Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto

Sinatamine ja Teietamine - referaat (0)

1 Hindamata
Punktid
Vasakule Paremale
Sinatamine ja Teietamine - referaat #1 Sinatamine ja Teietamine - referaat #2 Sinatamine ja Teietamine - referaat #3 Sinatamine ja Teietamine - referaat #4 Sinatamine ja Teietamine - referaat #5 Sinatamine ja Teietamine - referaat #6 Sinatamine ja Teietamine - referaat #7 Sinatamine ja Teietamine - referaat #8 Sinatamine ja Teietamine - referaat #9 Sinatamine ja Teietamine - referaat #10 Sinatamine ja Teietamine - referaat #11
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 11 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2011-02-24 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 67 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Ciska Õppematerjali autor

Märksõnad

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
60
pdf

Eesti keel ja kirjandus

Eesti keel ja kirjandus 1. Üldalused 1.1. Keele- ja kirjanduspädevus Keele ja kirjanduse valdkonna õppeainete õpetamise eesmärgiks põhikoolis on kujundada õpilastes eakohane keele- ja kirjanduspädevus, see tähendab suutlikkus mõista eakohaseid ilukirjandustekste ja nende osatähtsust Eesti ja maailma kultuuriloos ning tajuda keelt ja kirjandust kui rahvusliku ja iseenda identiteedi alust; keeleteadlikkus ja oskus end vastavalt suhtlussituatsioonile ja keelekasutuseesmärkidele nii suuliselt kui ka kirjalikult väljendada; arusaamine, et lugemine teeb vaimselt rikkamaks. Keele ja kirjanduse õpetamisega taotletakse, et põhikooli lõpuks õpilane: 1) väärtustab keelt kui rahvuskultuuri kandjat ja avaliku suhtluse vahendit; 2) teadvustab keeleoskust õpioskuste alusena ning identiteedi osana; 3) omandab põhiteadmised keelest ja saavutab õigekirjaoskuse; 4) väljendab end selgelt ja asjakohaselt nii suuliseltkui ka kirjalikult, arvestades kultuuris välja kujune

Kirjandus
thumbnail
19
docx

Diskursusanalüüs

Diskursusanalüüs_üldine_fail Diskursusanalüüs on tekstianalüüsi erijuht. Diskursusanalüüs pole konkreetne meetod, vaid eklektiline meetodite kogum, kuhu kuuluvad erinevad analüüsistiilid, -tüübid ja -koolkonnad. Sellest tulenevalt on diskursusanalüüsi ja ka diskursuse mõistet võimalik määratleda mitmeti. Selles käsitluses lähtume kriitilise diskursusanalüüsi suurkujude Teun A. van Dijki (2005) ja Norman Faircloughi (1989, 1992) määratlustest. T. A. van Dijki lühikese, ent täpse definitsiooni kohaselt on diskursus ,,tekst kontekstis". Analoogiline on N. Faircloughi määratlus: diskursus on ,,keel sotsiaalse tegevusena, mille määravad sotsiaalsed struktuurid". Nendest definitsioonidest tulenevalt on diskursusanalüüs teksti ja kõne uurimine kontekstis ­ see on ,,teksti ja kõne tegelike struktuuride süstemaatiline, üksikasjalik ja teoorial põhinev analüüsimine" (van Dijk, 2005: 236). Laiemas ja sotsiaalteaduslikumas tähenduses keskendub diskursuseuu

Meedia ja kommunikatsioon
thumbnail
54
docx

Soome keele kiire õpe

Sanahakemisto A aamu hommik aamukone hommikune lennuk aamupäivä ennelõuna, hommikupoolik aaria aaria Aasia Aasia aasialainen asiaat aatonaatto pühadelaupäeva eelpäev aatto pühadelaupäev; tähtpäeva eelpäev aattoaamu pühadelaupäeva hommik aavistus aimdus Afrikka Aafrika afrikkalainen aafriklane aherrus rügamine ahven ahven Ahvenanmaa (saaristoalue) Ahvenamaa (saarestik) Ai Oi! Ai jaa. Ah tõesti? Ai niin. Ah soo! Või nii! aiemmin varem aika (= melko) üsna aika aeg aika lailla (= melko paljon) üsna

Soomekeel
thumbnail
5
doc

Stilistika ja reklaamtekst

distantsile, mis ostjal on antud kontekstis selle kaubaga. Stiilieksitus: ,,AS FEB-i" plakati ,,KÕIK UKSED SINU KODULE" ­ asjaliku foto juures sinatus ,,Isover-Klaasvilla" reklaam ,,OLETE TE MÕELNUD, ET RUUMIS VIIBITE TE ENAMUSE OMA AJAST? ÕNNEKS ÜMBRITSEB TEID KAASAEGNE SOOJUSTUSMATERJAL" ­ distantsitust taotlev karikatuuri juures teietus Stilistiline pinge ei lisa kummalegi reklaamile midagi tähenduslikku. Stiil pole ainult tundeasi, vaid ka müügivahend. Sinatamine või teietamine reklaamis on stiiliküsimus, mille lahendus sõltub konkreetse kultuurikeskkonna psühholoogilisest ja sotsiaalsest eripärast. Kaupadel on oma kuvand, oma sotsiaalpühholoogiline isikus, mida reklaam peab arvestama ja kujundama. Selle eeldus on õige keeleline käitumine reklaamis. Keeleteadus on reklaamiteaduse osa. L. Priimägi ,,Reklaamikunst" 1998 MOTIVEERIDA, MÜRAST VABASTADA, AIDATA LUUA SOODSAID MÕTTEID,

Reklaam ja imagoloogia
thumbnail
6
docx

Sissejuhatus Üldkeeleteaduse Eksamivastused

vajadusi , millest lähtudes jaotavad nad ,,näo" kaheks vastandlikuks pooluseks: Positiivne ,,nägu" viitab inimese enesehinnangule Negatiivne "nägu" tema käitumisvabadusele. b. Pehmendamiseks või ähbardust suurendamiseks kasutatakse viisakusereeglid: Negatiivne viisakas ­ eesmärk arvestada kuulaja personaalse vadadusega ­ pealetükkivuse vältimine, TEIETAMINE, kaudse keelelisi kasutamine, mitmuslike kasutamine Positiivne viisakas ­ eesmärk säästa inimese positiivne nägu ­ sõbralikkuse näitamine, komplimentide tegemine, partneri huvisid märkamine, tülide vältimine, SINATAMINE, nalja tegemine jne. 15. Keele varieerumine. a. Varieerumine ­ see on loomuliku keele iseloomulikumaid ja effektivsemaid omadusi

Üldkeeleteadus
thumbnail
8
pdf

EESTLASTE JA VENELASTE SUHTLUSKÄITUMINE

sõltusid tulemused elukohast. Kõige sagedamini sooviksid õpetajaid sinatada kadrinalased ja palju madalam oli see protsent tallinlastel, ning vastupidi kõige rohkem soovisid teietamist tallinlased ja kõige vähem kadrinalased. See sõltub linna suurusest ja omavahelistest suhetest kooli kõrval (Keevallik 1998: 547–548). Peaaegu kõik eestlased vastasid, et õppejõud neid teietavad, kuid mõned ka sinatavad, venelased aga vastasud, et ​nii ja naa. Eestlaste vastustest on näha, et sinatamine ei ole nendele solvav. Venelaste puhul olid vastused erinevad, mõnele sinatamine meeldiks, mõnele mitte. Need, kellele ei meeldiks, põhjendasid seda lugupidamisega, st nende arvates peab tundma lugupidamine ka üliõpilaste vastu (Pajusalu jt 2010: 214). Nii venelased kui ka eestlased olid vähemalt kord elus kokku puutunud selle probleemiga, kui nad ei tea kuidas pöörduda. Mõlemad grupid kahtluse puhul pigem teietavad. Konkreetseid

Ühiskond
thumbnail
50
docx

KRIITILINE LINGVISTIKA ehk kriitiline diskursuse analüüs

… (1. loeng puudu) Konstruktiivne tekstianalüüs – tekstid konstrueerivad mingi pildi maailmast ja teevad seda keeleliste valikute kaudu. See on edasi arenenud kriitiliseks tekstianalüüsiks ja lingvistiliseks tekstianalüüsiks. Mõlema lähtekoht on ühesugune, aga rõhuasetus erinev. KRIITILINE LINGVISTIKA ehk kriitiline diskursuse analüüs Küsimus keelest ja võimust, st keelekasutuse seos ühiskonnas valitsevate võimuvahekordadega. Püüab näidata keeleliste valikute seost ideoloogiaga, võimu ja kontrollimehhanismidega, sest keelekasutusega kontrollitakse ja juhitaks ühiskonda. Keelekasutust vaadeldakse ühiskondliku tegevusena, mis mitte ainult ei kirjelda, vaid ka kujundab ja konstrueerib ühiskonda. Tekste uuritakse kui sotsiaalse suhtlemise vorme ja tegelikkust kujundavaid tähenduskooslusi. Keelekasutus on peamine inimsuhtluse vahend. Uuritakse, mida keelega teha saab ja miks neid asju tehakse. Keele abil väljendatakse arvamusi, hoiakuid ja p�

Foneetika
thumbnail
937
pdf

Erakorralise meditsiini tehniku käsiraamat

Erakorralise meditsiini tehniku käsiraamat Toimetaja Raul Adlas Koostajad: Andras Laugamets, Pille Tammpere, Raul Jalast, Riho Männik, Monika Grauberg, Arkadi Popov, Andrus Lehtmets, Margus Kamar, Riina Räni, Veronika Reinhard, Ülle Jõesaar, Marius Kupper, Ahti Varblane, Marko Ild, Katrin Koort, Raul Adlas Tallinn 2013 Käesolev õppematerjal on valminud „Riikliku struktuurivahendite kasutamise strateegia 2007- 2013” ja sellest tuleneva rakenduskava „Inimressursi arendamine” alusel prioriteetse suuna „Elukestev õpe” meetme „Kutseõppe sisuline kaasajastamine ning kvaliteedi kindlustamine” programmi Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013” raames. Õppematerjali (varaline) autoriõigus kuulub SA INNOVEle aastani 2018 (kaasa arvatud) ISBN 978-9949-513-16-1 (pdf) Selle õppematerjali koostamist toetas Euroopa Liit Toimetaja: Raul Adlas – Tallinna Kiirabi peaarst Koostajad: A

Esmaabi



Lisainfo

Eesti keeles on võimalik inimesi kõnetada ainsuse või mitmuse teise pöörde abil. Sageli on raske otsustada kumb vorm on sobivam. Suurema osa ajast juhildutakse sisetundest või intuitiivsetest reeglitest, sest vanematele inimestele ja võõrastele öeldakse teie ning sõpru, tuttavaid ning teisi lähedasi kõnetatakse sinatades. Kuid üsna raske on piiritleda ju seda, kui vana on siis ikkagi vana, kui võõrast võib võõraks nimetada ning kas tuttavat, keda pole aastaid näinud, tasub sinatada. Kirjatöö käigus selgitati välja mis olukordades kasutatakse teietamist ja millal sinatamist. Analüüsitava materjalidena käsitleti Leelo Keevalliku artikleid, kus autor tõi sisse kooliõpilaste arvamused seoses antud teemaga.

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun