5 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 5 punkti.
~ 2 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2015-01-12
Kuupäev, millal dokument üles laeti
29 laadimist
Kokku alla laetud
1 arvamus
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
summerrock
Õppematerjali autor
Johannes Schmidt laineteooria saksa keeleteadlase teooria, et kivi vette visates tekivad lainetused ning nede vahel kokkupuuted, Noorgrammatikud (Junggrammatiker) Lähtuti klassikast, tegid seda rangemaks, ütlesid et loodusteadus, erandeid ei tohi olla, olid vastu Schmidtile, algul see nimi oli sõimusõna, aga nad tegid oma nime maailmakuulsaks, hiljem oli juhtiv paradigma Karl Brugmann, Berthold Delbrück, Hermann Paul, Eduard Sievers De Saussure Märgukiri algsest vokaalisüsteemist indoeuroopa keeltes Larüngaalne teooria Kui on mingid ühisomadused, siis nad tulenevad järelikult juurtest Kui on erinevusi, siis on 2 varianti: kas eri juurtest või kasvasid lahku Neid seaduseid kirjeldatakse nagu loodusseadusi, kui ei õnnestu, siis erinevused Nii tekkis germaani keeltes hulk häälikuid, mis peavad seletama keelte suurt variatiivsust Indogermaani keeles oli nii mitu a-d, o-d jne Saussure ütleb, et sellist keelt ei saa olla
mis aitab maailma nähtavaks teha. · Kavalitatiivse uuringu juurde kuulub tõlgenduslik lähenemine maailmale. püütakse uurida uuritatavaid nende enda keskkonnas. · Uurija kasutab uuringus kompleksset järeldusteni jõudmise viisi, mis on mitmetahuline ning spiraalikujuline. · Uurija kasutab erinevaid trateegiaid, mistõttu on kvalitatiivsed uuringud interdistsiplinaarsed. Saussure ja strukturalism Keel, mis moodustab meie identiteedi milles me mõtleme on irratsionaalne keel. See polegi päris keel. Ferdinand de Saussure (1857-1913) Kogu ta elu oli seotud sisemiste sündmustega ja kõige oluliseme, mis ta elus juhtus, juhtus pärast ta surma. Ta oli väga vanast Sveitsi loodusteadlaste perekonnast. Alpinismi kui spordiala rajaja. Ta isa oli etümoloog(putukateadlane) Luis Frédéric (1829-1905) de Saussure. Kogu 19
Charles Morris-sotsioloogia, sotsiaalne psühholoogia, teoloogia. Tema jaoks oli semiootika seotud märkide arusaamisega. Lihtsustas Peirce ideid. Semioos: V,W,X,Y,Z v-märk w-interpretaator X-interpretant(a) y-objekt(tähendus) z-kontekst Gestalt psühholoogia Semioosi dimensioonid: Süntaktika-käsitleb märke nende seostes kas nende sisemise struktuuriga või teiste märkidega Semantika-märgi seos tähendusega Pragmaatika- kuidas märgid mõjuvad, toimivad Ferdinand de Saussure Üldkeeleteaduse kursus-avaldatud postuumselt. Tegelikud autorid- charles bally, albert sechehaye Keel ja kõne: Language (keelevaldkond, keeletegevus): Langue (keel) Parole(kõne) Meie arvates on neile raskustele ainult 1 lahendus: algusest peale peab asetama ennast keele pinnasele ja võtma selle kõikide teiste keeletegevuse ilmingute puhul normiks. Tõepoolest, sedavõrd palju duaalsuse Keel ja ühiskond:
kui teised elemendid on välistatud. Märk - on süsteemi osa ja teda saab iseloomustada läbi süsteemi struktuuri. Mida tihedamini on mingi element seotud teistega, seda suurem on ta väärtus. Lisaks väärtusele on märgil ka tähendus. üks pool on tähistaja ja teine tähistatu. Üks pool ei saa olla ilma teiseta, nagu paberileht. Tähistaja ja tähistatu vahel on suhe. Märk on struktuur, mis nendest kahest asjast koosneb. Ferdinand de Saussure (1857-1913) oli Sveitsi keeleteadlane, semioloog ja strukturalismi rajajaid. Teda loetakse keeleteaduse rajajaks. Analüüsis oma väitekirjas Grimmi seadust. Peale tema surma avaldavad õpilased tema üldkeeleteaduse kursuse "Cours de lingistique génerale" mis muutis kogu Euroopa keeletaduse põhitõdesid. Strukturalism oli algselt keele analüüside tootja, hiljem igasugune keeleteaduslik tegevus S. arvates oldigi siiani käsitletud vaid kõnet, uus keeleteadus tegeleb aga keelega . S
Keeleteaduse alused Kordamine kontrolltööks LOENG I Keel on LOOMULIK Ei ole tehissüsteem Esimese keele omandavad kõik loomupäraselt keskkonnast Millest keel koosneb? Olles ise süsteem, koosneb keel omakorda paljudest alasüsteemidest Ta on struktuuride ja reeglite kogum, kuid osa neist reeglitest on abstraktsed, kõik korraga ei realiseeru Ferdinand de Saussure Keel ja kõne on erinevad mõisted Langue vs parole: abstraktne reeglite kogum vs nende konkreetne esinemine IDIOLEKT Individuaalne keelekuju Sõltub olukorrast FORMAALKEELED Formaal ehk tehiskeeled on kunstlikult loodud märgisüsteem Väldivad mitmetähenduslikkust, mida loomulik keel ei suuda Sümbolite arv piiratud-kitsa kasutusalaga NT programmeerimiskeel, liiklusmärgid, morsetähestik Rahvusvahelised abikeeled
sajandil. 1877 avaldatud raamatus Handbook of Phonetics tegi Henry Sweet vahet häälikutel, mille erinevus sõltub kontekstist ja neil, mis on erinevad ,,iseenesest". Sama erinevus võib ühes keeles olla distinktiivne ja teises mitte. Foneemi mõistet tal veel ei olnud, see tuli esimest korda Baudouin de Courtenay 1893 publitseeritud foneemiteoorias, mille ta tõenäoliselt oli formuleerinud juba varem (st Tartus, sest BdC töötas Tartu ülikoolis 1883-1893). Saussure tundis BdC töid ja pidas teda üheks vähestest, kes keeleteooria kohta midagi olulist on öelnud. 20. sajand - ajalooline keeleteadus kaotab oma juhtpositsiooni, juhtima asub deskriptiivne (sünkrooniline) keeleteadus. Cours'i ilmumine oli nagu Kopernikuse revolutsioon keeleteaduses. Coursist ilmus 3 trükki ja pärast seda on avaldatud just seda kolmandat, paljude kommentaaridega. Strukturalismi järgi: Keel on terviksüsteem, millel on oma kindel ehitus ja struktuur, ja selle
märgiga), Teisesus (seostub objektiga), Kolmasus (seostub interpretantiga). Esmasus on "tunne", võimalus, juhus; kirjeldamatu, seotud mingi kõige üldisema olemusega. Teisesus on seaduspära, suhte avastamine - lihtsad tõsiasjad, mõistetakse et maailm koosneb asjade kooseksisteerimisest; seotud suunaga. Kolmasus on loome, mentaalne, asetab Esmasuse suhtesse Teisesusega; mõistmine. Kolmasus on ühtlasi Esmasus ja Esmasus on ühtlasi Kolmasus, kui arvestada piiritut semioosist. Peirce ja Saussure mõlemad vaatlevad märke kui kodeeritud ligipääsu objektile. Peirce kategoriseerib märgitüübid: Märkide vormi omaduste ja olemise vormide interaktsioon on märke tootev graafik: Omadus Faktid Seadused Esmasus Teisesus Kolmasus Qualisign
Semiootika sõna ei kasutatud. Ebaõnnestujad. Andekad, aga elulugu läks luhta. Ch. S. Pierce – fragmatismi rajaja. Suur osa kirjutistest pühendatud semiootikale. Kirjutas erinevaid teoseid, kuid kogu aeg kirjutas ühte ja sama. IGASUGUNE TEADMINE ON RAJATUD MÄRKIDELE. SEMIOOTIKA ON EELTEADUS, ILMA EI SAA MIDAGI. Suri, arvates, et keegi teda ei mäleta. Charles Morris. – Pierce’i ideede populariseerimine. Õpetas semiootikat ameerika ülikoolides. Keeleteadus: Ferdinand de Saussure. Luges keelteülikoolis üldkeeleteaduste kursust. Keeleteadus 15. Saj saksa Võrdlev Täppisteadus Uus keeleteadus oli seotud grammatilise maailmavaatega. 1816 F. Bopp ja 1818 Rasmus Rask. Vennad Grimmid(vanem Jakob) olid väljapaistvad keeleteadlased. Ja folkloristid. Grimmi seadus: kuidas foneetika muutub eri keeltes. Kõik keeled pärinevad ühest keelest. Keeleteadus on rajatud seadustele. Kentum ↔satom 3
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid