10 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
~ 2 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2013-10-26
Kuupäev, millal dokument üles laeti
11 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
3lisabeth
Õppematerjali autor
Kui eesmärgid on seatud, tuleb paika panna ülesanded ning tähtajad. Protsessi käigus tuleb anda tagasisidet, millised ülesanded on täidetud ning millisteks tähtaegadeks valmis jõutud. Viimaseks sammuks on protsessijärgne tagasivaade, kas eesmärk saavutati. Grupiliikmed saavutavad efektiivsemalt eesmärgid, kui nad on olnud kaasatud ka nende püstitamisse. Personaalsed eesmärgid Liikmete personaalsed eesmärgid võivad olla vägagi erinevad. Samal ajal kui ühed grupiliikmed on teadlikud oma personaalsetest eesmärkidest, ei pruugi ülejäänud liikmed seda olla. Mida rohkem sarnased on grupiliikmete individuaalsed eesmärgid grupi üldistele eesmärkidele, seda ühtsem grupp on ning valmis andma maksimaalselt oma ressursse ning energiat nende saavutamiseks. Homogeensed personaalsed eesmärgid grupis muudavad grupi koostööaltimaks ja rõõmsamaks, heterogeensed ei too tingimata
vestluspartnerile jätad. Esmamulje on sinu esimene ja sageli ainus võimalus anda aimu sellest, kes ma olen - tekitada tunne, mis tõenäoliselt jääbki püsima. Esmaste lühidate vestluste jooksul kujundavad teised sinust oma arusaama ja otsutavad, kas sa meeldid neile või ei. Sellest, kas sind nähakse siira, huvitava ja vaimukana, sõltub see, kas sinuga tahetakse ka edaspidigi juttu puhuda. Esmakohtumisel igaühele võrdselt meele järele olla pole võimalik, mistõttu ei ole olemas ühtki ,,õiget" esmamuljet, mis igas olukorras toimiks. Seda põhjusel, et inimestel on teiste suhtes väga erisuguseid eelistusi ja sümpaatiaid. Samas on olemas teatud universaalsed tõekspidamised - ebaisikulise stiili elemendid, mis on meelepärasemad kui teised. Suuremale osale inimestest meeldivad inimesed, kes oskavad kuulata, ei anna hinnanguid jne. Keskendudes neile universaalsetele tõdedele, oskad sa vahet teha, missugused sinu suhtlusstiili
Optsioon 1. Mis on optsioon? Optsioon annab omanikule õiguse osta (ostuoptsioon ehk call option) või müüa (müügioptsioon ehk put option) kindlaks määratud ajal tulevikus kindel kogus finantsvara varem kokkulepitud hinnaga (tehinguhind ehk strike price). optsioonilepingu strike hind on fikseeritud, kuid see võib muutuda kui alusvara hind muutub korporatiivsete sündmuste tõttu. Optsioonide puhul pole optsiooni ostjal kohustust kokkulepitud tehingut teha ja sellise õiguse eest tuleb maksta. Optsiooni eest makstavat summat nimetatakse optsioonipreemiaks. Optsiooni ostmisel on risk piiratud makstud preemia suurusega, rohkem kaotada pole võimalik. Üks optsioonileping on tehtud enamasti 100-le aktsiale.
arusaamine. Enesesüüdistamine ja häbitunne saavad alguse lapse maagilisest minakesksest mõtlemisest, mistõttu nad peavad oma mõtteid, tundeid ja tegusid toimunu põhjustajateks. Lapse fantaasiates seostub haigus tihti karistusega, seega peaks lapsele kinnitama, et tema pole haiguses süüdi. Samuti ei mõista väikelapsed täielikult asjadevahelisi seoseid ja saavad seetõttu vale ettekujutuse surmapõhjustest -- näiteks: haiglasse minemine põhjustas haige surma. Siinkohal võib olla põhjuseks lapse mõistmisvõime alahindamine -- lapsele polegi seoseid piisavalt selgitatud. Kuuenda ja kümnenda eluaasta vahel hakkab laps mõistma surma pöördumatust ja elutegevuse lõppemist, samuti selle paratamatust ja et see puudutab kõiki. Sealjuures ei pruugi nad veel mõista iseenese surma võimalikkust. Sel perioodil võivad lapsed mõtiskleda sündmuste ebaõigluse üle -- miks "halvad" asjad juhtuvad "heade" inimestega.
Reeglid on näinud tavaliselt ette vaid maksimaalse mängutempo tiitlite ja reitingute saamiseks. NSVL koodeksis olid võimalikud ajakontrollid algul täpselt loetletud. 40 käiku tuli teha 2,5 või 2 tunniga (või 36 käiku 2 tunniga), seejärel aga 16, 18 või 20 käiku tunnis. Hiljem määras koodeks kindlaks orientiirid, millest võis ise kontrolli tuletada (1 tunnis tuli teha 16, 18, 20 või 24 käiku, esimene kontroll võis aga olla mitte enne 36. ja mitte pärast 48. käiku). FIDE koodeks ja turniirimäärused pole kunagi ajakontrolli määratlenud, see on olnud võistluste korraldajate asi. Suurvõistlustel kasutati viimase ajani 40 k. / 2 t. + 20 k. / 1 t. + 0,5 t. (= 7 tundi) või 40 k./ 2 t. + 1 t. (= 6 tundi). 70-ndate aastate algul hakati D.Bronsteini ideest turniiripartiides kasutama kiireid lõppmänge: pärast teatud hulga käikude sooritamist antakse partii lõpuosale pool tundi või tund
Tänapäeval on depressioon üks sagedasemaid tervisehäirete põhjuseid. Hinnang stiimulile sõltub omandatud reeglitest, veendumustest ja uskumustest. Oluline on vahet teha kurvastamisel, leinamisel ja depressiooni põdemisel - need on erinevad asjad. Igaüks on mingil põhjusel kurbust tundnud. Tavaliselt tundub siis elu nukker, sellega kaasnevad ülesanded ületamatud ja tulevik lootusetu. On täiesti loomulik, et tunneme kurvastust või nukrust, kui meid tabab ebaõnn ja kaotus näiteks õnnetu armastus, töökohast ilmajäämine või lähedase inimese surm. Kuid isegi ,,loomulikul viisil" kurvastades ei jää meie elu täielikult seisma. Me oleme võimelised edasi tegutsema, isegi kui me ei tee seda südamega. Samuti oskame endiselt rõõmustada, kui juhtub midagi head. Seepärast ei ole loomulik kurvastamine haigus. Kurbus ja halb tuju lähevad mööda. Isegi sügav lein avaldab meile aja jooksul järjest vähem mõju, kuigi täielikult ei parane me
Vähe haaval....jõuad kaugele. John Ronald Reuel Tolkien *** Esimene mees kes võrdles noore naise põski roosiga oli arvatavasti poeet,esimene kes seda kordas oli arvatavasti idioot. Salvador Dali Surm on palju universaalsem kui elu,kõik surevad aga mitte kõik ei ela. A. Sachs Kuulus on tore olla kuna kui sa oled ise igav,siis teised arvavad,et see on nende endi süü. Henry Kissinger Kass vaatab inimesele ülevalt alla, koer alt üles, ainult siga vaatab sind kui võrdset. W. Churchill Rumalad ei andesta ega unusta, naiivsed andestavad ja unustavad, targad andestavad, aga ei unusta. T. Szasz
Paljud vanemad, kes kahtlevad püsivates väärtustes ja normides, peaksid tagasi vaatama iseenda ja oma perekonna eluloole. Kuidas kasvatati siis, kui mina laps olin? Kas minu vajadustega arvestati? Traditsioonide austamine ja kokkupõrked traditsioonidega ei tohi muutuda laialivalguvaks õhkamiseks: ,,Kui mina veel noor olin, oli kõik parem!" ega üldistavaks hukkamõistuks moto järgi: ,,Mina tahan kõik teisiti teha!" või ,,Sinul peab paremini minema kui minul!". Kasvatusest võib saada n.ö. tippsport, stress, mis mõjutab isegi neid vanemaid, kes sellest teadlikult hoiduda püüavad. Nii võivad lapsed muutuda objektideks ja peegelpiltideks, kel 4 tuleb välja elada elu need tahud, millest nende vanemad ilma jäid. Teinekord jälle rõhub vanemat mõni tema enda lapsepõlveaja luupainaja nii rängalt, et ta ei suuda järjekindlalt talitada.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid