Strukturalism (1)

Strukturalism :  Aigi  Heero
Strukturalism
Strukturalistlik  lähenemine: ideelis-formaalsete struktuuride tuvastamine . 
Mihkel Tiks: Korvpalliromaan. Tln, 1985.
Mängu struktuur (2 poolaega) – inimelu struktuur (enne ja pärast sportlaskarjääri) – teose 
struktuur (Mängu algus – Keset mängu – Mängu lõpp).
Strukturalismi põhiidee: kogu inimkogemus allub teatavatele struktureerivatele 
põhimõtetele ja reeglitele. St kui autor loob teksti, kasutab ta (alateadlikult või teadlikult) 
teatud reegleid, mis on seatud kas teatud institutsioonide või  ajastule  omaste joonte poolt. 
Niisamuti alluvad  ka kirjandusteosed kindlatele skeemidele: on ju nt armastusromaanil 
teatud kindel ülesehitus, nagu ka muinasjutul vms.
Strukturalismi aluseks on
Ferdinand de Saussure'i (1857-1913) strukturaalne lingvistika  
„Üldise lingvistika  kursus “ (1916)
Keele ja kõne eristamine: 
Langue  – märkidevahelistest erinevustest koosnev süsteem
Parole  – konkreetne kõnesündmus, keelesüsteemi praktiline rakendus
„Langue'i võib mõista kui suurt ühiskasutatavat  kappi , kus säilitatakse kõiki erinevaid
märke, millest võib ehitada üksikud kõnesündmusi, ehk parole'i-sündmusi.“
Keelemärk : tähistaja ja tähistatav (nt telefon = ese ja sõna „telefon“)
Tähistaja ja tähistatava seos on kokkuleppeline, meelevaldne
Horisontaalne (sünkrooniline) ja vertikaalne (diakrooniline)  telg .
Näide:
Ema vaatab televiisorit.
Isa vaatab televiisorit.
Laps vaatab televiisorit.
Perekond vaatab televiisorit.
Perekond vaatab aknast  välja.
Struktuuri mõiste
Terviklikkus : Elemendid on allutatud tervikule, samas ühe elemendi muutumine toob
kaasa kogu struktuuri muutumise (vt eelmine näide: niipea kui sõna „ema“ vahetati välja 
sõna „isa“ vastu, läks lause mõte täiesti teistsuguseks, st struktuur muutus.)
Transformatiivsus: Ühe (all)struktuuri korrastatud üleminek teiseks toimub kindlate
reeglite alusel (sõna „ema“ ei saa asendada  ükskõik millise sõnaga, nt ei saa öelda „ema“ 
asemel „kõrvarõngas“ või „mõõkvaal“).
Eneseregulatsioon : Süsteemi elementide võime iseseisvalt korrastuda ja omavahel
seostuda.
Struktuur on seega: terviku ülesehitus erinevatest elementidest; elementide omavaheline
(sõltuvus)suhe tervikus.
Strukturalismi puhul
laiendatakse lingvistikas kasutusel olevat struktuuri mõistet erinevatele
eluvaldkondadele ja inimtegevuse sfääridele.
Aluseks on arvamus, et keele struktuur on identne mõtlemise struktuuri ja maailma
organiseerumise printsiipidega.
Strukturalism: Aigi Heero
Vene vormikoolkond ( formalism )
1910 -1920 aa.: Peterburi Luulekeele Uurimise Ühing ( Juri  Tõnjanov, Viktor Shklovski jt.)
1915  Moskva Lingvistikaring ( Roman   Jakobson  – 1926 Praha Lingvistikaring)
Väide: Tekst koosneb sõnadest, mitte objektidest ega tundmustest.
„Puškini  Jevgeni Onegin oleks kirjutatud ka siis, kui Puškinit ennast poleks olemas olnudki.“
Viktor Shklovski
„ Kunst kui võte“
Poeetilise keele ja tavakeele eristamine
„Kummastumise“ võte (ostranenije, defamiliarization, Verfremdung)
Süzhee ja faabula ( plot /story)
Juri Tõnjanov
„Kirjanduslikust evolutsioonist“
Kirjandusliku süsteemi mõiste
Kirjanduslik evolutsioon  on süsteemide või sünkroonsete seisundite vaheldumine
„Dominant“: süsteemis domineerivate elementide grupp; dominantide vaheldumine
Roman Jakobson
Keele poeetiline funktsioon
Metafoor ja metonüümia
Selektsioon ja kombinatsioon
Claude  Lévi-Strauss
„Strukturaalne antropoloogia“ (1958); „Metsik mõtlemine (1962); „Mythologica I-IV“ (1967-
71)
Igas kultuuris on täheldatav püüd oma ümbritsevat keskkonda klassifitseerida
Metsik mõtlemine: omane „primitiivsetele“ kultuuridele: arhailine, maagiline maailmavaade, 
millel on lihtsalt teised eesmärgid, kui moodsal linnaühiskonnal
Binaarsed opositsioonid (vastandlikud paarid nagu üleval-all, avatud-suletud) kui 
universaalsed mõtlemismudelid; omased  kõigile kultuuridele.
Polaarsed (vastandlikud) MUST-VALGE ja graduaalsed ( astmelised ) opositsioonid: MUST-
HALL-VALGE
Foneetikas:  Helilised /helitud häälikud; sulghäälikud (k, p, t)/hõõrdhäälikud (v, s, h)
Grammatikas:  olevik /mitteolevik;  minevik -olevik-tulevik
Müütide analüüs: müüt kui mõtteviisi alus. Uurides müüte võib jõuda universaalsete
mõttestruktuuride tuvastamiseni (nt üha korduvad „lood“ nii Põhja- kui Lõuna-
Ameerika müütides)
Binaarsed ja ternaarsed  struktuurid  mütoloogias
Sensoorsed (käegakatsutavad):  toores / keedetud, niiske/ kuiv, pehme/kõva
Abstraktsed, vormide loogikat väljendavad: tühi/täis, oma/võõras, sisemine/väline
Maa/udu/taevas
surm/haigus/elu
Üleval – all (taevas – maa; mägi – org), horisontaalne ulatus: vasakul – paremal, 
kaugel – lähedal, idas – läänes.
Strukturalism: Aigi Heero
Vladimir Propp
„Muinasjutu morfoloogia “ (1928)
Muinasjutu struktuur ja selle elemendid
Draakon röövib võõramaa kuninga tütre.
Nõid röövib võõramaa kuninga tütre.
Nõid röövib talumehe tütre.
Nõid röövib talumehe noore naise.
(s.o. keegi, kes on paha, teeb midagi halba kellegile, kes on hea, röövides talle  kalli  
inimese)
Muinasjutus on 31 funktsiooni (ühe osalise poolt läbiviidav tegevus, mille tähendus
mõjutab muinasjutu tegevust tervikuna ); nt „võitlus kurja vastu“, „kangelase
päästmine“; „raske ülesande täitmine“.
7 rolli e. 7 aktanti: Kangelane, kangelase vastaline, ohver (ja tema isa), vale kangelane,
võluvahendi kinkija, abistaja , kangelase teelesaatja.
Konkreetse osalise funktsioon tuleneb tema positsioonist struktuuris.
Kangelane
kolmas poeg
Vastaline 
vanemad vennad; nõid
Ohver 
kuningatütar (+ isa)
Vale kangelane 
valelik prints
Võluvahendi kinkija 
haldjas
Abistaja 
võõramaa tark
Teelesaatja 
poegade isa
Kangelane 
Lumivalgeke
Vastaline 
kuri võõrasema
Ohver 
Lumivalgeke + tema isa
Vale kangelane 
kuri võõrasema (?)
Võluvahendi kinkija
prints (?)
Abistaja 
hea jahimees , pöialpoisid
Teelesaatja 
hea jahimees (?)
Juri  Lotman : „Kunstilise teksti struktuur“
Kirjandusteose käsitlemine tervikliku struktuurina: iga element realiseerub vaid suhtes
teistega ja kogu tekstiga .
Kunstiteos : teatud liiki reaalsus ja on sellisena osadeks  liigendatav.
Teksti reaalsuse loob suhete süsteem – tähenduslikud opositsioonid.
Tekst: struktuuri realiseering või interpretatsioon (Hamlet: raamat-lavastus)
Struktuur võib realiseeruda erinevates tekstides (lugu on ikka sama, ainult realisatsioon on 
erinev).
Iga vaatleja võib struktuuri kirjeldada oma nägemuse kohaselt (iga lugeja/vaataja pöörab 
tähelepanu erinevatele asjadele).
Kirjeldav vs. strukturaalne  poeetika
Kirjeldav  poeetika sarnaneb vaatlejaga, kes üksnes fikseerib teatud elunähtuse.
Strukturaalne poeetika lähtub alati sellest, et vaadeldav fenomen  on vaid üks keeruka
terviku koostisosi.
Teksti paradigmaatilisus: teatud elementide  korduvus  e. ekvivalents (sarnasussuhe, võib
Strukturalism: Aigi Heero
olla täielik või mittetäielik) [vt. R. Jakobson]; nt. luules rütmikordused. Invariant ja
variant.
Variatiivsete elementide väljaselgitamine ja nende semantilise rolli tuvastamine.
Variatiivse elemendi suhe teiste elementidega
Teksti süntagmaatilisus: elementide ühendamine. Kuidas ühenduvad ühesugused ja
kuidas erinevad struktuurielemendid.
Kummastumise võte: kui on ühendatud elemendid, mida teatud reeglite kohaselt
ühendada ei tohi (nt „kriiskav kollane“). Nende semantiline roll. Nt  riimi puudumine või olla: 
a) kunstiliselt mittetähenduslik element või b) mitteriimi kohalolek , miinus -riim
Samas: struktuur kirjutab siinkohal ette piirangud: ühendamise  tingimuseks  on, et
ühendatavatel elementidel peab olema teatud ühisosa.
Hendrik Sal- Saller : „Käime katuseid mööda“
käime katuseid mööda lähme kolame pööningute peal
nad ei tea mida mõelda need kes pole iial käinud seal
näitab meile suunda vana  tuulelipp
siia ülesse kuulda ei ole midagi
käime katuseid mööda tule lähme turnime tornides
lähme katsume pilvi lähme värvime taeva  siniseks
ühed tahavad palju teised rohkem veel
mõned tahavad kõike
nad ei kõnni katustel
me ei näe teisi kihutamas ringi
meil on silmad ainult teineteise jaoks
meil on aega hoida teineteisest kinni
maailm  kuhugi ei kao
üksik mees istub kodus joob õlut ja üksinda kurvastab
üksik  hooldaja naine vaatab üksinda viimast seebikat
klaasist  akende taga neid on rohkem veel
nad on üksinda kodus
nad ei kõnni katustel
(Hendrik Sal-Saller & Smilers. Ainult unustamiseks. Bulldozer Records, 2003)
Tegemist on poeetilise tekstiga:
katsume pilvi, värvime taeva siniseks
Peamised opositsioonid:
meie – nemad 
kaksindus (meie) – üksindus (nemad); aga samas: meid on ainult kaks, so vähe – neid on 
palju, aga nad on üksi
rõõm, rahulolu (meie) – kurbus , igavus , asendusnauding (õlu), st: armastus – armastuse 
puudumine
liikumine, millegi uue avastamine, elurõõm, põnevus (lähme kõnnime/kolame/turnime...) – 
paigalseis,  rutiin ,  (seebikas!), kodusistumine, ei kõnni
üleval (katused, pööningud, pilved, taevas – liikumine järjest kõrgemale) – all (istuvad 
kodus)
väljas (katustel) – sees (klaasist akende taga)
Strukturalism: Aigi Heero
Seega: päris-elu (meie) – nõme elu (nemad). Armastus teeb elu elamisväärseks; kelle elus pole 
armastust, peavad rahulduma asendustegevustega. Nii et inimesed, minge kodust välja ja 
tehke midagi – get a life!
Struktuur ja tema elemendid: asendame ühe sõna teisega ja vaatame mis juhtub
näitab meile suunda vana tuulelipp
ütleb meile suunda vana tuulelipp
seletab meile suunda vana tuulelipp
kaotab meile suunda vana tuulelipp
magab meile suunda vana tuulelipp
helistab meile suunda vana tuulelipp
hüppab meile suunda vana tuulelipp
Näitab ja ütleb – põhimõtteliselt saab asendada, ülejäänuid ei saa (või kui, siis on tegemist 
huumoriga).