Sinatamine ja Teietamine - referaat (0)

Tartu Ülikool
Haridusteaduskond
Humanitaarained
Kadri Sado
SINATAMINE JA TEIETAMINE
Referaat
Juhendaja: Tiina Alekõrs
Tartu 2009

Sisukord

Sisukord 2
Sissejuhatus 3
1. Ühiskond ja kõnetamine 4
2. Erinevad rahvad ja kõnetamine 5
3. Kõnetusnormidest koolilaste arvamuse põhjal 6
3.1. Kõnetussõna määrajaks ühiskondlik seisund 6
7
3.2. Kõnetusvormi valik ja sina/teie vältimise strateegiad 7
3.3. Markeeritud kõnetamine 7
Kokkuvõte 9
Kirjandus 10
Resümee 11

Sissejuhatus

Eesti keeles on võimalik inimesi kõnetada ainsuse või mitmuse teise pöörde abil. Sageli on raske otsustada kumb vorm on sobivam . Suurema osa ajast juhildutakse sisetundest või intuitiivsetest reeglitest, sest vanematele inimestele ja võõrastele öeldakse teie ning sõpru, tuttavaid ning teisi lähedasi kõnetatakse sinatades. Kuid üsna raske on piiritleda ju seda, kui vana on siis ikkagi vana, kui võõrast võib võõraks nimetada ning kas tuttavat, keda pole aastaid näinud, tasub sinatada. Kirjatöö käigus selgitati välja mis olukordades kasutatakse teietamist ja millal sinatamist. Analüüsitava materjalidena käsitleti Leelo Keevalliku artikleid, kus autor tõi sisse kooliõpilaste arvamused seoses antud teemaga.

1. Ühiskond ja kõnetamine

Kõnetamisel on ühiskonnas märkimisväärne tähtsus. Selle abil määrab inimene ise, mis rolli tema kaasvestleja kuulub ning sealhulgas teadvustab, mis laadi vahekord tal teise kõnelejaga on ning kuidas ta temasse suhtub. Samuti väljendatakse ootusi, mis vestlejatel teineteise suhtes on, ning luuakse ühiskondlikke suhteid. Vabalt võidakse sinatada lapsepõlvesõpru, koolikaaslasi, kaastudengeid, malevlasi, häid kolleege, teatud seltskondade või töökollektiivide liikmeid, üleüldse inimesi, kellega kõnetajat seovad ühised tegevused, põhimõtted, veendumused ja palju muud, mis inimesi liidavad, mitte ei lahuta. Tutvutakse, kohanetakse ning sinatatakse.
Eesti ühiskonnas on tegelikult üsna elementaarne, et teietamine ning käesurumine on viisakas. Paljud inimesed võivad küsimata sina peale üle minemist pidada isegi solvavaks. Siin aitab viisakas ettepanek edaspidi sina-vormis suhelda. Seega on formaalsused täidetud ning kellegi tundeid ei riivata. Sina-pöördumisel on kaks nägu: sõbralik lähenemine või olukord, kus sinatamist kasutatakse üleoleku rõhutamiseks. Teietamine näitab üldjuhul austust, kuid on samas hea strateegia distantsi hoidmiseks.
Üldjuhul on korrektne võõrast inimest, oma ülemust ning ka vanemaid inimesi esmakohtumisel teietada. Olgugi, et teietamine võib sulle harjumatu ning ebamugav tunduda. Üldlevinud etikett näeb ette, et sina-pakkumine peab tulema ülemuselt alluvale, naiselt mehele ja vanemalt nooremale. Eestis on sinatamine väga levinud, enamikus kollektiivides ollakse sina peal. Eduka meeskonnatöö üks eeldusi on vahetu suhtlemine , sinatamine toob inimesed teineteisele lähemale. Kui ülemus teeb uutele tulijate selgeks, et teietamine on üleliigne, teeb see olukorra kõigi jaoks lihtsamaks.
Pöördumisvorme on juba aastakümneid kirjeldatud justkui kahel teljel , horisontaalselt ja vertikaalselt. Horisontaal- ehk solidaarsusteljel kujutatakse kõnetusvormide valikut selle alusel, kas kaaskõneleja on tuttav ja lähedane või võõras ja kauge . Sel puhul on tavaline sümmeetriline kõnetamine, mis puhul suhtlejad kasutavad vastastikku samu vorme. Vertikaal - ehk võimuteljele paigutuvad kasutusjuhud, mille aluseks on ühiskondlikud hierarhiad. Sellel teljel on tüüpiliseks ka asümmeetriline kõnetustava, kus alt üles kõnetatakse ühtmoodi ja ülalt alla teisiti. ( Keevallik 2008).

2. Erinevad rahvad ja kõnetamine

Erinevates keeltes on tavad ja viisakusest arusaam erinevad. On rahvaid, kelle lapsed ütlevad oma vanematele "teie". Familiaarne sinatamine on paljudes maades levinud just nooremate inimeste hulgas. Maailm on tegelikult üsna mitmepalgeline ja suhtlemispaindlikkust võimaldavat rikkalikumat keelekasutust pole mõtet ühegi käsu või keeluga vaesemaks muuta seni kuni aeg seda ise ei tee.
Nagu teada, esineb Euroopa keeltes erinevaid pöördumisvorme. Sinale vastandub näiteks Saksamaal kolmanda pöörde mitmus Sie, aga Prantsusmaal hoopis teise pöörde mitmus vous. (Keevallik 2008). Kuid me ei saa lähtuda päris täpselt võõrkeeltele omastest tunnustest, sest teistes keeltes ei ole tihtipeale võimalik päris konkreetselt vastandada teie ja sina vorme. Väga suure tähtsus on omistatud sina ja teie kõrval ka sõnadele härra ja proua, kuid Eestis need nii ulatuslikult käibel pole kui näiteks Inglismaal. Kuid eks seesuguseid väljendeid võib nimetada pisut arhailisemaks, sest tänasel päeval ei ole need väga laialdaselt kasutusel.
Sinatamist ja teietamist ei saa tõsta välja konkreetsest ühiskonnast ja ajastust. Eri perioodidel ja eri ühiskondades on nende tähendus olnud väga erinev (Keevallik 2008). Praegusel hetkel on Eestis tõepoolest olemas kaks alternatiivset kõnetusvormi, kuid teistes keeleühiskondases ja teistel aegadel võivad valikuvõimalused varieeruda.
Jaapani riigi näitel võib julgelt öelda, et sealsed inimesed toovad oma kõnelustesse sisse üsna selged pöördumised. Kõnelusest võib kohe aimata suhtlejate vanusevahe ja seisuse.

3. Kõnetusnormidest koolilaste arvamuse põhjal

1995. aasta sügisel ja 1996. aasta kevadel viidi Tallinna, Tartu ja Kadrina kolmes humanitaarkallakuga koolis läbi uurimus, kus õpilased pidid täitma ankeetküsitluse. Küsitlusel osalesid 3., 9. Ja 12. klassi õpilased. Uurimuse materjal pärines ühiskonna sellistelt liikmetelt, kes süsteemi alles omandasid ja seda oma vaatekohast tõlgendasid. Meetodi puuduseks peeti vaid seda, et kokkuvõtteid ja järeldusi sai teha vaid selle järgi, mida õpilased arvavad end tegevat, mitte nende tegeliku keelekasutuse järgi.
Esmalt uuriti seda, kelle poole pöörduvad õpilased sinatades ja kelle poole teietades. Kõigil vanuseklassidel paluti vastata, kellele nemad ütleksid teie ja kellele sina. Vanemate klasside õpilased võisid ka kommenteerida oma vastuseid. Küsitlusest selgus, et juba algklasside lapsed on süsteemi üsna hästi omandanud . Peaaegu kõik ütlevad vähemalt vanematele sina ning presidendile, apteekrile või õpetajale ütleksid teie. Sellest võib järeldada, et formaalne teietamine omandatakse juba kooliea alguses või isegi veel varem.

3.1. Kõnetussõna määrajaks ühiskondlik seisund

Vastates küsimusele, millisele inimesele sa iialgi teie ei ütleks, nimetasid uuringus osalenud vanemate klasside õpilased madalama ühiskonnakihtide esindajat, näiteks kerjused, joodikud, labased ning harimatud inimesed. Teie jaoks mitteväärilisteks peeti üsna paljude poolt ka teenindussektori inimesi, koristajaid ja turvamehi. Väga paljud muidugi tõid siinkohal välja hoopis perekonna, sõbrad ja lähedased inimesed.
„Kooliõpilastel ei mängi ühiskondlikud tasandid kõnetusvormi valikul kuigi olulist rolliˮ (Keevallik 2008). Õpilased peavad inimeste juures tähtsaks pigem isiksuse omadusi ja tegusid, millest lähtuvalt valitakse ka kõnetussõna. Teietamist takistavad enamasti ebameeldivad iseloomusjooned või tunnused, näiteks pahatahtlikkus, räpasus ja labasus.

3.2. Kõnetusvormi valik ja sina/teie vältimise strateegiad

Kõnetusvormi valiku teevad üsna keeruliseks nii kõnelejate erinev reeglitunnetus kui ka vastaspoole ootuste suhtes tuntav ebakindlus . Sageli ei oska inimene langetada otsust sobilikuma sõna kasuks ning sel juhul sekkub keeleprobleem lausa ühiskondlikesse suhetesse. Kuid mitmuse ja ainsuse vahelise valiku vältimiseks on kasutusel mitmesuguseid strateegiaid :
a) pöördelõputa tingiv kõneviis
b) umbisikuline kõneviis
c) mitmuse 1. pööre
d) ainsuse 3. isik
Ükski eelpool välja töödud strateegiatest ei ole päris täiuslik, kõikide funktsioon on piiratud ning siis, kui seltskonnas on vaja pöörduda kindla isikupoole, on nad suhteliselt kasutuskõlbmatud. Kuid varem või hiljem tuleb siiski valik teha ja kõik sõltub inimesest endast.

3.3. Markeeritud kõnetamine

Markeerimata kõnetusvormiks võib nimetada osapoolte vahel tavaks saanud vormi. Kindlalt on paika pandud millist vormi kasutada ning väga lihtsalt seda muuta ei saagi. Eesti kõnetussüsteem on seega üsna jäik sarnaselt saksa süsteemile. Ka pikad ajavahemikud ei pruugi kõnetusvormi valikul rolli mängida: koolikaaslasi sinatatakse ka aastakümneid hiljem, sõltumata nende ametikohast või positsioonist. Sinalt teiele üleminek on üldiselt haruldasem kui vastupidine .
Teatud olukordades võib sinatamine siiski kõrva riivata:
a) ideologiseeritud sinatamine
b) õpilasepoolne markeeritud sina õpetajale
c) sina-vorm halvustuse või paha tuju näitajana
Teie võib olla aga iroonilia või sarkasmi tunnus:
a) kellegi suhtes rahulolematuse väljendamine
b) ebasoovitavate inimeste eemal hoidmine
„Kõnetusvormide abil on võimalik üsna edukalt distantsi ja inimsuhetega manipuleeridaˮ (Keevallik 2008). Kõnetusvormid on eriti otstarbekad manipuleerimisvahendid oma selguse tõttu. Kohustuslik valik kahe vormi vahel on viinud nii kaugele, et neile omistatakse ühiskonnas väga suur tähendus. Ainuüksi väikeses asesõnas võib sisalduda inimese ühiskondlik seisus. Kui tahetakse soovimatust kõnelejast või kõnetajast lahti saada, siis pruugib vaid markeeritud vormi selle õiges tähenduses kasutada ning inimene mõistab juba ise, et ta pole seltskonda soovitud või temaga ei soovita vestelda.

Kokkuvõte

Kõnetusvormidel on eesti keeleühiskonnas äärmiselt huvitav ja märkimisväärne roll. Analüüsitud artiklist selgus, et kooliõpilaste hinnangul on teie-vormil jätkuvalt kõrge positsioon ühiskonnas ning sina jääb endiselt sõprade, sugulaste ja heade tuttavate kõnetamiseks. Kõik sõltub täielikult sellest, kuidas inimene ise rollid jaotab või kui palju lähtub enda sisetundest. Selge on see, et ka lähitulevikus ei lähe suurem osa inimesi võhivõõrast familiaarselt sinatama ning austus endast vanemate vastu eeldab teie-vormi kasutamist. Kuid üha rohkem teie asemel sina kasutamine on üks näide kultuurilistest muutustest, mis meie ümber toimuvad. See tähendab, et ametlikkus väheneb. Esineb palju rohkem otsekohesust. Inimeste seisused ei ole enam nii olulised kui vanasti, seepärast ei ole ka nende rõhutamine nii tähtis. Usun, et inimeste vajadus üksteise suhtes viisakust välja näidata ei kao sellepärast veel kuhugi.

Kirjandus

Keevallik, Leelo 1998. Sinatamisest ja teietamisest koolilaste arvamuste põhjal. ̶ Keel ja Kirjandus nr 8, lk 541 ̶ 553.
http://www.postimees.ee/160408/esileht/arvamus/324180_2.php

Resümee

Forms of speech have extremely interesting and remarkable role in Estonian language society. From analysed article it turned out that in the estimation of schoolchildren you form has continually high position in society and you still remains for coming up to friends, relatives and good acquaintances. All depends completely on how a person distributes the roles him or herself or how much originates from their sensation. It is clear that even in the near future most of the peole would not go saying ´hey you´ to complete stranger and the respectation towards older people predicates the usage of ´you´ form. But more and more the usage of ´you´ refers to cultural changes which are taking place around us. It means that the formal style diminishes. There is much more downrightness. Statuses of people now are not important as they were in the older days, that is why the emphasizing is not so important too. I believe that the need to be polite to each other is not disappearing because of that.