Saussure ja strukturalism (1)

Semiootika alused, 4 oktoober
Saussure ja strukturalism
Keel, milles me suhtelem iseendaga , see pole loomulik keel, varjatud, tsenseeritud meie mõistuse poolt. Unenägudes ma aga ei kontrolli - Freudi ideed.
Kogu sotsiaalne aktiivsus on märgiline. Edastame märke . M
rgiteadus võiks olla sotsioloogia aluseks, kuni ideoloogiani. Tähtsaim läbimurre tehtud aga keeleteaduses: seotud siis Ferdinand de Saussure'ga (1875-1913)
Saussure: Vanast šveitsi aristokraatlikust perest , väljapaistev loodusteadlane, ka leiutaja. Alpinismi kui spordiala rajaja, esimene, kes vallutas Mont Blancki.
Entomoloogia – putukateadus.
„Üldkeeleteaduse kursus “ (Saussure raamat) avaldati pärast tema surma, seda tegid kaks tema kolleegi. See polnud otseselt Saussure kirjutatud, vaid raamat on kokku pandud tema suulistest materjalidest ja konspektidest.
Mingisugust nähtust keeles seletame me selle kaudu, kust ta on pärit, millised paralleelid teiste suguluskeeltes jm.
Franz Bopp (1791-1867), kirjutas teose pööramissüsteemist, seoses sanskriti k.
Sanskriti keel paljudes asjades sarnane kreeka keelega – suur avastus.
Väljend indoeuroopa keeled. Bopp võrdles pööramissüsteemi, hiljem ka nende keelte foneetikat.
Rasmus Rask , taani keeleteadlane , väljendas hiljem samu asju, mida Bopp. Kirjeldas vana skandinaavia keelt, kuid laialt, võrdleval alusel, võrreldes ka sanskritiga.
Jakob Ludwig Carl Grimm . 1819 avaldas indogermaani grammatika. Tal eesmärgiks koguda kõik saksa folkloor ning saksa keele sõnaraamat , akadeemiline töö (võrreldes kõikide indoeuroopa keeltega, sõnadele lisatud tema päritolu ja paralleelid teistes indoeuroopa keeltes).
Grimmi seadus: erinevates indoeuroopa keeltes regulaarsed vastavused. Võrdleva keeleteaduse ideaal loodusteadused. Ka keeles peavad kehtima kindlad seadused. Leidis, kuidas erinevates keeltes üks täht nt läheb üle teiseks, nt algkeeles p, teises aga muutunud f-ks. Grimmi seaduses leidus aga ka erandeid .
Noorgrammatikud, Brugmann, Delbrück, Paul, Sievers. Püüdsid nii teha, et poleks üldse mingeid erandeid .
Märgukiri algsest vokaalisüsteemist indoeuroopa keeltes - de Saussure, kaitses seda.
Larüngaalne hüpotees .
Saussure kadus lõpuks aastakümneteks ära, õpetas keeli Genfis . Avastas Saussure seaduse. Pani tähele, et element, mida ei ole, mõjutab neid, mis on. Nt eesti keele 3 väldet , probleem, kust see 3. välde tuli, teistes soome- ugri keeltes pole. Võrreldes eesti ja soome keelt, sõnades, kus on 3. välde on, üks silp lühemad. Kadus ära silp, andis oma rõhu eelnevale silbile – puudumine on oluline, mis oli Saussure mõte. Et kõik elemendid, mis pole süsteemis esindatud , on olulised.
Keel ja kõne
Saussure põhiline idee seisneb selles, et keeleteadus ei tegelenud keelega, kõige muuga, aga ei olnud uuritud keelt. Saussure jaotab keele valdkonda. Jaotub * keeleks ja * kõneks. Keel on abstraktne süsteem, mis on kõne aluseks. Keelt me ei õpi. Keel ei sure, keelega ei juhtu midagi. Kust läheb keelepiir, on poliitiline mitte lingvistiline otsus.
Keel on dialekt , mis on varustatud armee ja laevastikuga. Kui ei, siis pole.
Keelkonna piirid on suvalised, kui rääkides kõnedest (nt Valgevene dialekt võib kuuluda ka leedu keele dialekti alla vm). Et nendest raskustest üle saada, tuleb asetuda keele pinnale.
Heli ja mõte, nendest vastavus võimalik ainult tänu sellele, et neid väljendab keelemärk . Keelemärk on abstraktne. Sellel on kaks tähtsat omadust, märk on tähistaja ja tähtistatu lahutamatu seos. Nt paberileht koosneb kahest poolest, aga need pooled pole lahus. Ühele poolele tehes punkti võib selle vastavusse panna teise poole punktiga . Märk ei esinda mitte midagi, ta väljendub. See, mis ühendab tähistajat ja tähistatavat, see seos on meelevaldne.
Tähistaja ja tähistatav ei käi eraldi. Erinevalt helidest ja mõtetest.
Tähendus ja väärtus:
* tähendus: see, mis seob märgi ja tema keelevälise reaalsusega. Seos keelevälise reaalsusega
* väärtus: see on elemendi keelesiseste suhete süsteem.
Nt male . Malenupud ei pea olema mustad ja valged, ega materjal. On vaid oluline, et neid oleks kaht erinevat värvi. Ka nupu väärtus oleneb mängust.
Kuidas elemendid on reastatud – süntagmaatika.
Keel kui süsteem; keelereegid:
* süntagmaatilised
* paradigmaatilised
Strukturalismi koolkonnad (tulevad kõike Saussure teosest, strukturalism tuletatud tema teosest):
* ( Genfi koolkond) – sinna kuulusid nt Charles Bally, Albert Sechehaye, H. Frey , R. Gadel, S. Karchevsky. See koolkond eksisteerib ka praegu, kuulsaim esindaja Patrick Seriot. Nullmärgile pühendatakse selles koolkonnas palju tähelepanu, märk, mis on olemas, kuid puudub.
* Praha lingvistiline ring – kõige tähtsam koolkond. Sinna kuulusid nt Vilem Mathesius (esitas sarnaseid ideid Saussurega, et keel on energia-see, mis seda asja loob, nagu füüsikas, pot energia tähtsam kui kin.), Karl Bühler, Vadimir Skalicka (esimene, kes lõi strukturaalse grammatika, keeleteoreetik, vaja eristada struktuuri ja funtksiooni) jne. Tšehhoslovakkia uus riik, seal tekkis tohutu kultuuriline periood. Praha lingvistilise grupi moodustasid kohalikud, teiselt poolt vene immigrandid.
* Glossemaatika
* Ameerika strukturalism