Semiootika (0)

Frege -märgi sisemine tähendus
Deskriptsioon ja nimi ei pruugi olla sünonüümid
3.loeng
Ameerika semiootika
Ch.S. Peirce -1 projekt terve elu,semiootika.
Öeldut saab tõlgendada
Collected Papers of Charles Sanders Peirce, 8 volumes
Tsiteeritakse nagu pühakirja(2.228; Mt.5.16)
Peirce´ kategooriad:
First -those whose relation to their objects is a mere community in some quality, and these representations may be termed Likenesses. (idee on täiuslik) (objektide kogum)
Second-those whose relation to their objects consists in a correspondence in fact , and these may be termed Indices or Signs.(objekt on vastavuses mingi seisukohaga)
Third- those the ground of whose relation to their objects is an imputed character , which are the same as general signs, and these may be termed Symbols.(tõde on protsess) (kuidas need samad objektid moodustavad sümboli).
Iga järgmine kategooria sõltub eelmisest.
Nendest 3st moodustab järgmised 3
Firstness(esmasus) is the mode of being of that which is such as it is, positively and without reference to anything else . ( moodus ,milles asi on iseenda jaoks, mitte suhestatud mingi muuga)- tekkib mingi tunne(mikrofon krõbiseb)
Secondness(teisesus) is the mode of being of that which is such as it is, with respect to a second but regardless of any third.-kuulen krõbinat(esmasus) ja suudan teha seost ruumis(suund)
Thirdness( kolmasus ) is the mode of being of that which is such as it is, in bringing a second and third into relation to each other . –mikrofon krõbiseb, arusaam, äratundmine
Peirce tegeles tunnetusteooriaga.
Deduktsioon (kõik oad on valged,need on oad), induktsioon -üldistus(võtame karbist oad välja, 1 ports on valged, teine ports valged. Võime teha üldistuse,et kõik oad on valged)
Deduktsioon- ajatu , induktsioon-tekkib ajas.ei ole kunagi garanteeritud.
Lisaks on veel abduktsioon - me teame et selles karbis kõik oad on valged. Karbi kõrval on valged oad, järeldame,et need oad on sellest karbist.
Abduktsioonil on kõige suurem praktiline väärtus, kasutame seda kõige sagedamini. (nt jäljed, meditsiin , kriminalistika).
Peircei jaoks on semiootika loogika ja seesama mis filosoofia.
Märgi definitsioon- märk on miski, mis asendab midagi(seisab selle asemel) kellegi jaoks mingis suhtes või mahus .
Kass - kasslane (imetaja)-loom
X Y Z W – nagu ei ole miskisust, ei ole ka märgisust. Märk on ta ainult siis, kui ta asendab midagi muud.
Peab olema see, mida asendatakse-X, see mis asendab-Y, kes saab aru(kes asendab)-Z, mis mahus-W
Märgi definitsioon 2(tüüpilisem)- Kolmasus on triaadiline suhe märgi, tema objekti ja tõlgendava mõistuse vahel, märki ennast mõistetakse kui märgi konstitueerimise viisi.
W pandi Z sisse.
Märgi klassifikatsioon :
Märkide tüpoloogia 3 baastrihhotoomiat
I.märk ise oma olemuselt II.märk suhtes objekti III märk suhtes interpretanti

Qualisign 2.1icon 3.1rhema(adum)

Sinsign 2.2 index(~index finger ) 3.2dicent( nending )

Legisign 2.3 symbol 3.3 argument
Ikoonilised märgid võivad olla ainult terminid, indeksid võivad olla terminid ja laused , sümbolid võivad olla kõik kolm.
2.3-sümbol on rajatud äratundmisele, arusaamisele, Peirce ütleb reeglile.
Charles Morris -sotsioloogia, sotsiaalne psühholoogia, teoloogia .
Tema jaoks oli semiootika seotud märkide arusaamisega. Lihtsustas Peirce ideid.
Semioos :
V,W,X,Y,Z
v-märk
w-interpretaator
X-interpretant(a)
y-objekt(tähendus)
z-kontekst
Gestalt psühholoogia
Semioosi dimensioonid:
Süntaktika -käsitleb märke nende seostes kas nende sisemise struktuuriga või teiste märkidega
Semantika -märgi seos tähendusega
Pragmaatika - kuidas märgid mõjuvad, toimivad
Ferdinand de Saussure
Üldkeeleteaduse kursus -avaldatud postuumselt. Tegelikud autorid- charles bally , albert sechehaye
Keel ja kõne:
Language (keelevaldkond, keeletegevus):

• Langue (keel)
  
• Parole (kõne)
  

Meie arvates on neile raskustele ainult 1 lahendus: algusest peale peab asetama ennast keele pinnasele ja võtma selle kõikide teiste keeletegevuse ilmingute puhul normiks.
Tõepoolest, sedavõrd palju duaalsuse
Keel ja ühiskond:
Keel on keeletegevuse sotsiaalne osa väljaspool indiviidi, kes ei saa teda iseseisvalt luua ega muuta.
Keele immanentsus :
Keel erinevalt kõnest on objekt, mida on võimalik uurida eraldi.
Kõne- 2 ebamäärase valdkonna paralleelne areng.
Keel seob märki tähendusega.
Märk on alati keelesüsteemi osa, märk on abstraktne.
Tähendus tekkib keeles. Keelemärk on üksik ja elementaarne, saussurei märk koosneb 2st osast.
Tähendus on märgi seos keelevälise reaalsusega.
Väärtus on elemendi keelesiseste suhete süsteem.
Süntagmaatika-kuidas märgid on ütluses seostatud teiste märkidega.
Üks märk esineb alati teise järgi.
Tähistaja ja tähistatu vaheline seos on arbitraarne e.suvaline.
Onomatopoeetilised sõnad(hüüdsõnad, loomade häälitsused)
Peale saussurei semiootika muutus.
Strukturalism:
Strukturalismi koolkonnad:
Genfi koolkond
Vene formalism ja keeleteadus : moska lingvistiline ring
Praha lingvistiline ring
Glossemaatika(kopenhaageni strukturalism)
Ameerika strukturalism
Praha lingvistiline ring: Vilem Mathesius-keelenähtuste potentsiaalsusest. Aktuaalne süntaks .
22.11:
Praha lingvistiline ring:
Foneetika ja fonoloogia:
Henry sweet- transkriptsioon
Akustiline ja füsioloogiline foneetika.
Jan Niecislaw Baudouin de Courtenay – Kaasani koolkond, akustika vs psühhofoneetika
Nikolai Troubetzkoy – fonoloogia alused, fonoloogilised tunnused
Signifikatiivsed oppositsioonid :
Ekvipolentne-must/valge
Privatiivne-must/mitte-must
Graduaalne-must/hall/valge
Funktsioonid:
Signifikatiivne
Delimitatiivne(sõnapiirid, pausid , rõhk)
Kulminatiivne(intonatsioonid, rõhk)
Roman Jakobson