seonduvaid riiklikke strateegiaid ning ülemaailmset säästva arengu tegevusprogrammi aastani 2030 Agenda 21. Samuti saab referaadist teada, kes on Eesti suurimad keskkonna reostajad ja maavarade raiskajad ning millised on suuremad takistused teel säästva arengu poole. Infot sain enamsti Keskkonnaministeeriumi kodulehelt ja Säästva Eesti Instituudi väljaannetest, kuna neis on hea põhjalik ülevaade säästva arengu strateegiatest ja eesmärkidest Eestis. Palju kasulikke artikleid leidsin ka Riigikatselei, Europarlamendi ja Agenda 21-e kodulehtedelt. x Tallinna Ülikool 1. Mis on säästev areng? Säästev areng on ülemaailmne mureküsimus ja see on olnud poliitilises päevakorras 1992. aastast alates. Meie kasvava majanduse ja muutuva keskkonna probleemidega tegelemiseks on EL töötanud välja säästva arengu strateegia, mis hõlmab majanduslikke, sotsiaalseid, keskkonna- ja finantsaspekte.
15. Kaupade või teenuste mahukam või parendatud turundus Kõrge 16. Organisatsiooni paindlikkuse ja reageerimisvõime suurendamine Kõrge 17. Kvalifitseeritud personali koolitamine Kõrge 18. Teiste ettevõtete või asutustega alliansi loomine Keskmine 19. Kas on veel mingeid olulisi strateegiaid eesmärkide saavutamiseks? a) Kui jah, siis mis strateegiad ja kui tähtsalt? 20. Milline neist eelpool nimetatud strateegiatest on teie arvates olulisim? 10 21. Milline neist eelpool nimetatud strateegiatest on teie arvates ebaolulisim? 18 XIII. TAKISTUSED OMA ETTEVÕTTE EESMÄRKIDE SAAVUTAMISELE Hinnake järgmise kaheksateistkümne takistava teguri tähtsust oma ettevõtte eesmärkide saavutamisele, hinnangud paluks anda skaalal: kõrge, keskmine, madal ning ebaoluline. 1. Tugev hinnakonkurents Kõrge 2. Tugev kvaliteedi-, maine või brändikonkurents Kõrge 3
5) Juhtida tähendab õppida. Julgen väita, et sellest raamatust sain ma väga palju uut teada. Näiteks seda et, käsitleda juhtimist kui isiklikku emotsionaalset rännakut. Usaldage oma kõhutunnet: rännak saab alguse teie tunnetes. See on minu jaoks kummaline, sest olen alati arvanud just vastupidi ehk siis nii, et juhtida ei saa oma kõhutunde järgi, vaid eelkõige ikkagi lähtudes mingitest eeskirjadet või strateegiatest. Üldse on see raamat väga põnevat ja huvitavalt kirjutatud,niiet uusi teadmisi saab kindlasti palju. Oma õppimisega seoses saab sellest raamatust palju paralleele tõmmata, näiteks et õpin igapäev midagi uut, omandan uusi teadmisi, õppimise kiirus ei ole kunagi piisav. Innustavad visioonid motiveerivad inimesi. Samas peab ka visioon pühendumist väärima (olema sinu enda visioon, mis tooks kasu sulle endale) ning visioon peab peegelduma tegudes. Visioon on
Põhjused: turu kahanemine/ülepakkuimine turul, madal kasulikkus jne. Turutõmbe tegurid mõjutavad ettevõtete kõlgetõmbavalt. Tegurid: stabiilne või kasvav turg, kõrge kasulikkus, madalad maksed jne. Ettevõtte rahvusvahelistumise strateegia valik sõltub rahvusvaheliste turgude otsimisest, ressursside kättesaadavusest, pikajalistest eesmärkidest, tooteliikidest ja turgudest, millega ettevõte seotud on. Enamasti neist Strateegiatest kasutatakse eksportimist, rahvusvahelist liitu, rahvustvahelist litsentsi. Et ettevõte saaks liikuda rahvusvahelisele turule tuleb arvestada selles riigis olevate poliitiliste, majanduslike ja sotsiaalsete eriiseärasustega ja vastavalt sellele korraldada plaan (korraldada ümber tootmine, teenindus või juhtimine). Peab tundma vastava riigi ettevõtluste iseärasusi ja analüüsima erinevaid valdkondi (sisemajanduse kogutoodang ja selle komponendid, majandusstruktuuri muutused,
keskkonnast tuleva teabe sisestamisega ning kulgevad edasi kõrgemaid ja keerulisemaid representatsioone kasutavate töötlustasemeteni. Selline protsess on stiimuli poolt käivitatud ning vähemalt osaliselt automaatne ja teadlikul tasemel kontrollimatu. Näiteks võib tahtmatult meie tähelepanu püüda äkiline liikumine või valju heli. Teise töötlusviisina eristatakse ülalt alla suunatud (top-down) ehk tahtlikku tähelepanu, mida juhib subjekt ise lähtuvalt oma hetke plaanidest, strateegiatest, eesmärkidest ja kavatsustest. Ülalt alla suunatud protsessid algavad psüühika kõrgemate ja keerulisemate tasemetega seotud representatsioonidest ning kulgevad edasi madalama taseme, lihtsamaid representatsioone kasutavate töötlustasemete suunas. Selline tähelepanuprotsess rakendub näiteks siis, kui inimene püüb teadlikult teiste objektide seast ühte konkreetset stiimulit üles leida. · Fokaalne ja eeltähelepanu Olulise teoreetilise eristuse tähelepanu valdkonnas on teinud
Kas kaotus võib olla ka võit? Sageli on elus nii, et mis on ühele võit, on teisele kaotus. Kui keegi leiab raha, on see talle justkui võit, kuid samas on teine selle ära kaotanud. Elus tuleb väga harva ette, et võitjaid ega kaotajaid polegi, ikka ja jälle on keegi teistest üle või kellelgi on mingist olukorrast kasu, samal ajal kui teine saab kahju. Äris räägitakse küll win-win strateegiatest, kuid sageli on sealgi nii, et ühe laua taga on võitja ja kaotaja asemel mõlemad võitjad, kaotajad on lihtsalt kusagil mujal. Kõik inimesed pole samasugused ning olukorrad on erinevad ja sageli tuleb mängu ka juhus seepärast on meil võitjad ja kaotajad. Võit on see, kui saame mingist olukorrast kasu, ja vastupidi kui tuleb kahju, siis on see kaotus. Kasu ja kahju võib aga mõõta mitme mõõdupuuga ja erinevas perspektiivis näiteks
(Näit. noortele mõeldud reklaamis on slängi kasutamine täiesti õigustatud.) Reklaamis on omad reeglid ja strateegiad (kuidas see jõuab meieni). Esiteks reklaam peab kutsuma esile huvi ja tunne, et ta sai teada midagi uut. Teiseks, see peab olema aus- petta võib ainult korra, aga kaotada usaldust võib alatiseks. Kolmandaks, reklaam peab olema korrektne ka teiste firmade suhtes- ei tohi oma kaupa üles kiitma, solvates konkurentide oma. Rääkides strateegiatest, siis eelkõige reklaam peab olema avalduslik. Näiteks, kui mõni tähtis isik kuulutab, et ta on toodet kasutanud. Kui tema seda juba teeb, siis järelikult on toode hea või siis vastupidi, kui reklaamis on tavalised inimesed ning ostja samastab enda selle inimesega. Samuti toimib ka massisümptom: ostja ei taha jääda erandiks. Eksisteerib ka soovitu saavutamine. Reklaam, mis näitab, et inimesed on edukad kõikvõimalikes situatsioonides (nagu
arendamine; põlvkonnavahetuse ja professionaalse põllumajandusalase koolituse toetamine. Samal ajal nõuab Euroopa põllumajandusmudeli tugevdamine põllumajanduse ja seda ümbritseva keskkonna integreerimist. See tähendab erinevate maapiirkondadele iseloomulike tegevusvaldkondade tihedat omavahelist majanduslikku, sotsiaalset või kultuurilist seotust ja keskkonnamõjude arvestamist. Maaelu arengupoliitika peab olema integreeritud ning lähtuma kohalikest strateegiatest, mis võimaldavad eluliselt tähtsate töökohtade loomist või säilitamist. Tootmisüksuste ja toiduainetetööstuse kaasajastamine peavad tagama konkurentsivõime, eriti toodete kvaliteedi säilitamise. Selle valdkonna prioriteetsed on tegevused, mis võtavad arvesse tarbijate suurenevat nõudlust: hügieeni- ja kvaliteedinõuetele vastavate ning turvaliste toodete, ning kõrge regionaalse ja kultuurilise imidziga kvaliteetsete kohalike toodete järele
teadmiste, oskuste omandamiseks, töötlemiseks, kasutamiseks, eriti aga oma õppimise juhtimiseks ja kontrollimiseks. On nii otsesed kui kaudsed strateegiad. Otsestest õpistrateegiatest kastutan enamasti mälustrateegiat: meeldejätmise muudab kergemaks mõtteliste seoste loomine. Kõik uus, mille omandan, viin seosesse sellega, mida juba varem tean. Mingil määral kasutan ka tunnetuststrateegiat: teabe edastamine, analüüsimene, selgitamine ning info struktureerimine. Kaudsetest strateegiatest võiks nimetada kõiki kolme: metakognitiivset- põhineb eneseanalüüsil. Afektiivset ehk tundepuhangulist strateegiat.Sotsiaalset strateegiat minu puhul küll vähem, aga päris kõrvale seda siisi jätta ei saaks. Õpikäsitlusi on eristatud 5 erinevat suunda, mis võimaldavad selgitada ja mõista erinevaid tahke. End nende teooriate järgi lahates, arvan, et mind iseloomustab kõige rohkem sotsiaalse õppimise teooria ehk üritan anda edasi enda ning vastu saan teiste teadmisi ja kogemusi
vastaspoole ootuste suhtes tuntav ebakindlus. Sageli ei oska inimene langetada otsust sobilikuma sõna kasuks ning sel juhul sekkub keeleprobleem lausa ühiskondlikesse suhetesse. Kuid mitmuse ja ainsuse vahelise valiku vältimiseks on kasutusel mitmesuguseid strateegiaid: a) pöördelõputa tingiv kõneviis b) umbisikuline kõneviis c) mitmuse 1. pööre d) ainsuse 3. isik Ükski eelpool välja töödud strateegiatest ei ole päris täiuslik, kõikide funktsioon on piiratud ning siis, kui seltskonnas on vaja pöörduda kindla isikupoole, on nad suhteliselt kasutuskõlbmatud. Kuid varem või hiljem tuleb siiski valik teha ja kõik sõltub inimesest endast. 3.3. Markeeritud kõnetamine Markeerimata kõnetusvormiks võib nimetada osapoolte vahel tavaks saanud vormi. Kindlalt on paika pandud millist vormi kasutada ning väga lihtsalt seda muuta ei saagi. Eesti
kaugema tulevikueesmärgi nimel. Ta märkab avanevaid võimalusi ning kasutab neid parima tulemuse saavutamiseks. Juhtimisfilosoofia. See on kogumik tõekspidamisi, millest lähtuvalt selgitatakse enda ja hinnatakse teiste tegutsemist. Juhtimisfilosoofia alus on inimeste, koostöö ja ühiskondlike protsesside mõistmine. Liider ei saa olla keegi, kellel pole oma ettekujutust tulevikuarengutest, või kes ei räägi oma tõekspidamistest, visioonist ja strateegiatest teistele. 4 Kindlameelne empaatia. Liider peab olema iga inimese suhtes tähelepanelik. Tihti väldivad juhid inimeste mõistmist, sest nad arvavad, et probleemi mõistes peab juht võtma endale ka vastutuse probleemi lahendamise eest. Kindlameelne empaatia (Tough emphaty) tähendab teravdatud võimet mõista, kuid samas jääda kindlaks eesmärkidele, mille saavutamise eest liider on vastutuse võtnud.
Nad peaksid suunama lapsevanemad vajalikele koolitustele ja vajadusel teatama sotsiaaltöötajale lapse või vanemate väärkohtlemisest jne, jne. KASUTATUD KIRJANDUS Alaealiste kuritegevuse vähendamine aastateks 2007-2009 (2006), Tallinn: Justiitsministeerium http://www.just.ee/orb.aw/class=file/action=preview/id=35839/Alaealiste+kuritegevuse+vahend amise+arengukava+aastateks+2007-2009.pdf Edovald T. (2005) Ülevaade alaealiste kuritegevuse vähendamise strateegiatest ja programmidest maailmas, Tallinn: Justiitsministeerium Fish, E. (2002) The benefits of early intervention [09.03.2010] http://www.aifs.gov.au/sf/pubs/bull2/ef.html
mitmetahulisem protsess. Carver, Scheier ja Weintraub (1989) kirjeldavad erinevatele uurimustele viidates erinevaid toimetulekustrateegiaid, viise, kuidas pingetega toime tulla. Autorite üheks põhimõisteks on stressor - normaalset elutegevust pärssiv pingeallikas, milleks võivad olla sündmused, suhted, elamused ja protsessid kõige laiemas tähenduses. - Hingetraumadega toimetulekuks võivad inimesed kasutada mõnda või mitut alljärgnevatest strateegiatest. - Aktiivne toimetulek tähendab konkreetsete sammude astumist selleks, et pinge allikat või selle toimet kõrvaldada. Planeerimine tähendab selle üle mõtlemist, kuidas pinge allikast vabaneda. Mõtted võivad hõlmata üldiste tegevuskavade loomist, konkreetsete sammude vaagimist, probleemile erinevate lähenemisviiside kõrvutamist ja kavandamist. Teiste tegevuste vältimise puhul loobutakse teistest käsilolevatest
rahulolu näitab kui edukas vastav ettevõte oma valdkonnas on. Töötajate motivatsiooni, operatiivsuse ning klientide rahulolu kajastamine on keeruline, küll aga just tänases ühiskonnas on see mõjuvaim tegur tuleviku jätkusuutlikkuse tagamises. Vastasel juhul osutub olemasolev informatsioon ekslikuks ning investorid otsustavad oma raha paigutada mujale. Väärtuse loomine saab alguse ettevõtte visioonist ja strateegiatest. Sealt edasi tuleb panna efektiivselt toimima koostöö ettevõtte inimkapitali ning struktuurikapitali vahel. Selleks, et töötaja saaks efektiivselt opereerida, on vaja tagada ka tehnoloogia tõhusus ja toimivus. Intellektuaalne kapital on tõesti see, mis mängib väga suurt rolli ettevõtte kasumlikkuse saavutamisel, kuna innovaatilisus praegustel turgudel, kus konkurents on väga tihe ja praktiliselt kõik vajalik on kättesaadav ja pakutav, on raske tulema
Järgnevalt mõned olulisemad kompetentsid, mida on vaja teadlikult arendada. Esiteks peab igal liidril olema oma juhtimisfilosoofia. See on kogumik tõekspidamisi, millest lähtuvalt selgitatakse enda ja hinnatakse teiste tegutsemist. Juhtimisfilosoofia alus on inimeste, koostöö ja ühiskondlike protsesside mõistmine. Liider ei saa olla keegi, kellel pole oma ettekujutust tulevikuarengutest, või kes ei räägi oma tõekspidamistest, visioonist ja strateegiatest teistele. Teine oluline asi on kollektiivi tajumine. Edukad liidrid pööravad palju tähelepanu sellele, milline on ettevõtte psühhokliima. Oskus tajuda seda, mida kuskil välja ei öelda, tuleb kogemuste ja enesearendamisega. Liider ei oota, millal tema poole pöördutakse, vaid teab, millal on õige aeg mingi teema üles võtta ja selgeks rääkida. Tegemist ei ole selge akadeemilise teadmisega, vaid millegi sellisega, mida saab arendada mitteakadeemilisi meetodeid kasutades
reputatsiooni kaasas. Kõike seda ei saa ma saavutada vaid paari nädalaga. Enda kehtestamine ja prestiiži saavutamine nõuab rasket tööd, pühendumist ja aega. Seega, kui mina alustan tööd õpetajana, siis keskendun just oma tegevustele ja püüan iseseisvalt hakkama saada. Muidugi ei arva ma, et pean hakkama teisi õpetajaid vältima. Teiste õpetajatega on vaja suhelda, jälgida neid ja õppida nende vigadest või strateegiatest, kuid oluline on välja töötada oma isiklik stiil ja mitte võrdlema end kogenud õpetajatega. 5. OLUKORD – VÄIKESED NIHELEJAD Olukord on tõsine, sest nagu probleemi kirjelduses on ka mainitud, kannatab selle all õpetaja töö ja laste õppimise kvaliteet. Üks põhilisem probleem nihelejate puhul on õpilastevahelised arusaamatused ja konfliktid. Kui pinginaabrid ei saa omavahel hästi läbi, siis võivad nad tunni ajal isegi üksteisele kätega kallale minna
alati võtab vastu kõige väljakutsuvamad tööpakkumised, võib kirjeldada kui kõrge riski taotlejat. Plaan ja tegevusmall või muster vastanduvad teineteisele ajalises mõttes. Plaani puhul vaadatakse tulevikku, mustri korral jälgitakse käitumist minevikus, mille tulemusena on tekkinud mingisugune muster. Otsustatakse, kuidas toimida ja vastavalt vajadusele , saadud tagasisidele, viiakse sisse muudatusi, parandusi. Plaani puhul saame rääkida teadlikult kujundatud ja elluviidud strateegiatest ehk strateegiatest, mis olidki ettenähtud ellu viia. Need on kindla eesmärgiga strateegiad, mida kavandatakse ja kujundatakse n.ö. tahtlikud strateegiad, mille elluviimist teadlikult jälgitakse ja kontrollitakse kuni lõpuni. Teised on lihtsalt esile kerkinud, tahtmatud strateegiad. Neil ei ole kindlat spetsiifilist eesmärki, kuid nad võivad olla sama tulemuslikud kui eelmised. Järgides mingit kindlat käitumismalli võib
Eesmärgi spetsiifilisus Eesmärgi püstitamine Protsessiteooriate integreeritud mudel TÖÖ OMADUSTE MUDEL (R. Karasek) Töö nõudmiste ja kontrolli mudel Töö omaduste mudel (2) TÖÖGA RAHULOLU JA TÖÖSSE SUHTUMINE Kontrolli tunnetamine Töökontrollikese (Work locus of control) Toimetulek sh kohanemine tervis karjäär ametialane sooritus Juhtimine Organistatsioooni keskkonna kontrollimine Erinevad tegevusstrateegiad Juhindumine pikaajalistest strateegiatest Juhtimisttiilid (ümberkujundav vs tehinguline) Otsene, kaudne ja vahendav mõju Edu põhjuste omistamine Stabiilne või muutuv põhjuslikkus (B. Weiner) Stabiilne Ebastabiilne Sisemised põhjused Võimed Pingutus Välised põhjused Ülesande raskus Vedamine Töödikud (workaholics) Töödiku omadused Töödikute tüübid Oates: "pesuehtne" pöörduv situatsioniline pseudo põgenev Machlowitz:
Hierarhia vertikaalne integratsioon, kompleksne 25.Tooteahela arenguetapid I etapp. Ekspordiks tootmise tsoonid II etapp. Oma originaalsete toodete ja seadmete tootmine III etapp. Oma originaalse brändi nime loomine ja tootmine IV etapp. Läbimurdvad innovatsioonid (nagu uued tooted, disain, turundus, arendus jne.) Lineaarsetest tooteahelatest kujunevad tootmisvõrgustikud. Suured ettevõtted on liikumas säilitamise ja tagasiinvesteerimise strateegiatest hajutamise strateegiate suunas. Põllumajandusgeograafia 26.Põllumajanduse horisontaalne ja vertikaalne tsonaalsus. Määravaks teguriks on kliimatingimused, mis määravad ära põllumajanduse tsonaalsuse. Horisontaalne tsonaalsus tingitud kliimavöötmetest. Vertikaalne tsonaalsus aga reljeefist ehk mäestikest ja kõrgusest (kõrgemal viljeletakse vastupidavaid ja vähenõudlikumaid taimesorte ja karjatatakse vähenõudlikumaid loomi)
seletamine. 5. Suhtlemisstiilid. Minu domineerivaim suhtelmisstiil. H.W. Polsky iseloomustas inimestevahelise suhtlemise stiili kahe tunnuse abil: Avatus suhtelemises näitab, kuivõrd inimene ennast suhtlemises avab. See avaldub selles, millisel määral teised tajuvad inimest avatuna või suletuna. Avatus võib olla kõrge või madal. Kõrge eneseavamise puhul inimesed loobuvad neid piiravatest rollidest, normidest ja strateegiatest ega varja oma isiksuseomadusi Tagasiside märkamine näitab, kuivõrd inimene võtab arvesse partnerilt saadud taevet ja mõjutusi. Seega võib tagasisidet käsitada kui üht suhtlemise kontrolli allikat. Tagsiside partnerilt võib olla kõrgeks (tugevaks) (on paindlik) või madalaks (nõrgaks) (on muutumatu ja madala enesehinnguga) kätumise kontrolli mõjutajaks.
Sellised tendentsid halvustavad organisatsioone, mis piiravad info liikumist, tunnustavad kiiret saavutust ning kinnitavad inimesi kindlatesse rollidesse. Lahivaate valjavaadet leiab tihti pingelistes suhtekorraldustes, kus inimese ande peamine kulg on tema plusspool. Rääkides teisest juhist, kutsudes teda "Sam Lee." Ta jooksis pidevalt hästi tunnustatud, professionaalse teenidusega ettevõtetes oma kümmekond aastat juurdekasvu ajal. Lee, kes on tuntud kui juht võis rääkida strateegiatest väljaspool klientuuri, kuid parimad juhtimised tulid tal lahivaates. Talle meeldis koguneda omavahelistele nõupidamistele pigem omas klubilaadses kontoris, kui suurtel avatud kohtumistel. Ta oli lakkamatult abivalmis uksikisku soovidega (kaasates uksteisele teeneid). Teisisonu, talle meeldis teha pigem erandeid kui kindlustada põhimõtteid. Kokkuvõttes oli tal küllaldaselt isiklikke tehinguid oma iseseisvate
tulenevalt ning nad on orientiiriks taktikaliste ja operatiiveesmärkide püstitamisele, mis neid tulenevad. Hästi püstitatud eesmärk väljendab soovitud tulemust, seisundit või muutust. Eesmärgiks ei saa olla tegevus või selle teostamine. Strateegilised eesmärgiks on õiguskuulekuse kasvatamine; tegevuseks selle saavutamise vahendid, näiteks kontrolli- ja mõjutusmeetmete arendamise kaudu. 11. Mis on strateegia? Too näiteid tuntumatest strateegiatest. Strateegia on kaugeima eesmärgi saavutamiseks koostatud tegevuskava. Tuntumad strateegiad on Proaktiivne strateegia ehk kullakaevaja (lähtutakse organisatsiooni sisemisest võimekusest, soovidest, taotlustest, otsitakse pidevalt uusi võimalusi oma mõjuäja suurendamiseks; seda strateegiat peetakse riskantseks ja see toob endaga kaasa potentsiaalseid konflikte väliskeskonnaga); Analüüsija strateegia
ettevõtluse demograafia, varade (sh kodumajapidamiste varade), palgalepete ning kommertskinnisvara hindade statistikale. Siin valdkonnas juhindub keskpank kolmest strateegiast: (Samas:8) 1. Üleminek uuenenud rahvusvaheliste statistikastandardite kasutamisele, 2. Rahaliidu uute andmenõuete täitmiseks valmistumine, ja toimiva andmevahetuskorra täiustamine, 3. Avalikkusele mõeldud statistikaväljundite täiustamine ja nende kasutusmugavuse suurendamine. Nagu on näha strateegiatest on nende mõju riigi majanduse koostööks ülejäänud euroalale tohutu suure tähtsusega. Kaasaegset efektiivset majandust ei saa juhtida ega planeerid ilma statistikata. Hea statistika toetab oluliselt majandust. 4.7 Eesti stabiilse ja kestliku majandusarengu toetamine. Eesti raha- ja finantssüsteemi stabiilsus sõltub muu hulgas sellest, kuidas teiste riikide majanduspoliitika ja majandusosalised võtavad arvesse eurosüsteemi toimimisele seatud
13 - Toetumine suhetele laiema kogukonnaga (üldine väline sekkumine). - Sotsiaalse toetuse otsimine (nii ametlikud kui mitteametlikud toetussüsteemid). - Vaimse (religioosse) toetuse otsimine. 28. Milliseid ebafunktsionaalseid kohandumisstrateegiaid on perekond kasutanud või kasutab? Kui ilmneb mõningaid märke neist alljärgnevatest strateegiatest, märkige ära nende esinemine ja see, kui ulatuslikult neid kasutatakse. Patuoina otsimine. Ähvarduste kasutamine. Perekonnamüüt. Tunnete kolmnurk (kolmnurksuhe). Pseudo-vastastikkus. Autoritaarsus (märgatav domineerimine). Alkoholi ja/või uimastite kuritarvitamine. Perevägivald (lapse, abikaasa, vanavanema, õe või venna suhtes). Lapse või laste hooletussejätmine. Tabel A-1. Perekonna koosseisu vorm.
käsitlus (ehk mida aitab mõista tüpoloogia) NB! Selle ei ole M. Porter'i (1985) väikeettevõtetele konkurentsi- väärtusloome ahel enamasti kätte- strateegiatest saadav, kuna ... (või -kett). Selles on mh eristatavad põhiprotsessid ja tugiprotsessid. Ettevõtluse alused - A
- Sotsiaalse toetuse otsimine (nii ametlikud kui mitteametlikud toetussüsteemid). - Vaimse (religioosse) toetuse otsimine. 12 13 28. Milliseid ebafunktsionaalseid kohandumisstrateegiaid on perekond kasutanud või kasutab? Kui ilmneb mõningaid märke neist alljärgnevatest strateegiatest, märkige ära nende esinemine ja see, kui ulatuslikult neid kasutatakse. Patuoina otsimine. Ähvarduste kasutamine. Perekonnamüüt. Tunnete kolmnurk (kolmnurksuhe). Pseudo-vastastikkus. Autoritaarsus (märgatav domineerimine). Alkoholi ja/või uimastite kuritarvitamine. Perevägivald (lapse, abikaasa, vanavanema, õe või venna suhtes). Lapse või laste hooletussejätmine. Tabel A-1. Perekonna koosseisu vorm.
Grupi sees on konkurents kõige intensiivsem. 277. 278. Konkurentide tugevad ja nõrgad küljed 279. 280. See, kas erinevad konkurendid teostavad oma strateegiaid ja jõuavad oma ees- märkideni, sõltub iga konkurendi ressurssidest ja võimsusest. 281. 282. Tuleb välja selgitada peamiste konkurentide tugevad ja nõrgad küljed. Esimese sammuna peaks koguma andmeid konkurentide viimaste aastate tegevuse kohta, mis annab ülevaate konkurentide eesmärkidest, strateegiatest ja tegevussuundadest. Informatsiooni kogumise võimalusi on mitmeid -- ajakirjanduses avaldatud andmed, turuuuringud, mitmesugused aastaraamatud, ülevaated jm. 283. Ettevõte võib läbi viia ka tarbija hinnangu analüüsi, küsides neilt, kuidas nad hindavad ettevõtet konkurentidega võrreldes. See aitab välja selgitada alad, kus ettevõte on konkurentidest nõrgem just tarbija seisukohalt. Tugevate ja nõrkade
tegevuskavad, mis tuginedes õpioskustele, on kasutatavad õpitegevuse juhtimiseks. põhistrateegiad tugistrateegiad üldstrateegiad eristrateegiaid Metakognitsioon Metakognitsiooniks ehk teadmistoimingute kontrolliks nimetatakse sellist toimingut, kus õppija ise jälgib end õppijana. Metakognitiivsetes teadmistes eristatakse 3 kategooriat: Teadmised iseendast, oma tunnetustegevusest; Teadmised ülesandest, õpitavast; Teadmised strateegiatest, mis võimaldavad tegevusi reguleerida. Õpiharjumuseks nimetatakse omandatud tegevusviise, mille sooritamine on muutunud vajaduseks ja mis sunnivad õppijat teatud viisil tegutsema (õppima). Enesehinnang on määratletav kui indiviidi positiivne või negatiivne hinnang oma väärtuslikkusele. Õpistiilid Iga inimene õpib temale ainuomasel viisil, mida nimetatakse õpistiiliks. Õpistiili peetakse isiksuse omaduseks, millel on geneetiline päritolu.
objektiivsetest tekketingimustest). Neoliitiline paradoks seisneb inimkonna suurtes avastustes, kusjuures neid ei saa kirjutada juhuse arvele. Järelikult peab neoliitikumiaegne inimene olema pika teadustraditsiooni pärija. Põhjus, miks neoliitikumi ja tänapäeva vahel on aastatuhandeid stagnatsiooni, seisneb selles, et on kaks erinevat teaduslikku mõtteviisi, mis sõltuvad looduse uurimise strateegiatest. Üks langeb ühte taju ja kujutluse tasandiga, teine on nendest eemaldunud. Igasugune klassifikatsioon on parem kaosest. Meeltega tajutavad omadused seotakse tihti sisemiste omadustega. See pole küll alati õige, küll aga praktiline, järelikult parem kui eimidagi. Müüdid ja rituaalid paljastavad vanu vaatlus- ja arutlusviise (mida võib ka eelteaduseks nimetada), mis on/olid kohased avastuste tegemiseks. Nende abil ei saa küll samu tulemusi kui loodus- ja
Online-vormid: Interaktiivne TV-reklaam, ribareklaamid jm, optimeeritud online- suhtekorraldus, viirusturundus, uudiskirjad jm e-posti pakkumised, veebileht kui online- kauplus, kampaaniad, tegevusele kutsumine, auhinnad jm, veebilehe disain, kasutusmugavus, otsimootoritele optimeeritus, sotsiaalmeedia (Facebook), sotsiaalse sisu jagamise keskkonnad (Youtube), kasutajalt kasutajale, sotsiaalsed soovituskeskkonnad (Digg, Delicious) 35.tooge näiteid edukatest ja mitteedukatest turunduse strateegiatest Eesti ja maailma näitel? EDUKAS EESTIS: TEHTUD PROJEKTIDE PRESENTEERIMINE SOTSIAALMEEDIAS Bole Eestis asuvas tehases toodetakse maailmas unikaalsel tehnoloogial puidust põrandaid, terrasse ja muid tasapindu, milles kasutatud lauad järgivad puu kasvukuju, säilitades seega oma looduslikud kurvid. Nagu ka kaks eelmist näidet, müüb Bole oma tooteid läbi edasimüüjate võrgustiku. Kuna tegemist on väga eksklusiivse tootega, siis üheks peamiseks sihtgrupiks või otsustajaks
suurendamiseks hinnakärpimisi ja muid ründemeetmeid. Vastumeetmeks võib olla rünnakutele vastamine samas ulatuses. VÄLJAKUTSUJATE JA JÄRGIJATE STRATEEGIAD Turuliidrist nõrgemal positsioonil olevad ettevõtted võivad üritada ühte kahest: · olla väljakutsujateks, kasutades ründemeetmeid turuosa suurendamiseks ja oma positsiooni tugevdamiseks, · olla järgijateks, leppides oma senise positsiooni kaitsmisega. Valida tuleb üks järgnevatest strateegiatest: 1. Vakantse nisi strateegia - keskendutakse tarbijatele või rakendustele, millest turuliidrid on loobunud või mööda vaadanud. 2. Spetsialisti strateegia - vastav ettevõte arendab oma oskusi ühel turusegmendil: kindla toote, teatud lõpprakenduse või eriliste vajadustega ostjate baasil. Rajatakse konkurentsieelis selle segmendi raames. 3. Rahuloleva järgija strateegia - välditakse teadlikult trende loovaid strateegilisi
Tuntumad mõtlemisoskuste õpetamisstrateegiad kooli ajaloos ja nende tõhusus. S.Ohlssoni soovitused mõtlemisoskuste kujundamiseks. Kooli ajaloos on lugematuid kordi püütud leida meetodeid õpilaste üldiste mõtlemisoskuste efektiivseks arendamiseks. Tuntumateks katseteks on formaaldistsipliinide õpetamine, loogikakursuse lülitamine üldhariduskoolide õppekavasse ja kriitilise ning loomingulise mõtlemise rõhutamine erinevate õppeainete raames. S. OHLSSONI arvates pole ükski nendest strateegiatest andnud silmnähtavaid tulemusi põhjusel, et neis ei peeta kinni inimmõtlemise põhiloogikast.Õpilase mõtlemisoskus ei üldistu, kui tal pole võimalik neid seostada oma konkreetsete kogemuste, protseduuriliste teadmiste ega hüpoteetilisheuristliku mõtlemisega. Seetõttu peaksid õpetajad õppematerjali käsitlemisel enam tähelepanu pöörama sündmuste ja protsesside käigule ja dünaamikale.
Millega lingvistika ehk keeleteadus pm tegeleb? Tektsitde tüübid(teabe, teadus, ilukirjandus, poeetilised tekstid jne). TEEMA-REEMA millest mida räägitakse. Sidusus (semantilne kui ka formaalne ehk vahendatu). Tekst sõltub kultuurist, ajalooline mõju ka. Uuritakse ka tähendusi. Mille vastu tunneb huvi psüüholoogia? Mis kavatsused on tegelastel, aga ka autori enda kavatuseda. Teadmiste seotus tekstiga. Loome ja tajustrateegiad, mida tehakse PSL operatsioonidena. Neist strateegiatest lähtudes, peab esitama küsimusi. Ka metakeelelised oskused kuuluvad siia. Teksti vahekord (müüdid ja legendid ja nende kirjelndamine) Millega tegeleb pragmaatika? Töhenduse ja mõtte vahekord on see. Ka etikett kuulub (mis keelevahendeid veel kasutada sõltuvalt situatsioonist). Semiootia uurib märgisüsteeme. Mis pildid ja graafikud me juurde lisame tunnis. Semiootika uurib ka tähendust, mis mõju vajaldab süntaks, pragmaatika. Mis laadi vahendeid küneleja valib
mingi kogemus(mitte nagu empirismil ülevalpool). Edmund Husserl: tema loodud on fenomenoloogia. Loogilised uurimused, 1900 · Noees/noeem kogemise akt, teadvuse tegevus/ teadvuses tekkinud kujutelm mingist objektist(nt laud, mida vaatan) · Intentsionaalsus suunatus. Minu teadvus ja noeemid on suunatud kui ma näen lauda, siis ma tajun oma meeltes mitte selle laua teisejärgulist koopiat, vaid seda lauda ennast(erineb kõigist teistest epistemoloogilistest strateegiatest selle poolest). Asjad näitavad end mulle sellisena, nagu nad on. Neil pole omadust mind petta. · Horisondid e sünteesid -objekti sisemine horisont e identifikatsiooni süntees kogemuse võime tuua väga paljud erinevad tajud kokku mingi eseme või objekti juurde.Lauda vaadates on seal mitu erinevat tasapinda, palju erinevaid värve, kuid taju paneb selle kokku üheks tervikuks
spetsialistide vastutusala Personalijuhtimine on organisatsiooni funktsionaalse juhtimise valdkond, mis tegeleb töötajate leidmise, koolitamise, arendamise ja motiveerimise süsteemide ja meetodite loomise ning rakendamisega See moodustab osa üldjuhtimisest 96. Personalijuhtimise olulised eesmärgid Eesmärgid on omavahel tihedasti seotud ja üksteisest sõltuvad, ning lähtuvad organisatsiooni eesmärkidest ja strateegiatest. Efektiivse tööjõu säilitamine • Töötajate tasustamine • Organisatsioonikultuur • Töötajatevahelised suhted Efektiivselt töötava personali ligimeelitamine • Personali planeerimine • Töö analüüs • Personali värbamine • Personali valik Personali efektiivsuse suurendamine • Personali koolitus • Personali arendamine • Personali hindamine 97. Personalijuhtimise põhitegevused Tööanalüüs Personali planeerimine Personali värbamine
· Varade paigutuse ja väärtpaberite valiku omavaheline kokkusobivus näiteks strateegiat, mille kohaselt ostetakse väärtpabereid, mis viimasel nädalal on tõusnud (väärtpaberite valimisel tehtav otsus), tuleks üle vaadata ja kohandada sagedamini kui kord aastas (varade paigutamisel tehtav otsus). · Investori distsipliin ja kinnipidamine valitud strateegiast. 94. Milles erinevad väärtusstrateegiad kasvule orienteeritud strateegiatest? Väärtusstrateegiad otsitakse aktivaid, mille hinnad on fundamentaalselt põhjendamatult madalad. Allahinnatuse põhjuseks võib olla majandusharu ebapopulaarsus, aktsia jäämine investori tähelepanu alt kõrvale. Üks maailma tuntumaid selle strateegia propageerijaid ja kasutajaid on Warren Buffett (tema investeerimisfirma nimi on Berkshire Hathaway). Kasvule orienteeritud strateegiad siin ei hoolita niivõrd väärtpaberi praegusest
internaalid - otsib vastuseid oma tegevusest mitte keskkonnast, analüüsib oma tegude tagajärgi). Tuleb lapsepõlvest ja kasvatusest. o Toimetulek sh kohanemine tervis karjäär ametialane sooritus o Juhtimine Organistatsioooni keskkonna kontrollimine Erinevad tegevusstrateegiad Juhindumine pikaajalistest strateegiatest Juhtimisttiilid (ümberkujundav/transformeerimine – karismaaatiline juht vs tehinguline/pragmaatiline – pigem seotud tasu karistus juhtmis mustriga, tasustatakse juhul kui alluvad täidavad oma lubadused ja ülesanded suunatud normidele kuuletumisele. Juhid on pigem autoriteedid.) Otsene – mida juht vahetult teeb, kaudne – seostub stiilide ja
Strateegial on omad puudused. Esiteks võib juhtuda, et hirmutajat ei usuta ja seetõttu võib ähvardaja oma näo kaotada. Teiseks ei ole hirmutajad just eriti soositud. Efektiivsemaks viisiks on aga näidise esitamine. Näidise esitaja üritab luua endast muljet kui moraalselt õieti toimivast isikust ja sageli ka sellega esile kutsuda teistes süütunnet. Näidise esitaja võib esitada märtrit, ennastohverdavat abistajat.Üritab tõestada oma korrektsust. Veel üks väljapakutud strateegiatest on abituse näitamine, enda esitamine nõrga ja abituna. Abituse näitaja soovib saada sümpaatiat. See võib olla ühe isiku üks viimaseid katseid, selline katse, kus teiste strateegiate kasutamine ei õnnestunud. Seda inimesed üldiselt ei taha kasutada, kasutatakse vaid siis kui tõesti ei osata teistmoodi toime tulla - nt tunnistatakse oma rumalust arvuti kasutamise osas jne. Soovitakse luua tunnest, et tekib kohustus aidata. Üheks vimalikuks strateegiaks on
14 Toiminguid, mis selgitavad välja ja esitavad seosed asutuse funktsioonide, tegevuste ja toimingute vahel, nimetatakse käesolevas juhises asutuse funktsioonide analüüsiks. Asutuse funktsioonide analüüsi teostatakse ülalt alla meetodil, mille käigus: tehakse kindlaks asutuse üldised eesmärgid ja ülesanded Tavaliselt on need tasandi võrra madalamal asutuse missioonist ja visioonist ning leitavad või tuletatavad arengukavadest, strateegiatest, põhimäärustest, poliitika- test jt ametlikest dokumentidest. tuvastatakse funktsioonid, millega asutuse eesmärgid saavutatakse Funktsioon tuvastatakse siis, kui kindla eesmärgi ja ülesandega seotud tegevused grupeeritakse. Silmas tuleb pidada, et üks funktsioon saab analüüsis esineda vaid ühe korra. 14 Vt täpsemalt ka ISO/TR 26122:2008 „Informatsioon ja dokumentatsioon. Tööprotsesside ana-
kommutaatoritel on oma tabelid. Nad õpivad milliste hoste'deni milliste liideste kaudu saab. ///// EHK Switch suurendab läbilaskevõimet ka sellega, et ta ei puhverda tervet kaadrit, vaid loeb päisest sihtaadressi ning hakkab kohe sinna infot edastama. Edastab kaadreid ilma tervet kaadrit ära ootamata. Kombineeritud erikiirusega ühendused 10/100/1000Mbps. 45. CSMA/CA Erineb CSMA/CD protokollist selle poolest, et püüab kollisioone ennetada. Kasutab ühte persistence strateegiatest. Kui sõlmpunkt näeb, et kanal on vaba, siis ootab ta mingi ajavahemiku ja ootab veel mingi juhusliku ajavahemiku. Pärast seda paneb ta kaadri teele, taimeri käima ja jääb ACK'i ootama. Kui ACK tuleb enne seda kui aega saab otsa, siis on kaadriedastus olnud edukas. Kui, aga ACK'i ei tule õigeaegselt, siis saatja teab, et midagi on valesti ja suurendab oma juhuslikku ooteaega ning proovib siis mingi aja pärast uuesti. 46. ATM
edastama Edastab kaadreid ilma tervet kaadrit ära ootamata Kommutaator on parem kui jaotur, sest võimaldab olemasolevat ressurssi paremini ära kasutada. 45. CSMA/CA Collision avoid ehk erineb CSMA/CD protokollist selle poolest, et püüab kokkupõrkeid ennetada. Kasutab ühte persistence strateegiatest. Kui sõlmpunkt näeb, et kanal on vaba, siis ootab ta mingi ajavahemiku ja ootab veel mingi juhusliku ajavahemiku. Pärast seda paneb ta kaadri teele, taimeri käima ja jääb ACK’i ootama. Kui ACK tuleb enne seda kui aega saab otsa, siis on kaadriedastus olnud edukas. Kui, aga ACK’i ei tule õigeaegselt, siis saatja teab, et midagi on valesti ja suurendab oma juhuslikku ooteaega ning proovib siis mingi aja pärast uuesti. 46. ATM
tõttu, nii saab ta olla moraalseks eeskujuks. Nagu enese ülendajal võib ka näidise esitajal tekkida probleeme juhul kui ta ei vasta esitatavale muljele. Strateegia võib ebaõnnestuda ka siis, kui see on liialt läbinähtav. Igal juhul on tegemist aga mingi mulje jätmise sooviga. Näidise esitamine võib põhjustada ka soovimatuid tagajärgi, sellist käitumist võidakse pidada silmakirjalikuks. Viimane Jonesi ja Pittmani (1982) poolt väljapakutud strateegiatest on abituse näitamine. Abituse näitaja kasutab oma nõrkusi soovitud tulemuse saavutamiseks, lootes teistes sümpaatiatunnet tekitada. Strateegia on kõige rohkem kasutusel olukordades, kus inimesel on puudu konkreetsetest vajaminevatest oskustest ning vahenditest, mida teised omavad. Tööintervjuude käigus võib abituse näitamist kohata haruharva. Näiteks üritab isik, kes ilmselgelt kandideerib valele töökohale, näidata end nõrga ja abituna
võõrandumine kolleegidest ja organisatsioonist. · Tööjõu suur vahelduvus, andekate töötajate lahkumine organisatsioonist. · Uute töötajate aeglane sulandumine organisatsiooni, ebakindlus töökorralduse ning -ülesannete küsimuses. · Töötajate võõrandumine juhtkonnast, eri osakondade või peakontori ja filiaalide eraldatuse tekkimine. · Töötajate vähene informeeritus ettevõtte eesmärkidest, väärtustest, strateegiatest, plaanidest ja projektidest. · Töötajate usaldamatus juhtkonna otsuste vastu, vastuseis muudatustele, 30 vastutöötamine. · Töötajate vähenev rahulolu, lojaalsus, pühendumine. · Koordineerimata, üksteisele vastu töötavate või segadust tekitavate sõnumite jõudmine ettevõttest väljapoole.
tähendus (mõte), teema, lausete formaalsed tunnused (lausemall). Ülesanded võimaldavad vähendada abiõppelaste kõne stereotüüpsust ning arendada rühmitamisoskust (klassifitseerimist) verbaalses ruumis. Ütluste rühmitamine pragmaatilise tähenduse põhjal on üheks verbaalse suhtlusoskuse (dialoogis osalemise) kujundamise eelduseks. Küsimused tekstitasandil: Põhjaliku ülevaate teksti mõistmiseks kasutatavatest kognitiivsetest strateegiatest on esitanud T van Dijk ja W. Kintsch (1983). Monograafias kirjeldatud strateegiad on järgmised: Propositsioonistrateegia — kujutab endast minimaalsete teabeüksuste mõistmist. Propositsioonid on abstraktsed kognitiivsed üksused (koosnevad predikaadist ja argumendist või argumentidest). Tüüpiliseks propositsiooni vasteks keeles on baaslause ehk tuumlause. Vabade laienditega laused, rääkimata liitlausetest,
1. toetatava õpistrateegia täpsustamist; 2. õpiprotsessi osade kirjeldamist; 3. õpitegevuste valimist. 2.3.1 Õpistrateegia Tõenäoliselt on projektijuhtimise konspekti lugejatel juba tekkinud oskus iseseisvalt õppida. Mõni neist valdab üksikut tehnikat, kuidas teadmisi paremini meelde jätta, mõnel on kujunenud kindel õpistrateegia. Et konspekt sobiks erinevatele lugejatele, on õpimeetoditega arvestamine oluline. Järgnevalt lühike ülevaade strateegiatest ja eelistustest, mida loodavas õpimaterjalis toetatakse. 2.3.1.1 Õpetamise teooriad Kolm enimtuntud õpetamise teooriat on: 1. konstruktivism – õpilane ehitab oma teadmiste pagasi ise. 2. empirism – teadmised omandatakse otseste kogemuste kaudu. 3. pragmatism – teadmine on ajas muutuv. (Villems, A. Ruul, K. 2001) Projektijuhtimise konspekt toetab mõnda konstruktivistliku õpetamisteooria alustala. Lugejal on
nädalal. Maksimaalne binokulaarse sensitiivsuse periood kestab kuni 2. eluaastani. Mälu areng Mälustrateegiad Metamälu Mälu sisu Skriptid – tüüpiline tegevuste jada Skeemid – info objektide ja olukordade kohta Implitsiitne mälu . mäluvorm, mis ei sõltu teadlikust meenutamisest; see on lastel ja täiskasvanutel sama hea Eksplitsiitne mälu . teadvusele kättesaadav; sõltub metamälust, kognitiivsetest strateegiatest, ajukoore arengust Lapseea amneesia – ei mäleta esimese 3-4 eluaasta sündmusi, seotud mina arenguga 20 kuuselt, mälustrateegiate arenemine, sotsiaalne perspektiiv. Motoorne areng Motoorne oskus on eesmärgipäraste tegevuste organiseeritud jada, mida juhivad ja korrigeerivad tagaside mehhanismid. Eriti oluline roll tegevuste kontrollimisel on nägemistajul, see annab tagasisidet tegevuse õnnestumise kohta ning aitab vigu parandada.
Tuntumad mõtlemisoskuste õpetamisstrateegiad pedagoogika ajaloost. S.OHLSSONI soovitused mõtlemisoskuste kujundamiseks. Kooli ajaloos on lugematuid kordi püütud leida meetodeid õpilaste üldiste mõtlemisoskuste efektiivseks arendamiseks. Tuntumateks katseteks on formaaldistsipliinide õpetamine, loogikakursuse lülitamine üldhariduskoolide õppekavasse ja kriitilise ning loomingulise mõtlemise rõhutamine erinevate õppeainete raames. S. OHLSSONI arvates pole ükski nendest strateegiatest andnud silmnähtavaid tulemusi põhjusel, et neis ei peeta kinni inimmõtlemise põhiloogikast. Neist põhimõtetest lähtuvad metoodikad käsitlevad mõtlemist deduktiivsena, kuigi valdav osa mõtlemisest seisneb opereerimises reaalse maailma toimingute mõtteliste mudelitega. Õpilase mõtlemisoskus ei üldistu, kui tal pole võimalik neid seostada oma konkreetsete kogemuste, protseduuriliste teadmiste ega hüpoteetilis- heuristliku mõtlemisega
poliitiliselt nähtav arhiivisektor tajus esimeste seas, et veeb on määrav suhtlusvahend oma olemasolu, erirolli ja arhiivide ainese tutvustamiseks. Esimesed arhiiviportaalid loodi veebi tekkimise algusaegadel, millele varsti järgnes UNESCO maailma arhiivide portaal. Arhiivid peavad tegema laialdast koostööd, eriti arhiividokumentide kirjeldamise standardite määratlemisel ja levitamisel, ning teavitama üksteist dokumentaalse pärandi digiteerimise strateegiatest ja meetoditest. Veebist on saanud arhiivisaitide, institutsioonidevaheliste infosüsteemide ning temaatiliste ja territoriaalsete andmepankade ja portaalide vahendusel väga tõhus töövahend. Arhiivid ja kultuuriveebi eesmärgid Eesmärk nr 1 (kultuuriüksuse identiteedi esitus). Võrreldes teiste kultuurisektorite üksustega tuleb arhiivide identiteeti tõsta ajuti kõrgemale kitsalt kohalikust keskkonnast, millega nad on sageli seotud, kuna neis säilitatavate dokumentide tähtsus on
Sellele küsimusele vastamiseks tuleb eraldi käsitleda nii keeleoskuse kui keelekasutuse arengut. Üldiselt suureneb laste keeleoskus koos lapse vanuse kasvuga. Ka keelekasutus on vanematel lastel nooremate omast parem. Nende arengute mõistmiseks tuleb käsitleda ka strateegiaid, mida antud vanuses laps sõnalise materjali mõistmiseks või loomiseks kasutab. Eeldatavasti pole kogu areng puhtalt keeleline, vaid sõltub kasutatavatest keeleoskuse ja keelekasutuse strateegiatest. Need strateegiad asuvad keele omandamise ja metatunnetuse piiril, kujutades endast ühtlasi inimliku intelligentsuse olulisi aspekte (Sternberg, 1985). Keeleoskus Üheks uuritavaks aspektiks on olnud keeleoskuse seire (comprehension monitoring), mille kohaselt üheks keeleoskuse omandamise ja arendamise viisiks lapsel on omapoolsete hinnangute tegemine kuuldava ja loetava suhtes (näiteks selle materjali täpsuse, loogika ja ühtlikkuse mõttes) (Markman, 1977, 1979)
ȱ Edaspidiȱ onȱ meilȱ võimalikȱ kogutudȱ infoȱ aluselȱkaastöötajateȱandmebaasiȱsüstemaatiliseltȱtäiendada.ȱ LisainfotȱdiagnoosideȱesitajateȱvõiȱtäiendajateȱkohtaȱpalutakseȱsaataȱNANDAȬIȱ tegevdirektorileȱmeiliaadressilȱ[email protected]ȱ.ȱ ȱ Tabel I.2. II taksonoomia: valdkonnad, klassid ja diagnoosid 1. VALDKOND TERVISEDENDUS Teadlikkus heaolust või normaalsest talitlusest ning strateegiatest, mida rakendatakse nende üle kontrolli säilitamiseks ja nende tõhustamiseks. 1. klass: terviseteadlikkus Normaalse talitluse ja heaolu äratundmine. Kinnitatud diagnoosid 00097 Vähene meelelahutuslik tegevus 00168 Istuv eluviis 2. klass: tervisejuhtimine Toimingute tuvastamine, kontrollimine, soori- tamine ning lõimimine tervise ja heaolu säilitamiseks. Kinnitatud diagnoosid 00215 Elanikkonna puudulik tervis 00188 Riskialdis tervisekäitumine
annaabi.ee 
