1 FRIEDMANI PEREHINDAMISMUDEL (0)

13
FRIEDMANI PEREHINDAMISMUDEL (PIKEM VORM)
Järgnevad juhised kujutavad endast nende hindamisküsimuste/valdkondade edasiarendamist, mis eelnevate peatükkide lõpul ilmnesid, alates identifitseerivate ja keskkondlike andmete hindamisest, jätkates struktuuriliste ja funktsionaalsete dimensioonide hindamisega ning tehes lõppjärelduse perekonna stressi ja toimetuleku hindamisega.
Friedmani perehindamismudel koosneb 6 põhikategooriast :

Identifitseerivad andmed.

Arengustaadium ja ajalugu.

Keskkondlikud andmed.

Perekonna struktuur.

Perekonna funktsioonid.

Perekonna stress ja toimetulek .
Iga kategooria sisaldab arvukalt alakategooriaid. Perehooldusega tegelevad õed peaksid otsustama, millised alakategooriad on eriti olulised (pärast põhilist hindamistüüpi), et neid uurida lähemalt perevisiitide ja otseste kontaktide kaudu. Mitte kõik selle alakategooria valdkonnad ei pruugi vajada hindamist - hindamise sügavus ja ulatus sõltuvad pere eesmärkidest, probleemidest ja ressurssidest, samuti ka perega töötava õe rolliasetusest.
IDENTIFITSEERIVAD ANDMED
Olulise tähtsusega andmed, mis kirjeldavad vastavat perekonda põhiterminite abil, on ära toodud järgmises lõigus.
1. Perekonna nimi.
2. Aadress ja telefon.
3. Pere koosseis. Selle informatsiooni kogumiseks võib kasutada tabelit A-1 või perekonna genogrammi (joon. 8-2). Tabeliformaadi kasutamisel märkida üles esmalt täiskasvanud pereliikmed , seejärel kõige vanem laps, järgnevalt ülejäänud lapsed vanuse järjekorras. Järgmisena teised kodakondsed, olgu nad siis omavahel sugulased või mitte. Kui on mujal elavaid pereliikmeid või sõbru, keda peetakse pereliikmeteks, kuigi nad samas peres ei ela, kaasake ka nemad loetelu lõppu. Iga pereliikme suhe ülejäänutega, samuti sünnikuupäev, sünnikoht, tegevusala ja haridustase tuleks lähemalt täpsustada.
4. Perekonna vormi tüüp.
5. Kultuuriline ( etniline ) taust : (sealhulgas kahe erineva kultuuri mõjude ulatus) : Seda kirjeldades kasutage juhistena järgnevaid kriteeriume, määratlemaks perekonna kultuurilist ja religioosset orientatsiooni ning erinevate kultuurimõjude ulatus :
5. 1. Perekonna või pereliikmete sedastatud etniline taust (nende endi poolt määratletud):
5. 2. Kodune keel. Kas kõik pereliikmed räägivad inglise keelt?
5. 3. Päritolumaa ja aeg, mille vältel perekond on elanud Ühendriikides ( millisesse generatsiooni kuuluvad pereliikmed, immigrandistaatust arvestades?)
5. 4. Perekonna sotsiaalne raamistik (kas pärinetakse ühest ja samast etnilisest grupist?)
5. 5. Perekonna elupaik (osa etniliselt homogeensest naabruskonnast).
5. 6. Religioossed, sotsiaalsed, kultuurilised, meelelahutuslikud ja/või hariduslikud tegevusalad ja üritused (kas need jäävad perekonna kultuurirühma raamesse?).
5. 7. Toitumis - ja riietumisharjumused (traditsioonilised või läänepärased).
5. 8. Kodune interjöör (kultuuriliste mõjutegurite tunnused).
5. 9. Traditsiooniliste või “kaasaegsete” rollide ja võimustruktuuri olemasolu peres.
5.10. Ringkonna osa(d), mida perekond sageli külastab või kus sageli viibib - perekonna territoriaalne kompleks (kas on see peamiselt samas etnilises kogukonnas )?
5. 11. Tervishoiuteenuste ja meditsiinitöötajate kasutamine perekonna poolt. Kas pere külastab perearsti , on seotud tavapärase meditsiiniasutusega, või on sel perel traditsioonilised, indigeensed tervisalased seisukohad?
6. Religioosne määratlemine.
6. 1. Millisesse usku perekond kuulub?
6.. 2. Kas pereliikmed erinevad oma religioossetelt uskumustelt ja kombetäitmistelt?
6. 3. Kui aktiivselt on perekond seotud mingi teatud kiriku, pühakoja või muude religioossete organisatsioonidega?
6. 4. Millised on pere usulised kombetäitmised ja harjumused?
6. 5. Millised religioonil baseeruvad seisukohad või väärtushinnangud on selle pere jaoks kesksel kohal?
7. Sotsiaalne klassiseisund (põhineb elukutsel, haridusel ja sissetulekul).
Hinnata perekonna sotsiaalset klassikuuluvust kolme eelnimetatud näitaja alusel.
Majanduslik staatus.
Kes on selle pere ülalpidaja(te)ks?
Kas perekond saab mingit täiendavat toetust või abi? Kui jah, siis mislaadi abiga on tegemist või kust see abi pärineb?
Kas perekond peab oma sissetulekut piisavaks? Mida ta ise oma finantsilisest toimetulekust arvab ?
Ühiskondlik klassimobiilsus.
8. Perekonna vaba aja üritused.
Pakutud hindamisvaldkonnad, mis hõlmavad perekonna vaba aja üritusi, sisaldavad järgmist :
8. 1. Pere tegevuse ja ürituste täpsem määratlemine - mis tüüpi üritustega on tegemist ja kui sageli need toimuvad?
8. 2. Perekonna alasüsteemide vaba aja ürituste täpsem loetelu : ( abikaasade alasüsteem, vanemate-laste alasüsteem; õdede-vendade alasüsteemid).

3. Pereliikmete tunnete täpsem vaatlus seoses nende vaba aja/lõõgastavate üritustega.
PEREKONNA AJALUGU JA ARENGUSTAADIUM.

Perekonna praegune arengustaadium.

Mil määral täidab perekond oma praegusele arengustaadiumile vastavaid ülesandeid?

Perekonna ajalugu päris algusest kuni praeguse ajani, mis sisaldab ajaloolist väljakujunemist, tervist ja tervisega seotud sündmusi ning läbielamusi (lahutused, surmajuhtumid, kaotused jne.) mis selle pere elus on toimunud.

Mõlema lapsevanema perekondlik põlvnemine (millist elu perekond varem on elanud, praegused ja varasemad suhted vanavanematega).
KESKKONDLIKUD ANDMED
Keskkondlikud andmed hõlmavad pere ümbruskonda - arvestades väiksemat piirkonda nagu kodu ja sellega seotud aspektid, kui ka laiemat kogukonda, kus perekond alaliselt elab.
13. Kodu ja seda iseloomustavad omadused.
13.1. Kirjeldada elamu tüüpi (maja, korter , möbleeritud üüritubadega maja jne. Kas perekond on elamu omanik või rentnik?
13. 2. Kirjeldada kodu seisundit (interjööri ja maja välimust). Interjööri alla kuuluvad tubade arv ja tüüp ( elutuba , magamistoad jne.), nende kasutamine ja möbleerituse tase. Millises seisundis on mööbel ja kui palju seda on? Kas küte, ventilatsioon ja valgustus (nii kunstlik kui päevavalgus) on piisavalt heas seisukorras? Kas põrandad, trepid, käsipuud ja muud struktuurid on küllaldaselt korralikus seisundis?

3.Hinnata köögis veevarustuse , sanitaarse olukorra ja külmkapi vastavust nõuetele.
13. 4. Vannitubades jälgida sanitaarse olukorra, veevarustuse ja tualeti seisundit, käterätikute ja seebi olemasolu. Kas pereliikmed kasutavad ühiseid käterätikuid? Millises seisukorras on vann ?
13. 5. Hinnata magamistingimusi vaadeldavas majas . Kas need on pereliikmete jaoks piisavalt head, pidades silmas nende vanust , omavahelisi suhteid ja spetsiaalseid vajadusi?
13. 6. Jälgida kodu üldist seisundit puhtuse ja sanitaarolukorra suhtes. Milline on pere hügieeni ja puhtuse tase? Kas majapidamises tuleb ette parasiitputukate esinemist ja/või sanitaarseid probleeme, tingituna lemmikloomade pidamisest?
13. 7. Kas esineb märke vana värvikihi mahakoorumisest (võimalik allikas mürgituse saamiseks), mis väikelastele võib ohtlikuks osutuda?
13. 8. Määratleda lähemalt perekonna territoriaalne üksus. Kas neil naabruskonnas ringi- liikumine on mugav ja on seal ressursse või teenuseid, mida nad võivad kasutada?
13. 9. Hinnata privaatsustingimusi ja pere enda arvamusi ses suhtes, kas kõigil pereliikmetel on küllalt privaatsust.
13. 10. Jälgida kodus esinevate riski- ja ohutegurite olemasolu või puudumist.
13. 11. Hinnata prügi ja jäätmete hoiu- ja äraveotingimusi.
13. 12. Hinnata pereliikmete üldist rahulolu/rahulolematust oma majapidamistingimustega. Kas viimased ise leiavad, et nende kodu ja vastavad tingimused rahuldavad nende vajadusi piisavalt?

Lähikonna ja üldisema kogukonna iseloomustus.
14. 1. Mis on vahetu naabruse ja laiema kogukonna iseloomustavateks näitajateks?
Lähikonna/kogukonna tüüp (küla, linn, eeslinn või agul , kahe linna vahepiirkond).
Elukohatüübid (individuaalelamute piirkond, tööstuspiirkond, individuaalelamute ja väiketööstuse kombinatsioon, põllumajanduspiirkond) lähikonnas.
Majade ja tänavate seisund (heas korras, halvas olukorras, lagunenud, parajasti uuendamisel või remonditavad).
Tänavate ja kodu sanitaarne olukord (üldine puhtus , kas prügi koristatakse hoolikalt või hooletult, jne.)
Probleemid liiklusummikutega.
Tööstuse olemasolu ja tüübid lähikonnas.
Kas esineb probleeme seoses müraga või õhu ja vee saastatusega?

2. Mis on demograafilised iseloomulikud näitajad naabruses ja kogukonnas?
Elanike ühiskondlik klassikuuluvus ja etnilised iseloomustavad tunnused.
Perekondade tegevusalad ja huvid.
Rahvastiku tihedus.
Hiljutised muudatused, mis demograafiliselt on naabruses või kogukonnas aset leidnud.
14. 3. Millised tervishoiualased teenused ja muud põhilised teenused on naabruses ja kogukonnas tervikuna kättesaadavad?
Ostu- ja müügivõimalused (toit, riietus, ravimid jne.)
Tervisasutused (kliinikud, haigla , kiirabiasutus).
Sotsiaalteenused (heaolu, nõustamine , elanike tööhõive ).
Selvepesula teenused peredele , kes neid vajavad.
Perekonna kirik või muu religiooniasutus.
14. 4. Kui kättesaadavad on naabruses ja kogukonnas koolid ning milline on nende olukord ja tase? Kas on probleeme seoses transpordi või integreerumisega, mis perekonda omamoodi mõjutavad?
14. 5. Vaba aja veetmise võimalused.
14. 6. Ühistranspordi olemasolu ja kättesaadavus. Kui kättesaadavad (kaugus, sobivus , kellaaeg jne.) vastavad teenused ja võimalused perekonnale on?
14. 7. Milline on kuritegevuse tase lähinaabruses ja kogukonnas tervikuna?. Kas esineb mingeid tõsiseid probleeme seoses turvalisusega?
15. Perekonna geograafiline mobiilsus .
15. 1. Kui kaua on perekond kõnealuses piirkonnas elanud?
15. 2. Milline on pere geograafilise mobiilsuse ajalugu?

3. Kust on pere oma praegusesse elukohta kolinud või immigreerunud?
16. Perekonna suhted ja koostegevus ühiskonnaga.
16. 1. Kes perekonnas missuguseid teenuseid kasutab või milliste asutustega ollakse seotud või suheldakse?

2. Kui sageli või millises ulatuses neid teenuseid või võimalusi peres kasutatakse?
16. 3. Millised on perekonna territoriaalsed mudelid- ringkonnad või piirkonnad, mida kõige sagedamini külastatakse?
16. 4. Kas pere on teadlik ühiskondlikest teenustest, mis vastavad nende vajadustele, näiteks transporditeenused?
16. 5. Millised on perekonna tunded ja arvamused seoses rühmituste või organisatsioonidega, kellelt pere abi saab või kellega ta suhtleb?
16. 6. Millised on pere vaated ja seisukohad oma üldise kogukonna suhtes?
17. Perekonna ühiskondliku toetuse süsteem või raamistik.
Kes aitab peret vajaduse korral isikliku abiga, toetusega, nõustamisega, peretoimingutega (laste hoidmine, transport jne.).
17. 1. Mitteametlik : Pere suhtleb sõpradega, naabritega , sugulastega, ühiskondlike gruppidega, tööandjatega, töötajatega.
Kes need kõik täpsemalt on ja mis on nende suhete olemus (vastavate suhete kvaliteet)?
Joonis 8 - 4 on selle valdkonna vaatlemisel kasulik, kuna kirjeldab graafiliselt perekonna suhteid ja koostegevust vahetu ümbruskonnaga. Perekonna genogramm (joon. 8 - 2) annab samuti infot perekonda puudutavate ühiskondlike toetuste suhtes.

2. Ametlik : perekonna suhted meditsiiniasutustega ja muude ametlike asutustega.
PEREKONNA STRUKTUUR
18. Suhtlemise mudelid.
18. 1. Jälgides perekonda kui tervikut ja/või pere suhete kompleksi, siis kui laiaulatuslikult kasutatakse funktsionaalseid ja mittefunktsionaalseid suhteid? Joonesta diagramm või too näiteid vastavatest mudelitest.
Kui tugevasti ja selgelt pereliikmed väljendavad oma vajadusi ja tundeid?
Millises ulatuses kasutavad pereliikmed oma koostöös ja vastastikuses tegevuses omavahelist arveteklaarimist ja piiranguid?
Kas pereliikmed toovad esile tagasisidet ja reageerivad sellele soodsalt , või ei soodusta nad üldiselt tagasisidet ja probleemi lähemat uurimist ?
Kuidas pereliikmed suhtlemisel osalevad ja vastaspoolt kuulavad?
Kas pereliikmed püüdlevad kokkukuuluvuse poole üksteise suhtes?
Mil määral pereliikmed kasutavad õigustamatuid nõudeid ja hinnangulisi väiteid omavahelises koostegevuses?
Kas pereliikmed käituvad üksteise suhtes solvaval moel mõningail puhkudel?
Kui sageli kasutatakse diskvalifitseerivaid asjaolusid?
18. 2. Kuidas edastatakse tundmuslikke (afektiivseid) teateid perekonnas ja perekonna allsüsteemide raames?
Mis tüüpi on emotsioonid , mida perekonna alasüsteemi raames esitatakse? Kas edastatakse ainult negatiivseid, ainult positiivseid või mõlemat tüüpi emotsioone?
18. 3. Missugused on suhtlemise sagedus ja kvaliteet ühiskondlikus suhtlemissüsteemis ning perekondlik suhete kompleks?
Kes peamiselt kellega räägib ja tavaliselt missuguses maneeris?
Mis on oluliste sõnumite edastamise tavaliseks mudeliks? Kas eksisteerib mingil moel vahendajaid?
Kas edastatavad sõnumed vastavad pereliikmete vanusele ja arengustaadiumile?
18. 4. Kas enamik pereliikmete sõnumitest ühilduvad oma sisult ja vormilt? (Sealhulgas jälgida mitteverbaalseid sõnumeid). Kui mitte, siis kes ja mis laadi ebakongruentsust ilmutab?

5. Mis tüüpi ebafunktsionaalseid protsesse võib märgata pere suhtlemismudelites?
18. 6. Mis valdkonda kuuluvad küsimused, mida peres kunagi ei arutata, kuid mis on olulised perekonna heaoluks või adekvaatse funktsioneerimiseks?

7. Kuidas mõjutavad järgnevad faktorid perekonna suhtlemismudeleid:

• Kontekst/situatsioon
  
• Perekonna elutsükli staadium
  
• Perekonna kultuuritaust
  
• Sugupoolte vahelised erinevused peres
  
• Perekonna vorm
  
• Perekonna ühisk. -majanduslik staatus
  
• Pere unikaalne mikrokultuur
  

19. Võimustruktuur
Võimust tingitud tulemused
19. 1. Kes milliseid otsuseid langetab? Kellele jääb tavaliselt viimane sõna?

2. Kui olulised on need otsused või probleemid perekonnale?
Võib kasutada ka spetsiifilisemaid küsimusi : kes koostab eelarve; kes tasub arved; kes otsustab, kui palju raha kulutada? Kes otsustab, kuidas vaba õhtut veeta või milliseid sõpru ja sugulasi külastada?
Kes otsustab töö või elukoha muutuste üle?
Kes jälgib laste tegevust ja langetab selle üle otsuseid?
Otsuste langetamise protsess.
19. 3. Milliseid spetsiifilisi tehnikaid kasutatakse otsuste langetamiseks perekonnas ja millises ulatuses (näit. konsensus , kauplemine , kompromiss või sundimine; de facto
(fakti ette seadmine))? Teisisõnu : kuidas kõnealune perekond oma otsuseid langetab?
Võimu alused. Mitmesugused erinevad võimutüüpide alused või tekkepõhjused on: legitiimne võim/autoriteet ja selle variatsioonid, “abitu” võim, viitav võim; ekspertlik võim ehk ressursside võim; tasustav võim; sundiv võim, teabevõim (otsene ja kaudne); tundmuslik võim; ja pinget käsutav võim.

4. Millise võimutüübi alusel perekond langetab oma otsuseid?
Perekondlikku võimu mõjutavad näitajad.
19. 5. Mistahes alljärgneva näitaja olemasolu tunnistamine aitab vaatlejal tõlgendada perekonna käitumist, mille põhjal perekondlikku võimu hinnata.

• Pere võimuhierarhia
  
• Perekonna vormitüüp
  
• Koalitsiooni(de) moodustamine
  
• Ühiskondlik klassiseisund
  
• Perekonna elutsükli staadium
  
• Etniline ja kultuuriline taust
  
• Situatsioonilised (olukorrast tingitud) asjaolud
  
• Isiklikud näitajad (pereliikmete vanus, sugu, omavahelised suhted)
  
• Abikaasadevaheline emotsionaalne sõltuvus ja rahulolu abieluga.
  

Üldine perekondliku süsteemi ja alasüsteemi mõjuvõim
19. 6. Olete te võimeline kõigi ülaltoodud valdkondade teiepoolse vaatluse põhjal järeldama, kas perekonnas eksisteerivat võimu võib iseloomustada domineerivana (ja kui, siis kelle poolt : mehe, naise, lapse, vanaema jne.); egalitaar -sünkreetilisena või sõltumatuna; juhtimatuna või kaootilisena? Perekonna võimukontiinumit võib kasutada teie analüüsi visuaalseks näitlikustamiseks.
I__________I__________I___________I__________I
kaootiline egalitaarne keskmine mõõdukas märgatav
perekond (sünkraatiline domineerivus domineerivus domineerivus
või sõltumatu)
Perekonna võimukontiinum: kui leitakse domineerivuse olemasolu, kes siis domineerijaks on?
19. 7. Et määrata kindlaks üldine võimumudel, hõlbustab seda sageli laiahaardeliste, avatud küsimuste esitamine (nii laste kui vanemate küsitlemine), mille näited on järgnevad:
- Kellele jääb tavaliselt viimane sõna või kes langetab otsuseid olulistes küsimustes?
- Kes on tegelikult vastutav ja miks (võimu omamise alus)?
- Kes juhib perekonda?
- Kes võidab tähtsate probleemide üle vaieldes, kelle argumendid jäävad peale?
- Kes lahkarvamuste korral (kui neid esineb) väljub tavaliselt tavaliselt võitjana?
- Kes saab harilikult oma tahtmist abikaasade vaheliste lahkarvamuste puhul?
- Kas pereliikmed on rahul sellega, kuidas otsuseid langetatakse ja isikuga , kes neid langetab (näit. olemasolev võimustruktuur?
20. Rollistruktuur.
Ametlik rollistruktuur.
20. 1. Milliseid ametlikke positsioone ja rolle igaüks pereliikmetest täidab? Kirjeldage, kuidas iga pereliige neid ametlikke rolle esitab.
20. 2. Kas need rollid on aktsepteeritavad ja kooskõlas pereliikmete ootustega? Teisisõnu, kas eksisteerib rollipingeid või rollikonflikte?

3. Kui kompetentsena pereliikmed tunnevad end vastavate rollide esitamisel?
20. 4. Kas vajaduse korral esineb rollide paindlikkust?
Mitteametlik rollistruktuur.
20. 5. Millised mitteametlikud või varjatud rollid perekonnas eksisteerivad? Kes neid mängib ja kui sageli või järjepidevalt neid esitatakse? Kas pereliikmed mängivad varjatult rolle, mis erinevad rollidest, mida nõuab nende positsioon perekonnas?

6. Mis eesmärki teenib selle määratletud, varjatud või mitteametliku rolli olemasolu?
20. 7. Kas mõni neist mitteametlikest rollidest tundub perekonnale või pereliikmetele ebafunktsionaalne pikema aja jooksul?
20. 8. Milline on selle isiku mõju, kes seda rolli või neid rolle mängib?
Rollimudelite analüüs (rolliprobleemide olemasolu korral).
20. 9. Kes olid (või on) pereliiget (või liikmeid) mõjutavateks eeskujudeks varasema elu jooksul, andes edasi oma tundeid või väärtushinnanguid, mis kätkesid uusi kogemusi, roll, suhtlemistehnikaid?
20. 10. Kes abikaasadele olid spetsiifiliselt eeskujuks vanemate ja abielupartnerite rollis ning millised olid need isiksused?
20. 11. Kui mõni mitteametlik roll on kõnealuses peres ebafunktsionaalne, kes siis vanema generatsiooni esindajatest on sellist rolli esitades eeskujuks olnud?
Rollistruktuuri mõjutavad näitajad.
20. 12. Ühiskondliku klassi mõjud: Kuidas ühiskondlik klass kui taust mõjutab ametlikku ja mitteametlikku rollistruktuuri vaadeldavas perekonnas?
20. 13. Kultuurilised mõjud : Kuidas on perekonna rollistruktuur mõjutatud selle perekonna etnilisest ja religioossest tagapõhjast?
20. 14. Elutsükli staadiumi või arengumõjud: Kas pereliikmete praegune rollikäitumine on vastavuses nende arengutasemega?
20. 15. Situatsioonilised sündmused: Muutused pereliikmete tervislikus seisundis. Kuidas on terviseprobleemid mõjutanud pere rolle? Millist rollide/ülesannete ümberpaigutust on esinenud ? Kuidas on kohandunud pereliikmed, kes on omandanud uue rolli? Kas on ilmnenud rollistressi või rollikonflikte? Kuidas on mingi terviseprobleemi all kannatav pereliige reageerinud oma rollimuutusele või rolli kaotamisele?

Perekonna väärtushinnangud.
Pakutud on “võrdlemise ja kontrasti” meetodit (võttes aluseks domineeriva kultuuri väärtushinnangud, pere viitegrupi – etniline grupp, kellega identifitseerutakse - väärtushinnangud või siis nii ühe kui teise).
Ameerika ühiskonna põhiväärtused/Perekonna väärtushinnangud
Produktiivsus
Tööeetika
Materialism
Individualism
Haridustase
Tarbimiseetika
Keskkonnaga seotud progress
Orientatsioon tulevikule
Tublidus, korralikkus, praktilisus
Ratsionaalsus
Demokraatia, võrdsus ja vabadus
“Orientatsiooni järgimine”
Patriarhiaalne autoriteet
Perekondlikud huvid
Perekond kui ohutu sadam
Tervis
21. 2. Kas esineb ühildumist perekonna väärtushinnangute ja perekonna viitegrupi ja/või laiema kogukonna väärtushinnangute vahel?
21. 3. . Kas esineb ühildumist perekonna väärtushinnangute ja iga eraldivõetud pereliikme väärtushinnangute vahel?
21. 4. Kui olulised on need määratletud väärtused perekonna jaoks?
21. 5. Kas neid väärtusi hoitakse au sees teadlikult või ebateadlikult?
21. 6. Kas perekonna enese seas ilmneb mingeid väärtuste konflikte?
21. 7. Kuidas mõjutavad neid väärtusi perekonna ühiskondlik klass, etniline taust, erinevate kultuuride mõju ja selle ulatus, sugupõlvede vahelised erinevused ja geograafiline sätestatus (linn, küla, eeslinn või agul)?

8. Kuidas need perekonna väärtushinnangud mõjutavad perekonna tervislikku seisundit?
PEREKONNA FUNKTSIOONID
22. Tundmuslik funktsioon.
Perekonna vajaduse-reageeringu mudelid.

Millises ulatuses tajuvad pereliikmed pere teiste üksikisikute vajadusi?
Kas vanemad (abikaasad) on võimelised kirjeldama oma laste ja elukaaslase vajadusi ja muresid ?
Kui tundlikud on pereliikmed kõikvõimalike kaudsete tõendite märkamise suhtes, mis seotud teiste pereliikmete tunnete ja vajadustega?
22. 2. Kas iga pereliikme vajadusi, huvisid, omapära respekteeritakse teiste pereliikmete poolt?
Kas vastastikuse respekteerimine on tasakaalustatud (kas näidatakse üles vastastikust austust üksteise suhtes)?
Kui tundlik on perekond iga oma liikme tegevuse ja murede suhtes?
22. 3. Millises ulatuses neid teadvustatud vajadusi rahuldatakse perekonna poolt? Milline on emotsionaalse avatuse (murede jagamine) protsess perekonnas? Küsimuste 22.1.; 22. 2. ja 22. 3. puhul on soovitatud, et pereliikmete loetelu sisaldaks ka kõigi nende vajadusi
(teiste liikmete poolt tajututena) ning nende vajaduste tajumise ulatust.
Vastastikune hoolimine , lähedus ja samastumine.

4. Mil määral jagatakse omavahel vastastikust hoolimist ja toetust?
22. 5. Kas peres ja pereliikmete vahelistes suhetes eksisteerib lähedus- ja intiimsustunne?
Kui hästi saavad pereliikmed üksteisega läbi?
Kas näidatakse üles kiindumust üksteise vastu?

6. Kas näib ilmnevat vastastikune samastumine, kokkukuuluvus ja lähedustunne?
Sellele vihjavad empaatiaavaldused, muretsemine üksteise tunnete pärast, ühised läbielamused ja raskused). Vastates küsimustele 22. 4.; 22. 5. ja 22. 6., on palju abi läheduse diagrammist (joon. 14-1).
Omaetteolek ja vastastikune kokkukuuluvus.
22. 7. Kuidas tegeleb perekond probleemidega, mis puudutavad eraldiolekut ja vastastikust kokkukuuluvust?
Kuidas aitab perekond oma liikmeid soovi puhul olla üheskoos ja saavutada vastastikune kokkukuuluvustunne? Kas eksisteerib võimalusi omaette olekuks ning kui jah, kas need võimalused vastavad kõigi pereliikmete vanusele ja vajadustele ?
23. Sotsialiseerumise funktsioon.

1. Hinnata perekonna lastekasvatamise tavasid järgmistes valdkondades :

• Käitumise kontroll, mille alla kuuluvad distsipliin , tasustamine ja karistamine .
  
• Sõltumatus ja sõltuvus .
  
• Armastuse saamine ja jagamine
  
• Eakohase käitumise harjutamine (sotsiaalne, füüsiline, emotsionaalne, kõneline või keeleline ja intellektuaalne areng.
  

23. 2. Kuivõrd on perekonna lastekasvatamise tavad kohandunud vastava perevormi ja situatsiooniga?
23. 3. Kes on võtnud endale vastutuse lastekasvatajarolli või sotsialiseerimisfunktsiooni eest? Kas seda funktsiooni jagatakse omavahel? Kui nii, siis kuidas sellega toime tullakse?

4. Kuidas suhtutakse lastesse kõnealuses perekonnas?
23. 5. Millised kultuurilised seisukohad mõjutavad perekonna lastekasvatusmudeleid?

6. Kuidas mõjutavad lastekasvatamismudeleid ühiskondliku klassi tegurid?
23. 7. Kas on tegemist perega, kus valitseb suur risk lastega seotud probleemide tekkeks? Kui nii, siis millised faktorid asetavad perekonna riskipositsioonile?
23. 8. Kas kodune keskkond on sobiv, võimaldamaks lastel piisaval määral rahuldada nende mängimisvajadust (vastavalt laste arengustaadiumile)? Kas on olemas eakohased mänguasjad ja kõik muu mängimiseks vajalik?
24. Tervishoiu funktsioon.
24.1. Perekonna tervisalased seisukohad, väärtushinnangud ja käitumine.
Kui suuresti väärtustatakse perekonnas tervist? Tervise arendamist ? Profülaktikat?
Kas perekonna sõnaliselt väljendatud tervisalased väärtushinnangud on kooskõlas nende vastava tegevuse ja käitumisega?
Millise tervist arendava tegevusega tegeleb perekond regulaarselt? Kas taoline käitumine on iseloomulik kõigile pereliikmetele või on tervisliku käitumise mudelid pereliikmete vahel suuresti varieeruvad?
Mis eesmärgid on perekonnal tervisega seoses?
24.2. Perepoolne tervise-haiguse lähem määratlemine ja vastavate teadmiste tase: Kuidas määratletakse peres iga pereliikme puhul tervist ja haigust? Millistele tõenditele taoline mulje tugineb ja kes on siinkohal otsustajaks?
Kas perekond oskab jälgida ja ära tunda olulisi haigussümptomeid ja muutusi oma tervises ? Millistest allikatest saavad pereliikmed tervisalast informatsiooni ja nõuandeid?
Kuidas nimetatud informatsiooni ja nõuandeid pereliikmetele edastatakse?

3. Perekonna tajutav tervislik seisund ja kahtlused võimalike haiguste suhtes.
Kuidas see perekond hindab oma praegust tervislikku seisundit?
Millised on praegused terviseprobleemid perekonna enese poolt määratletuna?
Milliste tõsiste terviseprobleemide suhtes tunnevad pereliikmed endid ohustatuina või haavatavatena?
Mida arvatakse sellest, kuivõrd võimaldavad õiged ja tervislikud eluviisid oma tervise üle kontrolli saavutada?

4. Pere toitumisharjumused .
Kas perekond teab, mis allikatest nende toit pärineb?
Kas perekonna toidusedel on piisav? (Soovitatav on perekonna toitumismudeli 3-päevane jälgimine ja ülesmärkimine).
Kes vastutab sisseostude tegemise, toidusedeli planeerimise ja toiduvalmistamise eest?
Kuidas toite valmistatakse?
Kui palju söögikordi päevas on?
Kas esineb eelarvest tingitud piiranguid?
Kuivõrd adekvaatsed on külmkapp ja pliidid pere vajaduste rahuldamiseks?
Kas söögiaeg omab pere jaoks mingit erilist funktsiooni?
Milline on pere suhtumine toidusse ja söögiaegadesse?
Millised on pere harjumused suupistete tarbimisel?

5. Harjumused seoses magamise ja puhkamisega.
Millised on pere tavapärased harjumused seoses magamisega?
Kas unevajadused vastavad pereliikmete vanusele ja tervislikule seisundile?
Kas magamaminek ja tõusmine toimuvad regulaarselt, kindlal kellaajal?
Kas pereliikmed teevad päeva jooksul regulaarselt uinakuid või on neil puhkamiseks muid vahendeid?
Kes otsustab laste magamamineku üle?
Kus pereliikmed magavad ?

6. Füüsiline tegevus ja lõõgastumine.
Kas pereliikmed teavad, et aktiivne lõõgastumine ja regulaarne füüsiline treening on hea tervise huvides vajalik?
Mis tüüpi lõõgastava ja füüsilise tegevusega pereliikmed regulaarselt tegelevad? Kas need tegevusmudelid on iseloomulikud kõigile või ainult teatud pereliikmetele?
Kas igapäevatööga seotud tegevus võimaldab füüsilist aktiivsust?
24. 7. Mõnuainetega seotud harjumused peres.
Kas pereliikmed tarbivad alkoholi, tubakat, kohvi, teed või kokakoolat?
Kas pereliikmed tarbivad uimasteid või narkootilisi aineid, et lõõgastuda?
Kui pikka aega on keegi pereliikmetest tarbinud alkoholi või muid narkootilisi aineid?
Kas tubaka, alkoholi või mingite ravimite (kas ametlikult määratud või ebaseaduslike) tarbimine pereliikmete poolt on tekitanud probleeme?
Kas alkoholi või muude mõnuainete tarbimine on mõjunud häirivalt töövõimele?
Kas pereliikmed tarvitavad regulaarselt käsimüügi- või retseptiravimeid? Kas perekond säilitab ravimeid pikka aega, et neid hiljem taas tarvitama hakata?
Kas ravimid on õige etiketiga, korralikult märgistatud ja paiknevad ohutus, lastele ligipääsmatus kohas?

8. Perekonna roll oma tervise eest hoolitsemisel.
Mida teeb perekond oma tervisliku seisundi parandamiseks?
Mida teeb perekond haiguste/nakkuste ärahoidmiseks?
Kes on tervise suhtes peres eestvedaja(te)ks? Kes langetab peres otsuseid, mis seotud tervisega?
Mida teeb perekond kodus esinevate terviseprobleemide ja haiguste ravimiseks?
Kui kompetentne on perekond tervise eest hoolitsemisel, pidades silmas haigustunnuste ja sümptoomide äratundmist, diagnoosimist ja kodust ravi levinumate ja lihtsamate terviseprobleemide puhul?
Millised on pere väärtushinnangud, seisukohad ja hoiakud koduse hooldamise suhtes?

9. Põhilised meditsiinilised profülaktilised vahendid:
Mida arvab perekond arstlikul kontrollil käimisest (kui pole tegemist haigusega, vaid ennetava läbivaatusega)?
Millal kontrolliti viimati nägemist ja kuulmist ?
Kuidas on olukord pereliikmete vaktsineeritusega?

10. Hammaste korrashoid :
Kas pereliikmed tarbivad fluorisisaldusega joogivett või kas lastele on välja kirjutatud fluoriidi igapäevaseks tarbimiseks ?
Millised on pere suuhügieeni puudutavad harjumused (hammaste harjamine söögiaegade järel jne.)?
Kas pereliikmed saavad regulaarselt profülaktilist professionaalset hambahooldust (kaasa arvatud vastav õpetus, perioodiline röntgenläbivaatus, puhastamine, plombeerimine, ja laste puhul paikne või oraalne fluoriidikuur)?

11. Perekonna terviseprobleemid.
Milline on pereliikmete ja mõlemapoolse suguvõsa üldine tervis (vanemad, vanavanemad, onud, tädid, onu- ja tädipojad, onu-ja täditütred, õed-vennad ja nende järglased) üle kolme sugupõlve? Kas praegu esineb või on minevikus esinenud geneetilisi või pärilikke haigusi - diabeet , südamehaigused, kõrge vererõhk, ajurabandus, vähk , podagra , astma või muud allergilised seisundid , verehaigused või mõni muu pärilik haigus?
Kas suguvõsas on esinenud psüühilisi või emotsionaalseid probleeme või enesetappe?
Kas perekonnas esineb praegu või on minevikus esinenud keskkonnast tingitud haigusi?
24. 12. Saadud meditsiiniteenused:
Milliste arstide ja/või tervishoiuasutuste teenuseid perekond kasutab?
Kas need arstid või asutused jälgivad kõiki pereliikmeid ja hoolitsevad nende kõigi tervisalaste vajaduste eest?

13. Meditsiiniteenustega seotud seisukohad ja arvamused.
Mida arvatakse perekonnas meditsiiniteenustest, mis on nende lähikonnas kättesaadavad?
Mida arvab perekond neist meditsiiniteenustest, mida ta ise kasutab?
Kas perekond on rahul selle tervishooldusega, mida ta oma arstidelt või tervishoiuasutustelt saab?
Kas perekonnal on olnud kogemusi või kokkupuuteid pereõenduse ja vastavate teenustega ? Millised on perekonna suhtumine ja lootused seoses õe rolliga?

14. Kiirabiteenused.
Kas perekonda hooldav asutusel või arst osutab ka kiirabiga sotud teenuseid?
Kas perearsti poolt antavad teenused on kättesaadavad juhtumitel, mil on vajadus kiirabi järele?
Kui kiirabiteenused ei ole kättesaadavad, kas perekond teab, kus asub lähim kättesaadav tervishoiuasutus, mis osutaks kiirabiteenuseid nii lastele kui täiskasvanutele? Kas perekond teab, kuidas kutsuda kohale kiirabiautot ja parameedikuid?

15. Võimalused meditsiiniteenuste eest tasumiseks.
Kuidas perekond tasub neile osutatud meditsiiniteenuste eest?
Kas perekonnal on tervisekindlustus(eraviisiline, “Medicare” või “Medicaid”) või peab ta teenuste eest ise tasuma , osaliselt või täielikult?
Kas perekond saab mõningaid tasuta teenuseid (või tunneb kedagi, kellele neid on võimaldatud)?
Mil määral on perepoolne meditsiiniteenuste kasutamine mõjutatud nende teenuste maksumusest?
Kui perel on tervisekindlustus (kas eraviisiline, “Medicare” ja/või “Medicaid”), kas ollakse täpsemalt informeeritud, milliseid teenuseid see hõlmab; näiteks mil määral hõlmab see profülaktilisi teenuseid, spetsiaalset meditsiinivarustust, koduvisiite?

16. Meditsiiniteenustega seotud transpordiprobleemid.
Kui kaugel tervishoiuasutused perekonna elukohast asuvad?
Mis liiki transporti pere kasutab sinna pääsemiseks? Kui pere sõltub ühistranspordist, millised probleemid eksisteerivad seoses vastuvõtuaegadega tervishoiuasutustes ja transpordivahendite sõiduaegadega?
PEREKONNA STRESS JA TOIMETULEK
25. Stressitekitajad ja vastupanutegurid : Milliste stressitekitajatega (nii lühi- kui pika-ajalised, ühisk.-majanduslikud või keskkonnast tingitud) on perel tulnud tegemist teha?
Kas oskate hinnata kõnealuses perekonnas stressitekitajate kestvust ja tugevust?
Millised on vastupanutegurid stressitekitajate suhtes?
Kas perekond on võimeline toime tulema igapäevase elu pingetega ja tavapärase stressiga?
26. Kas perekond on võimeline tegutsema, võttes aluseks stressisituatsiooni realistliku ja objektiivse hindamise?
27. Toimetulekustrateegiad. Kuidas perekond reageerib stressiolukordadele (milliseid toimetulekustrateegiaid kasutatakse)?
Milliseid toimetulekustrateegiaid on perekond rakendanud probleemidega tegelemiseks , ja mis tüüpi probleemidega?
Kas pereliikmed tulevad olemasolevate probleemidega toime erineval moel? Kui nii, siis kuidas?
Millised on perekonna sisemised toimetulekustrateegiad?
- Perekondlik (grupiviisiline) üksteisele lootmine ja vastastikune usaldus..
- Huumori kasutamine.
- Oma tunnete, mõtete ja toimingute jagamine üksteisega (toetumine ühtekuuluvustundele).
- Probleemi (ja kaasneva olukorra) tähenduse kontrollimine.
- Ühine probleemilahendamine (millised on erinevate pereliikmete võimed ja oskused probleemilahendamisel?).
- Rollialane paindlikkus.
- Normaliseerimine .
Millised on perekonna välised toimetulekustrateegiad?
- Informatsiooni otsimine ja kasutamine.
- Toetumine suhetele laiema kogukonnaga (üldine väline sekkumine).
- Sotsiaalse toetuse otsimine (nii ametlikud kui mitteametlikud toetussüsteemid).
- Vaimse (religioosse) toetuse otsimine.
28. Milliseid ebafunktsionaalseid kohandumisstrateegiaid on perekond kasutanud või kasutab? Kui ilmneb mõningaid märke neist alljärgnevatest strateegiatest, märkige ära nende esinemine ja see, kui ulatuslikult neid kasutatakse.

• Patuoina otsimine.
  
• Ähvarduste kasutamine.
  
• Perekonnamüüt.
  
• Tunnete kolmnurk (kolmnurksuhe).
  
• Pseudo- vastastikkus .
  
• Autoritaarsus (märgatav domineerimine).
  
• Alkoholi ja/või uimastite kuritarvitamine.
  
• Perevägivald (lapse, abikaasa, vanavanema, õe või venna suhtes).
  
• Lapse või laste hooletussejätmine.
  

Tabel A-1.
Perekonna koosseisu vorm.
Nimi Sugu Suhted Sünniaeg- Tegevusala Haridus
(perekonna- ja eesnimi) peres ja koht

Ema

Isa

Vanim laps

Järgmine laps jne.
13