1 FRIEDMANI PEREHINDAMISMUDEL (PIKEM VORM) Järgnevad juhised kujutavad endast nende hindamisküsimuste/valdkondade edasiarendamist, mis eelnevate peatükkide lõpul ilmnesid, alates identifitseerivate ja keskkondlike andmete hindamisest, jätkates struktuuriliste ja funktsionaalsete dimensioonide hindamisega ning tehes lõppjärelduse perekonna stressi ja toimetuleku hindamisega. Friedmani perehindamismudel koosneb 6 põhikategooriast : 1. Identifitseerivad andmed. 2. Arengustaadium ja ajalugu. 3. Keskkondlikud andmed. 4. Perekonna struktuur. 5. Perekonna funktsioonid. 6. Perekonna stress ja toimetulek. Iga kategooria sisaldab arvukalt alakategooriaid. Perehooldusega tegelevad õed peaksid otsustama, millised alakategooriad on eriti olulised (pärast põhilist hindamistüüpi), et neid uurida lähemalt perevisiitide ja otseste kontaktide kaudu. Mitte kõik selle
12.PEATÜKK PEREKOND Perekond peaks olema suhteliselt avatud süsteem, võimaldama kokkupuudet ümbritseva maailmaga. Liiga jäigad piirid tekitavad suletud peresüsteemi, liiga avatud piirid põhjustavad aga pere kokkukuuluvuse nõrgenemist. Perekond seega toodab ja õpetab uusi liikmeid, lõpuks annab neile autonoomia. Perekonna mõju jääb kestma igaveseks vaatamata lahusolekule või lahkumisele, suhete jätkumisele või purunemisele. Olevikusuhted kaasinimestega kujunevad minevikukogemuste baasil, kuid suhete võrgustik, mis on kujunenud pereliikmete vahel, ei teki mujal kunagi samasugusena. Hästi funktsioneerivat perekonda iseloomustavad ka järgnevad omadused kindel võimujaotus kindel struktuur, liidrid avatud suhtlemine suhete komplementaarsus (täiendavad teineteist) vajaduste rahuldamise kõrge tase. Perekonna struktuur : - on nähtamatu kogum selliseid funktsionaalseid nõudmisi, mis kujundavad pereliikme
TARTU ÜLIKOOL Pärnu kolledž Sotsiaaltöö korralduse osakond PEREKOND KESKKONNAS Iseseisev töö Juhendaja: Pärnu 2016 SISUKORD Sissejuhatus.......................................................................................................................3 1. PEREKONNA STRUKTUURi kaardistamine..............................................................4 2. PEREKONNA STRUKTUUR JA SUHTED............................................................5 2.1. Peresüsteemi analüüs..............................................................................................5 2.2. Pere protsesside analüüs.........................................................................................6 Kokkuvõte.......................................................................................................................12 Viidatud allikad...........................................................
Otepää Gümnaasium PERETERAAPIA Referaat Koostasid: Helin Bamberg Keili Veidemann 10.klass - Voki 2009 Sisukord 1. MIS ON PERETERAAPIA? 1.1.Tutvustuseks pereteraapiast. 1.1 Pereteraapia eesmärk. 1.3 Kaua pereteraapia kestab? 1.4 Miks mitte jätkata pereteraapiat lõpmatuseni? 1.5 Pereteraapia põhimõte. 1.6 Pereteraapia visuaalkunstipõhiseid tehnikad. 1.7 Perekohtumised pereterapeudiga . 2. KUNST PERETERAAPIAS 2.1 Kunst pereteraapias 2.2 Pereteraapia sobivus. 3. LISA 3.1 Pereterapeudid 4. MIKS ME VALISIME PERETERAAPIA? 2 Pereteraapia 1.MIS ON PERETERAAPIA? Pereteraapia on meetod, mille toetusel perekond saab hakata end tundma vabamalt ja otsima ning kasutama lahendusi, mis aitavad kõigil
SISUKORD SISSEJUHATUS....................................................................................................................2 1. KODU JA PEREKOND KASVUKESKKONNANA....................................................... 3 1.1. Kodu kolm mõõdet......................................................................................................5 1.2. Mitu põlvkonda koos...................................................................................................6 1.3. Kodu mängunurgana................................................................................................... 7 1.4. Mänguasjad ja mängunurk.......................................................................................... 8 1.5. Kodu keelekeskkonnana..............................................................................................8 1.6. Avatud suhted perekonnas...........................................................................................9 2.
Tallinna Ülikool Psühholoogia inimeseõpetuse suund Irma Mäss PEREKOND GRIFFIN Perekonna kirjeldus Tallinn 2011 Genogramm Kirjelda piire üksikute perekonnaliikmete, allsüsteemide ning perekonna ja ümbruskonna vahel. Griffinid on hajuspiiriga pere. Neil pole kombeks midagi vaka all hoida ja kõik võivad kõigest ükskõik mis ajal ja kohas rääkida. See on loomulik, et üksteise eest hoitakse saladusi nagu seda teevad näiteks Megan ja Christopher. Samas on see selles eas olevate võsukestele täiesti normaalne käitumine. Naabrid on perekonna jaoks sama lähedased, kui ülejäänud pereliikmed ja nad on perekonna siseste sündmustega alati väga hästi kursis (vahest ka isegi on neil sündmuste käigus oma roll täita). Perekond veedab ka üpris palju aega Loise rikkurites vanematega. Kuigi Carter vihkab Peterit ja kasutab igat võimalust tema alandamiseks. Naabruskonna mehed käivad koos pidevalt baaris jo
Perekond on ühiskonna mudel. Esimene mida abiellujad tajuvad on, et nad saavad väga vähe teha raskuste likvideerimiseks, mis neile peale pannakse. Peamised probleemid tunduvad tulevat väljastpoolt ja abikaasade tegevuse kooskõlastamatusest. Peamine reegel perekonnaelus pere liikmete ideaalid peavad olemas kooskõlastatud. Samuti peavad väärtused olema kooskõlastatud. Muidu tekivad mõrad. Mis ühele on väärtus, peab teisele pereliikmele ka olema väärtus. Sellist kooskõlastust saada pole kerge ja selle kooskõla taotlemine peaks olema pere ühisväärtuseks. Väärtused on sellised uskumused ja seisukohad, mille alusel inimesed saavad otsustada, mis on neile oluline ja mis mitte. Väärtused ümbritsevad meid kõikjal ja võib julgesti väita, et ilma väärtusteta pole inimesel võimalik elada. Kuid need väärtused võivad olla valdkonniti väga erinevad ja seega tekitada ka inimesele endale erinevaid ootusi. Kõik räägivad pereväärtustes
Tartu Tervishoiu Kõrgkool Ämmaemanda õppekava PEREÕENDUSE EKSAMITÖÖ Tartu 2012 1. SISEJUHATUS 1.1 Praktika sooritamine ,,Pere- ja koduõenduse ning -ämmaemanduse" õppepraktika sooritasin Tartus AS Medicumis perearst Alla Kostina juures, ajavahemikul 19.12.2011-20.01.2012.a. Õppepraktikakoht oli mulle tuttav, kuna olin seal ka eelnevalt pereõega koostööd teinud. Seega tundsin perearsti,väga toredat preõde ja põgusalt ka patsiente ning pereõe tööülesanded polnud mulle võõrad. 1.2 Perekonna valik ja ülevaade Perekonna valikul lähtusin mitmetest aspektidest: 1) Saavutada hea ja usalduslik kontakt edaspidistel kohtumistel ja suhtlemisel perekonnaga. 2) Ideaalis võiks perekond olla kahe lapsevanemaga ja rohkem kui üks laps peres. 3) Perekonna tervisekaardid oleksid ülevaatlikult informatiivsed ja erialaselt huvipakkuvad. Perekonna vormi tüüp, mille valisin koosnes kahest lapsev
Kõik kommentaarid