Tallinna
Ülikool
Matemaatika ja loodusteaduste instituut
SÄÄSTEV
ARENG
Referaat
Autor: x
Juhendaja :
Lauri Esko
Autor: „ ” 2011
Juhendaja: „ ” 2011
Instituudi direktor: „ ” 2011
Tallinn
2011
Sisukord
1.Mis on säästev areng? 4
1.1.Säästva arengu põhimõtteid 5
1.1.1.Eesti säästlikkus 6
2.Agenda 21 8
3.Eesti säästva arengu riiklik strateegia 9
4.Unece säästvat arengut toetava hariduse riiklik strateegia 10
Sissejuhatus
Käesoleva referaadi eesmärk on selgitada säästva
arengu olemust, selle põhimõtteid, mõningaid sellega seonduvaid riiklikke strateegiaid ning ülemaailmset säästva arengu
tegevusprogrammi aastani 2030 – Agenda 21. Samuti saab referaadist
teada, kes on Eesti suurimad keskkonna reostajad ja maavarade
raiskajad ning millised on suuremad takistused teel säästva arengu
poole.
Infot sain enamsti Keskkonnaministeeriumi
kodulehelt ja Säästva Eesti Instituudi väljaannetest, kuna neis on
hea põhjalik ülevaade säästva arengu strateegiatest ja
eesmärkidest Eestis. Palju kasulikke artikleid leidsin ka
Riigikatselei, Europarlamendi ja Agenda 21-e kodulehtedelt.
Sisukord: Sissejuhatus 3 1.SÄÄSTVA ARENGU KUJUNEMINE 4 1.1 põhitõed 5 1.2 Rio konverents 6 1.3 Agenda 21 7 2. SÄÄSTEV ARENG EESTIS 10 2.1 Eesti Säästva Arengu Riiklik Strateegia (SE 21) 11 3. SÄÄSTEV ARENG EUROOPA LIIDUS 12 3.1 Euroopa Liidu säästva arengu strateegia 13 3.2 Euroopa Liidu Säästva Arengu Konsultatiivfoorum 15 Kokkuvõte 16 Kasutatud kirjandus 17 1 Sissejuhatus Säästev areng on maailma, Euroopa Liidu, Läänemere piirkonna ning Eesti poliitikate üks prioriteete
TALLINNA ÜLIKOOL Matemaatika ja Loodusteaduste Instituut Keskkonnakorralduse õppesuund JÄTKUSUUTLIK ARENG Referaat Tallinn 2014 SISUKORD SISSEJUHATUS.................................................................................................... 3 JÄTKUSUUTLIKU ARENGU MÕISTE JA SELLE AJALUGU..........................................4 JÄTKUSUUTLIK ARENG MAAILMAS.......................................................................6 JÄTKUSUUTLIK ARENG EESTIS............................................................................. 8 KOKKUVÕTE........................................................................................................ 9 KASUTATUD KIRJANDUS.................................................................................... 10 2 SISSEJUHATUS
Tartu Täiskasvanute Gümnaasium Jätkusuutlik areng Lühireferaat Koostaja: Klass: Õpetaja: Tartu 2010 Jätkusuutliku arengu (ka säästev areng) all mõistetakse sihipärast arengut, mis tagab inimeste elukvaliteedi parandamise kooskõlas loodusvaradega ja keskkonna talumisvõimega. Jätkusuutliku arenguga taotletakse tasakaalu sotsiaalsfääri, majanduse- ja keskkonnavaldkonna vahel ning täisväärtusliku ühiskonnaelu pikaajalist jätkumist praegustele ja järeltulevatele põlvedele. Jätkusuutlik areng on lai mõiste, mis haarab enda alla pea kõik elu-valdkonnad. Erinevate valdkondade elluviimise eest vastutavad erinevad
2)Kes esitas esimesena jätkusuutliku arengu mõiste? Enamjaolt antakse see au Brundtlandi komisjonile, kes defineeris jätkusuutliku arengu oma 1987. aasta ÜRO-le esitatavas raportis ,,Meie ühine tulevik". Siiski leidub viiteid, et esmakordselt kasutas antud mõistet briti keskkonnategelane Barbara Ward juba 1968. aastal. Brundtlandi komisjoni raportis on jätkusuutlikku arengut määratletud alljärgnevalt: jätkusuutlik areng on arengutee, mis rahuldab praeguse põlvkonna vajadused ja püüdlused, seadmata ohtu tulevaste põlvkondade samasuguseid huve. 3)1983.a tähtsus säästva arengu ajaloos? 1983.a pani ÜRO tööle rahvusvahelise komisjoni, kelle ülesandeks sai ülemaailmse säästva arengu strateegia väljatöötamine-kuidas parandada inimeste elutaset lühiajalises persektiivis, kahjustamata seejuures pikaajaliselt kohalikku ja ülemaailmset keskkonda. Komisjoni
Tartu Täiskasvanute Gümnaasium Jätkusuutlik areng referaat Õppeaine: Ühiskonnaõpetus Klass: 12. C kl. Koostaja: Reelika Huik Juhendaja: Marika Kaasik 2010-11-21 1 Sisukord Sissejuhatus: Mis on jätkusuutlik areng? lk 3
Sissejuhatus Mis on säästev areng? 1983. aastal pani ÜRO tööle rahvusvahelise komisjoni, kelle ülesandeks sai ülemaailmse säästva arengu strateegia väljatöötamine kuidas parandada inimeste elutaset lühiajalises perspektiivis, kahjustamata seejuures pikaajaliselt kohalikku ja üleilmset keskkonda.(5) 1992. aastal kogunes Rio de Janeirosse ülemaailmne keskkonna- ja arengukonverents, kus osalesid 172 riigi delegatsioonid. Mitteametlikult nimetatakse seda sündmust ka "maailma tippkohtumiseks"
Tartu Täiskasvanute Gümnaasium JÄTKUSUUTLIK ARENG Referaat Silver Muuga 12 A klass Tartu 2011 SISUKORD SISSEJUHATUS Tänapäevase arusaama kohaselt on ühiskonna areng jätkusuutlik, kui inimkapitali, looduskapitali ja toodetud kapitali loodud kogurikkus ja heaolu ajas ei vähene, vaid säilib või, veel parem, suureneb. Jätkusuutlik ühiskond võimaldab lisaks praeguse ja tulevaste põlvkondade vajaduste rahuldamisele säilitada ja soovitavalt avardada tulevaste põlvkondade valikuvõimalusi. Jätkusuutlikkuse kolm tähtsat aspekti on: majandus, ühiskond ja looduskeskkond.
SISUKORD Sisukord.................................................................................................................. 1 SISSEJUHATUS........................................................................................................ 2 1. JÄTKUSUUTLIK ARENG......................................................................................... 3 2. ÜRO JÄTKUSUUTLIK ARENG.................................................................................5 2.1 „Agenda 21“.................................................................................................. 5 2.2. Rio+20......................................................................................................... 5 2.3. ÜRO Säästva Arengu Komisjon.....................................................................6 3. JÄTKUSUUTLIK ARENG EESTIS...................................
Kõik kommentaarid