Paljud generativistid arvavad, et neist kahest on keeleteaduse
Semiootika alused, 4 oktoober Saussure ja strukturalism Keel, milles me suhtelem iseendaga, see pole loomulik keel, varjatud, tsenseeritud meie mõistuse poolt. Unenägudes ma aga ei kontrolli - Freudi ideed. Kogu sotsiaalne aktiivsus on märgiline. Edastame märke. M rgiteadus võiks olla sotsioloogia aluseks, kuni ideoloogiani. Tähtsaim läbimurre tehtud aga keeleteaduses: seotud siis Ferdinand de Saussure'ga (1875-1913) Saussure: Vanast šveitsi aristokraatlikust perest, väljapaistev loodusteadlane, ka leiutaja. Alpinismi kui spordiala rajaja, esimene, kes vallutas Mont Blancki. Entomoloogia – putukateadus. „Üldkeeleteaduse kursus“ (Saussure raamat) avaldati pärast tema surma, seda tegid kaks tema kolleegi. See polnud otseselt Saussure kirjutatud, vaid raamat on kokku pandud tema suulistest materjalidest ja konspektidest. Mingisugust nähtust keeles seletame me selle k...
Eksitus: aetakse segi see, mida autor kavatses ja mis teoses realiseerus. - ,,Afektieksitus [Tundmuslik eksitus]Eksitus: aetakse segi lugeja emotsionaalne reaktsioon ja see, mida teos tegelikult ütleb (,,pisarad ähmastavad pildi"). - Taotletakse objektiivsust kriitik ei peaks vahendama oma muljeid ega tegelema autori isikuga. 41. Mida ja kuidas uuriti vene vormikoolkonna töödes? - XX sajandi kirjandusteaduse peavool on kulgenud vene vormikoolkonnast strukturalismi kaudu poststrukturalistlike teooriateni. - Vene vormikoolkond tegutses 1910.-1920. aastail Venemaal (Moskva, Peterburi), sinna kuulusid Viktor Sklovski, Boriss Tomasevski, Juri Tõnjanov, Roman Jakobson, Boriss Eichenbaum jt. 42. Mida tähendab kummastamine kui kirjandusvõte? Tooge näiteid. () - Võtted, millega kujutatu muudetakse justkui võõraks, kummaliseks. - ...kunsti võtted on asjade kummastamine ja raskepärane vorm, mis
Isoleerivaglutineerivflekteeriv. Noorgrammatikud (19. saj lõpp). Esindajad A.Brungmann, H.Paul. Uurisid keelemuutuste põhjused: absoluutsed häälikuseadused e häälikuseadustes ei ole erandeid. Eranditest tunnistati vaid analoogiat. Laenamine. XX SAJANDIL 2 20. sajandi esimesel poolel hakkas arenema strukturalism 20. sajandi tähtsamaid teadusi humanitaarvallas. Mõned strukturalismi ideed levisid ka teistesse teadustesse: kirjandus, majandus, bioloogia. Sturkturalismi põhitõed: tuleb eristada keelt (langue) ja kõnet (parole). Sünkrooniline keele uurimine. Keelesüsteem on tasandiline (foneem, morfeem, süntaks jne). Jan Baudouin de Courtenay (Kaasani koolkond. Tartus 1883-1893). Võttis kasutusele foneemi mõiste. Ferdinand de Saussure. Strukturalismi teoreetik. Tõi keeleteadusesse mitmed olulised mõistete eristused
areneb. Isoleerivaglutineerivflekteeriv. 2 Noorgrammatikud (19. saj lõpp). Esindajad A.Brungmann, H.Paul. Uurisid keelemuutuste põhjused: absoluutsed häälikuseadused e häälikuseadustes ei ole erandeid. Eranditest tunnistati vaid analoogiat. Laenamine. XX SAJANDIL 20. sajandi esimesel poolel hakkas arenema strukturalism 20. sajandi tähtsamaid teadusi humanitaarvallas. Mõned strukturalismi ideed levisid ka teistesse teadustesse: kirjandus, majandus, bioloogia. Sturkturalismi põhitõed: tuleb eristada keelt (langue) ja kõnet (parole). Sünkrooniline keele uurimine. Keelesüsteem on tasandiline (foneem, morfeem, süntaks jne). Jan Baudouin de Courtenay (Kaasani koolkond. Tartus 1883-1893). Võttis kasutusele foneemi mõiste. Ferdinand de Saussure. Strukturalismi teoreetik. Tõi keeleteadusesse mitmed olulised mõistete eristused
20 saj esimesel poolel hakkas arenema strukturalism 20 saj tähtsamaid teadusi humanitaarvallas. Mõned strukturalismi ideed levisid ka teistesse teadustesse : kirjandus, majandus, bioloogia. Courtenay oli kuulsaim keeleteadlane Tartus. Võttis kasutusele foneemi mõiste. Tema arvates on f häälik, mis eristab tähenduse ja moodustab keeles terviku. * foneem väikseim keeles esinev üksus, mis eristab tähendusi, kuid ise tähendust ei oma (isad i s a d) Sassure - strukturalismi teoreetik. Ta tõi keeleteadusesse mitmed olulised mõistete eristused: keele süsteem (langue) ja selle avaldumist kõnes - kõnelemine (parole) Mõiste struktuur. Uuris vormi ja tähenduse seost. Ise ei pannud eluajal oma mõtteid kirja (Saussure õpilased panid oma loengukonspektidest kokku raamatu) Strukturalismi põhitõed: · tuleb eristada keelt (langue) ja kõne (parole) · sünkrooniline keele uurimine
Frege-märgi sisemine tähendus Deskriptsioon ja nimi ei pruugi olla sünonüümid 3.loeng Ameerika semiootika Ch.S.Peirce-1 projekt terve elu,semiootika. Öeldut saab tõlgendada Collected Papers of Charles Sanders Peirce, 8 volumes Tsiteeritakse nagu pühakirja(2.228; Mt.5.16) Peirce´ kategooriad: First-those whose relation to their objects is a mere community in some quality, and these representations may be termed Likenesses. (idee on täiuslik) (objektide kogum) Second-those whose relation to their objects consists in a correspondence in fact, and these may be termed Indices or Signs.(objekt on vastavuses mingi seisukohaga) Third- those the ground of whose relation to their objects is an imputed character, which are the same as general signs, and these may be termed Symbols.(tõde on protsess) (kuidas need samad objektid moodustavad sümboli). Iga järgmine kategooria sõltub eelmisest. Nendest 3st moodustab järgmised 3 Firstness(esmasus) is...
Peirce'i järgi on semioos triaadne protsess, potentsiaalselt lõputu interpretatsiooniahel. Sebeoki järgi on semioos samane eluprotsessiga. Semioos kui aktiivsuse liik on eriline selle poolest, et ta hõlmab alati kolme elementi, kuid on erilisem selle poolest, et üks neist kolmest elemendist ei pea olema tegelikult eksisteeriv asi. - SEMIOOTIKA JA STRUKTURALISM Strukturalism uurib, kuidas inimesed omistavad tähendust maailmale, mitte mis maailm on. Semiootika on strukturalismi vorm me ei saa tunnetada maailma tema enda terminites, vaid ainult läbi meie kultuuri kontseptuaalsete ja lingvistiliste struktuuride. - KOMMUNIKATSIOON Semiootika leiab, et igasugune kommunikatsioon on alati märgiline ehk semiootiline. Märgid ja nende tähendused omakorda tekivad kommunikatsioonis. Teade koosneb alati signaalist ja mürast. Nende kahe vahekorrast sõltub teate arusaadavus.
aglutineerivad keeled- neis on rohkesti muuteelemente, eriti sõnatüvele lisanduvaid järelliiteid. aktant e. kohustuslik nominaalne moodustaja Aktionsart- tegevuslaad aktsent- kasutatakse nii rõhu kui kõrguse kohta akustiline foneetika- kõnelemisel tekkivaid helilaineid uuriv foneetika allkeel- erinev keelekuju, nt. mingi eriala, rühma või isiku keel allofoon- foneemi variant allomorf- morfeemi variandid antonüümia- semantiline vastandussuhe antropoloogiline lingvistika- (Ameerika) strukturalismi varasem etapp. Selle juured on 19. sajandi lõpul alanud indiaani keelte uurimises, mis sundis keeleteadlasi ümber hindama ning uuesti formuleerima oma uurimispõhimõtteid ja meetodeid. areaallingvistika- võib uurida keelte jaotust e. seda, kuidas eri keeled maakeral paiknevad, missugused seigad mõjustavad keelekollektiivide suurust ja keelte esinemistihedust. areaalne e. piirkondlik klassifikatsioon- lähtutakse geograafilistest kriteeriumitest arbitraarne- meelevaldne
Strukturalism ja poststrukturalism Strukturalism, mille vaimseks koduks 1950. ja 1960. aastate Pariis, on põhimõtteline vastand subjekti esile tõstvale ,, humanistlikule" mõtteviisile, nagu seda esindab näiteks Sartre.Strukturalismi taotluseks on inimese mõtlemise ja tegutsemise varjatud struktuuride täpse kirjeldamise teel näidata,et subjekti autonoomsus modernses ühiskonnas on illusioon, mille loovad anonüümsed protsessid. Strukturalismi eirnevus poststrukturalismist seisneb selles, et kui strukturalism üritas tõmmata katet varjatud süvasstruktuurilt, siis poststrukturalisi eesmärgiks on näidata, et niisugust süvastruktuuri ei ole olemas. Filosoofilise poststrukturalismi rajas Jacques Derrida.
lihttöölised, pärit valdavalt rüüstatud maalt. Nõukogude ajal eestisse elama asunud, hakkasid nad omaks võtma kohalikku olmekultuuri. Juri Lotmani (1922-1993) mõju Eesti kultuurile Peterburi Ülikooli lõpetamise järel 1949. aastal ei leidnud oma juudi päritolu tõttu tööd kodulinnas. Tartust, kus akadeemiline õhustik oli veidi vabam, sai J.Lotmani töö- ja elupaigaks. Tema eestvedamisel hakati 1960. aastate alguses venekeelses kultuuriruumis viljelema strukturalismi ja semiootikat. Lotmani tegevuse tulemusena kujunes TartuMoskva semiootika koolkond, mis sai ajapikku tuntuks terves maailmas. David Oistrahh (1908--1974) Pärnu oli Oistrahhi lemmiklinnake, kus maestro oli veetnud oma loomingulise puhkuse ligi kaks aastakümmet. Pärnu muusikalise haarde edasisel kujunemisel on olnud oluline mõju just David Oistrahhi ja tema sõprade ning õpilaste siia toodud vaimsusel(N:Jaak Sepp, Niina Murdvee.) Oistrahhi auks peetakse Pärnus iga-aastast David
ümber. Struktuur ja strukturalism: Struktuur on kõigi reaalselt eksisteerivate süsteemide lahutamatu osa. Struktuur on süsteem, mida juhib seaduspärane seos. On süsteemi see osa, mis muudab süsteemi seaduspäraseks ja loogiliseks. Struktuur on süsteemi seaduspärane siseehitus (by E. Suursaar). Aluseks on arvamus, et keele struktuur on identne mõtlemise struktuuri ja maailma organiseerumise printsiipidega. Semiootika on strukturalismi vorm — me ei saa tunnetada maailma tema enda terminites, vaid ainult läbi meie kultuuri kontseptuaalsete ja lingvistiliste struktuuride. Idee, et keele struktuur on identne mõtlemise struktuuri ja maailma organiseerumise printsiipidega, laiendati lingvistikas kasutusel olevat struktuuri mõistet 5 erinevatele eluvaldkondadele ja inimtegevuse sfääridele Märgi väline kuju (nn märgikandja) ei ole veel märk. Ühed ja samad või väga sarnased
) Hiljem kasutati neid termineid ka Freudi terminoloogia raames, kus siis struktuurile vastab id ja faktuurile ego. Saab rääkida kolmest suuremast voolust, mis lähtuvad klassikalisest struktuuri mõistest: Strukturalism, kus kirjandusteksti vaadati autonoomsena, lahusolevana teistest tekstidest ning lugejast. Tuntumad esindajad on Greimas, Levi-Strauss ja Barthes. Narratoloogia, mida võib tinglikult nimetada ka tänapäeva strukturalismi vormiks. ENE määratluse järgi lähtub narratoloogia semiootikast ja strukturalismist ning vahe eelpool nimetatud strukturalismiga seisneb eelkõige narratoloogia laiemates piirides. Jätab alles "süvastruktuuri" mõiste, mis on teose aluseks. Kuid põhirõhk on selle struktuuri realiseerimisel kirjaniku ja lugeja aktiivse "dialoogse vastastikuse mõju" käigus. Esindajad Genette, Eco ning Ricoeur.
toob kaasa kõikide teiste muutumise * igasugune mudel kuulub mingisse ümberkujunduste gruppi, ja need omakorda mingisse suuremasse gruppi. * ülalpool loetletud omadused võimaldavad ette ennustada, mil moel reageerib mudel ühe oma koostiselemendi muutmisele * mudel peab olema ehitatud nii, et tema kasutamine hõlmaks kõiki vaadeldavaid nähtusi Strukturalism semiootika. Eriti kirjandusteaduslikes teatmikes loetakse semiootikat tihti strukturalismi allliigiks. Vrd Fiske: Strukturalism uurib, kuidas inimesed omistavad tähendust maailmale (make sense of the world), mitte mis maailm on. Semiootika on strukturalismi vorm me ei saa tunnetada maailma tema enda terminites, vaid ainult läbi meie kultuuri kontseptuaalsete ja lingvistiliste struktuuride. 14. Kommunikatsioon Saatja edastab vastuvõtjale teatud tähendusega märke. Kommunikatsiooni- ja tähendustamisprotsessi uurimist võib vaadelda kui eluteaduse ühte haru
objektidestruktuuri seaduspärasustele. Strukturalism kirjeldab uuritavat objekti tavaliselt kui teatavat elementide hulka ning püüab võimalikult üldiselt ning objektiivselt selgitada nendevahelisi seoseid (koode). Struktuuri peetakse seejuures süsteemi enda suhete poolt looduks. Strukturalismis käsitletakse uuritavaid objekte lõplike süsteemsete tervikutena. Strukturalism kujunes välja 1920.–1930. aastail, toetudes paljus Ferdinand de Saussure'i lähenemisele üldises lingvistikas. Strukturalismi nimetuse võttis kasutusele Roman Jakobson. Strukturalism-süsteemide uurimine, mis lähtub sisemisest struktuurist, mitte vormist või materjalist. Strukturalismil mitu koolkonda: Strukturalismi koolkond Praha lingvistiline koolkond Glossemaatika (Kopenhaagen) Ameerika strukturalism Genfi koolkond : (Chrles Bally(1865-1947), Albert Sechehaye(1870-1946), Sergei Karcevsky(1885-
Strukturalism USA-s Eelkäijaks antropoloogiline lingvistika 19 saj hakkasid USAkad uurima indiaanikeeli Franz Boas: pakkus, et keeli tuleb kirjeldada vaid selle oma loogika kohaselt Distributsioonikriteeriumid: mis elemendid (häälikud/ vormid) esinevad mis ümbruses Hüpotees keelelisest relatiivsusest Sapir;Whorf: Keele erinevused tingivad mõtlemiserinevusi j aka maailmavaadet Sapir: keeled loovad reaalsuse Taksonoomiline strukturalism USA strukturalismi järgmine arenguetapp Leonard Bloomfield: Language: Bihievioristlik aluspõhi Eitab täielikult keelelist intuitsiooni Generatiivne grammatika Noam Chomsky: Lause pindstruktuur, Süvastruktuur Keel on mentaalne nähtus,ei sõltu keskkonnast Oluline on keeleline kompetents, mitte sooritus Teooria: süvastruktuur on universaal, millele vastanduvad erinevates keeltes pindstruktuurid ...Chomsky...
Keelepuu mõiste, aluskeeled. Keel kui organism, mis areneb. Isoleerivaglutineerivflekteeriv. Noorgrammatikud (19. saj lõpp). Esindajad A.Brungmann, H.Paul. Uurisid keelemuutuste põhjused: absoluutsed häälikuseadused e häälikuseadustes ei ole erandeid. Eranditest tunnistati vaid analoogiat. Laenamine. *XX sajandil (strukturalism – Saussure) 20. sajandi esimesel poolel hakkas arenema strukturalism – 20. sajandi tähtsamaid teadusi humanitaarvallas. Mõned strukturalismi ideed levisid ka teistesse teadustesse: kirjandus, majandus, bioloogia. Sturkturalismi põhitõed: tuleb eristada keelt (langue) ja kõnet (parole). Sünkrooniline keele uurimine. Keelesüsteem on tasandiline (foneem, morfeem, süntaks jne). Jan Baudouin de Courtenay (Kaasani koolkond. Tartus 1883-1893). Võttis kasutusele foneemi mõiste. Ferdinand de Saussure. Strukturalismi teoreetik. Tõi keeleteadusesse mitmed olulised mõistete eristused
tähelepanu. • Loov süntees – Tajuväljas olevate elementide korrastamine seostesse, mida pole varem esinenud. • “Völkerpsychologie” – kõrgemaid vaimseid protsesse, mis peegelduvad kultuurinähtustes saab uurida ainult läbi ajaloolise analüüsi ja kultuurinähtuste vaatlemise. 10-köiteline teos “Völkerpsychologie” – grupi/kultuuripsühholoogia. Edward Bradford Titchener (1867-1927) • Strukturalismi esindaja. • Psühholoogia eesmärk – mis, kuidas ja miks mentaalses elus toimub. Psühholoogia peab uurima vahetuid kogemusi, teadvust. • Teadlike kogemuste kirjeldamine, mitte seletamine – erinevus Wundist. Teadvuse struktuuri kaardistamine kui strukturalismi põhieesmärk. • Introspektsioon Titcheneri moodi: teadlike kogemuste põhielementide kirjeldamine (aistingud, kujutlused, meeldivused), kuid mitte objektid ise ega tajupildid!
Üheks grammatikauurijaks oli Lauri Kettunen, kes kirjutas ,,Lauseliikmed eesti keeles" aastal 1924. Uurimiskeskusi. Tartu Riiklik Ülikool. Pärast sõda: Paul Ariste, J. V. Veski, Arnold Kask. (Enamik seniseid õppejõude pagenduses) Arnold Kask ja Aino Valmet uurisid keeleajalugu, kirjakeeleajalugu, murdeid, kirjakeele vormide väljakujunemist ja murdelist tausta. (nt. kaudne kõneviis) 1960ndatel uuriti ka üldkeeleteadust, uusi suundi maailma keeleteaduses ja strukturalismi. Huno Rätsep pidas 1960. aastal strukturaallingvistika loenguid, matemaatikutel tekkis huvi masintõlke vastu. 1965. aastal loodi GGG (generatiivse grammatika grupp), kus olid tegevad Mati Hint, Haldur Õim, Ellen Uuspõld, Mati Erelt, Reet Kasik, Ülle Viks, Tiit-Rein Viitso, Arvo Krikmann, Mart Remmel, Helle Metslang jt. Ilmusid kogumikud ,,Keel ja struktuur", ,,Keele modelleerimise probleeme". Tekkisid kontaktid vene ja välismaa lingvistidega ning toimus Kääriku konverents. 1978
sajandi kirjandusteaduses. 30ndatest 60ndateni. Tekst ja kriitika ( loobutakse autorikesksusest, tekst ise peab kõnelema ) Sünkroonsus ( lueda teksti siin ja praegu ) Lühilugemine ( teksti tuleb lähedalt vaadata, et kõike näha ) Thomas Stearns Eliot ( 1888-1965 ) ( luuletaja, modernistlik traditsioon. On mõjutanud ka eesti kultuuri [Ants Oras] ) Rene Wellek sai inspiratsiooni strukturalismist ,,Warreni kirjandusteooria". 35. Strukturalismi kujunemine: Genfi koolkond, vene formalism ja Praha lingvistikaring. Vene formalistide jaoks oli oluline 1) sünkroonne ja diakroonne keeleteadus. 2) keele ja kõne eristamine Genfi koolkond keelevõime -> keel-> suhtlemine Praha lingvistikaring Keel, fonoloogia ( kui iseseisev uurimisala ) Nikolai Trubetzkay ( foneemi mõiste ) Strukturalism on tihedalt seotud vene formalismiga. 1) Elemendi tähendus sõltub selle elemendi
Gottlob Frege 1848-1925 • Hommikutäht ja õhtutäht on sama referentsiga kuid erineva tähendusega/mõttega/intensiooniga. • Samale isikule võib viidata fraasidega Mari, naabritüdruk ja preili Mänd. • Fraasil võib olla tähendus, kuid ei pruugi olla referenti (nt Vastseliina kullakaevandus) • Arutledes lause tähenduse ja referentsi üle, algatas ta probleemiringi, mis on seotud lause tõesuse ja väärusega, millest hiljem kasvas välja tõeväärtussemantika. 14. Strukturalismi sünd: Baudouin de Courtenay, Ferdinand de Saussure ja edasiareng Praha koolkonnas (Jakobson). TERMINID: Struktualism Baudouin de Courtenay -Poola keeleteadlane. Töötas võrdlev-ajaloolise keeleteaduse alal. Foneemi mõiste. Ferdinand de Saussure - oli Šveitsi keeleteadlane, semioloog ja strukturalismi rajajaid. Jakobson - oli Venemaa juudi päritolu lingvist ja semiootik. Strukturalismi eellugu • Foneetikud olid juba teinud märkimisväärseid edusamme 19
Levis eksistentsialism. Hommikutäht ja õhtutäht on sama referentsiga kuid erineva tähendusega/mõttega/intensiooniga. • Samale isikule võib viidata fraasidega Mari, naabritüdruk ja preili Mänd. • Fraasil võib olla tähendus, kuid ei pruugi olla referenti (nt Vastseliina kullakaevandus) • Arutledes lause tähenduse ja referentsi üle, algatas ta probleemiringi, mis on seotud lause tõesuse ja väärusega, millest hiljem kasvas välja tõeväärtussemantika. 14. Strukturalismi sünd: Baudouin de Courtenay, Ferdinand de Sassure ja edasiareng Praha koolkonnas (Jakobson). Strukturalism käsitleb keelt kui süsteemi. Sweet eristab 2 sorti häälikuid, mille erinevus sõltub kontekstist ja mis on „iseenesest“ erinevad. Sweet oli teadlik, et sama eristus võib ühes keeles olla distinktiivne, teises mitte. Courtenay: •Foneem – avaldas foneemiteoorias, mille oli formuleerinud juba varem Tartus. Tegi
(,,The Presentation of Self" 1959) Sama staatusega inimesed mõned mängivad mingit rolli paremini kui teised. ,,Asylums" 1961 eksperimendid karmides psühhiaatriakliinikutes. --> Me ei ole vabad oma rolle valima, vaid need on ette antud; meil on ettekujutus rollidest; nt kuidas on olla haige, kuidas käitub arst, kuidas toimub tervenemine käsikirjas on rollid olemas ja inimene, kes sinna institutsiooni saabub, õpib need kiiresti --> strukturalismi poole kaldumine. ,,Behaviour in Public" 1963 rollid avalikes kohtades civil inattention (viisakas mittemärkamine), linnades väga tavaline. Studied non-observance (ei pane meelega tähele) Põhimõisteid rollidest Rolliootus mida see inimene peab oma rollis tegema, et olla rolliga vastavuses. Tihti oma rollile erinevad ootused. Rollikonflikt rolliootused ei ole omavahel vastavuses. Marion Pajumets uuring, kuidas naised oma aega erinevate rollide vahel jaotavad.
Omandame keele ja selle kaudu sotsialiseerume. monoglossia – vastandiks: heteroglossia (tõlgendusvõimaluste paljusus?) Keelekasutuse ja –rakenduse individuaalsus loob.. Lugemine on protsess, mis protesteerib selle vastu, et sõnadel on fikseeritud tähendus. UMBERTO ECO poststrukturalism Strukturalismi järgi me tuvastame baasstruktuure, olles ise sellest otsekui eemal analüüsimise hetkel. Post-struk. puhul on muutus. Me saame strukturalismi mõista siis, kui oleme ajalooliselt... Kujunevad välja kõnelemisviisid ehk diskursused. Post-struk. puhul paistab silma see, et pole küsimus tekstilisuses v skemaatilisuses, vaid see hakkab uurima sfääre, mis pole otseselt tähenduslikud (iha, keha). Enne jäid uurimisest välja. 1926-1984 Marksismi puhul luubi all tõe väide. 251114 Postmodernism – mõiste kasutamine jääb 19. sajandi lõppu. (taustaks) Modernismist:
(1846-1921) Prinzipien der Sprachgeschichte · Kriitika senise keeleteaduse põhimõtete ja meetodite aadressil. · Leskien: ükski keeleuurimus, mis ei ole ajalooline, ei saa olla teaduslik. · Üritasid viia häälikuloo uurimise võimalikult reaalteaduslikele alustele. · Arendasid keelenähtuste ajaloolise uurimise tehnikat. · Sündisid mitmed uurimisalad murdeuurimine, keelegeograafia, foneetika jt. · Keel kui tervik, keele olemus, kadus vaateväljast. 6. Strukturalismi sünd (Baudouin de Courtenay, Sassure) ja edasiareng Praha koolkonnas (Jakobson): Strukturaallingvistikaga keel on terviksüsteem, mille ajalugu uurida on tarbetu. Foneetikud olid juba teinud märkimisväärseid edusamme 19. sajandil. 1877 avaldatud raamatus Handbook of Phonetics tegi Henry Sweet vahet häälikutel, mille erinevus sõltub kontekstist ja neil, mis on erinevad ,,iseenesest". Sama erinevus võib ühes keeles olla distinktiivne ja teises mitte
· Rakenduspsühholoogia professor · Teda huvitas, kuidas funktsioneerib tavaelus hääl intellekt, eestvedamine ja isiksuse omadused. 42) Münstberg kui rakenduspsühholoogia rajaja. · Rakenduspsühholoogia propageerija · Kirjutas rahvale, aga ka meedia kriitika object · Oli alkoholi keelamise vastu · Kohtupsühholoogia, psühhoteraapia, tööstuspsühholoogia 43) Millised on strukturalismi printsiibid. Titchener. · Psüholoogia aineks on teadvuse elemendid ja struktuur nagu keemiaski. · Tunded ja mõtted on teadvuse elemendid · Titchener oli strukturalist. · Psühholoogia on kogemuslik teadus ehk sõltub inimeste kogemusest mitte objektist. 44) Millised on funktsionalismi põhimõtted. Galton. Dewey. · Funktsionalismi allikateks oli evolutsiooniõpetus ja paradigmatism.
o Keelte tüpoloogiline liigitus isoleeriv; aglutineeriv; flekteeriv; polüsünteetiline Noorgrammatikud 19. saj viimane veerand o Keelemuutuste põhjused o Absoluutsed häälikuseadused, mis kehtivad teatud aja o Analoogia mõju o Laenamine d) XX sajandil (strukturalism - Saussure; generativism - Chomsky) Strukturalism (Ferdinand de Saussure 1916) o Strukturalismi põhitõed: o Keel on autonoomne märgisüsteem (võrdlus malega). o Tuleb eristada keelt (langue) ja kõnet (parole). o Keeleteaduse tuum on sünkrooniline keele uurimine. o Keele struktuuris on süntagmaatilised (assotsiatiivsed) ja paradigmaatilised suhted. o Keelestruktuur on tasandiline o (süntaks) o morfoloogia o fonoloogia 20. sajand o Palju eri koolkondi alates 1950. aastatest.
Lähtub väitest, et kõik keeled on o essay concerning human understanding"(1690) Semantika- tähendusõpetus. Uurib keeleüksuste tähendusi ning nende Olulised on keeles grammatilised kategooriad- sellised tähenduse Renessansi ajal semiootika areng peatus. Semiootika uuestisünd 19s, muutumist. jätta. Ameerika strukturalismi arusaam on,et keel on eelkõige sot saab kõige aluseks. Areneb eri valdkondades sõltumatult (arengule Pragmaatika- Uurib märkide kasutamist ja on semioosi kolmest mõõtmest Keele relatiivsus hüpotees: BOASI pärand- kõik keeled on oma v aitasid kaasa loogika, filosoofia, keeleteadus). 20s algus keel kui kõige ebamäärasem, puudvad konkreetsed reeglid. Tegeleb märgi võrdsed, st kõik mida on võimalik öelda ühes keeles, on võimalik
1H. Realism linnageograafias ja lokaliteedi uurimine (lk. 150-151) Realismi järgi eksisteerib maailm sõltumatult üksikindiviidist. On olemas struktuurid, protsessid ja nähtused reaalsuse erinevatel tasanditel, mis on sõltumatud vaatlejast ja teadmistest. Teadusliku uurimise ülesandeks on avalikustada varjatud ja nähtamatu reaalsus, et identifitseerida ühiskonna struktuure ja selgitada, kkuidas need avaldavad mõju linnade arengule. Eestis on uuritud linnageograafilisi aspekte strukturalismi ja realismi vaatenurgast lähtudes, nt. elamupoliitika valdkonnas. Üheks uurimisobjektiks on olnud elamuturu ja selle areng postsotsialistlikul perioodil. Lokaliteediuurimise poolt mõjutatud linnageograafe on süüdistatud lihti liiga empiirilises lähenemises. Viimaste aastate jooksul on kriitiline realism arenenud ka kui linnageograafia oluline teoreetiline lähtekoht. 2. Mis on asustussüsteem. Asustussüsteemide tüübid. Maakondlike ja regionaalsete asustussüsteemide trendid Eestis
põhjus. 2. Analoogia mõju – sõnade rekonstrueerimine teiste, keeles juba olevate mallide alusel 3. Laenamine 19.sajand oli võrdlev-ajaloolise ja laiemalt ajaloolise ehk diakroonilise keeleuurimise võidukäigu sajand. XX SAJANDIL 20. sajandi esimesel poolel hakkas arenema strukturalism – 20. sajandi tähtsamaid teadusi humanitaarvallas. Mõned strukturalismi ideed levisid ka teistesse teadustesse: kirjandus, majandus, bioloogia. Sturkturalismi põhitõed: tuleb eristada keelt (langue) ja kõnet (parole). Sünkrooniline keele uurimine. Keelesüsteem on tasandiline (foneem, morfeem, süntaks jne). autonoomne: keel on omaette, pole vaja kuhugi „välja“ vaja uurima minna. Keel on süsteem, kõne on see kuidas inimene seda süsteemi kasutab. Hetkel uuritakse kõnet ning selle kaudu otsustatakse milline on süsteem. Süsteemi ennast ei näe. St keelt
aastate keskpaigast oluline strukturalismikeskus, kus Juri Lotman kirjutab oma raamatuid, peab loenguid ja korraldab konverentse. Ka muus osas jäi strukturalism eesti kirjandusuurimisse toomata. Strukturalistide tekste tõlgiti Nõukogude perioodil ülivähe ja semiootiline terminoloogia jäi süstemaatiliselt eesti keelde ja käibesse üle toomata. Akadeemiline uurimine Tartu ülikoolis rõhutas põhimõtteliselt positivimi ja tekstikeskset luuleanalüüsi. Nii võime öelda, et hüpe strukturalismi jäi eesti kirjandusuurimise jaoks kõrvaliseks asjaks. Temast jäi vaid kilde kirjandusuurimise mällu. Suur murrang algas eesti kirjandusteaduses 1980. aastate lõpus, sellest ajast peale jaguneb eesti kirjandusteadus kaheks. Osa uurijaid jätkab vana normaalparadigmat, teised tõid käibesse uusi kirjandusteoreetilisi kontseptsioone ning proovisid neid nii uue kui ka vana kirjanduse peal. Teine osa uurijaist sooritab aga otsehüppe post-suundadesse. 1990. alguses tutvustatakse ja tõlgitakse
Levis eksistentsialism. Hommikutäht ja õhtutäht on sama referentsiga kuid erineva tähendusega/mõttega/intensiooniga. · Samale isikule võib viidata fraasidega Mari, naabritüdruk ja preili Mänd. · Fraasil võib olla tähendus, kuid ei pruugi olla referenti (nt Vastseliina kullakaevandus) · Arutledes lause tähenduse ja referentsi üle, algatas ta probleemiringi, mis on seotud lause tõesuse ja väärusega, millest hiljem kasvas välja tõeväärtussemantika. 14. Strukturalismi sünd: Baudouin de Courtenay, Sassure ja edasiareng Praha koolkonnas (Jakobson). Strukturalism käsitleb keelt kui süsteemi. Sweet eristab 2 sorti häälikuid, mille erinevus sõltub kontekstist ja mis on ,,iseenesest" erinevad. Sweet oli teadlik, et sama eristus võib ühes keeles olla distinktiivne, teises mitte. Courtenay: · Foneem avaldas foneemiteoorias, mille oli formuleerinud juba varem Tartus. Tegi
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
