Semiootika konspekt (0)

Semiootika konspekt

• Märgi väline kuju (nn märgikandja) ei ole veel märk. Ühed ja samad või väga sarnased märgikandjad võivad erinevates kontekstides tähendada erinevaid, vahel koguni vastandlikke asju.
  

Nt samad geomeetrilised kujundid võivad erinevais kultuurides tähistada täiesti erinevaid asju (nt viisnurk , mis on ühtlasi nii Ameerika Ühendriikide lipul , kui ka sümboliseerib Nõukogude Liidu proletaarse revolutsiooni viie kontinendi ühendamist), samuti svastika

• Moodsa semiootika rajajad :
  

Emile Durkheim
Jules Henri Poincaré
Sigmund Freud
Gottlob Frege (1848-1925)
Charles S. Peirce (1839-1914)
Ferdinand de Saussure (1857-1913)

• Et olla vastastikku kasulikud, peavad kommunikatsioonis osalejad “rääkima eri keeli”.
  
• Semiootika vaatevinklist kujutab kultuur endast kollektiivset intellekti ja kollektiivset mälu, st on teatud teadete (tekstide) hoidmise ja edastamise ja uute väljatöötamise indiviidiülene mehhanism . Selles mõttes võib kultuuriruumi määratleda kui teatud üldise mälu ruumi, st ruumi, mille raames mingid üldised tekstid võivad säiluda ja aktualiseeruda.
  
• Semiosfäärile on omane:
  

• Piiritletus
  
• Semiootiline ebaühtlus
  
• Tuum ja perifeeria
  
• Ilma semiosfäärita keel mitte ainult ei hakka tööle, vaid teda pole olemas
  
• Terviklikkus , hierarhilisus
  
• Semiosfäär kui tervik on homomorfne (samane, võrreldav) teiste semiootiliste ruumidega (nagu tekst ja kultuur)
  

• Kunstiteos kui mudel
  

• Lotman ja semiootika: modelleeriv süsteem kui elementide ja nende ühendamise reeglite struktuur
  
  • Modelleeriv süsteem
    
    • võimaldab inimesel tajuda, seletada ja mõjutada ümbritsevat maailma
      
    • selle abil inimene töötleb, vahendab ja talletab infot maailma kohta
      
    • Modelleerimises sisaldub idee maailmast, kus keskkond on vastastikuses suhtes mingi teise süsteemiga (organism, arvuti, kollektiiv ) ja kus keskkonna peegeldus kontrollib selle süsteemi kommunikatiivset käitumist (Thomas Sebeok )
      
      • Primaarsed modelleerivad süsteemid:
        

loomulik keel, liiklusmärgid, zoosemiootika

• Sekundaarsed modelleerivad süsteemid:
  

keelele analoogiliselt kirjeldatavad või keelt materjalina kasutavad süsteemid (kirjandus, kunst , muusika, film , müüt, religioon jne)

• Keel kui esmane modelleeriv süsteem (J. Lotman)
  
  • on kultuuri aluseks ja “ materjaliks ” paljudele teistele modelleerivatele süsteemidele
    
  • loomulik keel on ainus vahend, mille abil saab kõiki teisi keeli interpreteerida, mällu talletada, indiviidi või grupi teadvusse tuua
    
  • Ka arenguperspektiivis eelneb teistele kultuurisüsteemidele
    

• Kõik see, mida sisaldab endas «kultuuri» keeruline mõiste, on sekundaarne modelleeriv süsteem ja sekundaarsete modelleerivate süsteemide semiootika ongi kultuurisemiootika . (Lotman)
  
• Aristotelese järgi a=a (asi on identne iseendaga)
  
  • Selleks, et jälge jätta, on vaja 2 asja:
    

seda, mis jälje jätab

seda, millele jälg jäetakse

• Oluline on, et see, mis jätab jälje, peab olema sellest, millele jälg jäetakse vähemalt minimaalselt eraldatud.
  

• a≠‛a’ (märk ei ole identne iseendaga)
  
• Charles Morris (1901-1979) : semioos on märgiline protsess, mis koosneb vähemalt 5 elemendist:
  

V, W, X, Y, Z
V – märk, W – interpretaator, X – interpretant(a), Y – objekt (tähendus), Z – kontekst
M – D – I – T – K
M – märk, D – tähendus, I – interpretaator, T – tõlgendus, K – kontekst

• Ütluse tüübid: ( Russell )
  

analüütiline: a=a (koidutäht on koidutäht)

sünteetiline: a=b (koidutäht on ehatäht)

• Kui on tõestatud, et koidutäht on ehatäht, muutub sünteetiline ütlus analüütiliseks.
  
• Analüütiline ütlus vastab alati tõele!
  

• Nimed:
  

üldnimed: tool , laud, kass

pärisnimed: Jaan, Miisu, Tiina

deskriptsioonid: „Tõe ja õiguse“ autor, praegune Prantsuse kuningas

• Peirce’i kategooriad:
  

Esimene – asi iseeneses → esmasus – „ karvane tunne“
Teine – mingisugune objekt suhestatud kontekstiga → teisesus – kuuleme pimedas ruumis mingit krabinat: me ei tea, kust see tuleb, aga see, kust see tuleb, on teisesus
Kolmas – seotud esimese ja teisega ja sümboliseerib neid → kolmasus – pead olema sina ise, see, mis krabinat teeb, ja see, mis selle sinuni toob

• Märk on miski, mis asendab kellegi jaoks midagi mingis mahus või ulatuses.
  
  • Ikooniline märk – tähendus sarnasuse alusel (nt pilt, mis meenutab ühtedele õuna, teistele kirssi) – seotud mineviku kogemusega
    
  • Indeksiaalne märk – suhestatud oma märgiga aja v ruumi kaudu (nt liiklusmärk, mis näitab, et Tallinnasse on 185 km; signaal , hüüatus – Suunab tähelepanu objektile ) – eksisteerib olevikus
    
  • Sümbol – kokkuleppeline (nt keelav liiklusmärk, rist )
    

• „Pärisnimi, kui te põrkute sellega kokku esimest korda, on eksistentsiaalselt seotud mingi vastuvõtu või siis muu ekvivalentse individuaalse teadmisega individuaalsest objektist, mida selle nimega nimetatakse. Siis, ja ainult siis on see tõeline Indeks. Kui te kohtate seda nime järgmine kord, siis on see selle Indeksi Ikooniline märk. Igapäevane tutvus nimega teeb ta Sümboliks, mille Interpretant esitab teda kui nimetatud Individuaalse objekti Indeksi Ikoonilist märki.“
  

• Semioosi 3 mõõdet (Morris):
  

Semantika – tähistab (märk— ese)

Süntaktika – kaasab (märk – märk) (Käsitleb märgi struktuuri (nii sisestruktuuri kui ka seda, kuidas üksikmärgid moodustavad koondmärke ehk tekste ))

P !
ragmaatika – väljendab (märk – subjekt) (Kuidas inimene kasutab märke. Suhted rääkija — kuulaja , sõnaline mõjutus jne)

• SEMANTIKAS on oluline mõtestatus
  
• SÜNTAKTIKA uurib reeglite järgimist
  
• PRAGMAATIKAS on oluline edukus või ebaedukus suhtlemisel
  

• Keel on väljaspool aega ja ruumi!!! (Keel ei saa surnud olla, surnud saab olla üksnes kõne! – Saussure)
  

• Üksikmärki pole olemas, märk kuulub alati mingisse süsteemi.
  
• STRUKTURALISMI aluseks on arvamus, et keele struktuur on identne mõtlemise struktuuri ja maailma organiseerumise printsiipidega.
  

• See, et inimesed saavad üksteisest valesti aru, võimaldab kultuuril areneda.
  
• Tekst on suhe lugeja ja teose (?) vahel.
  

• Tekst toimib autori kavatsustest sõltumatult.
  
• Suletud ja avatud tekstid
  

• Semiootikud jagatuna oma põhilise uurimisvaldkonna järgi:
  

märgi semiootika Peirce, Sebeok (ameerika)
2) keelesemiootika /semioloogia/ Saussure, Bahtin keel ja ideoloogia Barthes
3) deskriptiivne /Lotman — metasemiootika/. Peirce tervikuna . Katse luua abstraktseid teaduskeeli. Hjelmslev
5) kultuurisemiootika Eco /märgiloome, koodid/. Lotman

• Russelli järgi on deskriptsioonid võimelised tähendama (suhtuma objektidesse) tänu oma vormile (keelelisele tähendusele).
  

• pärisnimi nimetab midagi niisugust, millel puudub üksikjuhtude paljusus , ta on puhtalt kokkuleppeline (sümboolne)
  
• deskriptsioonid on keelelised väljendid, mis esinevad keeles nime funktsioonis ja vahel ka nime vormis, kuid tegelikult ei nimeta
  

• Russelli deskriptsioonide teooria toetub filosoofilisele eeldusele kahest teadmise tüübist:
  

• teadmine kirjelduse kaudu (analüütiline): Analüütilised tõed on niisugused, mis on tõesed üksnes neis sisalduvate sõnade tähenduste tõttu (nt kolmnurgal on 3 nurka)
  
• teadmine kogemuse kaudu (sünteetiline): pärisnimed ja omaduste nimed, rangelt loogilises mõttes ka asesõnad see, too (nt mõned kolmnurgad on täisnurksed)
  

• Lingvistilise relatiivsuse hüpotees ehk Sapir -Whorfi hüpotees:
  

Lingvistiline determinism (keel määrab ära mõtlemise) ja lingvistiline relatiivsus (erinevused keeles vastavad erinevusele mõtlemises)
Edward Sapir — keeled ei erine mitte selle poolest, mida nad võivad väljendada, vaid selle poolest, mida neis ei saa väljendamata jätta.
Me jagame maailma vastavalt jaotustele oma keeles.
Benjamin Lee Whorf – keel tingib meie maailmavaate ja avaldab mõju käitumisele. (kõik teavad, et bensiiniaurud on ohtlikumad vedelikust, kuid õnnetused sünnivad just tühjade tünnide juures, sest sõna “tühi” mõjutab)

• Shannon -Weaveri kommunikatsioonimudel :
  

• Saussure’i kommunikatsioonimudel:
  

• Jakobsoni kommunikatsioonimudel:
  

• Kood on mudeli kujul esitatud struktuur, mis toimib fundamentaalse reeglina rea uute teadete loomisel.
  

• Strukturalismi aluseks on arvamus, et keele struktuur on identne mõtlemise struktuuriga (ja maailma organiseerumise printsiipidega).
  
• STRUKTURALISM uurib, kuidas inimesed omistavad tähendust maailmale, mitte mis maailm on. Semiootika on strukturalismi vorm — me ei saa tunnetada maailma tema enda terminites, vaid ainult läbi meie kultuuri kontseptuaalsete ja lingvistiliste struktuuride.
  

• Struktuuri defineeritakse kui mudelit, mis vastab kolmele tingimusele (J. Viet, J. Piaget 1968):
  

• Terviklikkus (totalité): elemendid on allutatud sõltumatule tervikule.
  
• Transformatiivsus ehk ühe allstruktuuri korrastatud üleminek teiseks kindlate reeglite alusel.
  
• Eneseregulatsioon (autoréglage) ehk süsteemi elementide võime iseseisvalt korrastuda ja omavahel seostuda.
  

• Lévi- Strauss (mõjutatuna Roman Jakobsoni hüpoteesist keele metastruktuuri kohta) väidab, et vaadeldes sugulussuhteid kui teatud keelt, võime teha järeldusi ka keele tekkimise kohta.
  

• “Struktuur on süsteem, mida juhib seaduspärane (korrapärane) seos.”
  
• Et mudelid teeniksid ära struktuuri nime, on vaja nelja tingimust (Lévi-Strauss):
  

struktuur on süsteem, mis koosneb niisugustest elementidest, et ühe muutmine toob kaasa kõikide teiste muutumise

igasugune mudel kuulub mingisse ümberkujunduste gruppi, ja need omakorda mingisse suuremasse gruppi

ülalpool loetletud omadused võimaldavad ette ennustada, mil moel reageerib mudel ühe oma koostiselemendi muutmisele

mudel peab olema ehitatud nii, et tema kasutamine hõlmaks kõiki vaadeldavaid nähtusi

• strukturalismi meetod:
  

Koguda ja analüüsida üksikfaktid.

Selgitada nende omavahelised seosed, sarnased grupeerida ja tuua välja korrelatiivsed ehk sisemised suhted.

Sünteesida ühtseks tervikuks. Luua teineteisele vastav elementide süsteem ning ühtlasi loome me sellega ka totaalse uurimisobjekti.

• keelest lähtuvad uurimistasandid:
  
• sugulusseosed, sotsiaalsed seosed, nt. elukaaslase valimise struktuur
  
• teaduse teooriad
  
• müütide teooriad
  
• ühiskonna teooriad
  

• kjhkfg