Rahvusvaheline äri küsimused-vastused (0)

1. milles seisneb rahvusvahelistumise olemus ja vajalikkus? Olemus: ● Väliskaubanduse vajalikkus ja roll riigi majanduses
● Suhteline ja absoluutne eelis
● Ettevõtjate „ahnus“
● Riikide erinev roll 
● Riikide majanduslik võimsus
● Riikide võimalused Vajalikus: ● Tööjaotus ja spetsialiseerumine
● Ressursside optimaalne jaotamine ja kasutamine
● Hindade võrdsust
● Mitme valiku kättesaadavus
● Tõstab inimeste elatustaset 2. andke lühike ülevaade rahvusvahelistumise ajaloolisest ülevaatest? Merkantilismi   peetakse   esimeseks   rahvusvahelist   majandust   käsitlevaks   teooriaks   ning
merkantilismi   domineerimine   rahvusvahelistes   suhetes   kestis   Lääne-Euroopas   kuni   18-
sajandi  viimaste   kümnenditeni,  kuid   ta  hakkas   oma  mõjuvõimu  kaotama.   Merkantilistide
põhiargument on, et riigile on majanduslikult kasulik võimalik suur eksport ja minimaalne
import   ning   seega   tuleb   eksportida   rohkem   kui   imporditakse.   Ta   peab   oluliseks   riigi
sekkumist majandusse, sest turu isereguleeruv olemus ei ole piisavalt usaldusväärne. Rahvusvahelistumise   kontseptsiooni   sõnastasid   70ndate   teisel   poolel   kaks   Suurbritannia
majandusteadlast - Buckley ja Casson. Buckley ja Cassoni teooria kohaselt saavad suured
ettevõtted laiendada oma tegevust tervikliku sisemise struktuuriga, välistades konkurentide
oskusteabe. 3. millised on rahvusvahelistumise makromajanduslikud aspektid? The degree of internationalization is measured by macroeconomic aggregates, particularly 
by foreign direct investment (FDI) and international trade. The focus is on the association 
between FDI and economic growth . Välismaised otseinvesteeringud (FDI) ja rahvusvaheline kaubandus. 
Keskendutakse välismaiste otseinvesteeringute ja majanduskasvu seosele.
Ka Inflatsioon


4. millised on riikide ootused ja roll rahvusvahelistumisel? Ootused: riigi tuntus, tööjõu voolavus (vahendus), SKP kasv, investeering, üldine heaolu
tasakaalustub, koostöö Roll: 5. milles seisneb rahvusvahelistumise kontseptuaalne olemus? Rahvusvahelistumise teooria selgitab ettevõtte olemasolu, kuna see on kõige tõhusam viis
tegevuste kogumi koordineerimiseks, mitte turuvahetuseks. Ettevõte kasvab nii kaua, kui ta
suudab turge neelata, ja teeb seda seni, kuni ettevõtte edasise kasvu kulud ületavad kasu. Rahvusvahelistumine   tähendab  aga  ka  seda,  et  teistest   riikidest  oluliselt  erinevad   normid
võivad   vähendada   võimalike   investorite   huvi   riigi   vastu   –   tihti   on   lihtsam   investeerida
mujale,  kui hakata välja selgitama õiguskeskkonna võimalikke mõjusid investeeringule.  •
Investeeringute juhtimine Mida keerulisemad on tingimused maailma majanduses, seda enam
on hinnas inimesed, kes saavad aru kuhu ja kuidas raha tegelikult liigub. 6. millised põhjused sunnivad ettevõtteid rahvusvahelistuma? ● tootmise laiendamine suurema tulu saamise eesmärgiga
● uute klientide otsing
● konkurents
● rahvusvahelistumine võimaldab uutel ettevõttel siseneda uutele turgudele
● koolitab juhtkonda ja töötajaid, paranevad juhtimis- ja tööoskused (tõuseb töötajate kvalifikatsioon) ● rakendab uusi tehnoloogiaid
● turu suurendamist ja ressursside otsimist
● välismaise tarnija olulisus
● otsimine   uusi   väljakutseid   mitte   jääda   pidama   mugavustsooni,   kuna   ettevõtete kliendid on ka pidevas arengus.  Rahvusvahelistumine on viis, mis võimaldab suurendada sissetulekuid, osaledes 
rahvusvahelisel turul, laienedes teistesse geograafilistesse piirkondadesse, mis võivad olla
suurepärased ärivõimalused. 7. milline võiks olla riikide rahvuslik huvi globaliseerumise osas? ·       ühiskond vajab turu uuendamist, uute kaupade ja teenuste esilekerkimist


·    luuakse uusi töökohti mis parandab sihtriigi tööhõivet Globaliseerumist või kirjeldada kui kõigi maailma riikide üha tihedamat majanduslikku lõimumist   rahvusvahelise   kauba-   ja   teenustevahetuse   liberaliseerumise   ning   sellest tingitud   mahukasvu,   vähenevate   transpordikulude,   rahvusvahelise   kapitali   kasvava sissetungi,  maailma   tööjõu  tohutu  kasvu ning  tehnoloogia,  eriti   sidetehnoloogia,  kiire ülemaailmse   leviku   tagajärjel.   Globaliseerumine   saavutada   täiesti   uue   taseme suhtevõrgustike loomises. Tänu sellele saavad tekkida ülemaailmse haardega inimõiguste kaitse   liikumised,   mis   töötavad   näiteks   selle   nimel,   et   juurutada   õiglast   kaubandust, vähendada   lapstööjõu   kasutamist   ning   edendada   universaalsete   inimõiguste   kultuuri. Globaliseerumine on seotud rahvusvahelise kaubanduse arengu ning kaupade ja teenuste tootmise   ülemaailmse   levikuga.   See   on   saanud   võimalikuks   tänu   tollimaksude, eksporditasude, impordikvootide ja muude kaubandustõkete vähendamisele ning kapitali ja investeeringute liikumispiirangute kaotamisele. 8. millised plussid ja miinused on seotud rahvusvahelistumisega? Rahvusvahelistumise miinused: ·    protsess mis võtab palju aega ja kulukas ·    sekkutakse sihtriigi poliitikasse ·    ettevõtte kasum viiakse sihtriigist välja, kohalike heaoluks ei panustata ·    töötingimused on halvad, tööpäevad pikad, kasutatakse lapstööjõudu ·    reostatakse keskkonda, kuna sihtriigi keskkonnanõuded on liiga leebed või olematud ○ See pole lihtne protsess: Igale turule korralikuks keskendumiseks on vaja palju  teadmisi ja teavet, millel on juriidiliste, kultuuriliste ja tarbijaeelistuste osas väga 
omapärased omadused. ○ Iga riigi erinevused: Igal riigil on erinev majanduslik, sotsiaalne ja poliitiline  olukord, mis võib ettevõtte edu ohtu seada. Plussid: Suhtevõrgustiku kaudu on ettevõttel võimalik oma mingis valdkonnas olevaid nõrkusi
vähendada. See tähendab, kui ettevõttel on vähe teadmisi ja kogemusi mingis tegevuses,
siis on võimalik oma partnerilt selles tuge saada. Toetus võib seisneda nii koolituses kui
ka näiteks selle tegevuse üle võtmises (näiteks toodete müük vmt.). 


Innovaatiliseks olemine on uuringute kohaselt rahvusvahelistumisel suureks plussiks, sest
innovatsiooni tegemine viitab mugavustsoonist väljaastumisele, aga rahvusvaheline turg
oma olemuselt on mugavusest väga kaugel  Uued võimalused, võimalus teenida rohkem tulu Ühiskonna areng Võrdsed võimalused kõigile (ühe sorti kaup on kättesaadav mitte ainult koduriigis vaid ka
teistes kohtades)  Müügikontaktid ja suhted partneritega ○ Suurenenud konkurentsivõime: Rahvusvaheline konkurents sunnib ettevõtteid  tootlikkust suurendama ja omandama rohkem teavet, et saavutada parem tootlikkus ja 
müügimaht ○ Suurem kasv: Suurematele turgudele suunates ja neile keskendudes paneb see  ettevõtteid kasvama ja oma tootmistaset suurendama, et rahuldada nende uute turgude
nõudlust. Rohkematele turgudele sisenedes on selle kasvupotentsiaal suurem. ○ Konsolideerige oma tooteid ja kaubamärke: Rahvusvahelistumine võimaldab oma  toodetel ja kaubamärkidel nautida suuremat kohalolekut maailmaturul. Selle tooted on
klientide jaoks usaldusväärsemad. ○ Madalamad kulud: Suurematele turgudele tootmise abil optimeeritakse  mastaabisäästu põhimõtte kasutamist, suurema tootmismahu korral vähendatakse 
kulusid . 9. milliseid riske kannab endas rahvusvahelistumine? peab arvestama erinevate riikide kultuuriliste ja poliitiliste teguritega ning ettevõtted 
peavad hindama, kas tehtavad investeeringud tasuvad ennast ära või mitte
suur risk väljendab riikidevahelise majandusliku ja kultuurilise erinevusena ja see 
sõltub sihtturu keelest, kultuurist, haridustasemest ja äristruktuuridest
Kauba vastuvõtu risk
Maksevõime risk ja ettemaksu risk
Hanke ja kvaliteedi risk
Transpordirisk
Valuutakursi risk
Riikide majanduspoliitiline risk Riskide maandamise võimalused:
Majandusindikaatorid
Krediidivõimekus


Üldised majandusnäitajad
Finantsturgude indikaatorid
Majandusvabaduse indikaatorid 10.iseloomustage rahvusvahelistumise mudeleid - Uppsala mudel,  innovatsioonil põhinev mudel, "lihtne mudel"? Uppsala: Uppsala mudeli sisu järgi asutamisahel tähendas, et ettevõtted hakkavad 
naaberturgudel rahvusvahelistuma ja seejärel kaugemale psüühilise distantsi osas ning
ka igal turul ettevõtted alustavad madala pühendumusega režiimide kasutamisega, 
näiteks vahendajaga, ja seejärel jõuavad režiimidele, mis viitavad tugevamale 
pühendumusele, näiteks 100 % -listele tütarettevõttetele. Ehk algset Uppsala mudelit 
võib mõistlikult tajuda kui testitavate ennustuste kogumit uurimuslikest empiirilistest 
uuringutest ja mõnest teoreetilisest eeldusest. Uppsala mudelis eeldatakse, et 
ettevõtted kasvavad ja arendavad oma konkurentsieeliseid kõigepealt siseturul. 
Rahvusvahelistumise esialgne tõukejõud on müügi laiendamine mastaabisäästu 
loomiseks ja kasutamiseks. Mudel rõhutab kogemuslike teadmiste rolli vahendina, 
mis vähendab ebakindlust välisturu tingimuste ja ärisuhete suhtes. Selliste teadmiste 
omandamine võtab aega ja kuna juhid ei soovi suure ebakindluse tingimustes 
ressursse siduda, kulgeb rahvusvahelistumine tavaliselt järk -järgult. 
Innovatsiooni põhinev mudel: Innovatsioonil põhinev rahvusvahelistumise mudel 
arvestab iga rahvusvahelistumise sammu kui innovatsiooni. Vaadeldes 
rahvusvahelistumist protsessi kontekstis, siis nii Uppsala rahvusvahelistumise mudel 
(U-mudel) kui ka innovatsioonil põhinev rahvusvahelistumine (I-mudel), baseeruvad 
mõlemad ettevõtte osalemisel välisturul. Kui U-mudel baseerub oma rõhuasetusega 
rohkem õppimise teoorial ja esindab dünaamilist mudelit, siis I-mudel aga asetab rõhu
sammhaaval rahvusvahelistumisele. I-mudeli puhul on selgem arusaam 
rahvusvahelistumise protsessi eelduste jadast või ajaraamidest. . I-mudel võtab samuti
arvesse, et välisturule laienemine on kasvav protsess ja sõltuvuses kogemuslikust 
õppimisest. Kuid I-mudeli juures on veel palju muid väliseid aspekte arvesse võetud 
nagu poliitika, teised ettevõtted, konkurents, riigiasutused, ettevõtte juhtkond jne
Lihtne mudel: Selles mudelis sisemised või välised keskkonnamuutused toovad 
kaasa sisestusrežiimi vastuvõtmist valitud riigis. Nagu mõnedes selgitustes arutatud 
see väljendab ettevõtte rahvusvahelist laienemist innovatsiooni. Sellest tulenevalt 
uuendus, tsükliline innovatsiooniprotsess, mis hõlmab kogemuslikke teadmisi toimub 
tasane ja organisatsiooniline õppimine. Seotud koos täiendavate muudatustega 
(ressursikohustus) see võib kaasa tuua riskantsemate ja pühendunud režiimid 
psühholoogiliselt kauges riigis.
Oluline on see, et üldmudel kajastab rahvusvahelistumist kui pikaajalist 
ettevõtluskäitumist, kogemustele ainulaadne rikkumisnähtus üksikuid ettevõtteid ja 
väldib seega ettekirjutuste tegemist. Lihtsa mudeli puhul, mudel võimaldab juhtida 


sündmusi ja tulemusi protsessikesksed lähenemisviisid uurimistöös.
  11.Kuidas rahvusvahelistumist analüüsida teoreetiliste lähtepunktide  alusel? Mitmete teoreetiliste vaatenurkade kasutamine võib olla väga viljakas. Mitmete 
teoreetiliste vaatenurkade kasutamine annab parema rahvusvahelise äriõpetuse, 
hõlbustades ühtset õppeprotsessi seoses ettevõtte rahvusvahelistumisega. Iga 
vaatenurk annab iseloomulikke teadmisi oma tugevuste ja piirangutega. 
Väljakutseks on teadmiste integreerimine, et saada arusaam ja lähenemine 
analüüsi konkreetsele eesmärgile sobiva tegutsemisviisi kujundamiseks. 
Kõikide ettevõtete rahvusvahelistumise teoreetiliste väljavaadete keskne eeldus 
on ka see, et teoreetiliselt on ettevõttel võimalus kontrollida nii üles- kui ka 
järgnevat väärtusahelat. Kas ettevõtete rahvusvahelistumise teoreetilised 
väljavaated võivad olla sidusa ja kokkusuruva raamistikuna, kui see pole 
empiirilise analüüsi puhul nii? Mis juhtub, kui näiteks ülemaailmsete 
kaubamärkide ja originaalseadmete tootjate lepingute tõus kaotab täielikult 
kontrolli alltoodud väärtusahela tegevuse üle? Või kui allhankega seotud 
tegevused eemaldavad kõik tootmistegevused ettevõtte valdkonnast? Siis on 
ettevõtte rahvusvahelistumine seotud ainult koordineerimiskeskusega, milles 
ettevõte on veebis ämblik või väärtusahela koordinaator ning tal puudub otsene 
kontakt toote, tootmise või kliendiga. 12.iseloomustage rahvusvahelistumise strateegiaid ja meetodeid7 13.Kuidas omavahel sestuvad rahvusvahelistumine ja globaliseeruv  maailm? Globaliseerumine on lõpptulemus, samas kui rahvusvahelistumine on üks 
ülesannetest/tööriistadest/protsessidest nende saavutamiseks. Globaliseerumine on rohkem seotud riikide ja nende majandusega, samas kui 
rahvusvahelistumine on rohkem seotud üksikisikute, ettevõtete ja 
korporatsioonidega oma äri ajamiseks. Globaliseerumine on protsess ja rahvusvahelistumine on osa sellest


Peamised globaliseerumist mõjutavad tegurid on infrastruktuur ja logistika, 
telekommunikatsioon jne. Rahvusvahelistumist mõjutavad aga kultuurilised 
maitsed ja eelistused, kohalikud traditsioonid jne. Globaliseerumise peamine näide on viisakohustuste kaotamine, tariifsete ja 
mittetariifsete kaubandustõkete kaotamine, investeerimisega seotud kohustuste 
liberaliseerimine jne. Rahvusvahelistumise näiteks on materjalide hankimine, 
tootmine või müümine või teenuste osutamine ühest või mitmest riigist. 
filiaalide ja tütarettevõtete loomine teistes riikides jne. Üleilmastumine on majanduslik protsess, kuna selle eesmärk on majanduste 
integreerimine, samas kui rahvusvahelistumine on improvisatsiooniprotsess, 
kuna see toob kaasa äritegevuse laienemise riikide vahel. Organisatsioonid nagu IMF, Maailmapank, WTO jne jälgivad ja töötavad 
globaliseerumise elluviimise nimel, samas kui sellised institutsioonid nagu EL, 
APEC, NAFTA jne soodustavad rahvusvahelistumist. 14.Millised on globaalse majanduse kolm olulisemat piirkonda ja nende  mõju maailmamajandusele? Kolmnurga perspektiiv näitab meile, et sõltuvalt konkreetsete ülemaailmsete 
väärtusahelate juhtimisstruktuuride jaoks on konkurentsivõime tugevdamiseks 
mõeldud kohalike arengustrateegiate jaoks "võimaluste aknad" või "ummikud". 
"Piirkonnad on olulised, kuid ..." kohaliku valitsemise ulatust ja piire mõjutavad
järgmised globaalsed jõud maailma majanduskolmnurk: • konkreetsed valitsemismustrid ülemaailmsetes väärtusahelates;
• ülemaailmsete juhtfirmade väärtusahelate spetsiifilised põhipädevused;
• konkreetsed juhtimisstruktuurid ülemaailmsetes võrgustikes, mis on 
kaasatud standardite kehtestamine; Kolmnurga kontseptsioon on kasulik, et näidata seda piirkondade jaoks
tugevdada nende konkurentsivõimet, ei piisa ainult kohalikele jõududele 
keskendunud asukohapoliitikast (klastrisisesed suhted). See on hädavajalik 
samal ajal: • kasutada globaalsete juhtimisstruktuuride analüüsi on avatud kohalikele 
strateegiatele ja realistlike strateegiate väljatöötamisele,


ühildub kolmnurga dünaamikaga, vältides seda vabatahtlike pingutused;
• luua kohaliku valitsemise võimekus, et selles oma osa mängida
globaalsete juhtimisstruktuuride kujundamine (nt globaalsed sotsiaalsed 
ja ökoloogilised standardid);
• heaperemehelikult siduda kohalik pädevus globaalsete ressurssidega (nt 
kohalik tehnoloogilised potentsiaalid koos tehnoloogiliste sõlmedega 
globaalses väärtuses ketid);
• kasutada kohalike poliitikavõrgustike globaalsete osalejate kohalolekut 
(nt. Sellega seotud valitsusvälised organisatsioonid, juhtfirmad, rahvusvahelised 
organisatsioonid ülemaailmsete standardite jälgimine ja rakendamine kohapeal)
kujundab soodsalt asukohafaktoreid. Kohalike näitlejate "mänguruum" laieneb 
seega eelkõige sissepoole keerukus (mitmetasandiline poliitika; 
mitmetasandilised tähtkujud). Lisaks sellele kohalikud osalejad seisavad silmitsi
paradoksiga: valikute mitmekesisus on kasvav (nt müügikanalite 
mitmekesistamise võimalus; tugevuste ja ülemaailmsete kompetentside 
kogumite võrgustumine; koalitsioonidega ülemaailmsed osalejad, mille eesmärk
on näiteks tugevdada sotsiaalset ja ökoloogilist mõõtmed kohapeal). Kuid samal
ajal tihe suhtlus kohalike vahel ja ülemaailmne valitsemine piirab kohalikke 
tegevusi (nt ülemaailmsete juhtivate ettevõtete jõud, ülemaailmsete standardite 
kasvav arv). 15.Iseloomustage rahvusvahelistumise põhjuseid? Kasvupotentsiaal Loendis kõige levinum põhjus üleilmseks muutumiseks. Ja see on 
kasvupotentsiaal. Ohutu kursus on alati alustada kohalikult ja kasvada kodus 
loodud vundamendist. Tavaliselt juhtub aga see, et olete järjest kasvanud ja müüki suurendanud ning 
järsku müük langeb. See on kurikuulus klaaslagi tööl, kus pole ühtegi inimest, 
kellele müüa. Sellisel juhul on see teie märk, et minna maailma vallutama. Liigutaja eelis
Esmase liikuja eelis on põhimõtteliselt turule sisenemine ja kõigi eeliste 


saamine. Näiteks saate esimesel turul kiiresti uuele turule jõuda. Teine eelis on 
see, et saate varajased kasutajad hõlpsamini pardale, kuna nende tähelepanu 
pärast ei konkureeri keegi teine. Ülemaailmsed kliendid ja sadamad
Seda tüüpi motivatsiooni võib nimetada ka füüsiliseks ja psühholoogiliseks 
distantsiks. Näiteks Saksamaa piiri lähedal asutatud Poola firma ei pruugi isegi 
tajuda oma turutegevust selles naaberriigis globaalse turundusena. Erinevalt 
USA ettevõtetest saavad enamikust Euroopa ettevõtetest automaatselt 
rahvusvahelised turundajad lihtsalt seetõttu, et nende naabrid on nii lähedal Valitsuse põhjused Valitsused võivad ka kodumaistele ettevõtetele rahvusvaheliseks muutumiseks 
stiimuleid anda. Valitsus saab näiteks eksporti abistada, pakkudes rahalist abi. Teine põhjus on see, et välismaal on kaubandustõkked vähenenud või kadunud 
ning see annab võimaluse välismaale minna. Teine põhjus üleilmseks 
muutmiseks on valmisolek ettevõtte riske hajutada. Seega väldivad ettevõtted 
tõenäoliselt kõigi oma munade ühte korvi panemist. Seda tehes muutuvad 
ettevõtted immuunsemaks iga turu muutuvate tarbimistrendide suhtes ning neid 
mõjutavad vähem ka välised tegurid, mis mõjutavad tarbijate käitumist ja nende
toodete ostmist, näiteks kliima. Küllastunud turud Sellel probleemil on sarnane mõju omamaise müügi vähenemisega. Ettevõtted 
võivad väikese siseturu potentsiaali tõttu olla sunnitud minema 
rahvusvaheliseks. Sel hetkel saavad ettevõtted kasutada rahvusvahelist turgu 
oma toote ja organisatsiooni eluea pikendamiseks. Selline käitumine on sageli 
spetsiifiline tööstustoodete puhul, millel on vähe kliente kogu maailmas. See 
viitab ka tootjatele, kes toodavad spetsialiseeritud tarbekaupu väikeste 
siseturgudega paljudes riikides. 16.miks tekivad multinatsionaalsed ettevõtted ja milles seisnevad nende eelised?


Multinatsionaalseks võib nimetatada ettevõtet, mille tootmisprotsess toimub vähemalt kahes riigis. Multinatsionaalse ehk rahvusvahelise ettevõtte tunnused: ● tegutseb rohkem kui ühes riigis ● kasutab ära regioonide erinevusest tulenevaid eeliseid ● on paindlik ning suuteline nihutama ressursse ja operatsioone erinevate kohtade vahel Eesmärgiks on kasutada sealset odavamat tööjõudu, loodusvarasid, energiat, mida kohalikud leebed keskkonna- ja töökaitseseadused võimaldavad. Need tegurid on ka olulised põhjused, miks ettevõtted on rahvusvaheliseks muutunud. Eelised: ● odavam tööjõud ● saab kasutada erinevate riikide loodusvarasid ja energiat ● poliitiline stabiilsus ja julgeolek ● luuakse uusi töökohti mis parandab sihtriigi tööhõivet; ● töötajate palgad on kõrgemad kohalike ettevõtete töötajate palkadest; ● koolitab juhtkonda ja töötajaid, paranevad juhtimis- ja tööoskused (tõuseb töötajate kvalifikatsioon); ● rakendab uut tehnoloogiat 17.iseloomustage rahvusvahelistumise viise: eksport, otsene ja kaudne, frantsiisimine, litsenseerimine, ühisettevõtted? Eksport  ehk väljavedu on toodete või kaupade müümine välisriiki. Tegemist võib olla nii omatoodete  kui ka  välismaalt  sisse toodud  kaupade  väljaveoga, kaupade ajutise väljaveoga nende   töötlemiseks   mujal   riigis,   taasväljaveoga   pärast   töötlemist   või   välisriikide   vee-   ja õhusõidukite varude tarnetega. Eksport ei hõlma läbivedu (transiiti) ega teenuseid.


Otsese   ekspordi  korral   täidab   kaubapakkuja   või   tema   esindaja   kõiki  turunduse  ja väljaveodokumentidega  seotud ülesandeid. Seega korraldab  otsest eksporti sihtriigi  agent, turustaja või firma esindus. Otsese ekspordi erinevused kaudsest ekspordist: ● tootjal on võimalus ise turgu valida; ● eksporti teostab tootja ise, mitte selleks volitatud organisatsioon; ● tootja  ekspordiosakond vastutab turustustegevuse ja dokumentide  vormistamise eest. Otsese ekspordi eelised kaudse ekspordi ees: ● suurem müügikogus ja kasum; ● tugevam   kontroll   rahvusvahelise   turunduse  plaanide  (turustus,   hind,   reklaam, teenindus jne) koostamise ja täitmise üle; ● kiirem ja kvaliteetsem tagasiside; ● suurem turunduslik rõhuasetus toote omapärale; ● parem võimalus kasutada tootja kaubamärke,  patente  ja muid mittemateriaalseid väärtusi; ● võimalus omandada rikkalikum kogemuste pagas rahvusvahelises turunduses. Ettevõte   on  kaudseks   eksportijaks,   kui   tema   toodangut   müüakse   välisturul   kodumaiste vahendajate  kaudu.   Tootja   on   ekspordis  passiivne  osaline,   kogu   eksporttöö   teeb   ära vahendaja. Tootja ülesanne on toodangu valmistamine ja selle kättetoimetamine vahendaja organisatsioonile. Sel juhul ei pea tootja ise rahvusvahelise turundusega tegelema. Kaudsel eksportimisel   tehakse   koostööd   kodumaiste   ekspordivahendajatega:  tooraaine  väljaveo firmad, välismaised agendid, ekspordikorraldusfirmad. Kaudse ekspordi eelised otsese ekspordi ees: ● väikesed investeeringud; ● tagasihoidlik risk; ● tegutsemisvõimalus sihtturgu tundmata; ● turustusprobleemidest vabanemine; ● kohene tulu. Kaudse eksportimise puudused:


● väike kasum; ● olematu turukontroll; ● tarbijatega otsekontakti puudumine; ● tagasiside puudumine; ● paindumatus ja aeglus tarbijaeelistuste muutumisel; ● ekspordifirmast sõltumine. Enamasti eksporditakse kodumaise ekspordifirma abil kaugemale turule, mida hästi ei tunta või kuhu ise minna ei soovita Frantsiis  on   juriidiline   ärikokkulepe,   mille   järgi   frantsiisivõtja   saab   frantsiisilepingus sätestatud tingimustel õiguse kasutada frantsiisiandja ärikontseptsiooni ja tema kaubamärki. Frantsiisivõtja maksab frantsiisiandjale selle eest perioodilist kasutustasu, ühekordset lepingu alustamise   tasu   ja/või   turundus-   ja   reklaamitasu.   Frantsiisiandja   on   kohustatud   tagama frantsiisivõtjale   vajaliku   väljaõppe   ja   vastavad   juhised   tema   frantsiisi   edukaks majandamiseks. ● Ameti (töökoha) frantsiis – kodust töötamisel põhinev ja väikest investeeringut nõudev   frantsiis.   Selle   valib   inimene   (frantsiisivõtja),   kes   soovib   üksi   väikest ettevõtet   alustada.   Olemuselt   on   see   pigem   töökoht   või   amet   kui   korraldatud äritegevus. ● Tooteturunduse frantsiis – tootepõhised frantsiisid põhinevad müüja-edasimüüja suhetel,   kus   frantsiisivõtja   levitab,   tutvustab   või   müüb   frantsiisiandja   tooteid. Frantsiisiandja   annab  oma   kaubamärgi  kasutamiseks  litsentsi  ja   müügiõigusele lisaks veel juhtnöörid kuidas tooted peavad olema eksponeeritud ja teenindatud ● Äriformaadi frantsiis – kõige levinum ja klassikalisem frantsiis. Kogu ettevõtte juhtimiseks ning toote ja/või teenuse turustamiseks-müügiks on välja töötatud ja testitud terviklik süsteem, mille kasutamise õigust ja kohustust saab frantsiisivõtja täies   mahus   rentida.   Äriformaadi   frantsiisivõtja   saab   kasutada   frantsiisiandja kaubamärki, brändi, visuaali, kujundust jne.[7] ● Investeeringute   frantsiis  –   tegemist   on   suuremahuliste   projektidega,   mis nõuavad   suuri   kapitaliinvesteeringuid,   nagu   hotellid,   suuremad   restoranid, mänguväljakud, koolid, lõbustuspargid, spaad, keerulisemad töökojad, tootmised. Frantsiisivõtjad   investeerivad   raha   ja   kaasavad   omaenda   professionaalse


juhtkonna. Eesti kaks suurimat investeeringute frantsiisi on Tallink ja Apollo. ● Konverteeritud (ümberkujundatud) frantsiis – frantsiisiks konverteerimine on sama   ärivaldkonna   sõltumatu   ettevõtte   muutmine   frantsiisiüksusteks   ehk frantsiisivõtjaks. Frantsiisivõtjad, kellel on valdkonnapõhine oskus ja positsioon olemas,   võtavad   kasutusele   enda   seniste   asemel   frantsiisiandja   kaubamärgid, turundus- ja reklaamiprogrammid, koolitussüsteemi ja kriitilised klienditeeninduse standardid. Plussid ● Juba töötav ärimudel. ● Varem turul testitud tooted ja teenused. ● Bränd on inimeste seas tuntud või varem märgatud. ● Mõned frantsiisiandjad pakuvad oma tarnijaid ja aruandlust frantsiisivõtjatele. ● Loodud ettevõttele iseloomulik väljanägemine, disain. Miinused ● Mõni frantsiisiandja annab ettevõtte reitingu ja toimetuleku kohta valeinfot. ● Frantsiisiandjad hindavad oma ettevõtteid üle. ● Frantsiisivõtjal puuduvad võimalused muuta ettevõtet drastiliselt. ● Frantsiisi võtmine ei tähenda ettevõtte edasise edukuse jätkumist. Litsenseerimine  on   mõistuspärane   vara   kasutusõigus   (näiteks   kaubamärgi   kasutamine) müügiõigustega,  millel  on erinevad  kauba käsitlemise  eritingimused  (näiteks  kaubamüügi eksklusiivõigus)   või   agentuuriga,   mis   on   lepingute   vahendamise   õigus   (näiteks   kauba müügilepingud). Ühisettevõte  on juriidiline  isik, kellest kaks või enam osalist moodustavad majandusliku võimaluse ühiselt. Mõlemad pooled annavad omakapitali varade ja / või teenustena. Seejärel jagavad nad ettevõtte tulusid, kulusid ja kontrolli. Ettevõtmine võib olla seotud ainult ühe konkreetse projektiga või jätkuva ärisuhtega. Näiteks Sony Ericssoni ühisettevõte. See on vastuolus strateegilise liiduga; mis ei hõlma osalejate omakapitali osalust ja on palju vähem jäik   kokkulepe.   Tavaliselt   moodustavad   pooled   ettevõtmise   jätkamiseks   ja   osapoolte vastutuse eest kaitsmiseks korporatsiooni või LLC.


Ühisettevõtteid võivad moodustada ka muud organisatsioonid kui ettevõtted. näiteks algatas Kesk-Lääne lastekaitseorganisatsioon ühisettevõtte teiste lastekaitseorganisatsioonidega jne., kelle   missiooniks   on   välja   töötada   ja   teenindada   kliendijälgimistarkvara   inimteenuseid pakkuvate organisatsioonide jaoks. Viis partnerit istuvad kõik ühisettevõtte juhatuses ja on koos suutnud pakkuda kogukonnale hädavajalikku ressurssi. 18.kuidas   mõista   rahvusvahelistumise   tasandeid:   born   global,   born international, reborn international? Born global on teatud tüüpi ettevõte, mis oma tegevuse algusest peale järgib visiooni saada globaalseks   ja   globaliseerub   kiiresti   ilma   eelneva   pikaajalise   kodumaise   või rahvusvahelistumise perioodita. Born international on teatud tüüpi ettevõte, mis oma tegevuse algusest peale järgib visiooni saada   multikultuurseks   ja   globaliseerub   pärast   seda,   kui   on   leitud   hea   töötav   mudel koduriigis. Reborn international  on ettevõtted, kes saavad aru, et koduriigis nende mudel ei toimi ja laienevad järk-järguliselt välismaale, kus nende mudel toimiks. 19.milliseid   väliskaubanduse   teooriaid   ja   mudeleid   on   rakendatud rahvusvahelistumise kontekstis? •Absoluutse ja suhtelise eelise teooria (A. Smith) •Heckscheri-Ohlini neoklassikaline väliskaubanduse teooria - iga riik kontsentreerub nende kaupade   tootmisele,   milles   tal   on   suhteline   eelis,   st   ta   suudab   neid   kaupu   toota kuluefektiivsemalt kui teised riigid •Toote elutsükli teooria (R. Vernon) – selle kohaselt toimub toote leiutamine ja arendamine tavaliselt   arenenud   riikides,   kuna   uue   toote   kasutuselevõtt   nõuab   tavaliselt   kõrgelt kvalifitseeritud   tööjõudu.   Pärast   toote   jõudmist   maailmaturule   hakkab   tootmine   oma algpunktist kaugenema: toode standardiseerub ning seda saab valmistada masstootmisena ja


vähem   kvalifitseeritud   tööjõuga.   Seega   nihkub   tootmine   madalama   arengutasemega riikidesse,   kus   on   odavam   tööjõud.   Sellega   kaasnevad   ka   otsesed   välisinvesteeringud innovatsiooniriigist odavama tööjõuga riikidesse. •Kaubandusele   orienteeritud   strateegia   –   otsitakse   kulueeliseid   ja   laiendatakse   seeläbi maailmakaubandust. Areng toimub seest väljapoole •Kaubanduse   vastu   orienteeritud   strateegia   –   nt   USA,   kes   kasutab   ära   vastuvõtva   riigi tehnoloogilisi eeliseid ja ei arenda vastuvõtvate riikide majandust. 20.mida   tähendab   firmateooria   Coase   järgi   ja   kuidas   see   on   seotud ettevõtluse rahvusvahelistumisega? Ronald Coase firmateooria kaks suunda: •Transaktsioonikulude teooria: turu kui majanduse koordinatsioonimehhanismi kasutamine on seotud kuludega. Ostu-müügitehingute ettevalmistamine, teostamine ja kontroll on alati seotud kuludega. Neid kulusid nimetatakse tehingu- ehk transaktsioonikuludeks. Ettevõtte eksisteerimist  majanduses saab Coase’i järgi  seletada  vaid sellega, et transaktsioone,  ehk lihtsamalt öeldes tööjaotust, on võimalik ka odavamalt korraldada kui turu kaudu. •Ettevõtted   eksisteerivad   seal   ja   sedavõrd,     kuivõrd   nad   suudavad   inimeste   tööjaotust   ja koostööd korraldada odavamalt kui turg. •Transaktsioonikulud jagunevad kaheks: –Informatsioonikulud –Kooskõlastamiskulud •Ettevõtetel   on   kombeks   laieneda   niikaua,   kuni   ühe   lisatransaktsiooni   organiseerimine ettevõtte sees muutub kulude poolest võrdseks selle transaktsiooni kuludega turu vahendusel või teistes ettevõtetes. 21.millised on enamlevinud rahvusvahelistumise põhistrateegiad? Globaalne strateegia – kulude vähendamine ja mastaabiefekt tsentraalse juhtimise kaudu.  Standardiseerimine ja ühtsed tegevusmudelid Eriomaste oskuste strateegia – eriliste, vaid sellele ettevõttele omaste teadmiste ja oskuste 


ülekandmine välisturgudele koos mõningase kohandumisega Kohanemise strateegia – kohandatakse oma tegevus, tooted/teenused asukohamaa  tingimustele vastavaks Transnatsionaalne strateegia – kõikide eelnimetatud aspektide ühildamine korraga 22.kuidas sotsiaal-kultuurilised aspektid rahvusvahelistumises mõju  avaldavad? Ärikontekstis   seostub   kultuur   sellega,   milline   käitumine   on   ühes   kohas   tavapärane   ja aktsepteeritud, võrreldes teisega. See, mis võib olla ühes riigis vastuvõetav äripraktika, võib olla väga erinev sellest lähenemisest, mida kasutavad välismaised ettevõtted. Seetõttu tuleks mõista, kuidas kultuur võib mõjutada rahvusvahelist äri, millestki tuleks aru saada, et vältida arusaamatusi kolleegide ja klientide vahel ning veenduda, et ettevõtted esitlevad end oma uuele turule parimal viisil. Töökoha etikett mõnes kultuuris tähendab ka seda, et neil on erinev lähenemine töökoha vastasseisule, reeglitele ja eeskirjadele ning tööajale. On hädavajalik, et ettevõtted võtaksid arvesse nende riikide eluviise ja kultuuri, kuhu nad plaanivad  eksportida.  Seda teavet  saab kasutada  selleks,  et teha  kindlaks,  kas toodet või teenust   peetakse   sihtriigis   oluliseks,   kasulikuks,   luksuslikuks   või   isegi   ebasoovitavaks. Mõnda toodet ja teenust võib isegi pidada kultuuriliselt vastuvõetamatuks. Pakendi värvid, suurused ja stiilid ning toote funktsioonid võivad kultuurinõuete tõttu nõuda kohandamist. 23.millised on sotsiaal-kultuuriliste aspektide olulisus ja mõju  rahvusvahelistumises? 1) Materiaalne kultuur. See hõlmab enamiku elanike kasutatavaid tehnoloogilisi kaupu, isiklikku transporti ja selliste ressursside olemasolu nagu elekter, maagaas, telefon,


internet ja traadita side. 2) Kultuurilised   eelistused.  Igal   rahvusvahelisel   turul   on   toodete,   toiduainete, toodete/toiduainete   kvaliteeditasemete   ja   isegi   kaubamärkide   jaoks   erinevad eelistused. Vormide, värvide ja ikooniliste tunnuste tähendus võib omada ka erinevat kultuurilist tähendust. 3) Keeled.  Riigis räägitavad  ja kasutatavad  keeled mõjutavad turundust, kaubamärke, teabe kogumist küsitluste ja intervjuude kaudu, reklaami ja ärisuhete läbiviimist. 4) Haridus.  Tüüpiline omandatud hariduse tase piirkonnas võib näidata  potentsiaalse tööjõu kvaliteeti ja tarbijate staatust. 5) Religioon.  Religioon   on   suur   kultuuriline   mõjutaja,   mis   võib   mõjutada   paljusid eluvaldkondi,   sealhulgas   naiste   rolli   ühiskonnas,   toidu-   ja   joogitarbimise   reegleid, riietumisharjumusi ja puhkustegevusi. 6) Eetika ja väärtused. Teadlastele on oluline meeles pidada, et sama eetikat ja väärtusi ei   hoia   sihtturul   kõik.   Nad   sõltuvad   alati   staatusest,   piirkonnast,   rahvusest   ja religioonist. Teadlased peaksid kaaluma ka võimaliku turu inimõigustealast käitumist. 7) Ühiskondlik   organisatsioon.   Pererühmade   koosseisu,   erihuvigruppide   levikut   ja suhtumist   neisse,   rassilist   mitmekesisust   ja   meelelahutuslikke   eluviise   on   oluline kaaluda, kui riiki uuritakse kui potentsiaalset eksporditurgu. 24.kuidas määratleda Eesti ettevõtete rahvusvahelistumist määravaid  asjaolusid? Eesti  on  rahvusvaheliselt   tuntud   start-up  ettevõtte  kasvuala.   Siia   on  teretulnud  äri   ajama rahvusvahelised   ettevõtted,   kelle   jaoks   on   oluline   innovatsioonisõbralik   keskkond, läbipaistev, usaldusväärne ja kiire asjaajamine, hea infrastruktuur ning ligipääs Skandinaavia, Baltikumi ja Loode-Venemaa turgudele. Peale selle meelitavad kohalikud ettevõtted ligi palju välistöötajaid, mis omakorda aitab kaasa rahvusvahelistumisele. 25.millised on Eesti ettevõtete eelised rahvusvahelistumises? Eesti   lihtne   ja   ettevõtjaid   vähekoormav   ettevõtluskeskkond   peab   looma   unikaalse konkurentsieelise Eestis tegutsevatele ettevõtjatele.  Kiire   ja   paindlik   reageerimine   nõudluse   muutumisele,   toodete   kõrge   kvaliteet,   vajaliku


oskusteabe   olemasolu,   tööjõu   kõrge   kvaliteet,   lai   tutvusringkond,   pikaajaline koostöökogemus välismaal, innovaatilisus ja tootearendus, kaasaegne tehnoloogia 26.milliseid puuduseid ja piiranguid võiks välja tuua Eesti ettevõtete  rahvusvahelises positsioonis? Piirangud:
1)Ettevõtlus-, juhtimis- ja turundusoskuste nappus. Enamik alustavaid ettevõtjaid tunneb 
hästi oma toodet ja tehnoloogiat, kuid neil on puudus pikaajalise edu saavutamiseks vajalikest
juhtimisoskustest. Edukaks välisturul tegutsemiseks on vaja tunda nii strateegilist 
planeerimist, turundust, kvaliteedijuhtimist, võõrkeeli jpm.  2). Bürokraatia. VKE-d paljudes Ida-Euroopa riikides kannatavad riigi ülemäärase kontrolli 
all. Eestis pole õnneks bürokraatia väga tugev.  3)Juurdepääs informatsioonile. Välisturule minek tekitab vajaduse suure hulga 
informatsiooni järele nii turu kui ka seaduste, tollireeglite, maksustamise, 
finantseerimisvõimaluste ja palju muu kohta. VKE võimaluste juures on kõigi vajalike 
ekspertide palgal hoidmine üle jõu käiv. 4) Finantsvahendite nappus. Pankade jaoks on VKE-d enamasti liiga kõrge riskiastmega 
ning omakapitali suuremateks laienemisteks napib. Samas võib välisturgudele minek nõuda 
palju ressursse.  5) Ebapiisav juurdepääs tehnoloogiale ja oskusteabele. Läbilööki välisturul lihtsustab 
oluliselt tehnoloogilise eelise omamine, kuid väikeettevõttele võib selle hankimine olla 
keeruline.  6)  Standarditele mittevastavus ja kvaliteedile orienteerituse puudumine. Edukaks 
müügiks peab toode vastama välisturul kehtivatele standarditele. Tihti nõutakse ka vastavat 
sertifitseeritust (ISO, CE). Paraku puuduvad VKE-del vajalikud testimislaborid ning oskused. 7) Toodete valik ja kasutuserinevused välisturul. Müük välisturul võib vajada toodete 
vähemat (nt mõõtmisvahendite puhul meetermõõdustiku asemel mittemeetrilise riikliku 
mõõdusüsteemi kasutamine Inglismaal) või rohkemat muutmist (täiesti teistsugused 
disainieelistused välisturul).  8) Keelebarjäär ja kultuurilised erinevused. Sihtturu kultuuri mittetundmine võib viia 
arusaamatusteni, mida on raske heastada.   Puudused: 1) Välismaal müümise riskid


2)  Konkurents eksportturul tegutsevate kohalike VKE-dega,
3)  Suurfirmade ebaaus käitumine
4)  Kaubandusdokumentatsiooni keerukus
5) Riiklike motivatsioonimehhanismide puudus
6) Ebapiisav intellektuaalomandi kaitse. 27.iseloomustage Eesti ettevõtete rahvusvahelistumise meetodeid ja  strateegiaid 28.milline on Eesti ekspordi konjuktuurne statistika? 29.iseloomustage Eesti positsioon globaalse majanduse kontekstis ja  Eesti ettevõtete globaalse konkurentsivõimet?         Eesti kohta näitavad tulemused, et meie suhteliseks tugevuseks on valitsuse tõhusus – 
20. koht.  Järgnevad infrastruktuur – 32. koht, äritegevuse efektiivsus – 36. koht ja majanduse
seisund – 40. koht.  Eesti on aastaga parandanud oma positsiooni kahes valdkonnas ja 
kaotanud samuti kahes valdkonnas.  Majanduse seisundi poolest paranes Eesti koht nelja võrra ja seda  tagas eelkõige edasiminek
välis  kaubanduses.  ‐ kaubanduses.  Valitsuse tõhususe arvestuses paranes Eesti positsioon kolm kohta ja me asume nüüd 61 riigi
võrdluses  kõrgel 20. kohal (parim tulemus oli 2007. aastal – 10. koht). Edu on toonud 
eelkõige riigi tugev finants  seisund ja ettevõttesõbralik äriseadustik.  ‐ kaubanduses.  Äritegevuse efektiivsuse võrdluses langes Eesti 32. kohalt 36. kohale ning reitingut kisub 
alla endiselt  tööturg (oskustööjõu puudus).   Infrastruktuuri arvestuses langesime kaks kohta ja asume nüüd taas 32. kohal. Eesti 
peamiseks nõrku  seks on teadusliku infrastruktuuri mahajäämus.  ‐ kaubanduses.  30.millised on Eesti ettevõtete peamised partnerriigid ja nende valikute  printsiibid?       Eesti tähtsamaid ekspordipartnerid: Soome, Rootsi, Läti, Venemaa , Saksamaa , 
Leedu , Ameerika Ühendriigid .       Eesti tähtsamaid importpartnerid: Soome, Leedu, Läti, Saksamaa, Venemaa, Rootsi, 
Poola .


31.tooge välja ja iseloomustage rahvusvahelise turunduse eripärasid?  Eripära avaldub järgmistes maailmaturu omadustes ja suundumustes:
1. Suur risk. See on tingitud asjaolust, et välisturgudel on edukaks tööks vaja teha suuri 
jõupingutusi, kuna kaupadele esitatakse kõrgeid nõudeid. 2. Otsida eksporditavat toodet, mis vastab selle riigi ostjate vajadustele, kuhu see 
eksporditakse. Samal ajal peab tootel olema mõistlik hind. 3. Suured raskused turu uurimisel. Rahvusvahelise turundustegevuse jaoks on vaja hoolikalt 
uurida välisturgu ja see on palju raskem kui siseturu uurimine. 4. Juriidilised nõuded. Igal riigil on oma nõuded kaupade ekspordile ja impordile, kuna saate 
eksportida mitte ainult valmistooteid, vaid ka toorainet. Kuid enamikul juhtudel on riigis 
endas ettevõtteid selle tooraine töötlemiseks ja sellest toodete valmistamiseks. Selleks on 
tooraine eksport keelatud. 5. Transport. Transpordiliigi valik ja transportimise aeg sõltuvad veetava kauba liigist. 6. Tehnilised nõuded. Igal riigil on toodetele oma tehnilised nõuded. 7. Kaupade kõrge konkurentsivõime. See tähendab, et eksporditavad kaubad peavad isegi 
mitu aastat pärast turule sisenemist olema väga konkurentsivõimelised. 32.milliseid rahvusvahelise turunduse strateegiaid on olemas? Rahvusvahelistel turgudel järgivad ettevõtted järgmisi strateegiaid:  ● Ründamise strateegia (ettevõtte aktiivne tegevus turuosa vallutamiseks ja  laiendamiseks);  ● Kaitsestrateegia (ettevõtte olemasoleva turuosa säilitamine ja positsioonide  säilitamine välisturul); ● Taandumisstrateegia (sunniviisiline meede). 33.millised on rahvusvahelise turunduse kõige suuremad väljakutsed?  
Rahvusvahelise turunduse arendamisel seisavad ettevõtted sageli silmitsi erinevate 
probleemidega. Peamised neist on:


- välisriikide hindamine ja valik välisturule sisenemiseks majandusliku üleilmastumise 
kontekstis;
- rahvusvahelise turu segmenteerimine;
- konkreetsele olukorrale sobivate turundusstrateegiate valimine, võttes arvesse ettevõtte 
strateegilisi eesmärke;
- kaupade ja ettevõtete konkurentsivõime suurendamine;
- tootevaliku optimeerimine;
- paindliku hinnapoliitika elluviimine;
- tõhusa teeninduse korraldamine jne. 34.milliseid (rahvusvahelise) turunduse kommunikatsioonikanalid on  enim levinud? Offline-vormid:  reklaam, suhtekorraldus, müügitoetus , müügikampaania, pakendamine, 
müügikoha disain, äriruumide kujundus, reklaam müügikohas
Online-vormid: Interaktiivne TV-reklaam, ribareklaamid jm, optimeeritud online-
suhtekorraldus, viirusturundus, uudiskirjad jm e-posti pakkumised, veebileht kui online-
kauplus, kampaaniad, tegevusele kutsumine, auhinnad jm, veebilehe disain, kasutusmugavus,
otsimootoritele optimeeritus, sotsiaalmeedia (Facebook), sotsiaalse sisu jagamise keskkonnad
(Youtube), kasutajalt kasutajale, sotsiaalsed soovituskeskkonnad (Digg, Delicious) 35.tooge näiteid edukatest ja mitteedukatest turunduse strateegiatest  Eesti ja maailma näitel? EDUKAS EESTIS: TEHTUD PROJEKTIDE PRESENTEERIMINE SOTSIAALMEEDIAS
Bole Eestis asuvas tehases toodetakse maailmas unikaalsel tehnoloogial puidust põrandaid,  terrasse ja muid tasapindu, milles kasutatud lauad järgivad puu kasvukuju, säilitades seega  oma looduslikud kurvid. Nagu ka kaks eelmist näidet, müüb Bole oma tooteid läbi  edasimüüjate võrgustiku. Kuna tegemist on väga eksklusiivse tootega, siis üheks peamiseks sihtgrupiks või otsustajaks  on Bole puhul disainerid ja sisearhitektid. Seega sotsiaalmeedia roll on jääda silma, näidata  tehtud töid, inspireerida ja tekitada huvi. Samuti on Bole puhul oluline brändi tuntuse  kasvatamine ja edasimüüjatele toetava turundusmaterjali tootmine. Klientidega tuleb suhelda  kanalites, kus nad peamiselt aega veedavad, seega Bole jaoks on olulised just visuaalile  rõhuvad sotsiaalmeedia kanalid Instagram ja Pinterest, kus disainerid ja arhitektid  inspiratsiooni otsivad. Linkedini roll on referentside ja saavutuste kajastamine, tehase ning  protsesside tutvustamine ja brändiväärtuste jagamine.  


https://goal.ee/3-edukat-eesti-naidet-sotsiaalmeedia-kasutamisest-b2b-ettevotte-muugi-ja- ekspordi-toeks/ MITTEEDUKAS EESTIS: Halb nimi, logo ja nende kujundus Oluline on hoolikalt läbi mõelda nimi, märk ja värvid, loosungid ja meloodiad, mille järgi  tarbijad teid ära tunnevad - teie kaubamärk ehitatakse nende tingimuste järgi. Kui algselt  valiti komponendid valesti, mõjutab see kindlasti turunduskampaania tulemusi. Need on eriti  olulised siis, kui ettevõte on just turule tulnud ja kampaania on esimene elus. Kõik ettevõtted, millel pole logo, või ettevõtted, kes pole sellele piisavalt aega pühendanud, on juba kehva  potentsiaaliga klienti arendada ja meelitada. EDUKAS MAAILMAS: Kui kaks -kolm aastat tagasi oli see nimi meile täiesti võõras, siis nüüd on Spotify äpp iga  muusikasõbra nutitelefonis. Brändi edu aluseks on teistsugune lähenemine  klienditeenindusele. Näiteks: lisaks võimalusele valida kategooriast lugusid, võimaldas bränd kasutajatel valida  meeleolu alusel. See funktsioon aitas kasutajatel saada täpseid laule, tugevdades veelgi sidet kaubamärgiga.  Seejärel paigutatakse tehisintellekt ettevaatlikult kasutaja harjumuste põhjal esitusloendi  koostamiseks. Nad läksid digitaalseks oma kaubamärgi reklaamimise, reklaamimise ja  turundamise kaudu. MITTEEDUKAS MAAILMAS: Clairol (jogurtišampoon) - toote vale disain. Eksperdid märkisid, et Yogurt Touch šampooni müük kukkus 1979. aastal läbi, sest keegi ei  tahtnud jogurtiga juukseid pesta (klientide eelistused on sellest ajast muutunud). Mõned isegi 


kasutasid šampooni nagu jogurt, st jõid! Loomulikult seostati seda tõsiste tervisehäirete ja  mitme miljoni dollari suuruste kohtuprotsessidega. 36.Millised põhjused sunnivad ettevõtteid rahvusvahelistuma? Ettevõtete laiendamine, müükide suurenemine, uue turude uurinemine, 
kasu kaasa toomine, konkrurentsi kasva, mis sünnib teise ettevõteid teha 
parima kaupa 37.Milline võiks olla suurem rahvuslik huvi globaliseerumise osas? Kvaliteetne toodang, väike hind suure koknkurentsi tõttu, lai toodete 
valik, Multi-culture, toodete arengu võimalused, 38.Millised miinused on seotud rahvusvahelistumisega? Mitte piisav turu analüüs, seaduste mitte teadmine või muutmine, kulusid 
on rohkem kui tulusid, kaup väike kvaliteediga, nõrk turundus, kvalitettse
tööjõudu puudus VÄLISMAJANDUSE VORMID
Kaubavahetus
Teenuste vahendus
Kapitali liikumine Sissevedu
Väljavedu
Transiit Otsene eksport – import
Kaudne eksport - import RAHVUSVAHELISE ETTEVÕTTE SEOSED 
MAAILMAMAJANDUSEGA
Kõige üldisemalt mõjutavad rahvusvahelist ettevõtlust:
Rahvusvaheline konjuktuuriseos
Riikide poliitilised ja majanduspoliitilised otsused ja üldine stabiilsus
Rahvusvahelise kaubanduse üldine olukord
Rahvusvaheline finantsturu üldine trend


Riikide koostöö
Globaalsete strateegiliste varade poliitika ja hinnatase
Sõjad ja kriisid
Looduskatastroofid, kliima, haigused
Üldised trendid riikide kaubavahetuses ja arengukoostöös VÄLISKAUBANDUSE TEOREETILISED KÄSITLUSED
Rahvusvahelise kaubanduse teooria – käsitleb reaalmajanduse olukorda ja 
suhteid, ilma rahalisi aspekte käsitlemata
Positivistlik teooria: analüüsitakse majandust ilma sotsiaalpoliitilisi aspekte ja 
väärtushinnanguid arvestamata (miks tegeletakse rahvusvahelise äriga, kuidas 
kujuneb kaubavahetuse tasakaal, mis määrab väliskaubanduse struktuuri)
Normatiivne teooria: sotsiaalsed küsimused, nagu heaolu, sotsiaalmajanduslikud
küsimused, rahvatulu üldine areng Välismajanduse monetaarne teooria – valuutakursside, hinnataseme, inflatsiooni
mõju ja majanduse analüütika üldise rahateooria kontekstis RAHVUSVAHELISTUMISE TEOREETILISED UURIMISOBJEKTID
Mis ajendab ettevõtteid rahvusvahelistuma?
Miks ei piirdu rahvusvaheline ettevõtlus vaid ekspordiga vaid soovitakse 
suuremat kontrolli oma valdkonnas?
Miks ollakse valmis kandma suuremaid riske ning finantskulusid?
Miks eksisteerivad üldse multinatsionaalsed ettevõtted?
Kuidas ettevõtted laienevad globaalselt?
Milliseid riske toob see kaasa ettevõtetele?
Kas on võimalik kuidagi rahvusvahelistumist “ette planeerida”? RAHVUSVAHELISTUMISE KAKS STRATEEGIAT
Horisontaalne strateegia – välisriikides toodetakse samu tooteid kui koduriigis
Vertikaalne strateegia – välisriikides toimub tooraine hankimine, pooltoodete 
valmistamine ja mud tootmiseelsed etapid. Koduriigis järgnevad kokkupanek, 
müük, loomulikult arendustöö ja uuringud. Seega rahvusvahelistumise etappidena võib välja tuua:
Tootmisüksuste rajamise välismaal
Tootmisportsessi juhtimine välismaal


Välisettevõtete ostmine
Investeeringud 
Müügivõrgu rajamine MULTINATSIONAALSETE ETTEVÕTETE JA VÄLISKAUBANDUSE 
TEOORIAD ● Absoluutse ja suhtelise eelise teooria (A. Smith)
● Heckscheri-Ohlini neoklassikaline väliskaubanduse teooria - iga riik  kontsentreerub nende kaupade tootmisele, milles tal on suhteline eelis, st 
ta suudab neid kaupu toota kuluefektiivsemalt kui teised riigid  ● Toote elutsükli teooria (R. Vernon) – selle kohaselt toimub toote  leiutamine ja arendamine tavaliselt arenenud riikides, kuna uue toote 
kasutuselevõtt nõuab tavaliselt kõrgelt kvalifitseeritud tööjõudu. Pärast 
toote jõudmist maailmaturule hakkab tootmine oma algpunktist 
kaugenema: toode standardiseerub ning seda saab valmistada 
masstootmisena ja vähem kvalifitseeritud tööjõuga. Seega nihkub 
tootmine madalama arengutasemega riikidesse, kus on odavam tööjõud. 
Sellega kaasnevad ka otsesed välisinvesteeringud   innovatsiooniriigist 
odavama tööjõuga riikidesse. ● Kaubandusele orienteeritud strateegia – otsitakse kulueeliseid ja  laiendatakse seeläbi maailmakaubandust. Areng toimub seest väljapoole ● Kaubanduse vastu orienteeritud strateegia – nt USA, kes kasutab ära  vastuvõtva riigi tehnoloogilisi eeliseid ja ei arenda vastuvõtvate riikide 
majandust. VÄLISKAUBANDUSMUDEL CORDENI JÄRGI ● Max Cordeni järgi on multinatsionaalsete ettevõtete asukohavalikul  järgmised olulised kriteeriumid: ● Tootmisfunktsioonid võimaldavad igal maal kohaldada vähemalt kolme  tootmistegurit (füüsiline-, teadmis-ja töökapital) ● Füüsiline ja inimkapital on täielikult mobiilsed 
● Tootmisfunktsioonid ja tootmisteguritega varustatus on ajas muutumatud
● Tootmine on konstantse mastaabiefektiga
● Puuduvad tollid, maksud jms takistavad tegurid
● Transport ei nõua mingisuguseid kulutusi
● Tootmisfunktsioonid ja tehnoloogia on igal maal ühesugused
● On vaid üks immobiilne tootmistegur - töö


FIRMATEOORIA RAHVUSVAHELISES MAJANDUSES ● Ronald Coase firmateooria kaks suunda:
● Transaktsioonikulude teooria: turu kui majanduse  koordinatsioonimehhanismi kasutamine on seotud kuludega. Ostu-
müügitehingute ettevalmistamine, teostamine ja kontroll on alati seotud 
kuludega. Neid kulusid nimetatakse tehingu- ehk transaktsioonikuludeks. 
Ettevõtte eksisteerimist majanduses saab Coase’i järgi seletada vaid 
sellega, et transaktsioone, ehk lihtsamalt öeldes tööjaotust, on võimalik 
ka odavamalt korraldada kui turu kaudu. ● Ettevõtted eksisteerivad seal ja sedavõrd,  kuivõrd nad suudavad inimeste tööjaotust ja koostööd korraldada odavamalt kui turg. ● Transaktsioonikulud jagunevad kaheks:
● Informatsioonikulud
● Kooskõlastamiskulud
● Ettevõtetel on kombeks laieneda niikaua, kuni ühe lisatransaktsiooni  organiseerimine ettevõtte sees muutub kulude poolest võrdseks selle 
transaktsiooni kuludega turu vahendusel või teistes ettevõtetes. OTSEINVESTEERINGUTE BIHEIVIORISTLIK TEOORIA ● Organisatsioon koosneb mitmesuguste huvide ja võimetega inimestest
● Otsustamismehhanism jaotatakse erinevate instantside vahel
● Ettevõte toetub standardiseeritud käitumismudelitele
● Kui mingi lahendus osutub ekslikuks, siis probleemi lahendamist ei  teostata süstemaatiliselt ● Organisatsioon on õppimisvõimeline ja kohandumisvõimeline Seega selle teooria kohaselt selgitatakse investeerimisotsuseid juhtide 
käitumisega otsustusprotsesse eri etappidel. RAHVUSVAHELISTUMISE PÕHISTRATEEGIAD ● Globaalne strateegia – kulude vähendamine ja mastaabiefekt tsentraalse  juhtimise kaudu. Standardiseerimine ja ühtsed tegevusmudelid ● Eriomaste oskuste strateegia – eriliste, vaid sellele ettevõttele omaste  teadmiste ja oskuste ülekandmine välisturgudele koos mõningase 
kohandumisega ● Kohanemise strateegia – kohandatakse oma tegevus, tooted/teenused 


asukohamaa tingimustele vastavaks ● Transnatsionaalne strateegia – kõikide eelnimetatud aspektide ühildamine korraga EESTI EKSPORT KAASAJAL
Kogu ekspordis on Eesti päritolu toodete osatähtsus viimastel aastatel olnud 
stabiilne ja on jäänud 72% juurde.
Kodumaise päritoluga kaupade väljavedu suurenes 2018. aastal varasema 
aastaga võrreldes 12%, enim suurenes Eesti päritolu mineraalsete toodete (sh 
põlevkivikütteõli, lahusti), puidu ja puittoodete (sh kase- ja männipaberipuit) 
ning elektriseadmete (sh kommunikatsiooniseadmed) eksport.
Kaubajaotistest oli Eesti päritolu toodete osatähtsus ekspordis suurim puidu ja 
puittoodete väljaveos – 97%. Teisel kohal oli mitmesuguste tööstustoodete (sh 
mööbel, madratsid, kokkupandavad ehitised) eksport (92%), loomsed ja taimsed
rasvad ja õlid ning paberi ja pabertoodete eksport (kumbki 90%). Eesti päritolu 
toodete ekspordi osatähtsus oli kõige väiksem kunstiteoste ja tööstuslike 
sisseseadete kaubajaotises (kõige rohkem 6%). EESTI EKSPORDI PEAMISED MÄRKSÕNAD ● 2018. aastal suurenes Eestis kaupade eksport võrreldes 2017. aastaga  12% ja import 10%. Enim mõjutas kaubavahetuse suurenemist 
mineraalsete toodete eksport ja import. Kaupu eksporditi jooksevhindades
14,4 miljardi ja imporditi 16,2 miljardi euro eest.


● 2018. aastal suurenes Eesti eksport ja import elaniku kohta võrreldes  eelnenud aastaga üle 1000 euro. ● Mullu oli Eestis eksport elaniku kohta 10 927 eurot, mis on Euroopa  Liidu keskmisest (10 684 eurot) ligikaudu 240 euro võrra suurem. Import 
elaniku kohta oli Eestis aga 12 289 eurot ehk Euroopa Liidu keskmisest 
(10 590 eurot) ligikaudu 1700 euro võrra suurem. ● Eesti edestas ekspordis ka Leedut ja Lätit, kelle tulemus jäi alla ka  Euroopa Liidu keskmisele. Kaupu imporditi ühe elaniku kohta enim 
Luksemburgis (33 633 eurot), Belgias (33 431 eurot) ja Hollandis (31 853
eurot), vähim aga Rumeenias (4242 eurot), Bulgaarias (4556 eurot) ja 
Kreekas (5137 eurot). EESTI EKSPORDI PEAMISED MÄRKSÕNAD ● Eesti suurimad ekspordiartiklid on masinad ja seadmed (29%), puit ja  paber (13%), metallid (10%), toidukaubad (8%), tekstiilid (5%) ja 
keemiatooted ● Eesti tähtsaimad ekspordipartnerid:
● Soome, Rootsi, Läti, Venemaa , Saksamaa , Leedu , Ameerika  Ühendriigid  ● Eesti suurimad impordiartiklid on masinad ja seadmed (35%), tekstiilid  (19%), mineraalsed kütused (19%), keemiatooted (9%) ja toidukaubad 
(6%). ● Eesti tähtsaimad impordipartnerid on Soome, Leedu, Läti, Saksamaa,  Venemaa, Rootsi, Poola