Referaat Säästev Areng (0)

Tallinna Ülikool
Matemaatika ja loodusteaduste instituut
SÄÄSTEV ARENG
Referaat
Autor: x
Juhendaja : Lauri Esko
Autor: „ ” 2011
Juhendaja: „ ” 2011
Instituudi direktor: „ ” 2011
Tallinn 2011
Sisukord
1.Mis on säästev areng? 4
1.1.Säästva arengu põhimõtteid 5
1.1.1.Eesti säästlikkus 6
2.Agenda 21 8
3.Eesti säästva arengu riiklik strateegia 9
4.Unece säästvat arengut toetava hariduse riiklik strateegia 10
Sissejuhatus
Käesoleva referaadi eesmärk on selgitada säästva arengu olemust, selle põhimõtteid, mõningaid sellega seonduvaid riiklikke strateegiaid ning ülemaailmset säästva arengu tegevusprogrammi aastani 2030 – Agenda 21. Samuti saab referaadist teada, kes on Eesti suurimad keskkonna reostajad ja maavarade raiskajad ning millised on suuremad takistused teel säästva arengu poole.
Infot sain enamsti Keskkonnaministeeriumi kodulehelt ja Säästva Eesti Instituudi väljaannetest, kuna neis on hea põhjalik ülevaade säästva arengu strateegiatest ja eesmärkidest Eestis. Palju kasulikke artikleid leidsin ka Riigikatselei, Europarlamendi ja Agenda 21-e kodulehtedelt.

Mis on säästev areng?

Säästev areng on ülemaailmne mureküsimus ja see on olnud poliitilises päevakorras 1992. aastast alates. Meie kasvava majanduse ja muutuva keskkonna probleemidega tegelemiseks on EL töötanud välja säästva arengu strateegia, mis hõlmab majanduslikke, sotsiaalseid, keskkonna- ja finantsaspekte. Uuemate keskkonnasõbralikumate tehnoloogiate edendamine seob Lissaboni strateegia eesmärgid Göteborgi Euroopa Ülemkogu eesmärkidega. Lisaks on Euroopa õigusaktide eesmärk integreerida keskkonnakaalutlused teistesse ELi poliitikavaldkondadesse. (Euroopa Parlament, 2010)
Säästev areng on eluks hädavajalike loodusressursside (nt. vesi, õhk) selline kasutamine, mis tagab nende säilivuse ka järeltulevatele põlvedele. Eluks mittevajalikke ressursse tarbitakse nii, et neid jätkuks nii kaua, kuni tööstus ja tehnoloogia on suutelised asendama need teiste ressurssidega. Taastuvaid ressursse kasutatakse nii, et nende varud ei lõppeks. Kõik see nõuab märkimisväärset ressursikasutuse vähendamist üle maailma ja käesolevate ressursside jagamist. (Säästva Eesti Instituut, 2006)
Kohaliku Agenda 21 järgi ei ole säästev areng fikseeritud harmoonia ja kooskõla seisund, milleni loodetakse kunagi ühiselt jõuda, vaid pidev muutumine. See ei tähenda majandustegevuse peatamist, vaid arengut, mis toimub keskkonna kaitsmise ja säilitamise kaudu keskkonna taluvuspiire arvestades. (Säästva Eesti Instituut, 2006)
1992 Agenda 21 järgi on säästev areng valik, mis on ühtaegu:

• Majanduslikult tasuv
  
• Sotsiaalselt võrdõiguslik
  
• Keskkonnasõbralik
  

Säästva arengu strateegia peaks olema suunatud sotsiaalselt õiglasele majanduslikule arengule kaitstes samas ressursibaasi ja looduskeskkonda tulevaste põlvede huvides. (Säästva Eesti Instituut, 2006)

Säästva arengu põhimõtteid

Eesti Vabariigi põhiseaduse järgi on igaüks kohustatud säästma elu- ja looduskeskkonda ning hoiduma sellele kahju tekitamast. Keskkonnakaitse peab olema kõrgemal parteipoliitilistest huvidest ja momendi majandusprobleemidest.
Üheks peamiseks säästva arengu eesmärgiks on praeguse põlvkonna vajaduste rahuldamine tulevaste põlvkondade huve kahjustamata. Vajadusel tuleb riigil sekkuda vabaturumajandusse, looduskasutuse reguleerimiseks piirata ja suunata ettevõtlust. Peale selle on veel oluline keskkonnakahjustuste ennetamine ja vältimine. Tõhusam on suunata tegevusi põhjuste likvideerimisele ja ennetamisele, selle asemel, et püüda leevendada juba tekkinud probleeme.
Üks olulisem põhimõte on ettevaatlikkus otsuste tegemisel. Põhimõte on kasutatav eelkõige majandustegevuses: kui kavandatava tegevuse mõju ei ole selge, ei tohi otsuseid langetada. Samuti on tähtis põhimõte traditsioonilise looduskaitse ja loodushoiu edendamine tagamaks loodusväärtuste teadvustamist ühiskonna huvides. Eesti jaoks on see väga tähtis põhimõte, sest traditsioonilise looduskaitse säilimine ja arendamine on olnud üheks kandvaks teljeks, mis on meie inimeste eneseteadvust säilitanud läbi aegade.
Fossiilkütuste tarbimise vähendamise põhimõtte järgimist soodustab energiasääst ja taastuvenergiaallikate kasutuselevõtt, kütuse kasutamist reguleerivad energiamaksud. Materjalide kvaliteedi parandamine tagab toodete pikema eluea. Tuleb võtta kasutusele tooteid, mida saab kergesti parandada, lahti monteerida ja taaskasutada. Kasulik põhimõte on vastutus kogu toote olelusringi eest. Vähendamaks transpordikulusid toimugu tootmisprotsess tarbijale nii lähedal kui võimalik. (Säästva Eesti Instituut, 2006)

Eesti säästlikkus

Eesti on suhteliselt madala kaupade ja teenuste tarbimisega riik. Kuigi tänu materjali- ja energianõudlike tehnoloogiate kasutamisele kohalikus tööstuses, elektrit ja soojust raiskavatele ülekandesüsteemidele ning osaliselt doteeritavatele kommunaalteenustele on energia ja materjalide hulk ühe toote- või teenuseühiku kohta märgatavalt suurem kui arenenud lääneriikides. Ajast maha jäänud tehnoloogiat kasutav ja saastaval toormel (põlevkivil) põhinev energiatootmine on põhjuseks, miks ka veel täna Eestis iga elaniku kohta paisatakse õhku ligi kaks korda rohkem CO2 kui Euroopas keskmiselt. Loodusesse paisatavate saasteainete kogus on siiani vähenenud põhiliselt tootmise vähenemise ja tööstuse ümberstruktureerimise tõttu. (Lahtvee, 2006)

Pilt 1 Elektriliinid
   Suurimad keskkonna saastajad ja loodusvarade raiskajad on riiklikud monopoolsed ettevõtted, nagu "Eesti Põlevkivi" ja "Eesti Energia". Nende hiidude lõhkumine ja kogu energiatootmise ja -jaotuse süsteemi muutmine keskkonnasõbralikumaks ning säästva arengu põhimõtteid järgivad, on Säästva arengu seaduse poolt sätestatu elluviimisel tähtsaim samm. (Lahtvee, 2006)
Üheks takistuseks teel säästliku ühiskonna suunas on elanikonna vähene teadlikkus säästva arengu probleemistikust. Nende igapäevane tegevus on suunatud peamiselt hetkeprobleemide lahendamisele või kasumijahile, mis tihtipeale viib lähiminevikus juba tehtud vigade kordamisele ega pea silmas kaugemaid perspektiive, rääkimata Agenda 21 poolt püstitatud eesmärkidest. (Lahtvee, 2006)
2005
2008
2011
Jänesed
6000
5000
3500
Hundid
200
219
230
Rebased
600
650
650
Table 1 Jäneste, huntide ja rebaste arvukuse muutus viimaste aastate lõikes.

Agenda 21

ÜRO1 keskkonna- ja arengukonverentsil 1992. aastal Rio de Jaineiros võeti vastu ülemaailmne säästva arengu tegevusprogramm aastani 2030 – Agenda 21, mis esitab säästva arengu põhiprintsiibid ja globaalsed strateegilised lähtekohad neljas alajaotuses:

Sotsiaalne ja majanduslik mõõde

Ressursside kaitse ja majandamine

Peamiste sotsiaalsete gruppide rollitugevdamine

Programmi rakendamise vahendid (Säästva Eesti Instituut, 2007) (UN Department of Economic and Social Affairs, 2010)
Agenda 21 kohaselt peaksid riigid oma vajadusi ja võimalusi arvestades seadma pikaajalised arengusuunad, mis põhineksid üldiste lähtekohtadena vajadusel saavutada kvalitatiivne majanduskasv ; tagada inimeste elutaseme tõus; kindlustada stabiilne rahvaarv; muuta väärtushinnanguid ja (tarbimis)harjumusi; säilitada ja mõistlikult kasutada ressursse; arvestada keskkonna taluvuspiiridega ning vähendada jäätmete ja saasteainete hulka. Pikaajaliste eesmärkide täitmisega viib iga riik ellu oma arengupoliitikat ning annab samas panuse ülemaailmsesse säästva arengu protsessi. (Keskkonnaministeerium, 2009)
Läänemere Agenda 21 on Läänemere-äärsete riikide regionaalse säästva arengu alase koostöö otsus, mis võeti vastu 1996. Aastal Visbys Läänemeremaade Nõukogu tippkohtumisel. Selle eesmärgiks seati kujundada välja ning ellu rakendada regiooni säästva arengu põhimõtetele tuginev arengumudel , kindlustada elanike kõrge elatustase, ressursside efektiivne kasutamine ning tagada keskkonna säilimine. Eesti osaleb selles selle käivitumisest alates. Tegevuse tulemused ja aruanne esitatakse ministrile iga kahe kuni kolme aasta järel ja peaministrile iga viie aasta järel. (Säästva Eesti Instituut, 2007)

Eesti säästva arengu riiklik strateegia

Eesti säästva arengu riiklik strateegia „Säästev Eesti 21 ” on Eesti riigi ja ühiskonna arendamise strateegia aastani 2030, sihiga ühendada globaalsest konkurentsist tulenevad edunõuded säästva arengu põhimõtete ja Eesti traditsiooniliste väärtuste säilitamisega. Riigikogu poolt kiideti see heaks 2005. aasta septembris.
Eesti säästva arengu riiklik strateegia „Säästev Eesti 21” pakub välja eesmärgid ja tegevussuunad, mis aitaks kaasa Eesti jätkusuutlikule arengule pikemas perspektiivis. Eesti säästva arengu neli arengueesmärki on järgmised: Eesti kultuuriline elujõulisus, inimese heaolu kasv, sotsiaalselt sidus ühiskond ja ökoloogiline tasakaal.
Et luua selgem raamistik Eesti säästva arengu riikliku strateegia „Säästev Eesti 21“ elluviimise jälgimiseks tulevikus, on koostatud aruanne Eesti säästva arengu riikliku strateegia "Säästev Eesti 21" rakendamise tulemustest , mis jätkusuutliku arengu näitajate valiku kaudu aitab täpsemalt sihistada säästva arengu strateegia eesmärgid ning annab ülevaate nende näitajate arengust viimastel aastatel. ( Riigikantselei , 2006)
Säästva arengu riikliku strateegia peamised eesmärgid on:

Eesti kultuuriruumi elujõulisus

Heaolu kasv

Sidus ühiskond

Ökoloogiline tasakaal

Unece säästvat arengut toetava hariduse riiklik strateegia

Ühinenud Rahvaste Euroopa Majanduskomisjon otsustas oma kümnendal istungjärgul (20.-22. oktoober 2003) kokku kutsuda säästvat arengut toetava haridusstrateegia väljatöötamise töörühma, mille ülesandeks sai 2004. aasta jooksul vastava haridusstrateegia väljatöötamine. (Haridus- ja Teadusministeerium, 2006)
Strateegia üldeesmärk on julgustada UNECE2 liikmesriike arendama ja kaasama säästvat arengut toetavat haridust haridussüsteemidesse, kõikidesse ainetesse ja vabahariduslikku õppesse. Säästvat arengut toetav haridus kujundab inimeste teadmisi ja oskusi, muutes neid pädevamaks ning enesekindlamaks ja võimaldades neil kooskõlas loodusega tegutseda edukama ja tulemuslikuma tuleviku nimel. Säästvat arengut toetav haridus kannab samu põhimõtteid ja eesmärke nagu meie riiklik õppekavagi. Oluline on kujundada kriitiliselt mõtlevaid ja sotsiaalselt aktiivseid inimesi, kes tahavad ja on võimelised võtma endale vastutust tulevikuühiskonna kujundamise eest. (Keskkonnaminsteerium, 2008)
Kokkuvõte
Säästev areng on ülemaailmne mureküsimus ja see on olnud poliitilises päevakorras 1992. aastast alates. Säästva arengu eesmärgiks on inimestele kõrge elukvaliteedi , turvalise ja puhta elukeskkonna tagamine täna ja tulevikus.
Säästva arengu põhimõtted on majanduse ja keskkonna ühendamine, põlvkondadevaheline kohustus, keskkonna kaitsmine, kultuurilise mitmekesisuse säilitamine ja elukvaliteedi säilitamine ja parandamine.
Kasutatud kirjandus
1. Säästva Eesti Instituut (2006). Mis on säästev areng? http://www.seit.ee/agenda21/SA/SA.html (11.11.10)
2. Säästva Eesti Instituut (2006). Säästva arengu mõiste erinevaid tõlgendusi. - http://www.seit.ee/agenda21/SA/s22stev.html (11.11.10)
3.UN Department of Economic and social affairs (2010). Agenda 21. http://www.un.org/esa/dsd/agenda21/ (17.11.2010)
4. SEI väljaanne nr. 2 „Kohalik Agenda 21”, Ülemaailmne tasand, lk 12
5. SEI väljaanne nr. 2 „Kohalik Agenda 21”, Regionaalne tasand, lk 16
6. SEI väljaanne nr. 2 „Kohalik Agenda 21”,Eesti tasand, lk 17
7. Lahtvee, V. (2006). Eesti on võrdlemisi säästlik. http://www.seit.ee/agenda21/EA21/2_10keskkonnaruum.html#eest i (17.11.2010)
8. Lahtvee, V. (2006). Takistused säästva ühiskonna saavutamisel. http://www.seit.ee/agenda21/EA21/2_10keskkonnaruum.html#takistused (17.11.2010)
9. Keskkonnaministeerium (2009). Säästev areng. http://www.envir.ee/2853 (17.11.2010)
10. Riigikantselei (2006). Eesti säästva arengu riiklik strateegia “Säästev Eesti 21”. http://www.riigikantselei.ee/?id=72897 (17.11.2010)
11. Keskkonnaministeerium (2008). UNECE Säästvat Arengut Toetava Hariduse Strateegia. http://www.envir.ee/1011450 (18.11.2010)
12. Haridus- ja Teadusministeerium (2006). UNECE Säästvat Arengut Toetava Hariduse Strateegia. http://www.hm.ee/index.php?046844 (18.11.2010)
13.Euroopa Parlament (2010). Säästev Areng ja keskkonnaprobleemid. http://circa.europa.eu/irc/opoce/fact_sheets/info/data/policies/environment/article_7294_et.ht m (23.11.2010)
1 ÜRO- Ühendatud Rahvaste Organisatsioon
2 UNECE- The United Nations Economic Commission for Europe