Ennetustöö (0)

TALLINNA ÜLIKOOL
Rakvere Kolledž
Sotsiaalpedagoogika RSP I kõ
Merilin Uder
KURITEOENNETUS
Referaat
Juhendaja : Helve Jaanimägi, lektor
MAARDU 2010

SISUKORD

Sissejuhatus.......................................………………………………………….........................3
Alaealiste antisotsiaalse ja delinkventse käitumise riskitegurid ………………..…………...4-5
Kohtulik ja korrektsiooniline kuriteoennetus……………………..........……………………...5
Kogukonnapõhine kuriteoennetus…….………….……………………………………...........6
Koolipõhine kuriteoennetus.……………...…........................................................................6-7
Perekonnapõhine kuriteoennetus.........................…………………………………………...7-9
Perepõhine sekkumine Eestis...............................................................................................9-10
Kokkuvõte............………………………………………………............................................11
Kasutatud kirjandus.................................................................................................................12

SISSEJUHATUS

Iga riigi tuleviku määrab rahvastik , kellest riik koosneb. Ei saa kindlalt väita: “pole majandust– pole riiki”, “pole sõjaväge – pole riiki”.Absoluutne tõdemus on aga see, et kui pole rahvast, pole riiki!
Selleks, et meie rahvas oleks jätkusuutlik, et meie ühiskond oleks jätkusuutlik, on meil vaja selgete väärtushinnangutega vaimselt ja füüsiliselt terveid inimesi. Tihtipeale aga võib juhtuda nii, et miski häirib ühte neist kolmest olulisest komponendist ja kvaliteetne tulevik saab pea kohale suure küsimärgi. See miski tulebki meie ühiskonnast välja juurida ja seda miskit aitab ennetada planeeritud tegevus.
Kuriteoennetus on heaoluriigi saavutamisel väga oluline osa. Oma töös räägin lähemalt perekonnapõhisest kuriteoennetusest, sest perekond ja kasvukeskkond määravad väikese ilmakodaniku eneseusu ja väärtushinnangud.

ALAEALISTE ANTISOTSIAALSE JA DELINKVENTSE KÄITUMISE RISKITEGURID

Indiviidi füüsilisi, emotsionaalseid, kognitiivseid ja sotsiaalseid omadusi teatud ajahetkel, nimetatakse individuaalseteks riskiteguriteks. Sellised on sugu, rass ja etnilisus, agressiivsus , IQ, akadeemiline (eba)edukus, emotsionaalne seisund, tähelepanupuudulikkuse ja hüpperaktiivsuse häire ( ADHD ), tõrges-trotslik käitumine(ODD), käitumishäire (CD), geneetilised ja füsioloogilised karakteristikud .
Perekondikud riskitegurid on sageli seotud lapse vahetu keskkonnaga ja võivad ilmneda nii otseselt kui kaugemalt . Sellisteks riskiteguriteks on perekonna struktuur, pereliikmete arv, vaesus / madal sotsiaalmajanduslik staatus, perekonnaliikmete kriminaalsus, ema tööhõive, vanemlus teismeeas, lahutus , perevägivald, vanemlik psühhopatoloogia, vanemlik kasvatuspraktika, lapse füüsiline väärkohtlemine.
Eakaaslaste mõjutused delinkventse käitumise kujunemisel osutuvad tagasihoidlikumaks, kui individuaalsed, perekondlikud ja kogukondlikud riskitegurid, mistõttu käsitletakse tõrjutust eakaaslaste seas ja deviantsust pigem vahendavate teguritena kui delinkventse käitumise esmapõhjustena. Eakaaslaste mõju saab olulisemaks lapse hilisemas eas. Eakaaslastega seotud riskitegurid on deviantsete eakaaslaste mõju, esialgsele kuritegelikule käitumisele õhutamine, koos õigusrikkumiste sooritamine, kamba liikmeks olemine, õe-venna mõju, eakaaslaste mõju dünaamika (antisotsiaalse käitumisega noorukitel kipuvad olema ebastabiilsed ja –usalduslikud sõprussuhted, mis tugevdavad deviantset käitumist), eakaaslaste poolne tõrjutus lapseeas .
Kooliga seotud riskiteguriteks on akadeemiline ebaedukus, nõrk side kooliga, vähesed hariduslikud pürgimused ja koolimotivatsioon, koolikorraldus . Tõendusmaterjali toodud riskitegurite kohta on suhteliselt vähe, vaja oleks selle põhjalist uurimustööd.
Ka naabruskondlike riskitegureid ei ole veel piisavalt uuritud. Nendeks on ebasoodsad tingimused ja organiseerimatus naabruskonnas, vähene seotus naabruskonnaga, mõnuainete kättesaadavus, kuritegevus naabruskonnas, avatus vägivallale, kuritegevust pooldavad normid naabruskonnas, ligipääs tulirelvadele, vägivalla kujutamine meedias. (Edovald 2005:8-11)
Ükski konkreetne riskitegur ei selgita delinkventset käitumist. Pigem on nii, et mida rohkem ilmneb lapse puhul riskitegureid või mida rohkem on valdkondi, milles riskitegurid ilmnevad, seda suurema tõenäosusega ja seda varasemas eas on lapsel delinkventse käitumise oht.(samas: 12) Noorte kuritöö ennetusel tuleks peale riskitegurite vähendamise ka kaitsetegureid tugevdada. Kaitseteguriks ei pea olema ilmtingimata riskitegurile vastupidine näitaja, vaid pigem tegurid, mis mõjutavad isiku reaktsiooni kaitsetegurile (samas:11). Oluline on ka arvestada erinevaid antisotsiaalse käitumise kujunemise arenguteid.
KOHTULIK JA KORREKTSIOONILINE KURITEOENNETUS
Erinevalt traditsioonilisest kuriteoennetusest on kohtulik ja korrektsiooniline ennetus suunatud õigusrikkumisi toime pannud noorukite edasise kuritegeliku käitumise ennetamisele. Kohtulik ja korrektsiooniline ennetus jaguneb kuude kategooriasse: võimetukstegemine, hoiatamine, kogukondlikud piirangud, struktuur, distsipliin ja väljakutse, rehabilitatsioon ning rehabilitatsiooni kombineerimine piirangutega. Tegu on osaliselt kattuvate kategooriatega.
Suur osa kohtulikest ja korrektsioonilistest meetmetest on ebaefektiivsed või küsitava mõjuga. Mõnevõrra paljutõotav võib olla rehabilitatsiooni rakendamine kombineeritult kogukondlike piirangutega. Parimaks korrektsiooniliseks sekkumiseks alaealiste õigusrikkujate puhul on rehabilitatsioon, milles mängivad tähtsat rolli teatud põhiprintssibid nagu konkreetsete õigusrikkujate vajadustele suunatud programmide spetsiifilisus, programmide elluviimise kvaliteet koos tõhusate terapeutiliste meetoditega, intensiivsete programmide suunamine suure riskiga õigusrikkujatele ning kognitiivsete ja käitumuslike kohtlemismeetodite kasutamine.
Teadlikkus nendest kohtulikest ja korrektsioonilistest sekkumistest võimaldab kriitiliselt hinnata nii kasutatavaid praktikaid kui ka planeeritud strateegiaid ja programme . See omakorda loob pinnase tõenduspõhiseks poliitikaks ja seeläbi tõenduspõhiseks praktikaks kuriteoennetuses. Samas on ilmne, et paljude praktikate ja programmide puhul on vajadus kõrgekvaliteetsete hindamisuuringute ja ühtlasi süsteemsete ülevaadete ning metaanalüüside järgi, mis võimaldaksid teha põhjapanevamaid järeldusi ja üldistusi strateegiate ja programide tõhususe kohta. (Edovald 2005:42)

KOGUKONNAPÕHINE KURITEOENNETUS

Kogukonnapõhine ennetus on valdkond , mis omandab kuriteoennetuses üha suuremat kaalu. Kahjuks näitab tõendusmaterjal, et kogukondlikud sekkumised ei ole eriti mõjusad antisotsiaalse ja delinkventse käitumise ennetamisel ja vähendamisel. Samas on tõendusmaterjal saadudmadalakvaliteediliste hindamisuuringute abil, mis tähendab, et kvaliteetsete lisauuringutega võib saada märksa usaldusväärsemaid tulemusi.
Teatav mõju on kambaprobleemide ennetamise programmidel, kogukonnapõhisel mentorlusel ja koolijärgsel huvitegevusel. Ehkki kambaliikmelisuse ennetus pole valdavalt efektiivseks osutunud, on sellistestki programmidest üks osutunud paljutõotavaks. Samuti on positiivseid tulemusi andnud regulatiivsed sekkumised, mis piiravad alkoholi, tubaka ja tulirelvade kättesaadavust jms, ning meediasekkumised.
Kuna delinkventse käitumise riski- ja kaitsetegurid ilmnevad inimest ümbritseva keskkonna eri tasandeil, on kogukondlikus kuriteoennetusel tähtis roll laiaulatuslikel strateegiatel. Koordineeritud ja mitmekomponendiliste strateegiate kujundamine, elluviimine ja hindamine on aga kogukondadele märkimisväärseks väljautseks. Et sekkumine oleks mõjus, on vaja omavalitsuse liidrite ja eri sektorite esindajate osalust ning seeläbi ka vastutust strateegia elluviimisel ja planeerimisel. Kordumatu kogukondliku kuriteoennetusstrateegia väljatöötamisel on osutunud kasulikuks hooliva kogukonna mudel, mis kaasab ennetusse kogukonna võtmeisikud ja arvamusliidrid. (Edovald 2005:35)

KOOLIPÕHINE KURITEOENNETUS

Ool kui üks parimaid kuriteoennetuse keskkondi kätkeb mitmeid riskitegureid delinkventse käitumise arenguks, sh kooli- ja klassikeskkonda iseloomustavad tegurid ning individuaalsed karakteristikud ja hoiakud. Mitmed koolipõhised sekkumisprogrammid on efektiivsed probleemse käitumise vähendamisel. Sealjuures kalduvad mõjusad olema pigem koolikeskkonna muutmisele keskenduvad programmid kui need, mis on suunatud hoiakute ja käitumise muutmisele. Kõige mõjusamad on kooli juhtimise ja distsipliiniga toimetuleku sekkumised, mis õpetavad lastele sotsiaalseid oskusi, kasutades selleks kognitiiv-käitumuslikke meetodeid . Kõige ebaefektiivsemateks sekkumisteks kuritegeliku käitumise vähendamisel on osutunud instruktsioonilised programmid, kus ei rakendata kognitiiv-käitumuslikke meetodeid, nõustamine, sotsiaaltöö ja teised terapeutilised sekkumised ning reaktsiooni / vaba aja veetmise programmid. Märkimisväärseid tulemusi ei ole andnud ka klassiga toimetulekule ja õpilaste ümberrühmitamisele suunatud programmid. (Edovald 2005:29)

PEREKONNAPÕHINE KURITEOENNETUS

Perekonnapõhiste ennetusprogrammide eesmärgiks on vähendada selliseid perekonna riskitegureid nagu napp lapsekasvatamise oskus, vähene järelvalve ja ebajärjekindel/range distsipliin. Perepõhiseid sekkumisi viivad ellu eelkõige käitumismuutusi motiveerivad psühholoogid, kes pakuvad vanemlusega toimetuleku koolitusi, funktsionaalset pereteraapiat ja perekonna säilitamist. Järgmised programmid on suunatud vanemlikule kasvatuspraktikale, et mõjutada hilisemat kuritegelikku käitumist kujundavaid riskitegureid:

• Kodukülastused;
  
• Vanemate õpetamine + päevahoid/ eelkool
  
• Kliiniku-/haiglapõhine vanemate koolitus + laste koolitus
  
• Koolipõhine laste koolitus + vanemate koolitus
  
• Kodu-/kogukonnapõhine vanemate koolitus;
  
• Multisüsteemne teraapia
  

Toimivad programmid on kodukülastused, vanemate õpetamine pluss päevahoid/eelkool, koolipõhine, koolipõhine laste oolitus koos vanematega ning multisüsteemne teraapia.

Kodukülastused

Kodukülastuse programmid kätkevad tööd emaga raseduse ajal, et vähendada hälvete ja neuropsüühhiliste kahjustuste tõenäosust sündivate laste puhul. Emadega tehakse tööd ka pärast sünnitust, et soodustada ema-lapse suhtlust, parandada lapse arengulist elukulgu ja edendada positiivset emaduse kulgu. Üldjoontes on kodukülastusprogrammide eesmärgiks mõjutada last ohustavaid riskitegureid , mis raseduse ajal võivad ilmneda ( suitsetamine , uimastikasutamine, kehv toitumine ja tervislik seisund). Eriti märkimisväärseks on osutunud Elmira programm, milles hariti vanemaid rääkides loote ja imiku arengu mõjudest, sõprade ja perekonna mõjust rasedusele, lapse sünnist ja imiku ning ema eest hoolitsemisest ja pereliikmete sidumine teiste tervise- ja sotsiaalteenustega.

Vanemate harimine koos lastehoiu/eelkooliga

Need programmid on eelkõige mõeldud eelkooliealistele lastele ja nende vanematele. Lastevanematele pakutakse koolitust toitumise, tervishoiu ning lapse arengu ja selle toetamise osas. Lastele pakutakse päevahoiu või eelkooli raames kognitiivset arengut ja koolivalmidust soodustavaid tegevusi. Enamasti on programmid suunatud madala sotsiaalmajandusliku staatusega ja teiste sotsiaaldemograafiliste riskiteguritega peredele.
Eriti märkimisväärsete ja pikaajaliste tulemustega programmiks osutus Perry Preschool Project. Lapsed osalesid igapäevases eelkooli programmes, mida toetasid igapäevased kodukülastused. Programm on avaldanud pikaajalist positiivset mõju vaestes oludes kasvanud laste haridussaavutustele, tööhõivele, kuritegelikule käitumisele ja peresuhetele.
Koolipõhine laste koolitus koos vanemate koolitusega
Sellised programmid on enamasti suunatud madala sotsiaalmajandusliku staatusega ja kõrge kuritegevuse tasemega perekondadele.Sageli keskenduvad koolipõhised programmid käitumisprobleemidega ja agressiivsetele lastele, hõlmates laste sotsiaalsete oskuste arendamist koolikeskkonnas ning vanemate koolitust. Viimane on suunatud vanemliku kasvatuspraktika parandamisele, õpetades vanematele laste tunnustamist, mittekaristavat ja järjekindlat distsipliini, perekondlike kriisiolukordadega toimetulekuks vajalikke tehnikaid jmt.
Suuremal või vähemal määral ilmnesid positiivsed mõjud katserühmas osalejatele kõikide programmide puhul, mis hõlmasid nii vanemate kui laste koolipõhist treeningut. Need programmid on tõenäoliselt edukad suuresti tänu kõrgele kontseptuaalsele, metoodilisele ja teostamise kvaliteedile, kombineerides mittestigmatiseerivat laste treeningut koolikeskkonnas kvaliteetse vanemate koolitamisega.
Multisüsteemne teraapia
Multisüsteemne teraapia (MST) on intensiivne pere- ja kogukonnapõhine kohtlemine, mis on mõeldud teismelistele tõsise väärkäitumisega noorukitele, kelle puhul on oht, et nad eraldatakse perest ja paigutatakse mõnda institutsiooni, näiteks erikooli või raviasutustesse. MST keskendub riskiteguritele, mis on teadaolevalt seotud delinkventsusega ning ilmnevad keskkondades ja süsteemides, milles noored viibivad. Eesmärgiks on tugevdada vanemate oskusi, et tulla toime teismelistel ilmnevate raskustega ning nõustada noorukit, et ta suudaks hakkama saada perekonna, eakaaslaste, kooli ja naabruskonnaga seotud probleemidega. Sekkumisstrateegiad kätkevad endas strateegilist ja strukturaalset pereteraapiat, käitumuslikku vanemate koolitust ja kognitiiv-käitumuslikke teraapiaid.MST-d pakutakse kodukeskkonnas, läbiviijaks on määratud terapeut ning sekkumiste kestuseks on ligikaudu neli kuud.

Funktsionaalne pereteraapia

Programmi on edukalt rakendatud väga paljudele probleemsetele noorukitele ja nende perekondadele eri kontekstides (maa-, linna- jne). Noored osalevad 12-l ühetunnisel seansil, mis jaotub kolme kuu peale. Üks terapeut tegeleb keskmiselt 12-16 perekonnaga. (Samas:19-21)
Mittetoimivad programmid on vanemluse ja sotsiaalse toetuse parandamiseks mõeldud kodu-/ko-gukonnapõhised vanemate koolitusprogrammid ei osutunud efektiivseks, mõnel juhul ilmnes isegi kahjulikke mõjusid. Paljutõotavaks programmiks on osutunud kliiniku-/haiglapõhine vanemate ja laste koolitamine . Need on suunatud väärkäitumise ja käitumisprobleemidega laste vanematele, kätkedes koolitustvanemlike oskuste ja kasvatuspraktika parandamiseks ning laste koolitust sotsiaalsete oskuste parandamiseks, vihaga toimetulekuks jne. Koolituste raames kasutatakse programmiti väga erinevaid sekkumisi, näiteks videopõhine modelleerimine, probleemi-lahendamise oskuste treening, strukturaalne pereteraapia , individuaalne psühhodünaamiline teraapia lapselejm. (Edovald 2005:19-22)
Elmira projekt
Elmira sünnieelse/varajase lapsepõlve projekt, mille on välja arendanud David Olds ja tema kolleegid , on suurepärane näide varajase sekkumise sotsiaal-majanduslikust kasust. Elmira projekti eesmärgiks on vältida laste halba tervist ja nende väärkohtlemist. Selleks külastavad erialaselt koolitatud meditsiiniõed/lastearstid lastootava/ vastsündinu ema kodu.
Õed annavad emadele teadmisi lapse sünnieelse ja –järgse arengu kohta, püüavad parandada/luua paremat sidet perekonnaliikmete vahel. Uuringud on näidanud, et programmis osalevates perekondades on lapse väärkohtlemist aset leidnud oluliselt vähem. Samuti on see projekt ka tasuv: ühe pere kohta kulub 6000 USD, aga kulud võimalike probleemide korral oleks võinud olla neli korda suuremad. ( Fish 2002)

PEREPÕHINE SEKKUMINE EESTIS

Välisriikide uuringud näitavad, et alaealiste käitumisprobleemide ja delinkventsuse ärahoidmisel on tõhusad mitmesugused perepõhised sekkumisprogrammid. Näiteks kodukülastuse programmid, vanemate õpetamine kombineeritult laste päevahoiu/eelkooliga, laste ja lastevanemate koolitus lasteaedades ning koolides , multisüsteemne teraapia ja funktsionaalne pereteraapia.
Nii Sotsiaalministeeriumi kui ka omavalitsuste praegu pakutavatest teenustest on mitmed mõeldud ka vanemate toetamiseks. Näiteks tugiisikuteenus on mõeldud lastele ja nende vanematele, et parandada igapäevaelu toimetulekut. Tugiisikuteenus aitab toimetulekuraskustesse sattunud inimesel stabiilsesse elukeskkonda tagasi jõuda. Väärkoheldud lastele ja nende pereliikmetele on võimalik pakkuda nõustamisteenust, samuti osutada rehabilitatsiooniteenust alaealiste komisjoni otsusel määratud lastele, kes ei täida koolikohustust või on toime pannud karistusseadustikus ettenähtud kuriteokoosseisule vastava õigusvastase teo. Nimetatud teenuste kõrval on laialt levinud mitmesugustes probleemsetes olukordades psühholoogi nõustamisteenuse kasutamine. Lisaks pakuvad mitmed MTÜd lastevanematele tasulisi koolitusi ja nõustamist, mis on suunatud nende kasvatustavade ja ka sotsiaalsete oskuste parandamiseks (nt perekeskuse Sina ja Mina koolitused; Viljandi Noorte Huvikeskuse koolitusprogramm; MTÜ Eesti Naabrivalve projekt „Turvaline lasteaed “).
Siiski jätkub nimetatud teemaga tegelemiseks Eestis arenguruumi ning süsteemsest ja aktiivsest perepõhisest sekkumisest, eelkõige riskirühma laste vanematele kavandatud programmidest veel rääkida ei saa. (Alaealiste..., 2006:25)

KOKKUVÕTE

Tööd tehes sain hea ülevaate erinevatest riskiteguritest ja ennetustöö liikidest. Ise usun või pean kõige tulemuslikumaks ja vajalikumaks hoolitseda selle eest, et võimalikud probleemid lahendatakse juba varajases lapsepõlves ning välditaks nende tekkimist enne sündi ja esimesel eluaastal. Leian, et Eestis peaks perearstide rolli lapse sotsiaalses võrgustikus suurendama . Neil peaks olema kohustus teha aeg-ajalt kodukülastusi, hoolitseda selle eest, et värsketel lapsevanematel oleks teadmised lapse arengu kohta. Nad peaksid suunama lapsevanemad vajalikele koolitustele ja vajadusel teatama sotsiaaltöötajale lapse või vanemate väärkohtlemisest jne, jne.

KASUTATUD KIRJANDUS

Alaealiste kuritegevuse vähendamine aastateks 2007-2009 (2006), Tallinn: Justiitsministeerium
http://www.just.ee/orb.aw/class=file/action=preview/id=35839/Alaealiste+kuritegevuse+vahendamise+arengukava+aastateks+2007-2009.pdf
Edovald T. (2005) Ülevaade alaealiste kuritegevuse vähendamise strateegiatest ja programmidest maailmas, Tallinn: Justiitsministeerium
Fish, E. (2002) The benefits of early intervention [09.03.2010]
http://www.aifs.gov.au/sf/pubs/bull2/ef.html