Referaat-Tähelepanu (0)

TALLINNA TRANSPORDIKOOL
Maarjo Tismus
TÄHELEPANU
KIRJALIK LÕPUTÖÖ
Juhendaja :Kutseõpetaja,Sirje Shumann
Tallinn
2012
Mis on tähelepanu?

• Tähelepanu kui teadvuse seisund psüühilise tegevuse lahutamatu eeldus
  
• Teadvuse poolt eredalt ja selges vormis haaratud objekt(William James)
  
• Tähelepanu kui valik infotöötlus
  
• Tähelepanu kui protsess,kui seisund
  
• Tähelepanu eeldab keskendatust.
  

Tähelepanu

• Tähelepanu on psüühilise tegevuse suunamine ja kontsentreerimine mingile objektile,millel on inimese jaoks kas situatiivne või püsiv tähendus.
  
• Tähelepanu on lahutamatult seotud tunnetamisega (taju,mälu,mõtlemine),emotsioonide ja motivatsiooniga.
  

Tähelepanu omadused

• Tähelepanu maht
  

Objektide hulk,mida jõuab haarata mingi aja jooksul.

• Tähelepanu jaotuvus
  

Kaks või enam tegevust sooritatakse samaaegselt.

• Tähelepanu koondamine
  

Matemaatika ülesanne-telereklaam

• Tähelepanu püsivus
  

15-20min
Huvitav/ebahuvitav

• Tähelepanu ümberlülitavus
  

Intensiivsemad signaalid
Bioloogilised stiimulid
Ootamatud signaalid
Korduv/korrapärane-korrapäratu
Liikuvad staatiliste ees

• Tähelepanu valivus
  

Mürast(foonist)signaali/objekti väljafiltreerimise ja kasutamise võime
Ebaolulist ei märka

• Tähelepanu kontsentratsioon ehk keskendumine
  

Hajameelsus/kontsentratsioon
Liigitus

• Ülalt-alla ja alt-üles töötlus
  

Tähelepanus eristatakse kahte erinevat töötlusviisi. Esiteks alt üles suunatud (bottom-up) ehk tahtmatu tähelepanu, mis rakendub tööle silmatorkava või väljapaistva välisstiimuli poolt. Alt üles suunatud protsessid algavad keskkonnast tuleva teabe sisestamisega ning kulgevad edasi kõrgemaid ja keerulisemaid representatsioone kasutavate töötlustasemeteni. Selline protsess on stiimuli poolt käivitatud ning vähemalt osaliselt automaatne ja teadlikul tasemel kontrollimatu . Näiteks võib tahtmatult meie tähelepanu püüda äkiline liikumine või valju heli.
Teise töötlusviisina eristatakse ülalt alla suunatud (top-down) ehk tahtlikku tähelepanu, mida juhib subjekt ise lähtuvalt oma hetke plaanidest, strateegiatest, eesmärkidest ja kavatsustest. Ülalt alla suunatud protsessid algavad psüühika kõrgemate ja keerulisemate tasemetega seotud representatsioonidest ning kulgevad edasi madalama taseme, lihtsamaid representatsioone kasutavate töötlustasemete suunas. Selline tähelepanuprotsess rakendub näiteks siis, kui inimene püüb teadlikult teiste objektide seast ühte konkreetset stiimulit üles leida.

• Fokaalne ja eeltähelepanu
  

Olulise teoreetilise eristuse tähelepanu valdkonnas on teinud kognitiivpsühholoog Ulric Neisser. Enne fokaalse tähelepanu protsessi, kus tähelepanuobjekte töödeldakse järjestikku, toimib eeltähelepanuprotsess, mis need objektid loob ja ette valistab. Eeltähelepanu käigus töötleb tajusüsteem paralleelsetes infovoogudes edastatud sensoorseid tunnuseid ning integreerib need tervikobjektideks. Seejärel võtab töötluse üle fokaalne tähelepanu, mis keskendab teadvust ning võimaldab stiimulobjektide vahel tähelepanu suunata ja umber lülitada.

• Tähelepanu neuraalsed korrelaadid
  

Tähelepanu peamine ülesanne on välja valida meeleelundeid pommitava infotulva seast oluline ja hetkevajadustega kokkulangev teave.
Nägemisvälja jääv info aktiveerib miljoneid neuroneid visuaalses korteksis. Objektide identifitseerimise ja äratundmisega tegelevad neuronid ventraalses visuaalses töötlustees. Oluline roll on ka ajukoore otsmikusagarates asuvate keskuste tööl, mis võimaldab erinevatest häirijatest hoolimata tähelepanu tahteliselt koondada. Ajukoore kiirusagara neuronisüsteemid orienteerivad tähelepanu ruumis ning koordineerivad tähelepanulisi valikuid , muu hulgas koondades üksiktunnused nägemisväljas eristuvateks tajuobjektideks. Tähelepanu suunamisel ühelt objektilt teisele mängivad rolli aju neuronaalsed moodulsüsteemid, sealhulgas pulvinaartuuma närvirakud.

• Tähelepanu ja teadvus
  

Tähelepanu ja teadvus on omavahel tihedalt seotud protsessid, sedavõrd et nende vahele pannakse tihtipeale lausa võrdusmärk. Tähelepanu poolt valitu on selgemini teadvuses; teadlikult märkame asju, kui oleme neile suunanud tähelepanu jne. Siiski on seoses viimase kümnekonna aasta teadvuseuuringutega kogunenud üha rohkem argumente selle poolt, et tähelepanu ei võrdu teadvusega.

• Maksimaalne tähelepanu keskendamine ei garanteeri informatsiooni teadvustamist
  
• Selektiivne tähelepanu soodustab ja võimendab ka teadvusväliste tajuobjektide valimist ja töötlemist
  
• Tähelepanu suudab valida ka juba võrdsel tasemel teadvustatud objektide vahel
  
• Tähelepanu rakendamine mingile ruumipiirkonnale ei välista muudest kohtadest tulevate signaalide teadvustatud töötlemist
  
• Mõnel juhul viib tähelepanu rakendamine teadvustamisega vastupidisele efektile
  
• Neurobioloogilistes mehhanismides, mis on aluseks selektiivsele tähelepanule ja töödeldava info teadvustamisele, esinevad selged erinevused.
  

KASUTATUD KIRJANDUS

http://et.wikipedia.org/wiki/T%C3%A4helepanu

http://www.slideshare.net/aasake/thelepanu-2
4