Eesti keel ja kirjandus 1. Üldalused 1.1. Keele- ja kirjanduspädevus Keele ja kirjanduse valdkonna õppeainete õpetamise eesmärgiks põhikoolis on kujundada õpilastes eakohane keele- ja kirjanduspädevus, see tähendab suutlikkus mõista eakohaseid ilukirjandustekste ja nende osatähtsust Eesti ja maailma kultuuriloos ning tajuda keelt ja kirjandust kui rahvusliku ja iseenda identiteedi alust; keeleteadlikkus ja oskus end vastavalt suhtlussituatsioonile ja keelekasutuseesmärkidele nii suuliselt kui ka kirjalikult väljendada; arusaamine, et lugemine teeb vaimselt rikkamaks. Keele ja kirjanduse õpetamisega taotletakse, et põhikooli lõpuks õpilane: 1) väärtustab keelt kui rahvuskultuuri kandjat ja avaliku suhtluse vahendit; 2) teadvustab keeleoskust õpioskuste alusena ning identiteedi osana; 3) omandab põhiteadmised keelest ja saavutab õigekirjaoskuse; 4) väljendab end selgelt ja asjakohaselt nii suuliseltkui ka kirjalikult, arvestades kultuuris välja kujune
Diskursusanalüüs_üldine_fail Diskursusanalüüs on tekstianalüüsi erijuht. Diskursusanalüüs pole konkreetne meetod, vaid eklektiline meetodite kogum, kuhu kuuluvad erinevad analüüsistiilid, -tüübid ja -koolkonnad. Sellest tulenevalt on diskursusanalüüsi ja ka diskursuse mõistet võimalik määratleda mitmeti. Selles käsitluses lähtume kriitilise diskursusanalüüsi suurkujude Teun A. van Dijki (2005) ja Norman Faircloughi (1989, 1992) määratlustest. T. A. van Dijki lühikese, ent täpse definitsiooni kohaselt on diskursus ,,tekst kontekstis". Analoogiline on N. Faircloughi määratlus: diskursus on ,,keel sotsiaalse tegevusena, mille määravad sotsiaalsed struktuurid". Nendest definitsioonidest tulenevalt on diskursusanalüüs teksti ja kõne uurimine kontekstis see on ,,teksti ja kõne tegelike struktuuride süstemaatiline, üksikasjalik ja teoorial põhinev analüüsimine" (van Dijk, 2005: 236). Laiemas ja sotsiaalteaduslikumas tähenduses keskendub diskursuseuu
Sanahakemisto A aamu hommik aamukone hommikune lennuk aamupäivä ennelõuna, hommikupoolik aaria aaria Aasia Aasia aasialainen asiaat aatonaatto pühadelaupäeva eelpäev aatto pühadelaupäev; tähtpäeva eelpäev aattoaamu pühadelaupäeva hommik aavistus aimdus Afrikka Aafrika afrikkalainen aafriklane aherrus rügamine ahven ahven Ahvenanmaa (saaristoalue) Ahvenamaa (saarestik) Ai Oi! Ai jaa. Ah tõesti? Ai niin. Ah soo! Või nii! aiemmin varem aika (= melko) üsna aika aeg aika lailla (= melko paljon) üsna
distantsile, mis ostjal on antud kontekstis selle kaubaga. Stiilieksitus: ,,AS FEB-i" plakati ,,KÕIK UKSED SINU KODULE" asjaliku foto juures sinatus ,,Isover-Klaasvilla" reklaam ,,OLETE TE MÕELNUD, ET RUUMIS VIIBITE TE ENAMUSE OMA AJAST? ÕNNEKS ÜMBRITSEB TEID KAASAEGNE SOOJUSTUSMATERJAL" distantsitust taotlev karikatuuri juures teietus Stilistiline pinge ei lisa kummalegi reklaamile midagi tähenduslikku. Stiil pole ainult tundeasi, vaid ka müügivahend. Sinatamine või teietamine reklaamis on stiiliküsimus, mille lahendus sõltub konkreetse kultuurikeskkonna psühholoogilisest ja sotsiaalsest eripärast. Kaupadel on oma kuvand, oma sotsiaalpühholoogiline isikus, mida reklaam peab arvestama ja kujundama. Selle eeldus on õige keeleline käitumine reklaamis. Keeleteadus on reklaamiteaduse osa. L. Priimägi ,,Reklaamikunst" 1998 MOTIVEERIDA, MÜRAST VABASTADA, AIDATA LUUA SOODSAID MÕTTEID,
vajadusi , millest lähtudes jaotavad nad ,,näo" kaheks vastandlikuks pooluseks: Positiivne ,,nägu" viitab inimese enesehinnangule Negatiivne "nägu" tema käitumisvabadusele. b. Pehmendamiseks või ähbardust suurendamiseks kasutatakse viisakusereeglid: Negatiivne viisakas eesmärk arvestada kuulaja personaalse vadadusega pealetükkivuse vältimine, TEIETAMINE, kaudse keelelisi kasutamine, mitmuslike kasutamine Positiivne viisakas eesmärk säästa inimese positiivne nägu sõbralikkuse näitamine, komplimentide tegemine, partneri huvisid märkamine, tülide vältimine, SINATAMINE, nalja tegemine jne. 15. Keele varieerumine. a. Varieerumine see on loomuliku keele iseloomulikumaid ja effektivsemaid omadusi
sõltusid tulemused elukohast. Kõige sagedamini sooviksid õpetajaid sinatada kadrinalased ja palju madalam oli see protsent tallinlastel, ning vastupidi kõige rohkem soovisid teietamist tallinlased ja kõige vähem kadrinalased. See sõltub linna suurusest ja omavahelistest suhetest kooli kõrval (Keevallik 1998: 547–548). Peaaegu kõik eestlased vastasid, et õppejõud neid teietavad, kuid mõned ka sinatavad, venelased aga vastasud, et nii ja naa. Eestlaste vastustest on näha, et sinatamine ei ole nendele solvav. Venelaste puhul olid vastused erinevad, mõnele sinatamine meeldiks, mõnele mitte. Need, kellele ei meeldiks, põhjendasid seda lugupidamisega, st nende arvates peab tundma lugupidamine ka üliõpilaste vastu (Pajusalu jt 2010: 214). Nii venelased kui ka eestlased olid vähemalt kord elus kokku puutunud selle probleemiga, kui nad ei tea kuidas pöörduda. Mõlemad grupid kahtluse puhul pigem teietavad. Konkreetseid
… (1. loeng puudu) Konstruktiivne tekstianalüüs – tekstid konstrueerivad mingi pildi maailmast ja teevad seda keeleliste valikute kaudu. See on edasi arenenud kriitiliseks tekstianalüüsiks ja lingvistiliseks tekstianalüüsiks. Mõlema lähtekoht on ühesugune, aga rõhuasetus erinev. KRIITILINE LINGVISTIKA ehk kriitiline diskursuse analüüs Küsimus keelest ja võimust, st keelekasutuse seos ühiskonnas valitsevate võimuvahekordadega. Püüab näidata keeleliste valikute seost ideoloogiaga, võimu ja kontrollimehhanismidega, sest keelekasutusega kontrollitakse ja juhitaks ühiskonda. Keelekasutust vaadeldakse ühiskondliku tegevusena, mis mitte ainult ei kirjelda, vaid ka kujundab ja konstrueerib ühiskonda. Tekste uuritakse kui sotsiaalse suhtlemise vorme ja tegelikkust kujundavaid tähenduskooslusi. Keelekasutus on peamine inimsuhtluse vahend. Uuritakse, mida keelega teha saab ja miks neid asju tehakse. Keele abil väljendatakse arvamusi, hoiakuid ja p�
Erakorralise meditsiini tehniku käsiraamat Toimetaja Raul Adlas Koostajad: Andras Laugamets, Pille Tammpere, Raul Jalast, Riho Männik, Monika Grauberg, Arkadi Popov, Andrus Lehtmets, Margus Kamar, Riina Räni, Veronika Reinhard, Ülle Jõesaar, Marius Kupper, Ahti Varblane, Marko Ild, Katrin Koort, Raul Adlas Tallinn 2013 Käesolev õppematerjal on valminud „Riikliku struktuurivahendite kasutamise strateegia 2007- 2013” ja sellest tuleneva rakenduskava „Inimressursi arendamine” alusel prioriteetse suuna „Elukestev õpe” meetme „Kutseõppe sisuline kaasajastamine ning kvaliteedi kindlustamine” programmi Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013” raames. Õppematerjali (varaline) autoriõigus kuulub SA INNOVEle aastani 2018 (kaasa arvatud) ISBN 978-9949-513-16-1 (pdf) Selle õppematerjali koostamist toetas Euroopa Liit Toimetaja: Raul Adlas – Tallinna Kiirabi peaarst Koostajad: A
Kõik kommentaarid